Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Tsiviilasi nr 2-16-15948

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 04.10.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1750/16 rahuldas Osaühingu Vakkatrans avalduse ning tuvastas 26.11.2015 Osaühingu Vakkatrans ja M. H.i vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 91 lg 2 alusel 17.07.2016 ja luges tööleping lõppenuks korraliselt TLS § 85 lg 1 järgi 17.07.2016. Samuti mõisteti töövaidluskomisjoni otsusega M. H.ilt Osaühingu Vakkatrans kasuks välja varaline kahju summa 1028 eurot. 22.10.2016 esitas M. H. taotluse Harju Maakohtule töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks. M. H. taotles vaadata hagimenetluse korras läbi hagina Osaühingu Vakkatrans poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus osaliselt töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et Osaühingu Vakkatrans hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ITVS § 24 lg-s 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. ITVS § 24 lg 7 kohaselt kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

Tsiviilasi nr 2-16-15948 Kohus leidis, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei vasta hagiavaldusele esitatud nõuetele ning andis hagejale tähtaja oma nõuete põhjendamiseks ja esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, samas määruses kohus hoiatas hagejat, et kui kohtu poolt määratud tähtajaks avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis ei esitata, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sellisel juhul töövaidluskomisjoni otsus M. H.i poolt vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab läbi vaatamata Osaühingu Vakktrans hagi M. H.i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks ning seetõttu Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 04.10.2016 otsus töövaidlusasjas 4-1/1750/16 M. H.i poolt vaidlustatud ulatuses ei jõustu. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Seega menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja Osaühingu Vakkatrans kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud kokku 480 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi kokku 2 tunni 40 minuti ulatuses tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutamisel on tehtud järgmisi toiminguid: 10.10.2016 konsultatsioon (30 minutit), 21.10.2016 TVK edastatud toimikuga tutvumine, kliendi nõustamine e-kirjaga (15 minutit), 21.10.2016 HMK koostamine (1 tund 30 minutit), 02.11.2016 e-toimikus kohtu kirja kättesaamine ja sellega tutvumine, kliendile selgitustega edastamine (5 minutit), 16.11.2016 e-toimikus kohtumääruse kättesaamine ja sellega tutvumine, kliendile selgitustega edastamine (5 minutit), 17.01.2017 e-toimikus kohtu kirja kättesaamine ja sellega tutvumine (5 minutit), 16.02.2017 e-toimikus kohtunõude kättesaamine ja sellega tutvumine, kliendile selgitustega edastamine (5 minutit). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.02.2015 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-115-14 (p 14) märkinud: „Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;

Tsiviilasi nr 2-16-15948 Samuti Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-4-15, p 13). Seega ei ole vajalik õigusalaste eriteadmiste olemasolu ka menetluskulude nimekirja esitamise kohtunõudega tutvumiseks. Ülejäänud osas loeb kohus kostja menetluskulud põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodud põhjendustel kohus peab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks selles asjas kokku 2 tundi 30 minutit ja tunnitasu suuruseks 120 eurot (lisandub käibemaks 20%), millest tulenevalt kostja põhjendatud menetluskulud kokku on 360 eurot (2,5 tundi x 120 € + käibemaks 20%). Kostja taotlusel ja vastavalt TsMS § 177 lg-le 4kohus mõistab menetluskulude hüvitiselt hagejalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtutoimiku andmetel kostja 19.11.201 tasus avalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et kuna ITVS § 24 lg 4 alusel pidi hageja asemel tasuma selles asjas riigilõivu kostja, on hagi äbivaatamata jätmisel riigilõivu tagastamise taotlemise õigus samuti kostjal M. H.il. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.