TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

Kohtumääruse põhjendused Avaldaja XXXX esitas 22.03.2016 kohtule avalduse XXXX surnuks tunnistamiseks. XXXX suri kohtumenetluse ajal 15.10.2016. 14.02.2017 esitas XXXX avalduse XXXX üldõigusjärglasena menetlusse astumiseks, mille kohus rahuldas 15.02.2017 protokollilise määrusega ja asendas avaldaja XXXX tema üldõigusjärglase XXXXga. Avalduse kohaselt elas XXXX alates 1951. aastast kuni 1955. aastani XXXX Keskkooli juures olevas toas. 1954. aasta alguses kohtus ta XXXX Laevaremonditehases mehaanikuna töötanud XXXXga (sünd. XXXX). XXXX elas XXXX Laevaremonditehase ühiselamus. 20.04.1954 XXXX ja XXXX abiellusid, abielu registreeriti XXXX (miilitsavalitsuses), abieluakt nr X. Ühist kodu abiellunud ei rajanud, kuna

mõni kuu peale abiellumist suunati XXXX tööle XXXX. XXXX jäi edasi XXXX elama ja töötama XXXX Keskkooli õpetajana. Lapsi sellest abielust ei sündinud. 1955. aasta suvel tuli XXXX tagasi Eestisse ning tegi XXXXle ettepaneku temaga XXXX elama minna. Sellest XXXX loobus, kuna XXXXl ei olnud korterit, samuti XXXX poleks XXXXl olnud võimalust töötada erialasel tööl. XXXX sõitis ära, katkestades XXXXga igasugused sidemed. Ta ei kirjutanud XXXXle ega võtnud muul viisil ühendust, samuti ei olnud XXXXle teada koht, kuhu XXXX elama ja tööle läks. XXXXle teadaolevalt XXXXl lapsi ei olnud, samuti ei olnud tal teisi lähedasi - puudutatud isikuid. (XXXX sündis XXXX, kuid tema sõnade kohaselt ei jäänud tal sinna ühtegi lähedast ega sugulasi.) 1955. aastast alates, s.o. üle kuuekümne aasta, puuduvad XXXXl andmed abikaasa XXXX viibimiskoha, elusoleku või surma kohta ning vastavalt asjaolule, et ta on sündinud XXXX, on tõsiseid ja põhjendatud kahtlused tema elusoleku suhtes. XXXX nimel on korteriomand XXXX, mida ta tahaks käsutada, kuid kuna formaalselt on ta abielus, ei saa ta varaga tehinguid teha. XXXXl kui XXXX abikaasal on õiguslik huvi XXXX surnuks tunnistamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid et ta on elus, sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Kohtule esitatud XXXX ja puudutatud isikute rahvastikuregistri väljavõtetega on tõendatud, et XXXX oli XXXX abikaasaks ja seega isikuks, kellel oli õigus käesolevat avaldust esitada. 12.04.2016.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kohustas kõiki, kellel on andmeid, et XXXX on elus, sellest kohtule teada andma. Kohus tegi järelepärimise XXXX kohta siseministrile. Kohtule ei ole saabunud andmeid ega teateid isikutelt selle kohta, et XXXX võiks elus olla. Siseministeeriumi 02.05.2016 teatisest nr XXXX nähtuvalt on siseminister seisukohal, et XXXX võib elada XXXX ja vajalik on pöörduda XXXX pädeva asutuse poole. Teatises mingisugust informatsiooni selle kohta, et XXXX võiks elus olla, kohtule ei ole antud. XXXX Justiitsministeeriumist 27.12.2016 kohtu järelepärimisele antud vastusest nähtub, et XXXXSiseministeeriumi migratsiooni küsimustega tegeleva peavalitsuse kohaselt XXXX kohta neil aadressbüroode ja muudes andmekogudes andmed puuduvad. 15.02.2017.a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde kinnitades, et kohtumenetluse vältel ei ole olukord muutunud ning XXXX elusoleku kohta andmed puuduvad. Tunnistaja XXXX ärakuulamisel antud ütlustega on tõendatud, et ta suhtles XXXXga tema eluajal tihti. Tunnistaja nägi XXXX ainult ühel korral XXXX, pärast XXXX ja XXXX abiellumist, kas 1954 või 1955 aastal. Teab, et XXXX töötas XXXX laevaremonditehases. Rohkem ei ole ta XXXX Eestis näinud ega temast midagi kuulnud. Vastavalt TsÜS § 20 lg-tele 1 ja 2 loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole aga võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kohus, uurinud asjas esitatud ja kogutud tõendeid, asub seisukohale, et esitatud avaldus tuleb

rahuldada ning XXXX surnuks tunnistada. Kuna XXXX eeldatavat surmaaega ei ole võimalik konkreetse kuupäevaga kindlaks määrata ning viimased andmed tema elusoleku kohta saadi 1955.aastal, siis tuleb lugeda tema surma ajaks 31.12.1956.a. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.