lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-6381/41

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-6381/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2441
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 67 lg 1Tehingu mõisteITVS § 24 lg 1RLS § 22 lg 1TLS § 107 lg 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 15 lg 2Töötaja kohustusedTLS § 76Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eestTLS § 88Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-6381/51Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2017. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-6381

Tsiviilasi

M.K.T. hagi Mustvee linna (linnavalitsuse kaudu) hoiatuste tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks 3500 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. mai 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mustvee linna apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

vastu

Apellant: Mustvee linn (linnavalitsuse kaudu), rk 75024248: esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Vastustaja: M.K.T., ik XXX; esindaja Gaabriel Tavits

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu 25. mai 2016 otsus resolutsiooni p-i 1 ja menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hoiatuste tühisuse tuvastamise nõue läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 3.1.Jätta läbi vaatamata M.K.T. nõue tuvastada Mustvee linnapea käskkirjades 18.11.204 nr 19.1-1.2/42 ja 17.12.2014 nr 19.1-1.2./44 hoiatuste tegemise tühisus.

3.2.Jätta rahuldamata M.K.T. nõue kahju hüvitamiseks.
3.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud M.K.T. kanda.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 368 lg 1Tuvastushagi
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 68 lg 2Tahteavalduse liigid
TsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
VÕS § 1046Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus
Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisel on õigus taotleda menetluskulude rahalise suuruse

Edasikaebamise kord

kindlaksmääramist tsiviilasja lahendanud maakohult pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.M.K.T. (hageja) esitas Mustvee linna (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus tuvastada 18.11.2014 ja 17.12.2014 tehtud hoiatuste tühisus ning mõista välja kahjuhüvitis 1494 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja direktori ametikohal Mustvee Gümnaasiumis. Töölepingu ülesütlemisele eelnes kaks kirjalikku hoiatust. Hageja leidis, et hoiatused on TsÜS § 86 alusel tühised. Kostja ei põhjendanud, milliseid töökohustusi hageja rikkus. Hageja jõudis seisukohale, et ta ei ole töökohustusi rikkunud. 18.11.2014 hoiatuse määramise aluseks oli Mustvee Linnavolikogu revisjonikomisjoni akt Mustvee Gümnaasiumi kohta. Hageja leidis, et ta ei ole rahalisi vahendeid valesti kasutanud. Töövõtulepingu sõlmimine abikaasaga ei olnud seadusega vastuolus. Lisatasud maksti alati jääkidest, mis jäid eelarve piiridesse. Lisatasusid ei makstud kooli eelarve vahenditest, vaid töötukassast saadud rahadest teenuste osutamise eest. Kostja tegi 17.12.2014 hagejale teise hoiatuse selle eest, et Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi kavandatavale liitmisele vastu tegutsedes aitas hageja kaasa Mustvee Gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilaste arvu vähenemisele ja gümnaasiumi tuleviku väljavaadete halvenemisele. Heideti ette TLS § 15 lg 2 p 9 rikkumist. Hoiatuse aluseks oli Mustvee Linnavolikogu haridus-, kultuuri ja spordikomisjoni protokoll, mille kohaselt heideti hagejale ette, et Mustvee Gümnaasiumi gümnaasiumiaste kaotas populaarsust ja õpilased läksid teistesse koolidesse. Hageja ei nõustunud protokollis märgituga.

Tööleping lõpetati hagejaga sisuliselt samal alusel, kui tehti 17.12.2014 hoiatus. Seega karistati hagejat kaks korda sama teo eest. Samuti ei hoiatanud kostja, et hageja peaks arvestama töölepingu lõpetamisega. Hoiatused on vastuolus heade kommetega ja on tühised. Hagejale tekkis kahju. Hoiatuste tõttu kaotas hageja töökoha. Hagejal jäi saamata kolme kuu keskmine töötasu 4483,26 eurot. Hoiatuste tõttu on hagejal raske kandideerida samale ametikohale samas regioonis. Hagejat ei kutsuta hoiatuste pärast enam töövestlustele.

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TLS ei näe õiguskaitsevahendina ette töösuhtes tehtud hoiatuse vaidlustamist. Teoreetiliselt saab kõne alla tulla tühisus TsÜS alusel. Tühisuse aluseid hoiatustes ei esinenud. Kuna tööleping öeldi üles kehtivalt, siis tuleb jätta hüvitise nõue rahuldamata. Esinesid rikkumised, mida hoiatustes käsitleti. Ka töövaidluskomisjon tuvastas rikkumised. Hoiatused ei ole heade kommete vastased. Hoiatused ei ole karistused. Hoiatuste eesmärk on juhtida puudustele tähelepanu. Kostja esitas24.09.2015 tasaarvestuse avalduse, milles teatas, et tasaarvestab vastastikused rahalised nõuded kattuvas ulatuses ehk summas 4483,26 eurot. Tasaarvestuse tulemusel võlgneb kostja hagejale 1494,42 eurot. Kostja märkis, et ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles erakorraliselt ning maksis 31.12.2014 hagejale lõpparvena 4316,04 eurot. See summa sisaldas 2699,76 euro suurust hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest ja 2988,84 euro suurust hüvitist töölepingu lõpetamise eest seaduses sätestatud etteteatamise tähtaega järgimata. Töövaidluskomisjoni otsuse osalise jõustumisega tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus, mistõttu on ära langenud hüvitise 2988,84 euro väljamaksmise alus. Kostjal on õigus nõuda hüvitise tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel ja kostja tasaarvestas oma rahalise nõude hageja rahalise nõudega.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus tuvastas, et Mustvee linnapea käskkirjad hagejale hoiatuse tegemiseks on tühised. Maakohus jättis kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et hoiatused on ühepoolsed tahteavaldused TsÜS § 68 lg 2 kohaselt ning need on vastuolus heade kommetega. Ei ole tõendatud, mille alusel hoiatused tehti. 18.11.2014 hoiatuses ei ole märgitud, millist lepingut, põhikirja või seaduse sätet hageja rikkus. 17.12.2014 on viidatud TLS § 15 lg 2 p 9 rikkumisele. Volikogu komisjoni aktides puuduvad viited, mille alusel tegi komisjon järeldused. Nii komisjoni protokoll kui ka käskkiri on üldsõnalised ning neis puuduvad viited konkreetsetele hageja tegudele, mida saaks hinnata TLS 15 lg 2 p 9 alusel. Kuna vaidlustatud hoiatused olid üldsõnalised, oleks kostja pidanud need sisustama ja esitama vastavad tõendid rikkumiste kohta. On võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber; eelkõige juhul, kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all ning hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada. Käesolevalt oli hoiatuste tegemine ja sellele eelnenud menetlus kostja kontrolli all, mistõttu pidi just kostja esitama tõendid võimalike töökohustuste rikkumise kohta, mida hagejale ette heideti.

Maakohus jõudis seisukohale, et hoiatused tehti valedel ja tegelikkusele mittevastavatel eeldustel ning hoiatuse eesmärgiks oli lõpetada hagejaga töösuhe sellisel viisil, mis jätaks hagejast halva mulje. Maakohtu hinnangul kahjustas kostja tegevus hageja mainet ning alandas hagejat. Mustvee on väike linn, kus isiku kohta esitatud teave saab kõigile teatavaks. Isiku kohta valeinfo esitamine ametlikes dokumentides mõjutab kogukonna suhtumist isikusse. Ebaõige info esitamine ehk valetamine on vastuolus heade kommetega. See ei ole aktsepteeritav arvestades ühiskonna üldist moraali, väärtushinnanguid ja õiglustunnet. Võttes arvesse, et tegu ei ole kahe eraõigusliku isiku vaheliste suhetega ning kostja on riigivõimu teostav isik, tuleb tema suhtes kohaldada kõrgendatud kriteeriume õiglase käitumise hindamisel. Maakohus sedastas, et hageja õiguslik huvi on taastada korraliku ja usaldusväärse töötaja maine. Kostja tegevus rikkus hageja maine. Maakohus leidis, et asjaolu, kas hageja on saanud samaväärse erialase töö või mitte, ei puutu hageja õigusliku huvi väljaselgitamisel asjasse. Maakohus leidis, et kostja vastuväited, et hoiatused ei ole avalikud ja ei kahjusta hagejat, ei ole tegelikkusega kooskõlas. Info hoiatuste kohta on saanud piirkonnas teatavaks. On üldteada, et tööle kandideerides kontrollitakse töötaja tausta. Jõustunud kohtulahendiga on hagejal võimalik lükata ümber kõik tööandjate võimalik kahtlused tema usaldusväärsuse kohta. Maakohus leidis, et kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kahju tekkimine ei ole tõendatud. Hagejale mõisteti töövaidluskomisjoni otsusega välja hüvitis 4483,26 eurot. Seda otsust ei vaidlustatud ning see jõustus 01.05.2015. Hüvitis peaks katma hageja saamata jäänud töötasu kuni lahendi jõustumiseni. Kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavat nõuet, mida tasaarvestada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus tühistada maakohtu otsuse selle hagi rahuldamise kohta ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hageja tuvastusnõue läbi vaatamata. Apellant palus muuta menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus vastustaja kanda. ITVS § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Vastustaja esitas esmalt avalduse TVK-le ning seejärel avalduse maakohtule töövaidluse läbivaatamiseks hagiavalduse korras. Seega sai maakohus läbi vaadata ainult sama vaidlust, mis oli TVK-s, ehk töövaidlust. Maakohus märkis, et tegemist ei ole puhta töövaidlusega ja hoiatuste tühisuse tuvastamine ei kuulu TVK pädevusse. Seega ei lahendanud maakohus sama vaidlust, mis oli TVK-s, vaid osaliselt uut vaidlust. Vastustajal puudub hoiatuste tühisuse tuvastamise vastu igasugune õiguslik huvi, sest tuvastushagi rahuldamine ei too vastustaja jaoks kaasa mingeid tagajärgi ning kohustust teatud viisil tegutseda või teatud tegevusest hoiduda. Seetõttu tuli tuvastushagi jätta läbi vaatamata. TsÜS § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15 p 13 selgitanud, et hoiatuse näol on tegemist

tööandja tahteavaldusega (seega mitte tehinguga). Hoiatuses ei sisaldu ühtegi kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust. Seega ei ole antud juhul tegemist tehinguga. Kuivõrd tegemist ei ole tehinguga, siis pole võimalik tuvastada ka tehingu tühisust. Seetõttu on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 86 lõiget 1. Maakohus asus põhjendamatult tuvastama, kas revisjonikomisjoni aktis ja volikogu komisjoni protokollis kajastatu vastab tõele. Ei saa eeldada, et linnapea hakkab kontrollima revisjonikomisjoni ja volikogu komisjoni tööd. Selline tegevus oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Linnapea täitevvõimu esindajana juhindus volikogu komisjonide koostatud dokumentidest. Töövaidluses ei saa tuvastada, kas dokumentide sisu vastab tegelikkusele. Kuivõrd tegemist on avalikkusele kättesaadavate dokumentidega, oleks hagejal võimalik esitada ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue. Sellise nõude rahuldamine oleks hagejale ka reaalselt midagi andnud – avalikkusele kättesaadavad väidetavalt ebaõigeid andmeid sisaldavad dokumendid oleks veebilehelt eemaldatud.

5.Vastustaja vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Apellant ei ole tasunud riigilõivu. Vastustaja tasus riigilõivu, kuna töölepingu ülesütlemise eest väljamõistetav hüvitis on kahju hüvitise iseloomuga. Riigilõivu suuruseks oli 350 eurot. Seega enne, kui ringkonnakohus saab võtta tsiviilasja menetlusse, peab apellant tasuma riigilõivu. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustajal on õigustatud huvi hoiatuste tühiseks tunnistamiseks. Apellandi viited Riigikohtu määrusele 3-2-1-55-13 on asjakohatud. Töötajale tehtud hoiatused tõid kaasa olukorra, kus töötaja kaotas seadusevastaselt oma töökoha ning sellega seonduvalt sissetuleku. Samuti on hoiatuste tühistamise eesmärk suurendada töötajale määratud hüvitist seoses töölepingu tööandjapoolse seadusevastase ülesütlemise tõttu. Töötajale tehtud hoiatuste tühisuse tuvastamiseks oli töötajal olemas ilmne õiguslik huvi. Vastustaja on algusest peale olnud seisukohal, et tööandja tehtud hoiatused on rajatud valedele alustele. Maakohtus jätkus sama töövaidluse läbivaatamine hagimenetluse korras. Vastustaja ei vaidlustanud maakohtus töölepingu ülesütlemist, kuid vaidlustas hoiatuste kehtivuse ning taotles suurema hüvitise väljamõistmist, kui seda tehti töövaidluskomisjoni otsusega. Töövaidluskomisjoni esitatud avalduses on vastustaja esitanud samad nõuded, mille läbivaatamist jätkati maakohtus. Seega vaatas maakohus istungil läbi samu nõudeid, mida vastustaja oli esitanud juba töövaidluskomisjonis. Apellant on kaebuses toonud esile, et Riigikohus on pidanud tööandjapoolset hoiatust mitte tehinguks vaid tahteavalduseks. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-187-15 märkinud, et hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt väljenduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena. Riigikohus ei ole oma otsuses väitnud, et hoiatus ei ole tehing. Sellest tulenevalt on apellandi väide kohatu ja meelevaldne. Hoiatuse näol on tegemist tehinguga, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele. Hoiatuse eesmärk on teha töötajale teatavaks, et juhul, kui töötaja oma käitumist ei muuda, siis toob see kaasa töölepingu erakorralise ülesütlemise. Sellest tulenevalt on hoiatus suunatud konkreetsete õiguslike tagajärgede kaasa toomisele. Vastustaja palus jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus apellandi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osas, milles maakohus tuvastas hoiatuste tegemise tühisuse (resolutsiooni p 1), samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi hoiatuste tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue kahju hüvitamiseks ja TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt on selles osas maakohtu otsus jõustunud.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas TsÜS § 67 lg-t 1 ebaõigesti, kui kvalifitseeris hoiatused tehinguteks. Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et tööandja poolt töötajale hoiatuse tegemine ei ole tehing. Tsiviilseadustiku üldosas tunnustatud põhimõtte kohaselt on tehing üldnimetus kõigi toimingute kohta, mis on suunatud õiguslike tagajärgede esilekutsumisele, s.o õigussuhte loomisele, muutmisele ja lõpetamisele. Samas tahteavaldus on tehinguga võrreldes kitsam mõiste ja tahteavaldus võib olla tehing, kuid võib olla ka vaid üks tehingu koosseisuelementidest. Ringkonnakohus leiab, et kui ühe isiku tahteavaldus toob kaasa õigusliku tagajärje, siis saab sellele kohaldada tehingu sätteid. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on õiguslike tagajärgede kaasatoomisele suunatud tahteavaldust sisaldav toiming käsitatav alati tehinguna, kuid käesolevas asjas on vaidlusalustel tahteavaldustel õiguslik tähendus vaid tehingu (ülesütlemise) koosseisuelemendina.
9.Ringkonnakohtu arvates ei ole töölepingulises suhtes töötajale hoiatuse tegemisel iseseisvaid õiguslikke tagajärgi. TLS § 76 kohaselt, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse töölepingu seaduse §-s 16 sätestatust. Võlaõigusseaduse sätted, mille alusel saab töötasu vähendada või nõuda töötajalt kahju hüvitamist, ei näe ette eelneva hoiatuse tegemist. Hoiatus omab töölepingulises suhtes õiguslikku tähendust üksnes TLS § 88 alusel töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. Käesolevas asjas esitas töötaja töövaidluskomisjonile nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hoiatuse tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni otsusega 25.03.2015 rahuldati töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise osas ja loeti tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel ning mõisteti välja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et sellega on hageja töövaidlus lahendatud ning pärast töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist puudub töötajal hoiatuste tühisuse tuvastamiseks õiguslik huvi. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hoiatus on töölepingu erakorralise ülesütlemise üks alternatiivsetest koosseisuelementidest ning teatud juhtudel võib hoiatuse puudumine kaasa tuua tehingu s.o ülesütlemise tühisuse, kuid see ei ole alati nii.

Kui aga töölepingu ülesütlemise tühisus on tuvastatud, siis ei saa tööandja tahteavaldus, mis vormistati hoiatusena, enam kaasa tuua õiguslikke tagajärgi töölepingulises suhtes. Ringkonnakohus jätab hageja nõude tuvastada Mustvee linnapea 18.11.2014 ja 17.12.2014 tehtud hoiatuste tühisus, läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

10.Ringkonnakohus möönab et hoiatus võib sisaldada ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, kuid sellisel juhul ei ole töötaja õiguste kaitseks kohane õiguskaitsevahend tühisuse tuvastamine vaid kõne-alla tuleks VÕS § 1046 alusel nõude esitamine. Käesolevas asjas hageja sellele tuginenud ei ole, hageja on apellatsioonkaebusele vastamisel jäänud väite juurde, et hoiatus on tehing ja hoiatus oli suunatud töölepingu ülesütlemise kaasa toomisele.
11.Ringkonnakohtu otsusega jäetakse hagi osaliselt läbi vaatamata ja maakohtu otsusega jäeti hagi osaliselt rahuldamata, seega tuleb menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuselt ei tulnud riigilõivu tasuda, kuna maakohus menetles hageja nõudeid hoiatuste tühiseks tunnistamise osas RLS § 22 lg 1 p 1 alusel ilma riigilõivuta. Riigilõivu tasus hageja täiendavalt esitatud kahjunõudelt, mida apellatsiooniastmes ei vaidlustatud. Käesolevas asjas jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda ja sel põhjusel ei hinnanud menetluskulude põhjendatust ega vajalikkust ja ei määranud ka menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Riigikohus on andnud juhise, et sellisel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (RKTKo 3-2-1-142-15 p 21).

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus