Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

28.09.2015 on Xxxxedastanud Xxxxile hageja osanike erakorralise koosoleku kokkukutsumise teate. Teate kohaselt toimub 08.10.2015 aadressil Xxxx, Tallinn asuvas notaribüroos hageja osanike erakorraline koosolek, mille päevakorra kohaselt otsustatakse sellel koosolekul põhikirja uue redaktsiooni kehtestamine. Põhikirja uue redaktsiooni kehtestamise põhjuseks on Xxxxja Xxxxettepanek, mille kohaselt täiendatakse põhikirja punktiga 5.4, mis sätestab, et: „Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget ühiselt.“ Põhikirja muutmise kavatsus oli Xxxxile ehk hageja kolmandale osanikule ja juhatuse liikmele üllatav. Teadaolevalt kaalukat põhjust ühise esinduse kehtestamiseks ei ole ning vastavaid põhjendusi ei nähtu ka 08.10.2015 erakorralise koosoleku kokkukutsumise teatest. Ilmselt on Xxxxja Xxxxeesmärk piirata ühise esinduse kehtestamise kaudu Xxxxi kui hageja juhatuse liikme volitusi ning võimalust enda ja hageja huve kaitsta. 2015. aasta septembri lõpus ilmnes üllatuslikult, et hageja omandis olevate kinnistute osas viiakse läbi täitemenetlust (täiteasjad nr 014/2015/1655 ja 014/2015/1657). Hageja juhatuse liikmele Xxxxile teadaolevalt ei saanud kolmandatel isikutel olla hageja vastu täitedokumendiga tunnustatud nõudeid. Käesolevaks ajaks on selgunud, et Xxxxja Xxxxon oma juhatuse liikme positsiooni kuritarvitamisega sõlminud nõuete kohesele sundtäitmisele allutamise kokkuleppeid oma kontrolli all oleva ettevõttega (kostja II) ja oma advokaadiga (kostja I), eesmärgiga viia hagejast vara välja. 22.09.2015 on hageja ja kostja I sõlminud kokkuleppe võlasumma tasumiseks ning kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta, mille allkirjastasid hageja nimel juhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning kostja I nimel juhatuse liige vandeadvokaat Enno Heringson. Kohtutäituri täitmisteate kohaselt on kostja I 28.09.2015 esitanud kokkuleppe 1 alusel täitmisavalduse, mille põhjal on kohtutäitur alustanud täiteasja nr 014/2015/1655. Kokkuleppe 1 kohaselt kinnitavad osalejad, et kostja I ja hageja vahel kehtib võlasuhe, millest tulenevalt on hagejal tekkinud kostja I ees võlgnevus summas 576 eurot, sh käibemaks. Kokkulepe 1 vaikib võla aluse ja sissenõutavaks muutumise aja osas. Arusaamatuks jääb 576 euro suuruse väikenõude viivitamatult täidetava täitedokumendiga tunnustamise vajadus, sest majanduslikku põhjust või vajadust hagejal sellise lepingu sõlmimiseks olla ei saanud. Kokkuleppe 1 kohaselt kinnitas hageja, et tunnistab kokkuleppes 1 nimetatud nõuet ning et hagejal puuduvad vastuväited selle osas. Kokkuleppe 1 kohaselt kohustus hageja kokkuleppes 1 nimetatud nõude kostja I ees rahuldama hiljemalt 23.09.2015, st kokkuleppe 1 sõlmimisele järgneval päeval. Puudub mõistlik seletus, miks kokkuleppega tunnustatud võla sissenõutavaks muutumise ajaks on kokku lepitud üks päev pärast kokkuleppe sõlmimist. Ilmselt on võimalikult lühike tähtaeg valitud eesmärgiga alustada tunnustatud nõudes kiiresti täitemenetlust. Xxxxja Xxxxon hagejat sundtäitmisele allutades ilmselt tegutsenud hageja suhtes kuritahtlikult. Hageja osakapitali suuruseks on 846 045 eurot. Seega ei saa olla alust arvata, et hageja ennast teenindavale advokaadibüroole kohaselt osutatud teenuste eest ei tasuks. Oma kliendi allutamine kohese sundtäitmise kohustusele advokaaditasude tagamiseks on advokaadibüroo ja kliendi erilist usaldussuhet arvestades ebatavaline, seda enam kui tegemist on kliendi maksevõimet arvestades võrdlemisi väikeste summadega. Kokkuleppe 1 sõlmimise asjaolud viitavad sellele, et kokkuleppe 1 sõlmimise eesmärk oli anda kostjale I alus algatada kokkuleppes 1 märgitud kohustuse täitmisega viivitusse sattumise korral täitemenetlus, millega juhatuse liikmed Xxxxja Xxxxsaaksid hiljem ühineda kokkuleppe 2 abil. Kui hageja juhatuse liikmetel Xxxxja Xxxxolnuks tegelik tahe täita juba sissenõutavaks muutunud 576 eurot suurune võlg advokaadibüroo ees, oleks seda saanud teha ka kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepet sõlmimata (ja selleks ei oleks olnud vaja Keila-Joa lossi sundmüüki panna). Asjaolule, et kokkuleppes 1 on ette nähtud just sedavõrd lühike täitmise tähtaeg (st 1 päev kokkuleppe 1 sõlmimisest), puudub muu mõistlik seletus, kui see, et pooled soovisid luua täitedokumenti, millega saaks algatada varade väljakantimise eesmärgil täitemenetlus. Ajaliselt on protsess algatatud selliselt, et hageja kolmandal osanikul ja juhatuse liikmel Xxxxil ei oleks võimalik hageja huvides seda takistada. Kokkulepe 1 ja kokkulepe 2 on sama skeemi osad. Hageja juhatuse liikmed Xxxxja Xxxxon 3 (9)

teinud hageja huvidega vastuolus oleva tehingu, sest kostja I väikenõude kohta on mõistliku põhjuseta vormistatud täitedokument. Kostja I vähemalt pidi teadma hageja juhatuse liikmete Xxxxja Xxxxpoolsest kohustuste rikkumisest ja tehingu tegelikust eesmärgist, sest kokkuleppe 1 tingimused on tavatud ning kokkuleppel 1 puudub selge majanduslik eesmärk, s.o Keila-Joa lossi ei ole vaja panna 576 euro suuruse võla puhul sundmüüki. Isegi hageja kassas raha puudumisel oleksid osanikud saanud advokaadibüroole võla tasuda oma isiklikest vahenditest. Kolmandat hageja osanikku ja juhatuse liiget Xxxxit ei ole teavitatud kostja I poolt osutatud teenusest ega selle tellimisest. 29.09.2015 on hageja ja kostja II sõlminud võlatunnistuse ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta, mille allkirjastasid hageja nimel juhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning kostja II nimel juhatuse liige xxxx. Seega on Xxxxsõlminud kokkuleppe 2 nii hageja kui ka kostja II nimel. Täitmisteate kohaselt on kostja II 29.09.2015 ehk kokkuleppe sõlmimisega samal päeval esitanud kokkuleppe 2 alusel täitmisavalduse, mille alusel kohtutäitur on alustanud täiteasja nr 014/2015/1657. Kohtutäituri otsusega sundtäitmisega ühinemiseks on kostja II poolt kokkuleppe 2 alusel esitatud täitmisavaldus ühendatud sundtäitmisega täiteasjas nr 014/2015/1655, mis algatati kokkuleppe 1 alusel ja kus sissenõue on pööratud hageja kinnisvarale, sh Keila-Joa lossile. Seega on kostja I, xxxx, Xxxxja kostja II tegutsenud kooskõlastatult eesmärgiga käivitada hageja kinnistute suhtes täitemenetlus hagejast vara väljaviimiseks. Kokkuleppe 2 kohaselt kinnitavad lepinguosalised, et Xxxxja Xxxxkui hageja osanikud on andnud hagejale laenulepingu alusel laenu kokku summas 1 471 349 eurot. Kokkuleppe 2 kohaselt kinnitavad lepinguosalised, et Xxxxja Xxxxon nimetatud nõuded kokku summas 1 471 349 eurot loovutanud kostjale II. Kokkuleppes 2 avaldasid lepingupooled, et hagejal on kokkuleppe 2 sõlmimise hetkel laenukohustustest tulenevalt ja nõude loovutamise kokkuleppest tulenevalt kostja II ees täitmata võlakohustus summas 1 471 349 eurot. Seega loovutasid Xxxxja Xxxxhagejaga sõlmitud laenulepingutest tulenevad väidetavad nõuded kõigepealt Xxxxjuhitavale kostjale II ning seejärel sõlmisid kostjaga II notariaalse võlatunnistuse koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Xxxxja Xxxxpoolt kostjale II loovutatud nõuded on väidetavad, sest vähemalt osa nendest nõuetest ei saa olla sissenõutavaks muutunud. 18.01.2013 sõlmisid Xxxxja hageja laenulepingu, mille kohaselt Xxxxlaenas hagejale kokku 1 000 000 eurot, mille hageja kohustus tagasi maksma viie aasta jooksul alates laenu saamisest. Seega ei saa sellest kokkuleppest tulenev nõue olla sissenõutavaks muutunud. 15.09.2011 on Xxxxja hageja sõlminud laenulepingu, mille kohaselt laenas Xxxxhagejale kokku 276 000 eurot, mille hageja kohustus samuti tagasi maksma viie aasta jooksul alates laenu saamisest. Seega ei saa sellest kokkuleppest tulenev nõue olla sissenõutavaks muutunud. 18.01.2013 sõlmisid Xxxxja hageja laenulepingu, mille kohaselt Xxxxlaenas hagejale kokku 1 000 000 eurot, mille hageja kohustus tagasi maksma viie aasta jooksul alates laenu saamisest. Seega ei saa ka sellest kokkuleppest tulenev nõue olla sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et lepingupooled on kokkuleppes 2 andnud vähemalt osalise valekinnituse, mille kohaselt kokkuleppes 2 nimetatud nõue on muutunud sissenõutavaks. Kokkuleppest 2 ei ole võimalik välja lugeda sedagi, millistel konkreetsetel laenulepingutel kostjale II loovutatud nõuded põhinevad. Samas isegi kui kokkuleppes 2 nimetatud nõue oleks täielikult sissenõutav, puuduks igasugune alus hagejat sundtäitmisele allutada ja täitemenetlust alustada. Kui hagejal oli Xxxxvõi Xxxxees tekkinud võlg, oleks Xxxxvõi Xxxxpidanud selle sisse nõudma hagejalt. Mitte miski ei õigustanud Xxxxvõi xxxx juhatuse liikme volitusi kuritarvitades enda väidetavaid nõudeid ümber vormistama koheselt sundtäidetavaks täitedokumendiks. Hageja on kokkuleppe 1 ja kokkuleppe 2 tühistanud. 30.09.2015 esitas hageja kostjale I tühistamisavalduse. Tühistamisavalduses on hageja tuginenud asjaolule, et kostja I on kooskõlastatult hageja juhatuse liikmete Xxxxja Xxxxvormistanud hagejale kahjuliku kohesele sundtäitmisele 4 (9)

allumise kokkuleppe. Xxxxja Xxxxrikkusid selle kokkuleppe sõlmimisel juhatuse liikme kohustusi ning kostja I vähemalt pidi sellest teadlik olema. 30.09.2015 esitas hageja tühistamisavalduse ka kostjale II. Tühistamisavalduses on hageja tuginenud asjaolule, et kokkulepe 2 on sõlmitud huvide konfliktis eesmärgiga tekitada kahju hagejale ja hageja kolmandale osanikule Xxxxile. Ka selle kokkuleppe sõlmimisel rikkusid Xxxxja Xxxxjuhatuse liikme kohustusi, kusjuures kostja II ilmselgelt teadis kohustuste rikkumisest – kokkuleppe allkirjastas nii hageja kui kostja II nimel hageja juhatuse liige Xxxx. Hageja leiab, et kuivõrd hageja on kokkuleppe 1 ja kokkuleppe 2 30.09.2015 tühistanud, puudub kostjal I ja kostjal II nõue, mida täitemenetluses maksma panna. Hageja ei välista, et tegemist võib olla tühiste kokkulepetega ka heade kommete vastasuse tõttu. Hageja on seisukohal, et Xxxxja Xxxxon rikkunud kokkuleppe 1 ja kokkuleppe 2 sõlmimisel juhatuse liikme kohustusi. Xxxxja Xxxxon rikkunud lojaalsuskohustust, seades enda huvid kõrgemale hageja huvidest. Xxxxja Xxxxon asunud hageja varalist seisundit kahjustama eesmärgiga viia hagejast vara välja. Samuti on Xxxxja Xxxxrikkunud hoolsuskohustust (TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1), sest kokkulepe 1 ja kokkulepe 2 kujutavad endast hagejale võetud põhjendamatuid riske. Nii kokkulepe 1 kui ka kokkulepe 2 on kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepped, kusjuures kokkuleppe 2 kohaselt on koheselt sundtäidetava nõude suuruseks ca 1,4 miljonit eurot. Kokkulepe 1 ja kokkulepe 2 on vastuolus hageja huvidega. Samuti on kokkulepe 1 ja kokkulepe 2 vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühised.

olevat lisaks ka solvunud, sest Xxxxja Xxxxteda ei usaldavat. Konflikt eskaleerus 26.-27. septembri 2015 pärast seda, kui Xxxxja Xxxxedastasid hagejale kutse osanike koosolekule vastava põhikirjamuudatuse tegemiseks. Xxxxsuutis 28. septembri 2015 organiseerida notariaja, kus koormas hageja kinnistu, millel asub Keila-Joa loss, iseenda kontrolli alla oleva eelviidatud äriühingu XxxxOÜ kasuks summas 2 000 000 eurot (hüpoteegi seadmise leping). Kostjale I jäi arve tasumata, mistõttu edastati dokumendid kohttäiturile täitemenetluse algatamiseks. Xxxx, Xxxxja Xxxxsellest ei teadnud. Xxxxsooviks oli hageja kõige väärtuslikumale varale seada enda teise äriühingu kasuks olulises summas hüpoteek pärast seda, kui talle avaldati äripartnerite poolt soov piirata tema esindusõigust. Xxxxja Xxxxsaid aru, et hüpoteegi seadmine xxxx äriühingu suures osas arusaamatute nõuete tagamiseks, kahjustab oluliselt nende huve, sest nende poolt antud laenud ei olnud mitte millegagi tagatud. Xxxxja Xxxxantud laenud olid tagamata ja laenulepingute järgi tulnuks neil hagejale veel laenu anda. Seetõttu ütlesid isikud üles nende ja hageja vahel sõlmitud laenulepingud, loovutasid kõik nõuded Xxxxile kuuluvale äriühingule OÜ-le Xxxx ja sõlmisid viimase huvide kaitseks kohese sundtäitmise kokkuleppe vastukaaluks hageja sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingule, esitades selle ka kohtutäiturile. Põhjendamatu on hagejapoolne tuginemine sellele, et ta on 30. septembril 2015 esitanud kostjale II tühistamisavalduse. Järgmisel päeval, so 01. oktoobril 2015 on hageja esitanud kostjale II avalduse

Kohtuotsuse põhjendav osa 6 (9)

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi kostja I vastu esitatud nõudes rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab kostja I menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas hagi kostja II vastu esitatud nõudes ja tegi sellega otsuse kostja II kahjuks. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja II kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtul on vaja ka täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.