Arnold Jänese hagi Hüpoteeklaen OÜ sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. mai 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arnold Jänese apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Arnold Jänes (isikukood XXX), lepinguline esindaja Ingrid Vinnal Vastustaja (kostja): Hüpoteeklaen OÜ (registrikood 11663703), lepinguline esindaja Kadri Uus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 6. mai 2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Vabastada Arnold Jänes apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 425 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Arnold Jänes (hageja) esitas 14. detsembril 2015 Tartu Maakohtule hagi Hüpoteeklaen OÜ (kostja) vastu, milles palus tunnistada lubamatuks tema suhtes toimuv täitemenetlus (täiteasi nr 1717/2015/635) täitmisavalduse nõude osas, mis ületab 7315 eurot 11 senti. Maakohus tagas 14. detsembri 2015 määrusega hagi ja peatas kõnealuse täitemenetluse kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. 19. aprilli 2016 menetlusdokumendi kohaselt palus hageja tunnistada kõnealune täitemenetlus lubamatuks täitmisavalduse nõude osas, mis ületab 27 315 eurot 11 senti. Hagiavalduses märgitu kohaselt: 1) kostja (krediidiandja) ja Valeri Opermann (põhivõlgnik, krediidisaaja) sõlmisid 7. oktoobril 2013 tarbijakrediidilepingu. 13. novembril 2013, 3. märtsil 2014, 4. aprillil 2014 ja 7. mail 2014 sõlmisid põhivõlgnik ja kostja tarbijakrediidilepingu muudatused; 2) tagamaks tarbijakrediidilepingust ja selle muudatustest tulenevaid nõudeid sõlmisid hageja ja kostja vastavalt käenduslepingud 7. oktoobril 2013 (vastutuse piirmäär 39 000 eurot),
13.novembril 2013 (vastutuse piirmäär 33 447 eurot), 3. märtsil 2014 (vastutuse piirmäär 46 630 eurot), 4. aprillil 2014 (vastutuse piirmäär 21 102 eurot) ja 7. mail 2014 (vastutuse piirmäär 47 645 eurot); 3) hageja, Bigbank AS ja kostja sõlmisid 7. oktoobril 2013 notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega koormati hageja kinnisasi (registrinumbriga XXXX) 38 000 euro suuruse hüpoteegiga Bigbank AS-i kasuks ning 10 000 euro suuruse hüpoteegiga kostja kasuks. Bigbank AS-i ja kostja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõude sisu on sätestatud hüpoteegi seadmise lepingus vastavalt p-s 3 ja 4. Hüpoteegi seadmise lepingu järgi oli kinnisasja igakordse omaniku kohustuseks alluda kohesele sundtäitmisele;
4) 17. oktoobril 2013 loovutas Bigbank AS talle kuuluva esimese järjekoha 38 000 euro suuruse hüpoteegi kostjale; 5) hageja suhtes algatati kostja avalduse ja täitedokumendi (hüpoteegi seadmise leping) alusel täitemenetlus. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue 42 464 eurot 53 senti, millele lisanduvad viivised 22 eurot 40 senti päevas. Hageja leiab, et tarbijakrediidileping ja selle muudatused on tühised, kuna põhivõlgnik ei ole tarbijana allkirjastanud tahteavaldust, mis kajastaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg 2 p-des 1-10 sätestatud andmeid. Kostja ei ole tarbijast krediidisaaja krediidivõimekust nõuetekohaselt hinnanud. Põhivõlgniku majanduslikku seisundit arvestades ei oleks tohtinud talle laenu anda. Kostja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tekitanud sellega hagejale kahju. Samuti on kostja rikkunud käenduslepingu ja hüpoteekide seadmise lepingu sõlmimisel teavitamiskohutust, mistõttu on hagejal tema vastu kahju hüvitamise nõue (mida saab kostja nõudega tasaarvestada). Arvestades, et põhivõlgnik sai laenu kokku 59 094 eurot 22 senti ja on tasunud kostjale kokku 31 778 eurot 11 senti, siis on tasumata põhisumma 27 315 eurot 11 senti. Ülejäänud nõude osa kostja nõudest moodustub intress, viivis, lepingutasu ja muud nõuded, mida hageja käsitleb usalduskahjuna ja tasaarvestab kostja nõudega. Kostja saab täitedokumendi alusel täitmiseks anda vaid 10 000 euro suuruse hüpoteegiga tagatud nõude sisu, sest Bigbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõue on sisutühi. Bigbank AS-il ei olnud esitatud lepingutest tulenevat õigust nõuda krediidisaajalt laenu tagastamist või saadud laenuga rahalise kohustuste täitmist. Hüpoteegi loovutamisel saab see hakata tagama uue hüpoteegipidaja nõudeid vaid juhul, kui hüpoteegipidaja sõlmib kinnisasja omanikuga sellekohase tagatiskokkuleppe.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja sõlmis põhivõlgnikuga tarbijakrediidilepingu ja selle muudatused ning kontrollis iga kord põhivõlgniku maksevõimet. Lepingut muudeti põhjusel, et põhivõlgnik tasus osa põhisummast, mis tingis vajaduse muuta tagasimaksegraafikut, samuti põhjusel, et põhivõlgnik soovis lisalaenu. Igakordselt on sõlmitud käenduslepingud, mille alusel käendas hageja oma venna sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet koos igakordse muudatusega. Hageja vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest nii käenduslepingute alusel kui ka hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Seisuga 11. jaanuar 2016 võlgneb põhivõlgnik hagejale 46 697 eurot 65 senti. Kostja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 6. mai 2016 otsusega hagi rahuldamata ja tühistas kohtuotsuse jõustumisel maakohtu 14. detsembri 2015 määruse vaidlusaluse täitemenetluse peatamise kohta. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, millises ulatuses on kostjal õigus hageja suhtes täitemenetlust jätkata. Hageja (käendaja) saab kasutada kostja vastu samu vastuväiteid, mis põhivõlgnik. Käenduslepingu p 3.6, mis keelab käendajal esitada samu vastuväiteid, mida võib põhivõlgnik esitada käendusega tagatud nõudele, on VÕS § 142 lg 6 alusel tühine (kui käendaja kahjuks seadusest (VÕS § 149 lg 1) kõrvalekalduv kokkulepe). Kohtule esitatud andmetel on krediidileping ja selle 13. novembril 2013, 3. märtsil 2014 ja
4.aprillil 2014 tehtud muudatused kokkuleppel (VÕS § 186 p 4) lõppenud. Seega on VÕS § 153 lg 1 p 1 järgi lõppenud ka 7. oktoobrist 2013 kuni 4. aprillini 2014 sõlmitud käenduslepingud. Tuvastatud asjaoludel ütles hageja krediidilepingu 7. mail 2014 tehtud muudatuse (mille käenduseks sõlmiti 7. mail 2014 käendusleping piirmääraga 47 645 eurot) 4. aprillil 2015 üles.
Tõendatud on, et hageja andis oma kirjaliku nõusoleku lisaks sõlmitud käenduslepingutele ka hüpoteegi seadmise lepingule, mis teeb hagejast kostja ees nii käendusvõlgniku kui pantija ühes isikus. Hüpoteegi seadmise lepingu p-de 3.2.1 ja 3.2.2 järgi on Bigbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga tagatud kõik põhivõlgniku, Bigbank AS-i ja kostja sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja selle muudatustest ning kostja ja hageja sõlmitud käenduslepingutest tulenevad nõuded. Asjaolu, et praeguseks ajaks on esimese järjekorra hüpoteegipidaja vahetunud ning selleks on nüüd kostja, ei väära seda, et esimene järjekoha hüpoteek tagab endiselt samu nõudeid, sh kostja käenduslepingust tulenevat nõuet hageja vastu. Hüpoteegi käsutamiseks ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 338 lg 2 järgi vajalik kinnisasja omaniku nõusolekut. Samuti kehtib varem sõlmitud tagatiskokkulepe AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi ka uue hüpoteegipidaja suhtes. Seega tagavad kostja nõuet hageja vastu mõlemad hüpoteegid, st kokku 48 000 euro (38 000 + 10 000) ulatuses ja juhul, kui käenduslepingust tulenevat nõuet ei täideta, saab kostja algatada AÕS § 352 lg 1 järgi sundtäitmise. Tuvastatud asjaolude kohaselt on kostja kandnud tarbijakrediidilepingute (VÕS § 402) alusel üle põhivõlgnikule või tema poolt määratud isikule kokku 59 094 eurot 22 senti (hageja leiab ekslikult, et põhivõlgnik sai kostjalt laenuna vaid 39 094 eurot 22 senti). Laenu tagasimaksed kostjale on poolte andmetel 31 779 eurot 11 senti. Kui eeldada, et viimatinimetatud summa oleks läinud üksnes põhivõla katteks, tuleks põhivõlgnikul tasuda kostjale veel 27 315 eurot 11 senti. Samas on tarbijakrediidilepingutes tavapärane kokku leppida ka krediidi kasutamise eest kõrvalnõuete (sh intressi ja viiviste, lepingutasude) tasumine. Tarbijakrediidilepingud ei ole tühised. Maakohus põhjendas seda seisukohta järgmiselt. Hageja on väitnud, et põhivõlgnik ei ole tarbijana allkirjastanud tahteavaldust, mis kajastaks VÕS § 404 lg-le 2 p-de 1−10 andmeid. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Vaidlust ei ole selles, et põhivõlgnik sai tarbijakrediidilepingutes nimetatud summad kätte ning hakkas krediiti kasutama. VÕS § 408 lg 4 järgi on intressimäära vähendamiseks seadusjärgse määrani vajalik, et lepingu sõlmimisel puuduksid andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kogukulu maksete kogusumma kohta. Tarbijakrediidilepingutest nähtuvalt oli see info kõikides lepingutes olemas, mistõttu puudub võimalus VÕS § 408 lg 4 kohaldamiseks ning kostjal on õigus tugineda kokkulepitud intressimäärale. Sisuliselt on olnud tegu tarbijakrediidilepingute refinantseerimisega. Seadus ei keela arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi, mistõttu on viimase 7. mail 2014 sõlmitud refinantseeritud tarbijakrediidilepingus krediidisumma kujunemine kõrvalnõudeid arvestades usaldusväärne. Hageja on väitnud, et kostja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 ja VÕS § 4032). Vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule. Sellest põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Seega ei pea kostja lähtuma üksnes isiku palgast, vaid võib lähtuda ka muudest sissetulekutest, mis isiku pangakontole laekuvad. Hageja esitatud kolmanda isiku pangakonto väljavõttest (periood 3. juuni 2013 kuni 26. veebruar 2014) nähtub, et lisaks palgatulule kandsid põhivõlgnikule ka kolmandad isikud suuri summasid ning osa summasid laekus ilmselt põhivõlgniku vara (sõiduk, kinnisasi) müügist. Seega võis kostja eeldada, et põhivõlgnik on võimeline laenu teenindama. Nimetatule viitab ka konto seitsme kalendrikuu kreeditkäive summas ligi 16 6920 eurot. Kuna kolmas isik oli suuteline laene, mida refinantseeriti, suurte summadena kostjale osaliselt tagastama, võis kostja lugeda kolmanda isiku piisavalt krediidivõimeliseks. Sealjuures sõlmiti nii tarbijakrediidi- kui käenduslepinguid
korduvalt (sh kõik hageja juuresolekul) ning seega pidi hageja olema põhivõlgnikku puudutavatest asjaoludest (eelkõige laenuvõimekusest) teadlik. Seega ei ole kostja hageja teavitamiskohustust rikkunud. Kuivõrd kostja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega teavituskohustust, ei saa hagejal olla kostja vastu ka kahju hüvitamise nõuet.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus tuvastas valesti, et kostjale loovutatud 38 000 euro suurune hüpoteek tagab samu nõudeid, mis on kostjal hageja vastu tarbijakrediidilepingust ja selle lisadest ning käenduslepingutest. Maakohus ei põhjendanud, milliste tõenditele tuginedes ta sellisele järeldusele jõudis. Kostjale loovutatud hüpoteek tagas hüpoteegi seadmise lepingu alusel Bigbank AS-i nõuet põhivõlgniku ja/või hageja vastu vastavalt Bigbank AS-i ja põhivõlgniku või hageja vahelisele võlaõiguslikule lepingule. Kuna sellist lepingut ei ole sõlmitud, ei ole Bigbank AS-il õigust nõuda võlakohustuse täitmist tulenevalt kostja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ja selle muudatustest ning käenduslepingutest. Bigbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõue on sisutühi. Maakohus leidis valesti, et VÕS § 408 lg 4 ei kohaldu juhul, kui VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmed sisalduvad lepingus. VÕS § 408 lg 4 kohaldub ka juhul, kui lepingule eelnenud nõutav tarbijast krediidisaaja kirjalik tahteavaldus ei sisalda nõutud andmeid. Kuivõrd kõnealune nõue oli täitmata, on tarbijakrediidilepingutes kokkulepitud intressimäär tühine. Maakohus ei analüüsinud ka seda, et kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et lepingudokumentides ei olnud infot vähemalt krediidi brutosumma ja krediidi kulukuse määra kohta. Seega ei ole maakohus nõuetekohaselt põhjendanud oma järeldust, et lepingudokumentides sisaldus ka intressi protsent aastas ning krediidi kulukuse määr. Maakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui leidis, et kostja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Nii jättis maakohus tähelepanuta, et krediidivõimekuse hindamisel ei saanud lähtuda sissetulekutest (vt kostja esitatud kontoväljavõtet), mis laekusid pärast laenu võtmist. Samuti on jäänud tähelepanuta, et krediidisaajal on olnud erinevad laenu ja krediidilepingutest tulenevad kohustused kolmandate isikute ees. Nähtuvalt kostja esitatud pangakontoväljavõttest on krediidisaaja saanud Graverde VÕ OÜ-lt raha, kuid samas on krediidisaaja teinud sellele äriühingule tagasimakseid, mis ületavad laekunud summasid. Maakohus ei saanud lugeda krediidisaaja sissetulekuks ühekordseid müüke. Vaid kontokäibe järgi ei ole võimalik tuvastada krediidisaaja võimekust krediiti tagastada. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks teinud krediidisaaja tulude ja kulude analüüsi.
5.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Viljandi Maakohtu 6. mai 2016 otsus muutmata. Ükski apellatsionkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Asja materjalide kohaselt on alustatud kostja avalduse alusel täitemenetlust (täiteasi nr 1717/2015/635) hüpoteegi realiseerimiseks ning hüpoteegiga koormatud varaks on hagejale kuuluv kinnisasi (reg nr XXXX) XXXXXX (I kd tl 10-14). Täitedokumendiks täiteasjas nr
1717/2015/635 on notar Ants Ainsoni poolt 7. oktoobril 2013 koostatud ja tõestatud notariaalakt nr 3420 „Hüpoteekide seadmise leping ja asjaõiguslepingud“ (I kd tl 10-14). Nimetatud täitedokumendi p-s 3 seati esimese järjekohale hüpoteek hagejale kuuluvale kinnisasjale Bigbank AS-i (hüpoteegipidaja I) kasuks summas 38 000 eurot ning hüpoteegiga olid tagatud järgmised Bigbank AS-i (hüpoteegipidaja I) nõuded: 1) nõuded V. Opermanni ja hageja vastu, mis tulenevad Bigbank AS, kostja ning V. Opermann ja hageja vahel 07.10.2013 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 1138.1013B ning selle muudatustest ja võimalikest lisadest ning kostja ja hageja vahel 07.10.2013 sõlmitud käenduslepingust ning selle muudatustest ja võimalikest lisadest; 2) kõik Bigbank AS nõuded V. Opermann ja/või hageja vastu, mis tulenevad Bigbank AS, kostja ning V. Opermann ja/või hageja vahel sõlmitud ja edaspidi sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest; 3) kõik sellest lepingust tulenevad Bigbank AS nõuded. Täitedokumendi p-s 4 seati järgmisele vabale järjekohale hüpoteek kostja (hüpoteegipidaja II) kasuks summas 10 000 eurot ning hüpoteegiga olid tagatud järgmised kostja nõuded: 1) kostja nõuded V. Opermann ja hageja vastu, mis tulenevad Bigbank AS, kostja ning V. Opermann ja hageja vahel 07.10.2013 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. 1138.1013B ning selle muudatustest ja võimalikest lisadest ning kostja ja hageja vahel 07.10.2013 sõlmitud käenduslepingust ning selle muudatustest ja võimalikest lisadest; 3) kõik kostja nõuded V. Opermann ja/või hageja vastu, mis tulenevad Bigbank AS, kostja ning V. Opermann ja/või hageja vahel sõlmitud ja edaspidi sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest; 3) kõik sellest lepingust tulenevad kostja nõuded.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Bigbank AS on andnud üle esimesel järjekohal oleva hüpoteegi summas 38 000 eurot kostjale ning vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatus (I kd tl 18). Hageja väite kohaselt on Bigbank AS-i poolt kostjale üleantud hüpoteek nn „tühi hüpoteek“, sest see ei taganud reaalseid sissenõutavaid nõudeid. Kostja ei ole nõustunud hageja väitega ning tema seisukoha kohaselt tagas Bigbank AS-i kasuks seatud hüpoteek nõudeid, mis on loetletud täitedokumendi p-s 3.2., s.o Bigbank AS-ile kuulud ja esimesel järjekohal asuv hüpoteek tagab reaalseid nõudeid. Seega on poolte vahel vaidlus eelkõige selles, kas kostja, omandades Bigbank AS-ile kuulunud esimesel järjekohal oleva hüpoteegi summas 38 000 eurot, on õigustatud nõudma täitmata (kuid sissenõutavaks muutunud) nõude sundtäitmist täitemenetluses summas kuni 48 000 eurot (Bigbank AS-ilt omandatud hüpoteek summas 38 000 eurot + hüpoteek summas 10 000 eurot) või tagab hüpoteek kostja nõuet vaid 10 000 euro ulatuses.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja nõue hageja vastu on tagatud nii Bigbank AS-ilt omandatud hüpoteegiga summas 38 000 eurot kui ka hüpoteegiga summas 10 000 eurot. AÕS § 338 lg 2 kohaselt on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnitusraamatusse. Antud juhul on olemas Bigbank AS ja kostja vahel notariaalselt kinnitatud kokkulepe ja ka vastav kanne kinnistusraamatus. AÕS § 346 lg 2 järgi kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes.
See, milline nõue on algselt Bigbank AS-ile kui hüpoteegipidajale I kuulunud hüpoteegiga tagatud (tagatiskokkulepe) nähtub täitedokumendi p-st 3.2. Tulenevalt AÕS § 346 lg-st 2 kehtib täitedokumendi p-s 3.2. sisalduv tagatiskokkulepe ka kostja kui uue hüpoteegipidaja suhtes. Kuna tagatiskokkuleppes märgitud nõuded ei ole täidetud ning need on muutunud sissenõutavaks, siis oli kostja kui hüpoteegipidaja õigustatud AÕS § 352 lg 1 alusel nõudma sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kuigi tagatiskokkuleppes märgitud lepingutest ei tulenenud Bigbank AS-ile selliseid reaalseid nõudeid, mis oleksid hüpoteegiga tagatud, ei tähenda see, et kostja, omandades Bigbank AS-ile kuulunud hüpoteegi, oleks pidanud sõlmima hageja uue tagatiskokkuleppe. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et hüpoteegi realiseerimine täitemenetluses ei ole nõudest sõltumatu, kuid antud juhul oligi kostjal tagatiskokkuleppes märgitud nõue, mis oli hüpoteegiga tagatud, ning kuna hüpoteegiga tagatud nõuet ei täidetud, siis võis kostja nõuda sundtäitmist.
10.Hageja seisukoha järgi leidis maakohus valesti, et VÕS § 408 lg 4 ei kohaldu juhul, kui VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmed sisalduvad lepingus. Hageja väitel kohaldub VÕS § 408 lg 4 ka juhul, kui lepingule eelnenud nõutav tarbijast krediidisaaja kirjalik tahteavaldus ei sisalda nõutud andmeid. Ringkonnakohus ei nõustu eelnimetatud hageja seisukohaga. VÕS § 404 lg-s 2 on sätestatud, milline teave peab sisalduma tarbija tahteavalduses. VÕS § 408 lg 2 järgi VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. VÕS § 408 lg 4 alusel kui VÕS § 408 lg-s 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbijate poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetase intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Asja materjalide hulgas ei ole põhivõlgniku tahteavaldust kostjale tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks, kuid toimikus on olemas kirjalik tarbijakrediidileping (ja selle muudatused), mis sisaldab (sisaldavad) VÕS § 404 lg-s 2 nõutavaid andmeid, sh andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra ja krediidi brutosumma kohta (I kd tl 19, 33, 38, 42, 48). Samuti on kostja esitanud kolmandale isikule (võlgnikule) lepingueelse teave Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehena (I kd tl 160-163), milledest nähtuvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra krediidi kogukulu kohta. Lähtudes eeltoodust ei kuulu ringkonnakohtu arvates kohaldamisele VÕS § 408 lg 4 ning hageja vastupidine väide on alusetu. Saades kostjalt enne tarbijakrediidilepingu (ja selle muudatuste) sõlmimist Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed, oli võlgnikul piisavalt informatsiooni sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimuste ja tagasimakstavate summade kohta.
11.Hageja väite kohaselt rikkus kostja vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna hindas võlgniku krediidivõimekust lähtudes tema sissetulekutest, mis laekusid pärast laenu võtmist ning ei arvestanud võlgniku krediidilepingutest tulenevaid kohustusi kolmandate isikute ees. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole rikkunud tarbijakrediidilepingu (ja selle muudatuste) sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 10, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega ning ei pea vajalikuks neid korrata. KAS § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus
kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Toimikus on kolmanda isiku (põhivõlgniku) pangakonto väljavõtted (I kd tl 115-152), mis sisaldavad andmeid põhivõlgniku sissetulekute kohta alates 03.06.2013 (esimene tarbijakrediidileping sõlmiti 07.10.2013). Samuti on toimikus olemas põhivõlgniku palgatõendid (I kd tl 153-158). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nimetatud tõendite alusel oli võimalik kindlaks määrata põhivõlgniku (laenutaotleja) rahaliste kohustuste suurus ja maksekohustused ning neid andmeid oli võimalik kasutada põhivõlgniku jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Kuna kostja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei ole tekkinud hageja poolt väidetavat kahju.
12.Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid seoses täitemenetluses täitmisel oleva nõude suurusega (s.o hageja ei ole esitanud väiteid selle kohta, et maakohus tuvastas täitmisel oleva nõude suuruse ebaõigesti, küll aga on vaidlustatud intressimäära suurus, mida ringkonnakohus käsitles käesoleva otsuse p-s 10) ning seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus täitmisel oleva nõude suuruse seaduslikkust ja põhjendatust).
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei maakohtus ega ringkonnakohus ning seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata. Ringkonnakohus rahuldas 1. septembri 2016 määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 425 eurot. Arvestades hageja majanduslikku seisundit peab ringkonnakohus võimalikuks TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada hageja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 425 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.