Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 27.detsembril 2005 kell 15.00. Kohtuotsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonikaebus Viru Ringkonnakohtule 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, sellest eelnevalt 10 päeva jooksul kirjaliku apellatsiooniteate esitamisega, sama maakohtu kaudu. Hagi asjaolud, nõuded ja põhjendid. Hagi asjaolud 18.06.2002 sõlmis AS-i Rakvere Lihakombinaat kostjaga töölepingu Järlepa tootejuhi ametikohale tööle asumiseks alates 05.08.2002. Töölepingu p 2.3 on hageja töökohaks märgitud Eesti Vabariik. Hageja väitel oli tal kostjaga suuline kokkulepe, et töö tegemise kohaks on AS-i Rakvere Lihakombinaat Tallinna Müügikeskus, asukohaga Tallinnas, Järvevana tee 9F. Kostja turundusdirektori J. O. taotlusel 10.06.2002 sai hageja oma valdusse ametiauto, mobiiltelefoni, lauatelefoni, laua, tooli ja võrguühendusega arvuti, millised asusid Tallinna Müügikeskuses. Xxxxx jäi hageja sünnitus- ja lapsepuhkusele ning tagastas kostjale ametiauto ja mobiiltelefoni. 15.10.2004 esitas hageja kostja juhatuse esimehele avalduse lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks, avaldades soovi tööle asumiseks alates 01.11.2004. 20.10.2004 vastas kostja personalijuht R. R. kirjalikult, et vastavalt töölepingule asub hageja töökoht kostja peahoones, s.o. asukohaga Eesti Vabariik, Roodevälja küla, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa. Tööaja alguseks märgiti kell 07.00 ja tööaja lõppemise ajaks kell 15.30. 28.10.2004 teatas hageja kostja esindaja R. R. saadetud kirjas, et vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele on tema töökohaks Eesti Vabariik, Tallinna Müügikeskus, Järvevana tee 9 F. 01.11.2004 kostja personalitöötaja I. A. poolt hagejale edastatud teatises märgiti, et hagejat oodatakse tööle peahoonesse, asukohaga Roodevälja küla, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa. 01.11.2004 läks hageja tööle kostja Tallinna müügiesindusse. Tema töökoht ei vastanud kostja juhatuse esimehe O. H. allkirjastatud ning J. O. Järlepa tootejuhi ametikoha taotluses märgitud nõuetele: mobiiltelefoni ega autot hageja valdusse ei antud ning puudus ka arvuti, mis sisaldas tööks vajalikke programme. 03.11.2004 pöördus hageja tekkinud probleemi lahendamiseks kirjalikult personaliosakonna poole ning 12.11.2004 kostja juhatuse esimehe poole. Kostja edastas faksi teel hagejale vastuse 16.11.2004 Tallinna müügikeskusesse, märkides, et hiljemalt 18.11.2004 peab hageja asuma tööle kostja peahoonesse Roodeväljal. Sama faksiga edastati hagejale tööülesanded. Faksiteate sai hageja kätte 18.11.2004. Kostja turundusdirektor A. M. on esitanud hagejale kirjaliku järelpärimise hageja poolt 17.11.2004 kell 9.30 kostja Tallinna müügiesindusest lahkumise põhjuste selgitamiseks. 25.11.2004 esitatud vastuses hageja põhjendas, et lahkus töökohalt, kuna tööandja ei olnud toonud vajalikke töövahendeid, samuti selgitas, et täitis teisi, ametikirjelduse punktis 3 sätestatud töökohustusi (Järlepa toodete müügi, turusituatsiooni ja konkurentide tootevaliku jälgimine), milline eeldab töökohalt eemalviibimist.

26.11.2004 kirjas soovis A. M. hagejalt saada täpsemat selgitust tööülesannete täitmise kohta, samuti palus esitada 01.12.2004 ülevaade kostja Tallinna Müügiesinduse kontoris Järlepa kaubamärgi all müüdavate toodete müügimahtude analüüsi, languse ja kasvu põhjustest. 29.11.2004 kirjas vastas hageja, et täitis 17.11.2004 ametikirjeldusega talle pandud töökohustusi ning 03.12.2004 saatis käsikirjalise aruande töötulemustest. 06.12.2004 määrati tööandja poolt käskkirjaga hagejale distsiplinaarkaristusena noomitus, kuna hageja ei asunud alates 01.11.2004 tööle talle ettevalmistatud töökohale AS-is Rakvere Lihakombinaat ja ei ole täitnud oma töökohustusi AS-is Rakvere Lihakombinaat. 10.12.2004 teatas tööandja esindaja R. R., et kuna hageja ei ole alates 01.11.2004 tööle asunud ega kokkulepitud tööd teinud, siis talle palka ei maksta. 15.12.2004 saatis hageja A. M. aruande tööülesannete täitmise kohta, s.o. turul müüdavate kalkunilihast toodete segmenteerimise ettepanekute, Järlepa grillvorsti kontseptsiooni ja Järlepa kalkunilihast keeduvorsti kontseptsiooni kohta. 06.01.2005 esitas hageja Lääne-Virumaa Tööinspektsioonile avalduse palga väljamaksmise, palga maksmisega viivitamise aja eest viivise, ebavõrdse kohtlemisega tekitatud kahju hüvitamise ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise nõudes. 26.01.2005 jäeti töövaidluskomisjoni otsusega hageja avaldus rahuldamata. 26.01.2005 esita kostja Lääne-Virumaa Tööinspektsioonile taotluse tööinspektori nõusoleku saamiseks TLS § 86 p 6 alusel hagejaga töölepingu lõpetamiseks, vastav tööinspektori nõusolek anti 04.02.2005. 08.02.2005 käskkirja nr.K-25/80-3 alusel karistati hagejat töölepingu lõpetamisega töötajapoolse töökohustuse rikkumise tõttu (tööandja tööalastele korraldustele mitteallumine) vastavalt TLS § 86 p 6 (§ 113 lg 1) alates 08.02.2005. Hageja esitatud nõuded vastavalt 02.03.2005 hagiavaldusele ja 02.05.2005 esitatud täiendatud hagiavaldusele on järgmised: Hageja taotleb AS-ilt Rakvere Lihakombinaat 2004.aasta novembri- ja detsembrikuu eest palga maksmist summas 22 000 krooni, palga maksmisega viivitamise eest viiviseid summas 3 784.60 krooni, lõpparve kinnipidamise eest hüvitist ühe kuupalga ulatuses sumas 11 000 krooni, hagejale 06.12.2004 määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist ning töölepingu lõpetamise formuleeringu – töötaja-poolne töökohustuse rikkumine – ebaõigeks tunnistamist ja töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmiseks - tunnistada tööleping lõppenuks koondamise tõttu. Hageja taotleb veel töölepingu lõpetamise ning sellest vähem ette teatatud aja eest seoses koondamisega hüvitise maksmist kokku nelja kuupalga ulatuses summas 44 000 krooni, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ning 6 kuu keskmise palga ulatuses hüvituse väljamõistmist summas 66 000 krooni. Hageja taotleb kostjalt seoses esitatud töötasude, viiviste ja hüvitiste nõudega kokku summa 146 784.60 krooni väljamõistmist, samuti kohtukulude hüvitamist summas 31 286.50 krooni. Hageja seisukohad ja nõuete põhjendused, vastavalt kohtule 02.03.2005 esitatud hagiavaldusele (lk.5-13, hagi täpsustavale avaldusele 06.04.2005 (lk.65-67), täiendavale avaldusele 02.05.2005 (lk.78-81), taotlusele täiendavate tõendite esitamiseks 22.06.2005 (lk.104-106) ja kirjalikus vastuses kostja seisukohtadele 25.08.2005 (lk.137-139) on järgmised: Hageja leiab, et tööandja korraldused hageja tööle asumiseks Rakveresse olid ebaseaduslikud, kuna töölepingu peatumine TLS § 54 kohaselt ei too kaasa töölepingu lõppemist, mistõttu

järgneb töö samadel tingimustel, millised olid kehtinud enne töölepingu ajutist peatumist xxxx, kui hageja jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele.

08.02.2005 käskkirjaga lõpetas kostja hagejaga töölepingu hageja väidetava distsiplinaarsüüteo tõttu, kuna alates 03.01.2005 ei ole hageja viibinud ei kostja Tallinna müügiesinduses ega asunud tööle kostja peahoonesse. Ka nimetatud distsiplinaarkaristuse määramisel on kostja rikkunud TDVS § 6 lg 1 sätestatud ühekuulist tähtaega.

tööandja kohustatud teatama töötajale töölepingu või töösuhte olulistest aspektidest ning selliseks aspektiks on muuhulgas töö tegemise koht; juhul kui ei ole kindlat või peamist töö tegemise kohta, siis põhimõte, et teeb tööd erinevates kohtades ning ettevõtte registrisse kantud asukoht või, kui see on asjakohane, tööandja alaline elu- või asukoht. Samuti, tuginedes õiguskantsleri arvamusele, on hageja seisukohal, et TLS § 26 lg 1 p 5 tõlgendamisel konkreetse töösuhte iseloomust lähtudes peab silmas pidama, et see ei kahjustaks ebaproportsionaalselt töötaja huve. Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrade ning nende maksmise tingimused ja korra” p 9 ja TLS §-st 26 lg 1 p 5 koosmõjus järeldab hageja, et mitte-liikuva töö puhul peab töö tegemise asukoht olema sätestatud asula täpsusega. Hageja väitel kostjal puudus ka vajadus tema üleviimiseks teise piirkonda. Hageja väidab, et tema tööülesanded Järlepa tootejuhina võimaldasid töö tegemist üle 90 % viibimisega Tallinnas, kus talle oli Järvevana tee 9F müügiesinduses sisustatud töökoht ja kus kostja aktsepteeris hageja töötamist enne tema sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele jäämist. Nimetatud asjaolude tõendamisel tugineb hageja ka tunnistajate - AS Linnulihatooted juhatuse esimehe T. K. ja kostja turundusdirektori J. O. ütlustele kohtuistungil.

Kohtuistungil 05.12.2005 kinnitab kostja, et jääb oma kirjalikult esitatud vastuväidete ja põhjendite juurde. Hageja töölepingu p 2.3 kohaselt on hageja tööülesannete täitmise asukohaks Eesti Vabariik ning nimetatud kokkulepe töötegemise piirkonnas ei ole vastuolus TLS § 26 lg 1 p 5 sätestatuga ega ka põhiseadusega. Töötaja on keeldunud täitmast talle antud tööülesandeid tööandja asukohas, milleks on Roodevälja küla, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa. Hageja väited suulisest kokkuleppest tööandjaga ja tema õigusest töötada vaid Tallinnas ei vasta tegelikkusele. Hageja töö iseloom oli liikuv ja tema töö asukoht ei olnud seotud ühe kindla tööruumiga. Tunnistajad J. O., O. H. ja A. M. tõendasid, et hageja töötajana pidi oma tööülesandeid täitma nii Rakveres kui Tallinnas ja mujal, sõltuvalt tööandja vajadustest. Ametikirjelduse p 2.4 tulenevalt oli kohustatud täitma tööandja korraldust tulla ettevalmistatud töökohale AS Rakvere Lihakombinaat põhibaasi, kus asus tootearenduse seisukohalt oluline eksperimentaaltsehh. Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist peamiselt Tallinnas viibimine ei tähenda veel, et hageja töökoht on Tallinnas. Tootejuhid kuuluvad kostja juhtimisstruktuuri kohaselt (lk95) turundustalituse koosseisu, mida juhib turundusdirektor (käesoleval ajal A. M.). Tootearendustegevus, toote analüüs ja arendamine toimub Rakvere Lihakombinaadis, mistõttu kõikide tootejuhtide töökohad olid ja on sisustatud seal. Turundustalituse tootejuhid on kasutanud ja kasutavad oma tööülesannete täitmisel vajadusel ka müügikeskuste ruume, kuid see sõltub tööandja töökorraldusest ja tööülesannetest konkreetsele tootejuhile. Kostja leiab, et hageja töölepingus tema töö tegemise kohana Eesti Vabariigi määratlemine ei ole vastuolus hageja osundatud direktiivi 91/533/EMÜ artikli 2 lg 1 ja lg 2 sõnastusega. Vastav tööandja kohustus on täidetud, kuna hageja oli teadlik, et töölepingu p. 2.3 tähendas ka tööülesannete täitmist tööandja asukohas. VÕS § 5 sätestatud seaduse dispositiivsuse põhimõttest lähtudes võivad pooled lepingus kõiges kokku leppida, kui see ei ole seaduses otse keelatud või ei tulene keeld sätte olemusest. Töölepinguseadus ei sisalda keeldu, et pooled ei võiks kokku leppida vajadusel töö piirkonnas, milleks on Eesti Vabariik. Kostja tööandjana nõudis hagejalt korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult tema ilmumist ettevalmistatud töökohale. Pooltevaheline tööleping ei näinud ette tööandja kohustust tagada hagejale töövahendina auto tööle tulekuks. Hageja tööle asumisel kostja juurde ei olnud tegemist tööandja vahetumisega TLS § 6 tähenduses. Hageja lahkus endisest töökohast AS-ist Linnulihatooted töölt omal soovil. Mingit struktuuriüksuse üleminekut kostjale ei toimunud, Järlepas asunud tootmisüksuse tegevus ei jätkunud, tootmistegevuse lõpetamisel enamus tootmisseadmeid ja ka tootmishoone realiseeriti. AS Rakvere Lihakombinaat hakkas haldama Järlepa tooteportfelli – kostja omab Järlepa kaubamärki, kuid see ei ole tõlgendatav TLS § 6 mõttes olukorrana. AS Linnulihatoodete tootejuhina kohustus hageja oma tööülesandeid täitma nii Tallinnas kui Järlepas, kostja juurde tööle asumisel ei määratlenud pooled töö tegemise asukohana Tallinna, ka puudus kostjal tootmistegevus Järlepas. Hagejal puudub seaduslik alus nõuda palka ja viiviseid, kuna hageja faktiliselt keeldus täitmast tööülesandeid ja ei viibinud kordagi talle ettevalmistatud töökohal. Tema vahetu ülemuse hinnangul mingeid töötulemusi tal ei ole. Hageja tuginemine PalS § 18 sätestatule ei ole asjakohane, kuna PalS § 18 sätestatu eeldaks töötaja allumist tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tegemist on tööseisakuga töötaja süül (PalS § 20) või ka tööluusina, sest töötaja

ei ilmunud töökohale. Seega hageja nõuded palga, viivise ja ka lõpparve kinnipidamisega seotud hüvitise osas on põhjendamatud. Hageja väited koondamise situatsioonist on alusetud ja tõendamata, kuna kostja ei ole hagejale koondamisest teatanud, samuti ei ole hageja ametikohta likvideeritud ega tema ametikohal ettenähtud töö lõppenud; kostja on nõudnud hagejalt tema ametikohustuste täitmisele asumist. Töölepingu lõpetamise formuleeringu muutust saab töötaja nõuda vaid juhul, kui talle on tööandja poolt sellel alusel töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette teatatud (ITLS § 29 lg 5). Hagejale määratud noomituse tühistamiseks puudub alus, kuna hageja ka ise möönab, et oma töökohustusi pidi ta täitma tööandja asukohas Rakvere Lihakombinaadis. Hageja keeldus töötajana allumast tööandja tööalastele korraldustele alates 01.11.2004 kuni noomituse määramiseni. Hageja otsese ülemusena pidi A. M. olema kursis hageja toimingutega, mistõttu tema järelepärimine hagejale 25.11.2004 ei tähenda tema kui tööandja esindaja poolt hageja töökohana Tallinna Müügikeskuse aktsepteerimist. Hageja poolt oli tegemist jätkuva töökohustuste rikkumisega, s.o. tööandja tööalastele korraldustele allumisest keeldumisega alates 01.11.2004 kuni karistuse määramiseni 06.12.2004. Jätkuva töökohustuse rikkumise puhul ei ole tegemist TDVS § 6 lg 1 märgitud ühekuulise tähtaja rikkumisega. Kohtu otsustuse motiivid ja põhjendid: Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused, samuti uurinud poolte esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hageja esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele osaliselt. TLS § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötaja ja tööandja vastastikused kohustused töösuhtes on sätestatud TLS § 48, 49 ja 50. Kohtus on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, mille osas poolte vahel vaidlus puudub: Hageja töötas kuni kostja juures tööle asumiseni kostja tütarettevõttes - AS-is Linnulihatooted temaga 15.03.2001 sõlmitud töölepingu alusel tootejuhina ning tema tööülesannete täitmise asukohaks oli vastavalt lepingu p 2.5 AS Linnulihatooted, Tallinn/Järlepa (lk.82-84). Hageja ametikirjelduses märgitud tööülesanneteks oli tootearenduse planeerimine ja koordineerimine ning analüüs käibe- ja müügikasumi eesmärkide saavutamiseks (lk.85). Vaidlus puudub ka selles, et nii AS-is Linnulihatooted kui ka 18.06.2002 kostjaga sõlmitud töölepingu alusel tegeles hageja linnulihatoodete tootearendusega, kusjuures osaliselt valmistati linnulihatooteid Rakveres asuvas tsehhis juba enne Järlepal asuva tsehhi sulgemist, mistõttu vajadusel käis hageja tööülesannete täitmisel ja tootmisnõupidamistel ka Rakveres, kuid tööülesannete täitmiseks oli hagejale sisustatud töökoht vajalike töövahenditega Tallinnas. Seoses Järlepal asuva tsehhi sulgemisega ja struktuuride ühitamise protsessiga kolis 2002.aasta kevadest AS Linnulihatoodete kontor kostja Tallinnas asuvasse Müügikeskusesse Järvevana tee 9F. Kostja Rakvere Grupi turundusdirektor J. O. poolt tehti hagejale ettepanek asuda tööle tootejuhi ametikohale kostja juures. J. O. koostas ka Järlepa tootejuhi ametikoha loomiseks taotluse ja esitas selle 10.06.2002 kostja juhatuse esimehele O. H. kinnitamiseks, samuti pidas ta hagejaga tööle asumiseks läbirääkimisi (lk.19-21). Poolte vahel sõlmiti

tööleping 18.06.2002 hageja tööle asumisega kostja juures alates 05.08.2002 (lk.16-18). Töölepingu allkirjastas tööandja juhatuse esimehena O. H. Endise tööandjaga lõpetas hageja lepingu 04.08.2002 (lk 82-83). Poolte vahel sõlmitud töölepingu p.2.3 kohaselt oli hageja tööülesannete täitmise asukohaks Eesti Vabariik, lepingu p 2.4 järgi olid hageja tööülesanneteks Järlepa kaubamärgi all müüdavate linnulihast toodete müügi ja turunduse juhtimine vastavalt ametikirjeldusele ning p 2.5 kohaselt andis hagejale tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist vahetult Rakvere Grupi turundusdirektor. Hageja põhipalk oli töölepingu p .4.1 kohaselt kuus 11 000 krooni. Vaidlus puudub ka selles, et kuni hageja rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämiseni xxxxx olid hagejal töö tegemiseks võimalused kostja Tallinnas asuvas müügikeskuses, kus tema kasutuses oli oma lauaarvuti koos vajalike programmidega, samuti oli hageja kasutuses sõiduauto ja mobiiltelefon, millised ta kostjale sünnituspuhkusele jäämisel tagastas 08.05.2003 (lk.22). Hageja on lapsehoolduspuhkuse katkestamisel ja 01.11.2004 tööle naasmisel nõudnud kostjalt töölepingu jätkumist endistel tingimustel, s.o. vastavate Järlepa tootejuhi tööks vajalike töövahendite olemasolu tagamisega Tallinnas asuvas müügikeskuses koos auto ja mobiiltelefoni kasutamise võimalusega. Kostja leiab, et tulenevalt töölepingu p. 2.3 märgitud poolte kokkuleppest on tööülesannete täitmise kohaks Eesti Vabariik ning hageja on kohustatud töötama lepingus sätestatud tingimustel ja alluma tööandja korraldusele tööle asumiseks tööandja asukohas - Rakveres, täpsemalt AS-is Rakvere Lihakombinaat Roodeväljal, Sõmeru vallas, Lääne-Virumaal. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Puhkuseseaduse § 29 kohaselt antakse lapse emale või isale tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt lapsehoolduspuhkuse ajaks töötajaga sõlmitud tööleping peatub. Vastavalt TLS §-is 54 sätestatule tähendab töölepingu peatumine töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga. Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist. Seega, TLS § 54 tulenevalt, oli hagejal lapsehoolduspuhkuse katkestamisel ja tööle naasmisel õigus jätkata töötamist Järlepa tootejuhi ametikohal samadel tingimustel nagu enne töölepingu peatumist ning kostja tööandjana oli kohustatud kindlustama töötaja tööga, s.t. tagama töölepingu jätkumise vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kohus nõustub kohtus tuvastatud asjaoludel hageja poolt 28.10.2004 tööandjale saadetud kirjas väljendatud seisukohaga (lk.26), et tööandja on asunud ühepoolselt muutma töölepingu tingimusi. Nimelt, kostja esindaja R. R. poolt on 20.10.2004 hagejale tema elukohta (xxxxxx) saadetud kirjas (lk 25) teada antud, et hagejat oodatakse vastavalt töölepingule tööle alates 01.11.2004 ning tema töökoht asub ettevõtte peahoones asukohaga Roodevälja küla, Sõmeru vald, tööaja algusega kell 07.00. Nimetatud teates väljendatud nõudeid ei saa lugeda kostja poolt hageja kindlustamiseks tööga endistel tingimustel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja töökoht oleks ka enne töölepingu peatumist olnud sisustatud tööandja asukohas Rakveres.

Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt kohtule esitatud õiguskantsleri arvamuse 29.06.2005 TLS § 26 lg 1 p 5 sätestatu tõlgendamisel, kuna konkreetses kohtu menetluses olevas tsiviilasjas kohaldab ja vajadusel ka tõlgendab seadust kohus. Kohus leiab, et hagejaga sõlmitud töölepingu p 2.3 esitatud sõnastus ei ole otseselt vastuolus TLS § 26 lg 1 p 5 mõttega ega ka Euroopa Ühenduste Nõukogu 14. oktoober 1991. direktiivi 91/533/EMÜ artikli 2 lg 1 ja lg 2 b sõnastusega, kuivõrd hageja töölepingu p.2.3 sõnastuse kohaselt on Eesti Vabariigi puhul tegemist tööülesannete täitmise piirkonnaga ning hageja enda tunnistusel oli ta lepingu sõlmimisel teadlik tööülesannete täitmise kohustusest ka väljaspool Tallinna. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et hageja ja kostja poolt asjas tehtud viited TLS § 26 lg 1 p.-le 5 töölepingu kohustuslikest tingimustest seoses töö tegemise koha või piirkonnaga on sellises redaktsioonis vastu võetud Riigikogu poolt 22.04.2004 ning kehtivad alates 01.05.2004, s.o. pärast poolte vahel töölepingu sõlmimist. Töölepingu sõlmimise ajal 18.06.2002 oli kohaldatav töölepingu kohustusliku tingimusena kehtinud töölepinguseaduse § 26 lg 1 p 4 järgi poolte kokkulepe “töö tegemise asukoha kohta“. Kohus nõustub hagejaga selles, et olenevalt töö iseloomust võib selline töölepingu p.2.3 sõnastuses avaralt määratletud töö tegemise asukoht olla töötaja huve liigselt kahjustav. Põhjendatud on hageja väide ka selles, et mitteliikuva iseloomuga töötamise korral peaks töö tegemise asukoht olema määratletud asula täpsusega, kuna TLS §-st 51 lg 1 alusel välja antud “Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrade ning nende maksmise tingimused ja korra” p 9 nähtuvalt makstakse töötajale päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus töökoht paikneb. Kuna hageja töölepingus ei ole töö tegemise kohta piisavalt täpselt formuleeritud, siis tuleb poolte kokkulepe hageja töötamise koha osas tuvastada muude antud töösuhet iseloomustavate asjaolude ja tõendite alusel. Kohus leiab, et vaatamata töölepingus sisalduvast formuleeringust on leidnud tõendamist, et töölepingu sõlmimisel saavutati kokkulepe, mille kohaselt hageja töö tegemise asukohaks oli Tallinn, täpsemalt - kostja müügikeskus Järvevana tee 9F. Kohtu nimetatud järeldus põhineb järgmistel kohtus tuvastatud asjaoludel: kuni töölepingu peatumiseni aktsepteeris ka kostja hageja töö tegemise kohana Tallinnas asuvat müügikeskust, kus hagejal olid tema ametikohal ettenähtud töö tegemiseks loodud kõik vajalikud tingimused. Nimetatud asjaolu on kostja ise tunnistanud hagile esitatud kirjalikus vastuses 30.03.2005 (lk.59-64), kus ta märgib, et kuni lapsehoolduspuhkusele jäämiseni täitis hageja kostjale vajalikke tööülesandeid põhiliselt Tallinnas, lühiajaliste väljasõitudega LääneVirumaale ja mujale klientide juurde. Kostja väited hageja töötamise liikuvast iseloomust ei ole kohtus tõendamist leidnud. Nii AS Linnulihatooted juhataja T. K. kui ka kostja turundusdirektor ja juhatuse liige J. O. kinnitasid, et hageja töökoht oli sisustatud Tallinnas, kus tal oli võimalik täita ka enamus ettenähtud tööülesandeid; vajadusel käis hageja korra nädalas Rakveres lihakombinaadis nõupidamistel või mujal asuvates kostja struktuuriüksustes ning nimetatud sõitude tegemiseks oli talle antud tööandja poolt kasutusse ametiauto.

Hageja väitel sõlmis ta kostjaga töölepingu üksnes seetõttu, et tema jaoks ei muutunud tema senine töö tegemise koht, töövahendid ega ka töö sisu. Nimetatud väidet kinnitavad asjaolud, et kostjaga sõlmis hageja töölepingu oma senise tööandja soovitusel juba AS-is Linnulihatooted töötamise ajal, kusjuures nii mõlema tööandjaga sõlmitud töölepingutes kui ametikirjeldustes märgitud tootejuhi tööülesanded jäid sisult samaks. Hageja kasutusse jäi ka ametiauto ja mobiiltelefon, samuti konkreetne töö tegemise koht Tallinna müügikeskuses koos laua ja arvutiga. Töö tegemise asukoht on lepingutes märgitud küll erinevalt, kuid tunnistajate T. K. ja J. O. ütlustega kohtus on tõendatud, et hageja põhilise töötamise kohana mõlema tööandja juures oli Tallinnas asuv müügikeskus. Tunnistaja T. K. kinnitas 28.09.2005 kohtuistungil, et AS Linnulihatooted juhatuse liikmena andis ta 2002.aasta kevadel hagejale korralduse Järlepa tootmisüksuses valmistatud toodete retseptuuride ja tehnoloogiate ületoomiseks ja juurutamiseks kostja juures ning tegi ka hagejale ettepaneku kostjaga töölepingu sõlmimiseks. Nimetatud ettepanekuga mittenõustumisel oleks hageja AS-st Linnulihatooted koondatud. Tunnistaja kinnitas, et hageja jätkas kostja juures tootejuhi tööd, tema kasutusse jäi sama arvuti samal töökohal kostja müügikeskuse ruumes, samuti oli hageja kasutuses ametiauto koos vastava bensiinilimiidiga. Tunnistaja seletusel käis hageja juba enne kostja juures tööle asumist kord nädalas Rakveres nõupidamistel ning linnuliha tootearendusega seoses käis vajadusel ka Rakveres asuvas tootmistsehhis (lk.167 -169). Tunnistaja J. O. kinnitas kohtus 28.09.2005, et kostja Rakvere Grupi turundusdirektorina ja ka kostja juhatuse liikmena esitas ta juhatuse esimehele O. H. kinnitamiseks taotluse Järlepa tootejuhi ametikoha loomiseks ning pidas hagejaga läbirääkimisi töölepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimisel oli eelduseks, et hageja töötingimused ja töö sisu jäävad samaks, töö tegemise kohaks jäi Tallinn. Vastavalt ametikoha taotlusele sai hageja oma valdusesse ametiauto, mobiiltelefoni, lauatelefoni, laua, tooli ja võrguühendusega arvuti. Nädalas korra pidi hageja käima Rakveres koosolekutel, kuid tootejuhi töö tegemiseks vajalikud vahendid olid hageja töökohas Tallinnas. Tootejuhid, kellele olid eraldatud sülearvutid, said teha tööd nii Tallinnas kui Rakveres, kuid hagejale oli eraldatud töö tegemiseks lauaarvuti, mis asus Tallinnas (lk.155-160). Kostja juhatuse esimees O. H. väitis tunnistajana ütlusi andes, et ametitaotluses märgitud tingimused (auto kasutus, mobiiltelefon jne) ei olnud töölepingu sõlmimisel siduvateks ning töölepingu allkirjastajana ja juhatuse esimehena olid ainult temal vastavad volitused hagejaga kokkulepete sõlmimiseks. Tema väitel pidi tootejuht vastavate tootearendusega seoses tegema tööd Rakveres põhitootmisbaasi juures. Samas tunnistas ta, et tööalastes küsimustes võis läbirääkimisi pidada hageja otsene ülemus J. O. O. H. kui kostja juhatuse esimehe ütluste hindamisel leiab kohus, et nende usaldusväärsus on kaheldav, kuna töölepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas hagejaga isiklikku kohtumist, tunnistaja ei mäletanud, samuti on tema väide hageja põhilisest töötamisest Rakveres ka enne töölepingu peatumist vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Kostja turundusdirektor A. M. kinnitas kohtus tunnistajana kostja väiteid peale hageja tööle naasmist esinenud asjaolude suhtes; hageja varasema töökorralduse suhtes tunnistajal andmed puudusid. Hageja on väitnud, et kostja juures tööleasumisel oli TLS § 6 mõttes töölepingu kehtivuse osas tegemist tööandja vahetumisega – AS Linnulihatooted Järlepa tootmise ülevõtmisega kostja poolt. Kostja börsiuudiste leheküljel avaldatud kostja 2002.aasta I kvartali majandustulemustest (lk 109-110) ja sama aasta majandusaasta aruandest ja 2003.aasta tegevus-

aruandest (lk 114-115) nähtuvalt on AS Linnulihatooted kostjaga samal aadressil registreeritud kostja tütarettevõte, mis 2002.aasta lõpust aktiivselt enam ei tegutse, mille Järlepa tootmistsehhis toimunud tootmistegevus toodi täielikult üle emaettevõttesse ning töötajad koondati (lk.140, 141). Kohus leiab, et antud juhul hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu kehtivuse osas ei ole kohaldatavad TLS § 6 sätted, kuna hageja lõpetas AS-iga Linnulihatooted töölepingu omal soovil ning sõlmis kostja juures tööleasumisel uue töölepingu. Samuti nähtub hageja esitatud dokumentidest – 2002.aasta I kvartali majandustulemustest (lk 109-110) ning 2002 ja 2003.aasta tegevusaruannetest, et Järlepa tsehhis tootmistegevus lõpetati ning seadmed ja tootmishooned realiseeriti, s.t. hageja esitatud dokumentide alusel ei ole tõendatud, et oleks toimunud TLS § 6 mõttes ettevõtte reorganiseerimine, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumine või ettevõtte üleminek uuele omanikule. Kohus leiab, et kuigi poolte vahel sõlmitud töölepingu kehtivuse osas ei ole tegemist TLS § 6 mõttes tööandja vahetumisega, on eri tööandjaga sõlmitud töölepingute võrdlemisel, samuti töölepingu sõlmimisele eelnenud pooltevaheliste läbirääkimiste ja vastava Järlepa tootejuhi ametikoha loomisega seonduvate asjaolude alusel tõendatud, et kostjaga töölepingu sõlmimisel jäid endise tööandjaga kokkulepitud töötingimused suures osas kehtima. Hageja, kes omas elukohta xxxxxx, jätkas tööd Tallinnas asuvas kostja müügiesinduses ning kuni hageja lapsehoolduspuhkusele jäämiseni tema töökorralduses kostja poolt mingeid muudatusi ei tehtud. Tunnistaja J. O. ütluste kohaselt oli selline poolte kokkulepe hageja töökorralduse osas ratsionaalne ning sõlmitud mõlema poole huvides. Kostja väited selles, et hageja kohaletulekul Rakveres ettevalmistatud töökohale, oleks lahendatud ka auto kasutuse võimalus, on paljasõnalised ja tõendamata. Üheski hagejale saadetud kirjas ei ole kostja vastavat ettepanekut hagejale teinud. Seega, kuna kostja oli töölepingu sõlmimisel aktsepteerinud hageja töötamise kohana Tallinna, siis tulenevalt TLS § 28 lg 2 oleks pidanud ka vormistama hagejaga töölepingu kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. TLS § 49 p 1 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Kostja hagejat tööle naasmisel kokkulepitud tingimustel tööga ei kindlustanud ning kostja kirjades 20.10.2004 (lk.26) ja 01.11.2004 (lk 27) hagejale esitatud nõue hageja tööleasumiseks AS Rakvere Lihakombinaat peahoones Roodeväljal oli tegelikult kostja ühepoolne otsustus töölepingu sõlmimisel kokkulepitud tingimuste muutmisest. TLS § 59 kohaselt on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. TLS § 59 lg 5 tulenevalt on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel. TLS § 69 lg 1 kohaselt, kui tööandja seadusevastaselt viib töötaja üle teisele tööle või muudab muid töölepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda ennistamist endisele tööle, samuti muude kokkulepitud töötingimuste taastamist ning kuni nende seaduserikkumiste kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist. Kohus leiab, et kostja poolt ühepoolselt töölepingu tingimuste muutmisel oleks kaasnenud hageja senises elu- ja töökorralduses olulised muudatused, millega hageja ka põhjendatult ei nõustunud, teatades sellest kostjale kirjalikult 28.10.2004 (lk.26), 03.11.2004(lk 28) ja

12.11.2004 (lk 29) ning soovides ühtlasi tööga kindlustamist endistel tingimustel või olukorra lahendamist töölepingu tingimuste muutmiseks kokkuleppe teel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud töövaidluses on hageja esitatud nõuded saamata jäänud palga ja viiviste, lõpparve kinnipidamise eest hüvituse, distsiplinaarkaristuse tühistamise ja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise osas põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

TDVS § 11 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, süüteo toimepanemise aja ja süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Käskkirjas 06.12.2004 on märgitud, et vastavalt tööandja korraldusele pidi J.R. alates 01.11.2004 asuma täitma ettevõttele vajalikke tootejuhi ülesandeid AS Rakvere Lihakombinaadis, kus teda ootas selleks ettevalmistatud töökoht, kuid töötaja viibis omaalgatuslikult Tallinna müügikeskuses tegemata tööd. Veel on märgitud, et hageja „on keeldunud allumast tööandja tööalastele korraldustele ajavahemikul 01.11.2004 kuni käesoleva ajani“, nõudes alusetult, et talle valmistatakse ette töökoht Tallinnas. Nimetatud asjaolude alusel ning tuginedes hageja töölepingu punktide 2.3, 2.5, 6.1, ametijuhendi punktide 2.4 ja 3.7, ja töölepinguseaduse § 1, 50 p 3 sätetele, määrati kostja poolt hagejale 1. distsiplinaarkaristusena noomitus „tööandja seadusliku korralduse – asuda alates 01.11.2004 tööle ettevalmistatud töötamiskohale AS Rakvere Lihakombinaadis – täitmata jätmise eest“, 2. kohustati hagejat koheselt täitma endale töölepinguga võetud töökohustusi ning turundusdirektori poolt 16.11.2004 antud tööülesandeid selleks ettevalmistaud töökohas AS Rakvere Lihakombinaat (lk. 38) TLS § 50 p 1 kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Sama paragrahvi p 2 sätestab töötaja kohustuse täita töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast ning p 3 järgi on töötaja kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Kohus on juba eespool märgitud asjaolude alusel ja poolte esitatud tõendeid analüüsides võtnud seisukoha kostja töölepingu p 2.3 märgitud töötamise koha mittevastavusele tegelikult töölepingu sõlmimisel kokkulepitule. Põhjendatud ei ole ka kostja väide hageja poolt tema ametikirjelduse punktis 2.4 ja 3.7 sätestatud nõuete rikkumisest, kuna vastavalt ametikirjelduse p 2.4 pidi hageja Järlepa tootejuhina juhinduma tööülesannete täitmisel töölepingust ja ametikirjeldusest, otsese juhi ja/või juhatuse esimehe seaduslikest korraldustest, ettevõtte vajadusest ja isiklikust initsiatiivist ning seadusandlusest, p. 3.7 sätestab tootejuhi kohustuse täita otsese juhi, ja/või juhatuse esimehe poolt antud muid seaduslikke korraldusi (lk.19). Kostja ei ole kohtus tõendanud, millised ettevõtte vajadused tingisid hageja suhtes varem kokkulepitud töö tegemise asukoha muutmist ja tema alalist tööle asumist tööandja asukohas. Kohus on andnud hinnangu nimetatud käskkirjas märgitud ja ka tööandja poolt hagejale väljastatud kirjades 20.10.2004, 01.11.2004 ja 16.11.2004 antud sellekohastele korraldustele ning leidnud, et tegemist on tööandja ühepoolse otsustega töölepingu tingimuste muutmisest. Seega tööandja korraldused, olles vastuolus TLS § 59 lg 4 sätestatuga, olid ebaseaduslikud ning töötaja ei ole süüliselt töökohustusi täitmata jätnud (TDVS § 2, TLS § 50 p 3). Kuna hageja kostja poolt ühepoolselt muudetud töölepingu tingimustega ei nõustunud, siis on tegemist tema suhtes tööandja poolt antud ebaseaduslike korraldustega ning hagejale määratud distsiplinaarkaristus nimetatud korralduste täitmata jätmise eest on ebaõige ja kuulub tühistamisele. Kostja seisukohad hageja töökohustuste rikkumise osas on ka vastuolulised, kuna 06.12.2004 käskkirjaga määrati hagejale noomitus selle eest, et ta ei viibinud tööl AS-s Rakvere Lihakombinaat, kuid 08.02.2005 käskkirjaga määrati hagejale distsiplinaarkaristusena

töölepingu lõpetamine selle eest, et ta ei olnud tööl alates 03.01.2005 Tallinna müügikeskuses ega AS-is Rakvere Lihakombinaat. Kohus leiab ka, et 06.12.2004 hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel on kostja rikkunud TDVS §-le 6 lg 1 sätestatud ühekuulist tähtaega, kuna nimetatud sätte kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata 1 (ühe) kuu jooksul arvates päevast, mil süüteost sai teada mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Hageja on esitanud kohtule tööajagraafikud, millistest nähtub, et kostja on vormistanud hagejale tööluusi alates 01.11.2004. 27.09.2005 kohtuistungil tunnistas A. M., kes oli ka hageja otsene ülemus, et ta viibis 01.11.2004 Tallinna Müügikeskuses, kuid tööülesandeid hagejale ei andnud. Hageja kohalolekut kontrolliti tööandja palvel Tallinna Müügikeskuse assistendi poolt. Tunnistaja seletusel tuli hageja hommikuti tööle, käis lõunal ja siis oli kohal tööpäeva lõpuni. Detsembris tööaja märkimisest loobuti, kuna tekkis konflikt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et käskkirjas märgitud hageja süütegu – tööalaste korralduste mittetäitmine ja AS Rakvere Lihakombinaat tööle mitteasumine alates 01.11.2004 oli kostjale tema töötaja kaudu, kellele hageja tööalaselt otseselt allus, teada juba samal päeval 01.11.2004, mistõttu nimetatud süüteo eest karistuse määramisel alles 06.12.2004 ei ole järgitud seaduses sätestatud ühekuulist tähtaega.

aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus leiab, et hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel oli ebaseaduslik, kuna töölepingu lõpetamiseks vajalikud asjaolud puudusid ning nimetatud alusel töölepingu lõpetamisel on rikutud ka protseduurireegleid. Kohus on juba hinnanud 06.12.2004 käskkirjas märgitud hageja distsiplinaarkorras karistamise asjaolusid ja leidnud, et kostja vastavad korraldused töötegemise asukoha muutmise osas olid ebaseaduslikud, mistõttu ei olnud tegemist ka töötajapoolse süülise töökohustuse rikkumisega. Seega puudusid tööandjal hagejale distsiplinaarkaristuse määramiseks vajalikud asjaolud nii 06.12.2004 kui ka 08.02.2005 käskkirjades märgitud alustel. Kohtu poolt 06.12.2004 määratud distsiplinaarkaristuse tühistamisel puudub ka kehtiva distsiplinaarkaristuse puudumisel tööandjal alus TLS § 103 lg 1 tulenevalt töölepingu lõpetamiseks. Kohus leiab ka, et kuna 08.01.2005 hageja karistamisel töölepingu lõpetamisega on märgitud hageja poolt tema tööl mitteviibimine ja töökorralduste mittetäitmine alates 03.01.2005, siis TDVS § 6 lg 1 tulenevalt on kostja töötaja suhtes karistuse vormistamisel rikkunud ka seaduses sätestatud ühekuulist tähtaega. Kohus ei pea põhjendatuks kostja väiteid jätkuva iseloomuga rikkumise puhul karistuse kohaldamisest TDVS § 6 tulenevalt 6 kuu jooksul. TDVS § 6 lg 1 sätestab üheselt, et karistuse määramise ühekuulist tähtaega arvestatakse päevast, mil süüteost sai teada mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Kostja ei ole väitnud, et ta 03.01.2005 hageja poolt toime pandud rikkumise oleks tuvastanud hiljem kui 03.01.2005.

ITLS § 30 lg 2 tulenevalt, kui töötaja töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel ei soovi tööle ennistamist, loetakse ta töölt lahkunuks omal algatusel, samuti mõistetakse töövaidlusorgani poolt töötajale välja hüvitus kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seadusrikkumise iseloomu arvestades (muuhulgas ka poolte suhtumist tekkinud töötüli kohtueelseks lahendamiseks) kostjalt välja mõista hüvitus hageja kolme kuu keskmise palga ulatuses, s.o. summas 33 000 krooni.

Hageja on kohtule teatanud oma tööleasumisest teise tööandja juurde ning taotlenud 05.12.2005 kohtuistungil töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmisel töölepingu lõpetamist alates 08.02.2005. Töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise nõude rahuldamata jätmisel ning töötaja tööle ennistamise taotluse puudumisel, loeb kohus hageja töölepingu lõppenuks töötaja algatusel TLS 79 alusel alates 08.02.2005. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja kohtukulud vastavalt hagi rahuldatud osale. TsMS § 61 lg 1 alusel mõistetakse poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud. Antud asjas on hageja esitanud taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks kokku summas 31 286.50 krooni. Vastavalt hageja kohtukulude nimekirjale moodustavad sellest kulutused õigusabile 26 400 krooni, millele lisandub käibemaks summas 4 752 krooni, ja tunnistajatasu 134.50 krooni. Tunnistajatasu maksmist tõendab hageja esitatud maksekorraldus nr.1131, kulutusi õigusabikulude osas tõendavad koopiad hagejale väljastatud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ arvetest nr.5060, 5136, 5215 ja 5307 ning nimetatud summade tasumist tõendab väljavõte hageja pangakontost. Kostja hageja esitatud kohtukulude arvestust ja summat vaidlustanud ei ole. Kostja esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on kostja tasunud õigusabi eest kokku summas 47 908 krooni, mida tõendavad kostja poolt kohtule esitatud Advokaadibüroo Jaak Oja arved ja kostja maksekorraldused arvetel märgitud summade tasumise kohta. TsMS § 61 lg 1 p 1 tulenevalt on põhjendatud hinnaga hagi puhul õigusabikulu hüvitamine kuni 5% ulatuses hagi rahuldatud osalt. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt võib hinnata hagi puhul õigusabikulud kindlaks määrata kohus, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja on esitanud nii hinnata nõudeid (distsiplinaarkaristuse tühistamise, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuded) kui ka hinnaga nõudeid kogusummas 146 784.60 krooni (s.o. saamata jäänud kahe kuu palga ja viiviste nõue, samuti nõuded seoses lõpparve maksmisega viivitamise, koondamisega töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitiste ja TLS§ 117 lg 2 ettenähtud kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitiste nõudes). Kohus leiab, et hageja esitatud nõuetest kahe nõude täielikul rahuldamata jätmisel, s.o. töölepingu lõpetamine koondamise alusel ja seoses koondamisega ettenähtud hüvitiste osas, samuti TLS § 117 lg 2 ettenähtud hüvitise väljamõistmisel hageja nõutust pooles ulatuses, on põhjendatud rahuldada hageja õigusabikulude hüvitamise nõue TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt, samuti asja keerukusastet arvestades 1⁄2 ulatuses s.o. summas (31 152 : 2) = 15 576 krooni. Koos tunnistajatasuga kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kantud kohtukulu katteks 15 710.50 krooni. Kuna hageja esitatud nõuetest kuulub enamus rahuldamisele, siis kostja kantud kohtukulud jäävad täielikult kostja enda kanda. Hagi esitamisel oli hageja töövaidluse asjas riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastavalt TsMS § 64 lg 1, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Seega kuulub antud asjas kahe hinnata nõude rahuldamisel (distsiplinaarkaristuse tühistamine ja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine) kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 120 krooni ning vastavalt hageja rahaliste nõuete rahuldatud osalt - summalt 69 784.60 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv täismääras 4500 krooni, s.o. kokku kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 4620 krooni. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Kohtunik

I. Külavee

28.12.2005.a. Lääne-Viru Maakohtu määras: Parandada tsiviilasjas nr.2-164/05 Lääne-Viru Maakohtu otsuse resolutiivosas punkt 7 all tekstilõigus esinev viga. Lugeda tsiviilasjas nr.2-164/05 Lääne-Viru Maakohtu otsuses 27.12.2005 resolutiivosas punkt 7 all märgitud tesktilõigus õigeks järgmine tekst:

I. Külavee

Kohtuotsus jõustus 09.jaanuaril 2006.a. Kohtunik

I. Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.