Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

MAAKOHTU LAHEND

Põlva Maakohus rahuldas 25. novembri 2005 otsusega X hagi ning mõistis OÜ-lt Põlva Heakord välja X kasuks kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse hüvitise ajavahemiku 01.01.2004 kuni 30.10.2005 eest ühekordselt 14 194.50 krooni ja alates 01.11.2005 igakuiselt 1010.90 krooni. Samuti mõistis maakohus OÜ-lt Põlva Heakord välja riigilõivu 2800 krooni riigi tuludesse ja hagejale antud riigi õigusabi kulude katteks 1819.60 krooni riigi tuludesse ning mõistis X välja talle osutatud riigi õigusabi kulude katteks 977.90 krooni riigi tuludesse. Otsuse põhjenduste kohaselt oleks hagejal õigus seoses hagi rahuldamisega tulenevalt TsMS §-st 60 lg 1 kostjalt vajalike ja põhjendatud kohtukulude saamiseks. Kuna hageja ei ole oma kulude kohta esitanud ühtegi tõendit, välistab see hageja nõude rahuldamise kostjalt kohtukulude väljamõistmise osas. TsMS §-s 61 lg 1 p 1 on sätestatud, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulutused tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5 % hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hagejale määras kohus 13.05.2005 määrusega riigi õigusabi andmise kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Hagejale antud riigi õigusabi tasu suurus on 2797.50 krooni. Kuna hageja on saanud riigi õigusabi, peab kostja tulenevalt TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestatud määrast hüvitama riigile selle osa riigi õigusabi kuludest, mis moodustab 5 % hagi rahuldatud osast ja ülejäänud osas peab õigusabi tasu riigile hüvitama hageja ise riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 27 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt hagi hind määratakse tähtajaliste maksete hagis kõigi maksete summaga, kuid mitte rohkem, kui kolme aasta eest. Hagi hinnaks tuleb lugeda lähtuvalt hageja igakuise hüvise nõudest 36 392.40 krooni (36 x 1010.90). Seega tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 1819.60 krooni (0.05x36392.40). Hagejalt tuleb välja mõista 977.90 krooni (2797.50-1819.60 krooni).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Põlva Maakohtu 25. novembri 2005 otsuse osaliselt, s. o õigusabikulude osas ning teha uue otsuse, millega jätta õigusabi kulud täies ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole põhjendatud apellandilt õigusabikulude, summas 977.90 krooni, väljamõistmine. Apellant ei vaidlustanud 13.05.2005 määrust riigi õigusabi

hüvitamise kohta, kuna eeldas, et õigusabikulud jäävad täielikult vastaspoole kanda. Asja menetlus venis, kuna kostja vaidles hagile vastu ning ei ilmunud kohtuistungile. Nendel asjaoludel kulutused õigusabile suurenesid ja ületasid 5 % hagihinnast. Antud juhul oleks pidanuks maakohus juhinduma ka TsMS §-is 60 lg 5 ja 6 sätestatust ning jätma õigusabikulud täies ulatuses kostja kanda. OÜ Põlva Heakord vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kohtuotsus õigusabikulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud. Apellant ei vaidlustanud Põlva Maakohtu 13.05.2005 määrust, võttes sellega endalt võimaluse, et kohus jätaks kõik kohtukulud hagi rahuldamisel kostja kanda. Maakohtu järeldus on kooskõlas riigi õigusabi seadusega. Kolmas isik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt muudeti ühe kohtuistungi toimumise aega ning kohtuistung peeti uuel ajal. Selgusetuks jäi asjaolu, millised kohtukulud said apellandile ärajäänud istungist tekkida. Apellandile on määratud riigi õigusabi kohustusega täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Nimetatud kohustusega on apellant nõus olnud, sest apellant ei ole 13.05.2005 määrust vaidlustanud. Kuna apellant (hageja) on saanud riigi õigusabi, peab kostja tulenevalt TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestatud määrast hüvitama riigile kuni 5% hagi rahuldatud osast ja ülejäänud osas peab õigusabi tasu riigile hüvitama hageja ise RÕS § 27 lg 1 p 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Kuna Põlva Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ka menetluskulude jaotuse osas, millises osas apellant viidatud otsust vaidlustab, ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, siis kooskõlas kehtiva TsMS §-ga 654 lg 6 ei korda ringkonnakohus oma otsuses esimese astme kohtu otsuse motiive. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Asja materjalidest nähtuvalt andis maakohus 13.05.2005 määrusega X esimese astme kohtumenetluses riigi õigusabi tingimusega, et õigusabi saaja hüvitab ühekordse maksega täielikult riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Nimetatud määrust ja selles sätestatud tingimusi ei ole keegi vaidlustanud. Pärast 13.05.2005, mil X määrati riigi kulul esindajaks advokaat P. Järv, on toimiku materjalide kohaselt asja arutatud kahel istungil 29.08.2005 ja 02.11.2005. 29.08.2005 eelistung lükati 7. oktoobrile 2005 edasi põhjusel, et hageja esindaja saaks täpselt formuleerida haginõude ja esitada omapoolse arvutuse hüvitises summa kohta. 30.09.2005 on maakohtule faksi teel saabunud taotlus kostja OÜ Põlva Heakord seaduslikult esindajalt ja volitatud esindajalt, kus paluti 07.10.2005 istung edasi lükata põhjusel, et mõlemad OÜ Põlva Heakord esindajad viibivad väliskomandeeringus ja ootamatult ilmnenud takistuste tõttu (auto purunemine) ei jõuta tagasi enne 08.10.2005. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus lugenud kostja esindajatel esineva takistuse seaduslikuks takistuseks enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 206 mõttes ning 05.10.2005 kirjadega teatanud teistele menetlusosalistele, et 07.10.2005 eelistungit ei toimu ning järgmine istung on 02.11.2005. 02.11.2005 kohtuistung toimus nii hageja ja tema esindaja kui ka kostja ja kolmanda isiku esindajate osavõtul. 02.11.2005 on X esindaja advokaat P. Järv esitanud maakohtule avalduse esindajatasu kindlaksmääramiseks RÕS alusel, märkides tasustamisele kuuluvate tegevustena

ettevalmistust kohtumenetluseks (1400 kr) ja kohtumenetluses osalemist 1,5 tunni ulatuses (465 kr), ning korrutades saadud summa läbi koefitsiendiga 1,5. Kuna justiitsministri 26.01.2005 määrusega nr 2 kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise korra § 12 lg 1 järgi on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest kindel summa (1400 kr), mis ei sõltu menetluse pikkusest ning ka esindaja kohtuistungitel osalemise eest on tasu määratud sõltuvalt kohtuistungi pikkusest (poole tunni hind 155 kr), millest esindaja osa võtab, mitte aga toimunud või ärajäänud istungite arvust, siis on asjakohatu ja tõendamata apellandi väide, et temale osutatud riigi õigusabi kulud suurenesid üle 5 % hagi hinnast sellest tulenevalt, et kostja esindajad palusid 07.10.2005 toimuma pidanud eelistungi edasi lükata. Asja materjalidest ei nähtu, et 07.10.2005 oleksid hageja ja tema esindaja siiski maakohtusse selleks päevaks algselt välja kuulutatud istungile ilmunud ja sellega seoses mingeid RÕS alusel hüvitatavaid kulutusi kandnud, kuna kostja esindajad on oma edasilükkamistaotluse esitanud küllaldase varuga selleks, et maakohus saaks enne 07.10.2005 oma otsusest istung edasi lükata või mitte, teisi menetlusosalisi teavitada, mida maakohus ka 05.10.2005 kirjadega tegi. Apellant on samuti leidnud, et maakohus oleks ise pidanud kohaldama kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 5 ja 6, mille kohaselt pool, kes seadusliku takistuseta jättis kohtu kutsel ilmumata ja põhjustas sellega asja arutamise edasilükkamise, peab sellega kaasnenud kulutused vastaspoolele hüvitama ning kui vastaspoolele põhjustas põhjendamatuid kulutusi esindaja, siis võib kohus panna kohtukulude ühise hüvitamise kohustuse poolele ja tema esindajale. Apellandi selline väide on samuti asjakohatu ja seaduse sisust ning eesmärgist mittetulenev, kuna, nagu juba eelnevalt öeldud, ei nähtu asja materjalidest, et kostja esindajad oleksid käitunud pahauskselt ja jätnud seadusliku takistuseta ilmumata 07.10.2005 toimuma pidanud eelistungile ning, et sellega oleksid kaasnenud hageja poolele mingisugusedki täiendavad kulutused, millede hüvitamist reguleerib RÕS. Samuti ei kohalda maakohus TsMS § 60 lg 5 või 6 nende sätete sisust ja eesmärgist tulenevalt iseseisvalt, vaid nimetatud sätete kohaldamiseks peab pool, kellele väidetavalt tekitati asja arutamise edasilükkamisega täiendavaid kulutusi, ise sellekohase taotluse maakohtule esitama ja ka tõendama täiendavate kulutuste suuruse, mis tal väidetavalt tekkisid seoses teise poole pahatahtliku ja menetlust takistava käitumisega seoses. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja maakohtule sellist taotlust esitanud ega ka viidanud sellele, et tal oleksid kostja käitumisest tulenevalt tekkinud mingid täiendavad kulud. TsMS § 60 lg 5 ja 6 alusel ei ole võimalik lihtsalt jätta hageja riigi õigusabi, mis on talle võimaldatud kohustusega täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, tervikuna kostja kanda, nagu leiab apellant. Maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel õigesti lähtunud RÕS §-st 27 lg 1 p 1 ja TsMS §-st 61 lg 1 p 1 ning leidnud, et isikul, kes sai riigi õigusabi kohustusega see hiljem riigile tervikuna hüvitada ja kelle hagi rahuldati, tuleb eelnimetatud sätetest lähtuvalt endal tasuda riigituludesse see osa talle osutatud riigi õigusabi tasu suurusest, mis ületab 5 % hagihinnast, juhul, kui tegemist oli hinnaga hagiga.

Ago Kutsar

Viivi Tomson

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.