TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-16-17427 piirides. Xxxxülesanneteks on Xxxxesindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute (va pisitehingute) sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxxesindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.

2-16-17427

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 13.12.2016 aktist nr 39 (ekspert Mari-Liis Laanetu) nähtub, et Xxxxesineb mõõduka raskusastmega dementsus, mis on hõlmatav määratlusega “nõdrameelsus”. Xxxxei ole lähtuvalt temal esinevast dementsussündroomist kestvalt võimeline oma tegusid juhtima ja nende tähendusest aru saama ja oma elu iseseisvalt korraldama. Xxxxvaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ega teostada valimisõigust. Isiku ülekuulamine kohtu poolt võib seoses toimuva mittemõistmisega uuritava psüühilist seisundit halvendada ning süvendada vaenulikkust lähedaste suhtes. Soovitav on ära kuulamise vajadusel seda teha tema tavapärases keskkonnas, kuid lähtuvalt temal esinevast dementsussündroomist ning kriitika puudumisest oma toimetuleku ja seisundi suhtes, ei ole tõenäoline, et uuritav suudaks anda asjakohaseid ütlusi. Temal esineva püsiva raske psüühilise häire (dementsussündroomi) tõttu ei tule Xxxxtoime iseseisva elukorraldusega, mistõttu ta vajab eestkostet. Lähtudes Xxxxpsüühilisest seisundist ning kriitika puudumisest enda seisundi ja toimetuleku osas, ei ole ta võimeline andma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Xxxxvajab eestkostet kõigi nende tehingute ja otsuste tegemisel, mille eeldatavates tagajärgedes võib esineda ohtu tema enda või ümbritsevate elule, tervisele või varale. Arvestades Xxxxesineva haiguse kroonilist ja süvenevat kulgu on eestkoste vajadus elukestev. Eeltoodust tulenevalt on XxxxTsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Xxxxhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Ekspert on ekspertiisiaktis nr 39 märkinud, et Xxxxesineb mõõduka raskusastmega dementsus, mis on hõlmatav määratlusega “nõdrameelsus“. Lähtuvalt Xxxxesinevast dementsussündroomist ning kriitika puudumisest oma toimetuleku ja seisundi suhtes, ei ole tõenäoline, et Xxxxsuudaks anda asjakohaseid ütlusi. Lähtudes Xxxxpsüühilisest seisundist ning kriitika puudumisest enda seisundi ja toimetuleku osas, ei ole ta võimeline andma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et Xxxxei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus Xxxxeestkoste seadmiseks on põhjendatud. PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isiku-omadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

2-16-17427 Kohus leiab, et Xxxxeestkostjaks tuleb määrata tütar Xxxx, kes on Xxxxeest ka siiani hoolt kandnud ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta oma kirjaliku nõusoleku. Xxxxon olemas poeg Xxxx(sünniaeg xxxx), kes viimased 20 aastad elab Venemaal ja on kättesaamatu. Kohus leiab, et Xxxxon oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma Xxxxeestkostja ülesandeid. Xxxxeestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Xxxxesindaja on oma arvamuses muuhulgas märkinud, et isiku pisitehingute tegemise õigusest ilmajätmine peab olema erandlik ning aktualiseeruma ennekõike juhul kui on täiesti ilmne, et isik ei suuda mingilgi määral oma tegevust juhtida ega ümbritsevast aru saada. Juhul kui isikul on selline arusaamisvõime säilunud ning ta mõistab mingilgi määral ümbritsevat ja saab aru kus viibib on esindaja hinnangul pisitehingute tegemise õiguse säilitamine põhjendatud ulatuses, milles isik ei saaks teha nendega enese majanduslikele huvidele kahju. Pisitehingute tegemise õigus on põhjendatud ka seetõttu, et isik ei tunnetaks, et teda ei oleks jäetud ühiskonnas ilma mistahes õigustest. Käesoleval juhul käib ta ise igapäevaselt poes ja mõistab mingil määral oma elukorraldust, teab kus viibib, oskab nimetada lähedasi ja ka poes müüdavaid kaubaartikleid. Esindaja on veendumusel, et kuni 25 euro ulatuses nädala iseseisvalt tehinguid tehes ei teeks eestkostetav kahju iseenese majanduslikele huvidele. Tulenevalt puudutatud isiku Xxxxpsüühilisest seisundist, Xxxxavaldusest, Xxxxriigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et Xxxxeestkostja ülesanneteks tuleb jätta Xxxxesindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute (va pisitehingute) sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxxesindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kohus nõustub Xxxxesindaja seisukohaga ja jätab Xxxxõiguse pisitehingute tegemiseks kuni 25 euro väärtuses nädalas. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna Xxxxjääb pisitehingute tegemise õigus, siis tuleb Xxxxlugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda siiski seisukohale, et Xxxxei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et Xxxxtuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 28.02.2022. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada.

2-16-17427

Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka Xxxxvara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Xxxx ́t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 10. märtsil. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule Xxxx ́le riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ning tasu ekspertiisi teostamise eest Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.