TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded

Kohtumääruse põhjendused

Avaldaja esitas kohtule avalduse XXXX surnuks tunnistamiseks seoses asjaoluga, et avaldaja ema XXXX (sündinud XXXX) suri XXXX. Ema pärandvaraks on 2-toaline korter XXXX. Pärandi vastuvõtmise avalduse esitamisel selgus, et ema abielu XXXXga on lahutamata ja pärandi vastuvõtmiseks on vajalik tema nõusolek või loobumine. Avaldajale teadaolevalt jättis XXXX ema maha jättes emale hüvastijätukirja, milles teatab, et sõidab ära koju. Kiri on dateeritud 31.05.1963. Selles ajast igasugused andmed tema kohta puuduvad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid et ta on elus, sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Kohtule esitatud avaldaja ja XXXX rahvastikuregistri väljavõtetega on tõendatud, et avaldaja on XXXX tütar ning XXXX ja XXXX abielutunnistusega, et XXXX ja XXXX olid abielus. Seega on avaldaja isikuks, kellel oli õigus käesolevat avaldust esitada. 12.05.2016.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kohustas kõiki, kellel on andmeid, et XXXX on elus, sellest kohtule teada andma. Kohus tegi järelepärimise XXXX kohta siseministrile. Kohtule ei ole saabunud andmeid ega teateid isikutelt selle kohta, et XXXX võiks elus olla. Siseministeeriumi 31.05.2016 teatisest nr XXXX nähtuvalt on siseminister seisukohal, et XXXX võib elada XXXX ja vajalik on pöörduda XXXX pädeva asutuse poole. Teatisest nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed XXXX elu ja tegevuse kohta Eesti Vabariigis. XXXX Justiitsministeeriumist 18.01.2017 kohtu järelepärimisele antud vastusest nähtub, et Venemaa Siseministeeriumi migratsiooni küsimustega tegeleva peavalitsuse kohaselt XXXX kohta neil aadressbüroode ja muudes andmekogudes andmed puuduvad. Kohtule esitatud hüvastijätukirjaga on tõendatud, et XXXX jättis avaldaja ema maha teatades, et sõidab ära koju. Kiri on dateeritud 31.05.1963. Puudutatud isiku XXXX avaldusest kohtule nähtub, et ta sündis 1966.a, tema ema ja isa olid vabaabielus ning, et ema ei rääkinud XXXXst kunagi. Puudutatud isikule ei ole XXXX asukoht teada. Asjaolust, et tema ema ja XXXX abielu on lahutamata, sai ta teada alles pärast ema surma. Puudutatud isiku XXXX avaldusest kohtule nähtub, et ta sündis pärast seda kui tema isa XXXX ema 1963.a maha jättis. Puudutatud isikut kasvatas XXXX, kes oli emaga vabaabielus. Puudutatud isikule ei ole XXXX asukoht teada ning mingit kontakti temaga ei ole kunagi olnud. Asjaolust, et tema ema ja XXXX abielu on lahutamata, sai ta teada alles pärast ema surma. 15.02.2017.a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde kinnitades, et kohtumenetluse vältel ei ole olukord muutunud ning XXXX elusoleku kohta andmed puuduvad. Avaldaja ei ole XXXX kunagi näinud ning ema ei rääkinud temast kunagi. Avaldaja ema elas tema isaga vabaabielus. Ka avaldaja vend XXXX ei mäleta XXXX ega ole tema laps. Avaldaja

teada XXXXl polnud lapsi. XXXX ei helistanud mitte kunagi ega võtnud nendega ühendust. Avaldajale tuli üllatusena pärast ema surma, et ta pole XXXX lahutatud. Tunnistaja XXXX ütluste kohaselt tunneb ta avaldajat lapsepõlvest, käib temaga tihedalt läbi ja tunneb tema tutvusringkonda. XXXX ei ole tunnistaja kunagi näinud, kuulis temast alles avaldajalt viimase kuu jooksul. Tunnistaja käis läbi ka avaldaja emaga, kes ei rääkinud kunagi

XXXX.

Tunnistaja XXXX ütluste kohaselt on avaldaja ja tema tütar sõbrannad ja ta tundis avaldaja ema. XXXX olemasolust ei teadnud tunnistaja mitte midagi, temast sai tunnistaja teada alles peale avaldaja ema surma. Tunnistaja on tuttav ka avaldaja õega, kes ei ole samuti XXXXst rääkinud. Vastavalt TsÜS § 20 lg-tele 1 ja 2 loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole aga võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kohus, uurinud asjas esitatud ja kogutud tõendeid, asub seisukohale, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning XXXX surnuks tunnistada. Kuna XXXX eeldatavat surmaaega ei ole võimalik konkreetse kuupäevaga kindlaks määrata ning viimased andmed tema elusoleku kohta saadi 1963.aastal, siis tuleb lugeda tema surma ajaks 31.12.1964.a. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.