Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-101-05 Tartu, 28. oktoober 2005. a Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa Erika Saali hagi Pärnu linna vastu kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/355/05 Pärnu linna kassatsioonkaebus 3. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsus muutmata ja Pärnu linna kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Erika Saal esitas 29. aprillil 2004. a hagi Pärnu linna vastu, paludes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1053 lg 2 alusel välja mõista 80 000 krooni alaealise Xxxx Xxx (Xxxx) poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt võeti Pärnu Linnakohtu 20. veebruari 1996. a otsusega
30.augustil 1986. a sündinud X. Xxx vanematelt ära vanema õigused ja laps anti Pärnu linna eestkoste alla.
10.jaanuaril 2004. a võttis alkoholijoobes alaealine X. Xxxx omavoliliselt Paikuse alevikus Tehnika 13 territooriumil asuvast angaarist hagejale kuuluva sõiduauto Honda Civic (riikliku registrimärgiga 059 MBR), põhjustas liiklusõnnetuse ja jättis sõiduauto avariilisena maha. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna määrustega tunnistati kriminaalasjas nr 04267000104 hageja kannatanuks ja kostja tsiviilkostjaks. 14. jaanuaril 2004. a esitati X. Xxxxx süüdistus karistusseadustiku § 215 lg 1 järgi. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 10. märtsi 2004. a määrusega kriminaalasi lõpetati ja sellest teatati Pärnu alaealiste komisjonile alaealisele seaduses ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamiseks. Kuna X. Xxxx on hagejale õigusvastaselt tekitanud 80 000 krooni suuruse kahju ning tema süü on tuvastatud kriminaalasjas, samuti arvestades asjaolu, et alaealise isiku eestkostja vastutab alaealise tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, tuleb Pärnu linnal eestkostjana hüvitada hagejale tekkinud kahju.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et Pärnu linn ei ole õige kostja ega kanna VÕS § 1053 lg 2 alusel vastutust X. Xxx tekitatud kahju eest. Asjaolu, et eestkosteasutus täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid, ei tekita eestkosteasutusel seadusliku esindaja volitusi. Eestkostet kui seaduslikku esindust võib määrata ainult kohus. Kostja on teinud kõik endast oleneva X. Xxx elu korraldamisel. Kuna 7. jaanuaril 2004. a sõlmisid Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendus ja Pärnu Maavalitsus X. Xxx täieliku riikliku ülalpidamise lepingu, mille alusel Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendus oleks pidanud teostama muu hulgas ka järelevalvet X. Xxx üle, vastutab kahju tekitamise eest VÕS § 1053 lg 3 järgi Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendus, kelle järelevalve all X. Xxxx kahju tekitamise ajal oli. Samuti vastutab VÕS § 1052 järgi ka X. Xxxx ise enda tekitatud kahju eest. Kostjale kahju tekitamise
eest vastutuse panemine oleks ebaõiglane, kuna ta ei oleks saanud kahju ärahoidmiseks midagi ette võtta. Kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud, siis tuleb hüvitist VÕS § 140 alusel vähendada. Hageja ei ole kahju suurust tõendanud.
3.Pärnu Maakohus jättis 30. novembri 2004. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 17-aastane X. Xxxx tekitas õigusvastase teoga hagejale kahju. Vaieldakse selle üle, kas kostja peab eestkostjana tekitatud kahju VÕS § 1053 lg 2 järgi hüvitama. Maakohus leidis, et kostja täidab perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg 5 järgi kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid ega ole kohtu poolt määratud alaealise eestkostjaks. PKS § 95 lg 1 järgi teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Kuni eestkostja määramiseni täidab PKS § 95 lg 5 järgi eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. PKS § 93 lg 3 järgi eestkosteasutus üksnes korraldab eestkostet. Kuna eestkosteasutus ei ole võrdsustatav eestkostjaga, ei ole tema suhtes kohaldatav VÕS § 1053 lg 2. Juhul, kui avaliku võimu kandja rikub alaealise üle järelevalve teostamise kohustust, võib olla alust kohaldada riigivastutust vastavalt riigivastutuse seadusele. Käesoleval juhul vastutab ka X. Xxxx ise enda tekitatud kahju eest vastavalt VÕS §-le 1052.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli Pärnu linnal õigus pöörduda kohtusse ettepanekuga määrata X. Xxxxx eestkostja, kuid seda ei tehtud. Täieliku riikliku ülalpidamise leping ei tõenda muud, kui seda, et X. Xxxxx leiti elupaik ja ta kindlustati toiduga. Leping ei asenda ka eestkostet. Eestkostja saab määrata ainult kohus. Kohus tõlgendas vääralt PKS § 95.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23. märtsi 2005. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 80 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et VÕS § 1052 lg 1 järgi vastutab 14�18-aastane isik enda tekitatud kahju eest ise. VÕS § 1053 lg 2 sätestab lisaks 14�18-aastase isiku vastutusele tema vanemate või eestkostja vastutuse, sõltumata nende süüst, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Nimetatud sätte kohaselt vanemate ja eestkostja süüd eeldatakse. PKS § 92 lg 1 järgi on eestkoste sisuks lapse kasvatamine, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitse. Vastavalt PKS § 97 lg-tele 1 ja 2 on eestkostja lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kuni eestkostja määramiseni on PKS § 95 lg 5 järgi samad kohustused eestkosteasutusel, kes on ka lapse seaduslik esindaja. Eeltoodust järeldub, et eestkosteasutus kannab seaduses sätestatud juhtudel vastutust nagu PKS § 95 lg 1 alusel kohtu määratud eestkostja. Seega on VÕS § 1053 lg 2 käesolevas asjas kohaldatav.
Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis vabastaks teda VÕS § 1053 lg 2 järgi kahju hüvitamise kohustusest. Asjaolu, et kostja oli kindlustanud X. Xxx hooldamise ja ülalpidamise, ei tähenda iseenesest seda, et ta oli teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kostjat ei vabasta kahju hüvitamise kohustusest ka asjaolu, et mõned päevad enne kahju tekitamist sõlmis ta lepingu Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendusega. Kui kostja leiab, et ka Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendus vastutab VÕS § 1053 lg 3 järgi tekitatud kahju eest kui isik, kes kohustus lepinguga X. Xxx üle järelevalvet teostama, on tal võimalik esitada ühenduse vastu vastav nõue. Sama kehtib X. Xxx suhtes, kes vastutab ka ise enda tekitatud kahju eest. VÕS § 1050 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes, kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst. Hageja on OÜ Catwees teatise ja avariiremondi eelkalkulatsiooniga tõendanud tekitatud kahju suuruse 80 000 krooni. Kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 järgi ei ole alust. Kostja põhjendused, mille kohaselt on ebamõistlik eeldada, et kohalik omavalitsus, olles teinud kõik võimaliku alaealise elu korraldamisel, peab hüvitama alaealise tekitatud kahju, kuna see tekitaks alaealistes karistamatuse tunde ning oleks ebaõiglane avalikkuse suhtes, ei võimalda iseenesest teha järeldust, et X. Xxx tekitatud kahju hüvitamine täies ulatuses oleks Pärnu linna suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kostja poolt hagejale kahju hüvitamine ei tähenda, et sellega lõppeks X. Xxx vastutus enda tekitatud kahju hüvitamise eest.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Pärnu linn esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, millega palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti VÕS § 1053 lgd 2 ja 4 ning PKS § 95 lg-t 5. Eestkosteasutust ei saa võrdsustada eestkostjaga, kuna eestkostja peab PKS § 93 lg 1 järgi määrama kohus, eestkostjaks saab olla vaid füüsiline isik ning eestkosteasutusel ei ole võimalik osaleda lapse kasvatamises ja teostada lapse üle järelevalvet sarnaselt füüsilise isikuga. Võimalik, et eestkosteasutuse kui avaliku võimu kandja võimaliku vastutuse hindamisel võib olla alust kohaldada riigivastutust. Kui eeldada, et eestkosteasutus on võrdsustatav eestkostjaga, on ringkonnakohus kohaldanud vääralt VÕS § 1053 lg-t 2, sest kostja on teinud omalt poolt kõik, et ära hoida võimalikku kahju tekitamist. Vastutusest vabastamise alusena tuleb arvestada sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg-s 2 toodud ülesannete täitmist eestkosteasutuse poolt, mille kohaselt on valla- või linnavalituse ülesandeks lapse perekonnast eraldamise korral korraldada lapse edasine elukoht, hooldamine ja kasvatamine. Kostja on need ülesanded täitnud ja teinud kõik endast oleneva X. Xxx elu korraldamisel. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et eestkostja poolt kahju hüvitamisega ei lõpe X. Xxx vastutus enda tekitatud kahju eest. VÕS § 1053 lg 4 alusel on välistatud tagasinõue alaealise vastu.
Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kostja esiletoodud asjaolud kostja vastutusest vabastamise aluseks, ja põhjendanud ebapiisavalt VÕS § 140 kohaldamata jätmist, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 227 lg-s 1 sätestatut. Samuti on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 231 lg-t 4 ja jätnud analüüsimata kostja väited kahju suuruse osas.
8.Hageja kassatsioonkaebuse väidetega ei nõustunud ja palus jätta selle rahuldamata, kuna ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud protsessiõiguse normi ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et X. Xxxx tekitas hagejale kuriteoga kahju, et ta oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ning et tema vanematelt on vanema õigused ära võetud. Pooled vaidlevad selle üle, kas Pärnu linn sotsiaaltalituse kaudu vastutab X. Xxx tekitatud kahju eest eestkostjana VÕS § 1053 lg 2 järgi.
11.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et VÕS § 1052 lg-s 1 sätestatust järeldub, et 14�18-aastane isik vastutab reeglina enda tekitatud kahju eest ise. Lisaks vastutavad 14�18-aastase isiku tekitatud kahju eest VÕS § 1053 lg 2 järgi, sõltumata oma süüst, ka tema vanemad või eestkostja, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.
12.Eeltoodust tulenevalt on asja lahendamisel vajalik esmalt selgitada, kas kohaliku omavalitsuse üksus on eestkostja VÕS § 1053 lg 2 mõttes.
13.Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevus eestkoste vallas tuleneb eelkõige sotsiaalhoolekande seadusest (SHS). Laste hoolekande korraldamiseks ja laste arenguks soodsa keskkonna kujundamiseks korraldab SHS § 24 lg 1 p 4 järgi lapse eestkostet valla- või linnavalitsus. Lastekaitse seaduse § 63 lg 1 järgi on lapse abistamisel eestkoste ja hoolduse vormis eestkoste- ja hooldusorganiks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus. Seega on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus eestkosteorganiks ehk eestkosteasutuseks, kes korraldab eestkostet. Eestkosteasutuse eestkostet korraldav funktsioon on sätestatud ka PKS §-s 93, mille 3. lõike kohaselt korraldab eestkostet eestkosteasutus. Eestkoste seadmise otsustab kohus sama paragrahvi 1. lõike järgi mh eestkosteasutuse avalduse alusel. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus.
14.Lisaks eestkosteasutuse kohustusele korraldada eestkostet sätestab perekonnaseadus ka eestkosteasutuse kohustuse teostada eestkostet. PKS § 95 lg 5 järgi täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. PKS § 98 lg 1 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ja eestkoste sisuks on PKS § 92 lg 1 järgi lapse kasvatamine ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitse. Iseenesest on õige kassaatori väide, et eestkosteasutust ei saa võrdsustada eestkostjaga, kuna eestkostja peab PKS § 93 lg 1 järgi määrama kohus, eestkostjaks saab PKS § 95 lg 3 mõtte kohaselt olla vaid füüsiline isik ning eestkosteasutusel ei ole võimalik osaleda lapse kasvatamises ja teostada lapse üle järelevalvet sarnaselt füüsilise isikuga. Nimetatud väited ei anna aga alust eirata PSK § 95 lg-s 5 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt peab olema tagatud
eestkoste ka vanemateta lapsele, kellele ei ole eestkostjat määratud. Kuna eestkoste seadmise (PKS § 93 lg 1) ja eestkostja määramise (PKS § 93 lg 2) korraldab eestkosteasutus, siis sõltub lapsele eestkostja määramine suuresti eestkosteasutuse tegevusest. Kuid eestkosteasutusel on võimalik, mitte ainult eestkostja määramisega, vaid ka eduka eestkoste korraldamisega teha kõik, mida saab mõistlikult eestkosteasutuselt oodata, et ära hoida kahju tekkimist.
15.Eestkostja ja eestkosteasutuse vastutust eestkostetava tekitatud kahju eest perekonnaseadus ei reguleeri. Kuigi VÕS § 1053 lg-s 2 ei ole märgitud, et 14�18-aastase isiku tekitatud kahju eest vastutab ka eestkosteasutus, leiab kolleegium, et nimetatud säte on teatud juhtudel kohaldatav ka eestkosteasutuse suhtes. On õige, et eestkosteasutus ei ole võrdsustatav eestkostjaga, kuna eestkosteasutusel on eelnevalt märgitu kohaselt eelkõige kohustus korraldada eestkostet. Samas täidab eestkosteasutus PKS § 95 lg 5 järgi eestkostja ülesandeid vanemateta lapse suhtes, kellele eestkostjat määratud ei ole. Seega juhul, kui kahju tekitab 14�18-aastane vanemateta laps, kellele eestkostjat määratud ei ole, vastutab alaealisele lisaks kahju tekitamise eest VÕS § 1053 lg 2 alusel ka eestkosteasutus, s.o kohalik omavalitsus oma sotsiaaltalituse kaudu. Kui vanemateta lapsele on määratud eestkostja, siis eestkosteasutus lapse tekitatud kahju eest ei vastuta.
16.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kostja täidab PKS § 95 lg 5 alusel eestkostja ülesandeid, mistõttu tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada VÕS § 1053 lg-t 2.
17.Kuna hageja on käsitatav eestkostjana VÕS § 1053 lg 2 mõttes, tuleb selgitada ka seda, kas kostja vabaneb vastutusest, kuna on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.
18.Tulenevalt SHS § 24 lg 1 p-st 4 ja PKS § 93 lg-st 3 peab valla- või linnavalitsus korraldama lapsele eestkoste seadmise. Lisaks peab SHS § 25 lg 2 järgi valla- või linnavalitsus korraldama kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise. Seega on vanemateta laste osas eestkosteasutuse kohustuseks nii lapse eestkoste kui ka füüsilise hoolduse korraldamine.
19.Käesolevas vaidluses on tuvastatud, et X. Xxxxx eestkostjat määratud ei ole. Kostja ja Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendus olid 7. jaanuaril 2004. a sõlminud lepingu nr 6/1 p 2.1 (tl 19), mille järgi kindlustas kostja X. Xxx hooldamise Pärnu Orvuna Kasvanute Ühenduse noortekodus. Ringkonnakohus on hoolduslepingut hinnates leidnud, et mõned päevad enne kahju tekitamist hoolduslepingu sõlmimisega ei ole kostja teinud kõike endast olenevat X. Xxxxx eestkoste korraldamisel, et ära hoida kahju tekitamist. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus asunud põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis vabastaks teda VÕS § 1053 lg 2 järgi kahju hüvitamise kohustusest.
20.Kostja vastutab PKS § 95 lg 5 ja VÕS § 1053 lg 2 järgi X. Xxx poolt tekitatud kahju eest eestkostja ülesandeid täites eraõigusliku suhte alusel. Ekslik on kostja väide, et VÕS § 1053 lg 4 järgi ei ole tal kannatanule kahju hüvitamise korral kahju õigusvastaselt tekitanud alaealise suhtes tagasinõudeõigust. Vaidlust ei ole selle üle, et kahju tekitas üle 14-aastane alaealine.
21.Vastavalt VÕS § 1052 lg-le 1 ei vastuta alla 14-aastane isik enda tekitatud kahju eest. Kuid VÕS § 1052 lg 3 loetleb millisel juhul vastutab ka alla 14-aastane isik enda tekitatud kahju eest. Kui VÕS
§ 1052 lg 3 järgi vastutab ka alla 14-aastane laps ise, siis sellisel juhul tuleb kohaldada lapse ja vanemate, eestkostja ja isiku, kes lepinguga kohustus alaealise üle järelevalvet teostama, omavahelises suhtes VÕS § 1053 lg-t 4. Kuna kahju põhjustas üle 14-aastane alaealine, siis VÕS § 1053 lg-s 4 sätestatud piirang eestkostja ja lapse omavahelisele suhtele ei kohaldu.
22.Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele apellatsioonikohtu poolt menetlusnormi rikkumise kohta, märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud protsessiõiguse norme ja on põhjendatult leidnud, et hüvitise vähendamiseks VÕS § 140 järgi ei ole alust. Samuti on kohus hinnanud kõiki tõendeid kahju suuruse osas ja põhjendanud, miks ei ole kostja väited arvestatavad. A. Kull, P. Jerofejev, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.