Kohtla-Järve linna hagi M. B. vastu töölepingu lõpetamise ja töötasu maksmise õiguspärasuse tunnustamiseks M. B.vastuhagi Kohtla-Järve linna vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, hüvituse nõudes töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses, vähem makstud töötasu ja koondamishüvitise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu; RK 75001017; asukoht: Keskallee 19, Kohtla-Järve 30395, IdaVirumaa) Hageja esindaja: Õ. S. (IK ...) Kostja: M. B. (IK...; elukoht: ...)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
10. jaanuar 2006. a
RESOLUTSIOON
Jätta Kohtla-Järve linna hagi M. B. vastu töölepingu lõpetamise ja töötasu maksmise õiguspärasuse tunnustamiseks rahuldamata. M. B. vastuhagi Kohtla-Järve linna vastu rahuldada osaliselt. Tunnistada töölepingu lõpetamine M. B.01.08.2004. a TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks.
Välja mõista Kohtla-Järve linnalt M. B. kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 43 800 (nelikümmend kolm tuhat kaheksasada) krooni. Välja mõista Kohtla-Järve linnalt M. B. kasuks vähem makstud palk summas 28 200 (kakskümmend kaheksa tuhat kakssada) krooni ja vähem makstud koondamishüvitis 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni.
Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Välja mõista Kohtla-Järve linnalt riigilõiv riigituludesse 4 810 (neli tuhat kaheksasada kümme) krooni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
I Asjaolud
1.M. B. töötas Kohtla-Järve Linnavalitsusega 06.01.1997. a sõlmitud töölepingu alusel Kohtla-Järve Kultuurihoone direktorina.
2.Töölepingus on pooled leppinud kokku alljärgnevas: - töötaja asub 06.01.1997. a tööle Kohtla-Järve Kultuurihoone direktori ametikohale määramata ajaks; - töö sisuks on kultuurihoone töö korraldamine, töölepingute sõlmimine, tööaja kestus nädalas 40 tundi; - töötajal on 31. palgaaste, põhipalga suurus 4 950 krooni, palka tõstetakse vastavalt linnapea korraldustele, käskkirjadele.
3.Kohtla-Järve Linnavolikogu 21.05.2004. a määrusega nr 65 otsustati alates 01.08.2004. a ühendada Kohtla-Järve Kultuurihoone, Sompa Klubi ja Kukruse Klubi ning nende varade baasil asutada uus asutus – Kohtla-Järve Kultuurikeskus.
4.08.06.2004. a anti M. B. koondamisteade, mille kohaselt seoses asutuste ümberkujundamisega koondatakse ametikoht alates 01.08.2004. a ning tööleping lõpetatakse seoses koondamisega. Vakantsed ametikohad puuduvad ning soovi korral võib M. B. osaleda avalikul konkursil Kohtla-Järve Kultuurikeskuse direktori ametikohale.
5.Tööleping lõpetati M. B.01.08.2004. a seoses koondamisega TLS § 86 p 3 alusel. Töötajale kuulus väljamaksmisele kompensatsioon kasutamata jäänud puhkuse eest (20 kalendripäeva, ajavahemikus 06.01.2004. a kuni 01.08.2004. a), hüvitust 25 keskmise päevapalga ulatusest etteteatamistähtaja mittejärgimise eest, koondamishüvitus kolme kuu keskmise palga ulatuses. II Menetlus töövaidluskomisjonis
6.M. B. esitas 31.08.2004. a avalduse töövaidluskomisjonile Kohtla-Järve linna vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, vähem makstud palga, puhkusetasu ja koondamishüvituse nõudes.
7.Töövaidluskomisjoni 28.09.2004. a otsusega rahuldati avaldaja nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon luges töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ning luges töötaja töölt lahkunuks TLS § 79 lg 1 alusel alates töövaidluskomisjoni otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, töötaja kasuks mõisteti välja TLS § 117 lg 2 alusel hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses brutosummas 14 600 krooni ning avaldajale vähem makstud põhipalk alates 01.08.2001. a kuni 01. augustini 2004. a (36 kuu eest) brutosummas 28 200 krooni, kokku 42 800 krooni, millest viivitamatult kuulus täitmisele 14 600 krooni. Avaldaja nõuded vähem makstud puhkusehüvitise ja koondamishüvitise osas jäeti rahuldamata. III Hagiavalduse sisu
8.Kohtla-Järve linn esitas 02.11.2004. a kohtule hagi M. B. vastu töölepingu lõpetamise ja töötasu maksmise õiguspärasuse tunnustamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus tunnistaks töölepingu lõpetamise M. B. TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega õiguspäraseks, tunnistaks M. B. palga muutmise Kohtla-Järve linnapea 23.03.1999. a käskkirjaga nr 74 6 000 kroonini kuus ning 14.02.2002. a käskkirjaga nr 46-k 6 600 kroonini kuus õiguspäraseks, mõistaks M. B. välja viivitamatu täitmise korras makstud 14 600 krooni ning hageja kohtukulud.
9.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt lõpetati Kohtla-Järve Linnavolikogu 21.05.2004. a määrusega nr 65 alates 01.08.2004. a kolme linnaasutuse (Kohtla-Järve Kultuurihoone, Sompa Klubi, Kukruse Klubi) tegevus ja nende varade baasil moodustati uus asutus KohtlaJärve Kultuurikeskus. Kohtla-Järve Kultuurihoone kui iseseisva asutuse staatus kadus, mistõttu järelikult lõppes ka asutuse juhi (direktori) töö. Kuna kolme asutuse varade baasil moodustati üks uus asutus, siis lõppes kõikide endiste asutuste juhatajate töö. Asemele tekkis uus ametikoht, mis on konkursi korras täidetav ametikoht ning sellele ametikohale kostja üleviimine ei olnud õiguslikult võimalik ilma konkursil osalemiseta.
9.1.Töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu informeeriti kostjat 31. mail 2004. a ning teavitati võimalusest osaleda avalikul konkursil Kohtla-Järve Kultuurikeskuse direktori ametikohale. Teist tööd kostjale ei pakutud, kuna puudus vakantne ametikoht, mis oleks vastanud kostja oskustele, teadmistele ja haridusele.
9.2.Linnaasutuse juhi määramine avaliku konkursi tulemuste põhjal tuleneb haldusõiguse juhtprintsiipidest ning on sätestatud ka linna õigusaktides. Kohtla-Järve linna põhimääruse § 54 lg 6 kohaselt asutuse juhi esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnapea konkursivõi atesteerimiskomisjoni ettepanekul. Sarnaselt on avaliku konkursi nõue sätestatud samuti Kohtla-Järve Linnavolikogu 21. mai 2004. a määrusega nr 65 kinnitatud Kohtla-Järve Kultuurikeskuse põhimääruse punktis 3.2. Seega ei olnud hagejal õigust ega võimalust pakkuda kostjale kultuurikeskuse direktori ametikohta ilma avaliku konkursi tulemuseta.
9.3.Hageja ja kostja olid 06.01.1997. a sõlmitud töölepingu punktis 4.2 kokku leppinud töötaja põhipalgaks 4 950 krooni kuus. Kuna palgaseaduse § 3 lg 1 kohaselt palgatingimustena käsitletakse palgamäärasid, siis järelikult oli poolte vahel kokkulepitud palgamääras, mida hageja kohustus kostjale igakuiselt maksma, 4 950 krooni. Palgaseaduse § 3 lg 2 kohaselt töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 4.3 kohaselt: „palka tõstetakse vastavalt linnapea korraldustele ja käskkirjadele“. Kohtla-Järve linnapea 23.03.1999. a käskkirjaga nr 74 on tõstetud kostja palka 6 000 kroonini kuus ning 14.02.2002. a käskkirjaga nr 46-k on tõstetud kostja palka 6 600 kroonini kuus. Kuna linnapea käskkirjaga ei ole töölepingus kokkulepitud palgamäära väiksemaks muudetud, siis järelikult ei ole tööandja oma ühepoolse otsusega kehtestanud kostjale töölepingus sätestatust halvemaid tingimusi, mis peaksid TLS § 16 kohaselt kehtetud olema. Hageja on seisukohal, et töötasu maksmine kostjale ülalkirjeldatud korras ja suuruses oli õiguspärane ning seetõttu kuulub tagasitäitmisele kostjale viivitamatu täitmise korras välja makstud 14 600 krooni. IV Kostja vastus
10.Kirjalikus vastuses hagile (t lk 20-49) kostja hagi ei tunnistanud.
11.Kostja esitas alljärgnevad vastuväited ja põhjendused.
11.1.Töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik seetõttu, et TLS § 98 lg 2 järgi on tööandja kohustatud enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kostja on seisukohal, et tööandja on kohustatud pakkuma kohti (töid), mida töötaja, arvestades tema teadmisi, oskusi, vilumust ja tervisliku seisundit, on võimeline tegema. See töö ei pea olema kvalifikatsioonile vastav, pakkuda tuleb ka tööd, mis erialast ettevalmistust ei nõua. Tööandjal oli võimalus ja kohustus kostjale tööd pakkuda. Hagejal oli reaalne võimalus pakkuda kostjale tööd ringijuhina. Kohtla-Järve Kultuurihoone 7,5 ringijuhi kohast olid kostjale koondamise teate kätteandmise hetkeks täidetud alla poolte. Seitsme ringijuhiga olid sõlmitud töölepingud määratud ajaks tööajaga vaid 8 tundi nädalas, kuid nendega olid töölepingud lõpetatud 2004. a aprillis-mais. Ühtlasi oli vakantne 0,5 lavatöölise kohta, 0,5 valvur-administraatori kohta. Enne kostjaga töölepingu lõpetamist vabanes 27.07.2004. a 1,0 galeristi kohta ja 30.07.2004. a 1,0 osakonnajuhataja kohta. Mainitud tööd oleksid vastanud kostja oskustele, teadmistele ja haridusele. Võimaluse pakkumine avalikul konkursil osalemiseks ei tähenda seda, et tööandja oleks kostjale pakkunud teist tööd. Kohtla-Järve Kultuurikeskuse direktori koht ei olnud konkursi korras täidetav ametikoht, sest kultuurikeskuse põhimääruse punkt 3.1 sätestab, et kultuurikeskuse direktori ametisse määramiseks on vaja vaid linnapea ettepanekut ning ettepaneku järgi määrab direktori ametisse linnavalitsus. Ka linna põhimääruse § 54 lg 6 ei nähtu, et linna ametiasutuse poolt
hallatavate haridus-, kultuuri-, spordi- ja muude asutuste, millised ei teosta avalikku võimu, direktoriga töölepingu sõlmimiseks oleks vajalik avaliku konkursi läbiviimine.
11.2.Hageja on jätnud põhjendamatult tähelepanuta töölepingu punktis 4.1 sätestatu. „Töötaja palgaaste on 31“. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 23.03.1999. a käskkirjaga nr 74 on kostja palgaastet vähendatud astmeni 29, mis oli 7 300 krooni asemel 6 000 krooni. Palgaastme muutmine toimus kostjale sellest etteteatamata ning kostja nõusolekuta. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 14.02.2002. a käskkirjaga nr 46-k on kostja palgaastet jällegi muudetud astmeni 30, mis tähendas 7 300 krooni asemel 6 600 krooni. Palgaseaduse § 3 lg 1 järgi käsitletakse palgatingimustena palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid, juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise korda. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt määratakse töötaja palgatingimused ja nende muudatused kindlaks töölepingus. Kostjaga sõlmitud töölepingus oli poolte vahel kokkulepitud palgaaste (töölepingu punkt 4.1). palgamäära suuruses kui sellises, ei olnud pooled töölepingus kokku leppinud. Töölepingu punktis 4.2 on märgitud vaid töötaja põhipalga suurus, mitte aga palgamäär. Kohtla-Järve Linnavolikogu 10.03.1999. a määrusest nr 55 ning 06.02.2002. a määrusest nr 80 nähtub, et volikogu kinnitab oma määrusega alati nii töötajate palgaastmed kui ka palgamäärad. Kostjal on säilinud ka märtsikuu 2004. a palgalipik, millel on märgitud „Juhid. Astmepalk“, mis tõendab, et tööandja on palga arvestamisel ja maksmisel lähtunud palgaastmest. TLS § 16 kohaselt on tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused kehtetud. Kostja soovib esitada vastuhagi. V Vastuhagi
12.M. B. esitas 21.01.2005. a vastuhagi Kohtla-Järve linna vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, hüvituse nõudes töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses, vähem makstud töötasu ja koondamishüvitise nõudes.
13.Vastuhagis esitatud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse põhjendused on analoogilised kostja vastuses toodud põhjendustele (vt kohtuotsuse punkt 11.1), samuti vähem makstud töötasu põhjendused (vt kohtuotsuse punkt 11.2).
13.1.Kostja palub välja mõista hagejalt vähem makstud palgavahe. Periood 2000 – 2001 Hageja palk 6 000 krooni. Tegelik palk 7 300 krooni. Vahe 1 300 krooni x 24 kuud = 31 200 krooni. Periood 2002 - 2003 Hageja palk 6 600 krooni. Tegelik palk 7 300 krooni. Vahe 700 krooni x 24 kuud = 16 800 krooni. Periood 2004
Hageja palk 6 600 krooni. Tegelik palk 7 300 krooni. Vahe 700 krooni x 6 kuud = 4 200 krooni. Kokku saamata jäänud palk 52 200 krooni.
13.2.Ühtlasi on töölepingu lõpetamisel hagejale arvestatud koondamishüvitise aluseks tööandja poolt võetud 6 600 krooni, kuigi arvestuse aluseks pidanuks olema 7 300 krooni. Tööandja on maksnud koondamishüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses ning pärast töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse esitamist maksis tööandja veel ühe kuu hüvitise. Kostjalt tuleb välja mõista vähem makstud koondamishüvitis nelja kuu eest 2 800 krooni (4 kuud x 700 krooni).
13.3.Kostja taotleb tööandjalt TLS § 117 lg 2 alusel hüvituse väljamõistmist kuue kuu keskmise palga ulatuses, summas 43 800 krooni (6 x 7 300). VI Eelistung
14.Eelistungil hageja esindaja toetas hagi ning vaidles vastuhagile vastu. Hageja esindaja selgitas, et vastuhagi osas kattuvad hageja vastuväited hageja hagiavalduses toodud väidete ja põhjendustega. Pooled ei ole palga muutmise osas töölepingut muutnud, seega on vastuhagi nõue vähemmakstud palga nõudes alusetu. Töölepingu lõpetamisel kostjaga oli vakantseid kohti, kuid kostjal puudusid vastavad tööoskused. Vakantsed olid lavatöölise, osaliselt ringijuhtide ja galeristi ametikoht. Kostja palka ei vähendatud, kuna väljamakstud palk ei olnud väiksem kui töölepingus kokkulepitud palk (4 950 krooni), tööandja on kostja palka tõstnud 6 000 ja 6 600 kroonini. Kostjal puudusid oskused koondamise ajal tegutsenud ringide juhtimiseks.
15.Kostja selgitas, et igal sügisel loodi vastavalt vajadusele uued ringid. Kostjal on ringijuhi kvalifikatsioon ning ta on saanud vastava hariduse. VII Aegumise kohaldamise taotlus
16.Hageja esitas 13.12.2005. a kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks vastuhagi punktis 3 esitatud palgatingimuste ühepoolsest muutmisest tulenevate rahalistele nõuetele täies ulatuses ning juhul, kui kohus leiab, et nõude puhul on tegemist saamata jäänud palgaga, siis ITLS § 6 lg 3 alusel kohaldada aegumist kuni 01.08.2001.a arvestatud ja makstud põhipalga nõudele. VIII Kohtuistung
17.Kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja esindaja jäi hagiavalduse põhjenduste juurde. Esindaja leidis, et kostjale puudus võimalus pakkuda teist tööd, sest ringijuhtide töö eeldab vastavat haridust, valvurite tööülesanded olid
jagatud teistele töötajatele. Lavatöölise-puuseppa koht oli vakantne, kuid kostjal puudus vastav haridus. Töötasu on kostjale makstud õiguspäraselt ning õiges suuruses.
18.Kostja taotles hagiavalduse rahuldamata jätmist ning vastuhagi rahuldamist. Kostja leidis, et ta oleks võinud juhtida sõnakunsti ringi, ta oli läbinud vastava koolituse ning hageja teadist seda, kostja on tunnistatud aasta kultuuriedendajaks. IX Kohtu põhjendused
19.Vaidlus töölepingu lõpetamise seaduslikkuse üle.
19.1.TLS § 86 p 3 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisel. TLS § 98 reguleerib töölepingu lõpetamist töötajate koondamisel. § 98. Töölepingu lõpetamine töötajate koondamisel (1) Tööandjal on õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Töötaja keeldumist tööajanormi suurendamise või vähendamise ettepanekust ei loeta asjaoluks, mis tingib töö lõppemise. (2) Enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. (3) Tööandja on kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti. ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
19.2.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et seoses kolme linnaasutuse ümberkujundamisega üheks linnaasutuseks (Kohtla-Järve Kultuurikeskus), oli olemas koondamissituatsioon.
19.3.Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna kolme asutuse varade baasil moodustati üks uus asutus, siis lõppes kõikide endiste asutuste juhatajate töö ning uus juhataja ametikoht oli konkursi korras täidetav, mis omakorda välistas endise kultuurihoone direktori üleviimise konkursil osalemiseta. Kohus ei nõustu kostjaga, et kultuurikeskuse direktori ametikoht oli täidetav ilma konkursita. Kultuurikeskuse põhimääruse punkti 3.2 tuleb tõlgendada koosmõjus punktiga 3.1. Punkti 3.2 kohaselt kuulutatakse direktori ametikoha leidmiseks välja konkurss. Punkt 3.1 ei välista direktori ametikoha täitmist konkursi korras vaid selle punkti sisu seisneb selles, et direktori määrab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul ning linnapea sõlmib direktoriga töölepingu. Kohtla-Järve linna põhimääruse (kinnitatud KohtlaJärve Linnavolikogu 23.05.2000. a määrusega nr 18) § 54 lg 1 eristab linnaasutused, millised teostavad avalikku võimu ning millised ei teosta, viimatinimetatute hulgas märgitakse linna ametiasutuste poolt hallatavaid tervishoiu-, hoolekande-, haridus-, kultuuri-, spordi- ja muid
asutusi. Linna põhimääruse § 54 lg 3 sätestab, et linna ametiasutuse juht nimetatakse ametisse avaliku konkursi tulemuste põhjal.
19.4.Kohus leiab, et töölepingu lõpetamisel kostjaga ei ole hageja täitnud TLS §-st 98 lg 2 tulenevat kohustust, mistõttu töölepingu lõpetamisel on oluliselt rikutud töölepingu lõpetamise protseduuri. Kohus põhjendab alljärgnevalt oma seisukohta. TLS § 98 lg 2 kohaselt, enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd, mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Nimetatud eesmärki saaks täidetuks lugeda juhul, kui tööandjal olid vabad ametikohad ning ta oleks neid koondamisteates või pärast seda töötajale pakkunud (vt ka Riigikohtu 14.03.2001. a kohtuotsust nr 3-2-1-22-01). 31.05.2004. a koondamisteates on märgitud: „Vakantset ametikohta Teile pakkuda ei ole, soovi korral võite osaleda avalikul konkursil Kohtla-Järve Kultuurikeskuse direktori ametikohale“. Asjaolu, et tööandjal puudusid vakantsed ametikohad, ei vastanud tõele. Kostja vastusest (t lk 21) nähtub, et vakantne oli 0,5 lavatöölise kohta, 0,5 valvur-administraatori kohta ning enne kostjaga töölepingu lõpetamist oli alates 27.07.2004. a vakantne 1 galeristi koht ja alates 30.07.2004.a 1 osakonnajuhataja koht. Kostja on oma väidet tõendanud kirjalike tõenditega (vt t lk 39-44, 73-77). Hageja ei ole kostjale enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu nimetatud töökohti pakkunud. Hageja ei ole tõendanud seda, et kostjal puudusid oskused ja teadmised lavatöölisena, valvur-administraatorina, galeristina või osakonnajuhatajana töötamiseks. Kui kostja tuli toime asutuse töö juhtimisega, võib eeldada, et tema oskused ja teadmised võimaldasid töötada ka valvur-administraatorina või osakonnajuhatajana. Kostja on tunnistatud 1999. a Kohtla-Järve linna aasta kultuuriedendajaks (t lk 46), 2002. a on teda autasustatud kultuuriministri tänukirjaga tubli töö eest Ida-Virumaa kultuuriasutustes (t lk 47), 2002. a Ida-Viru maavanema tänukirjaga IdaVirumaa kultuurielu rikastamise ja elavdamise eest (t lk 48), 2002. a Kohtla-Järve Linnavalitsuse tänukirjaga eduka ja loomerikka töö eest ( t lk 49). Vakantse töökoha pakkumine käib pakkumise kaudu, s.t. selleks peab initsiatiivi näitama tööandja. Tunnistaja N. A. ütlustega ei ole tõendatud, et hageja järgis töölepingu lõpetamise protseduuri.
20.Vaidlus palga suuruse üle.
20.1.Töölepingu sõlmimisel on pooled kokku leppinud, et töötaja palgaastmeks on 31. palgaaste (töölepingu punkt 4.1), töötaja põhipalk on 4 950 krooni (töölepingu punkt 4.2) ning palka tõstetakse seoses elukalliduse muutumisega või alammäära tõstmisega vastavalt linnapea korraldustele, käskkirjadele (töölepingu punkt 4.3).
20.2.Kohtla-Järve Linnavolikogu 10.03.1999. a määrusega nr 55 on kinnitatud Kohtla-Järve linnaasutuse töötajate palgamäärade kinnitamine, mille alusel kehtestati alates 01.01.1999. a linna eelarveliste asutuste töötajatele ühtne palgaastmestik 1-31 palgaastmeni, kinnitati palgaastmestik ja vastavad palgamäärad, eelarveliste asutuste töötajate palgaastmete jaotus, linnaasutuse juhi palgamäära, lisatasu ja preemiad kinnitab linnapea vastavuses linnavolikogu poolt vastu võetud asutuse eelarve ja palgaastmestikuga. Nimetatud määruse Lisa 1 kohaselt vastas 1. palgaastmele 1999. a kehtestatud kuupalga alammäär 1 250 krooni ja 31. palgaastmele kuupalgamäär 7 300 krooni. Lisa nr 2 kohaselt oli kultuuri-, hariduse-, spordi- ja
muude asutuste juhtide palgaastmete jaotus alates 21. palgaastmest kuni 31. palgaastmeni (t lk 31-33).
20.3.Kohtla-Järve linnapea 23.03.1999. a käskkirjaga nr 74 kinnitati M.B. palgaastmeks tagasiulatuvalt alates 01.01.1999. a 29. palgaaste, millele vastas palgamäär 6 000 krooni (t lk 12).
20.4.Kohtla-Järve Linnavolikogu 06.02.2002. a määrusega nr 80 on kinnitatud Kohtla-Järve linnaasutuste ja ametiasutuste töötajate palgaastmestiku ja palgamäärade kinnitamine. Palgaastmestik määrati 12-st kuni 40. palgaastmeni, kusjuures 40. palgaastmele vastas kuupalgamäär 14 000 krooni ja 31. palgaastmele 7 300 krooni. Lisa 3 järgi oli kultuuriasutuste juhtide palgaastmete jaotus 23-40 ( t lk 34-37).
20.5.Kohtla-Järve linnapea 14.02.2002. a käskkirjaga nr 46-k kinnitati M. B.palgaastmeks tagasiulatuvalt alates 01.01.2002. a 30. palgaaste, millele vastas palgamäär 6 600 krooni (t lk 13).
20.6.Hageja selgituste kohaselt tuleb palgakokkuleppest aru saada nii, et pooled leppisid töölepingus kokku palga suuruses 4 950 krooni ning palga hilisemas tõstmises. Kostjale ei olnud määratud astmepalka, 31. palgaaste on võetud 1997. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Riigiteenistujate töötasustamise korrast ja palgaastmestikule vastavast palgamäärast kroonides, 1997. a vastas 31. palgaastmele 4 950 krooni. Hageja on kostja palka kahel korral tõstnud. 20.7 Kohus hagejaga ei nõustu. PalS § 2 lg 1 järgi, palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. PalS § 3 lg 1 sätestab, et palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Palgatingimustena käsitatakse ka palga arvutamise viisi ning maksmise korda. TLS § 26 lg 1 p 3 kohaselt on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks kokkulepe töötasu kohta, mida saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 59 lg 5). Eeltoodu tuleneb ka palgaseaduse § 4 lg 1, mis sätestab, et töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastavalt TLS § 59 lg 5 on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §§ 61 66 ettenähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingu seaduse § 64 lg 1 tuleneb tööandja õigus muuta seoses tootmise või töö ümberkorraldamisega töötaja töötasustamise aluseid ja töörežiimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Töötaja õigused sellisel töölepingu tingimuste ühepoolsel muutmisel sätestab TLS § 82, mille kohaselt on töötajal võimalus tööandjapoolsel lepingutingimuste rikkumisel töösuhe lõpetada või nõuda kokkulepitud tingimuste taastamist töövaidlusorganite kaudu (TLS § 69). Individuaalseid töövaidlusi lahendavad ITLS § 4 lg 1 p 1 ja 2 järgi töövaidluskomisjon ja
kohus. Seega kui töötaja leiab, et palgatingimuste muutmine oli ebaseaduslik, võib ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda palka kokkulepitud tingimuste järgi. Kohus leiab, et töölepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku astmepalga kohaldamises ning seega tuli tööandjal maksta kostjale astmepalka 31. palgaastme järgi kuni linna poolt palgaastmestike kehtestamiseni ATS järgi ning peale palgaastmestike kehtestamist mitte vähem kui 31. palgaastmele vastavas kuupalgamääras. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punktist 4.2 ei saa teha järeldust, et pooled oleksid palgamäära suuruses kokku leppinud. Põhipalga suurus ei ole võrdsustatav palgamääraga. Kuna hageja on maksnud kostjale alates 1999. aastast vähem, kui 31. palgaastmele vastas, on tööandja sellega ühepoolselt halvendanud töölepingu tingimusi (töölepingu p 4.1) ning seega tuleb kohaldada TLS § 16, mis sätestab, et tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtust, on kehtetud. Kehtetute tingimuste asemel kohaldatakse seadust, haldusakti, kollektiiv- või töölepingut. 10.03.1999. a Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega kehtestati
31.palgaastme määraks kuupalgamäär 7 300 krooni.
21.Eeltoodu alusel leidis kohtus tõendamist, et töölepingu lõpetamine kostjaga oli ebaseaduslik ning kostjale maksti vähem töölepingus kokkulepitud palka. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata Kohtla-Järve linna hagi töölepingu lõpetamise ja töötasu maksmise õiguspärasuse tunnustamiseks.
22.Vastuhagi osaline rahuldamine. Aegumise kohaldamine vähemmakstud palga nõudele. Vastuhagi on põhjendatud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes tulenevalt TLS § 117 lg 1, mis sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist, ITLS § 28 lg 1 ja kohtu järeldustest (vt kohtuotsuse punktid 19.1 – 19.4). TLS § 117 lg 2 sätestab, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub vastuhagi rahuldamisele hüvituse nõudes kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 43 800 krooni. Hageja taotleb aegumise kohaldamist tulenevalt ITLS § 6 lg 3, mis sätestab, et palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjal on tulenevalt kohtu järeldustele (kohtuotsuse punktid 20.1 – 20.7) õigus saada talle vähem makstud palka alljärgnevalt: 2001. aastal 5 kalendrikuu eest summas 6 500 krooni (7 300-6 000 x 5), 2002. aasta 12 kalendrikuu eest summas 8 400 krooni (7 300 – 6 600 x 12), 2003. aasta 12 kalendrikuu eest 8 400 krooni (7 300 – 6 600 x 12) ja 2004. a 7 kalendrikuu eest 4 900 krooni (7 300 – 6 600 x 7), kokku 36 kuu eest brutosummas 28 200 krooni.
Kostja vastuhagi on põhjendatud vähem makstud koondamishüvituse osas. Kostjale on vähem makstud koondamishüvitust 2 800 krooni (700 x 4). Kõik eelpool nimetatud summad on välja toodud brutosummades. Kohtuotsuse jõustumisel ning täitmisel tuleb tasaarvestada töövaidluskomisjoni otsuse alusel viivitamatu täitmise korras kostjale välja makstuga. X Menetluskulude jaotus
23.Hagi esitamisel on hageja maksnud riigilõivu 1 110 krooni (t lk 17). Vastuhagi oli tulenevalt RLS § 16 lg 1 p 1 riigilõivuvaba.
24.Hageja taotles kostjalt hageja kantud kohtukulude väljamõistmist, kostja taotles kohtukulude jätmist hageja kanda.
25.TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
26.Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb hageja kohtukulud seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta hageja enda kanda. Vastuhagi osalise rahuldamise tõttu ning TsMS § 64 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 4 810 krooni (60 + 4 750).
Kohtunik: /allkiri/
Ärakiri õige Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.