Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-1-328/04 seaduslikkust. Lõpetada nende nõuete osas asjas menetlus. Kohtukulude jaotus Välja mõista M Vlt (V) riigituludesse riigilõiv 4250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni (tasuda Rahandusministeeriumi a/k-le AS-is Hansapank nr 221023778606 või a/k-le AS-is SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011, viitenr 2900072563). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud Saare Maakohtu kaudu, teatades 10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 20 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse. Hageja nõue, põhjendus Hageja M.V esitas kostja vastu 12.11.2004.a. hagi, milles palub end tööle ennistada kostja Eesti Energia AS Teeninduse Saarte piirkonna klienditeenindaja II ametikohale ja tagada temale endised töötingimused, töö ja töötasu ning välja mõista kostjalt tema kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja (tööandja) juures töölepingu nr. 89 alusel alates 12.09.1979. Töölepingu nr. 89 lisa nr. 8 16.07.2002.a. järgi töötas hageja Ettevõtte Eesti Energia AS Teeninduse Saarte piirkonna klienditeenindaja II ametikohal alates 01.07.2002.a.

2-1-328/04 viivitamatult täitmisele ning otsuse täitmist ei ole õigus peatada. Lähtuvalt eeltoodust oleks tööandja pidanud kahe kuu töötasu summas 7568x2x73%=11049.-kr viivitamatult üle kandma pangakontole 06.oktoobril 2004.a. Kuna tööandja ei täitnud TVK otsust, palub hageja välja mõista pangakontole ülekandmisega viivitamise eest viivist summas 6545.- kr. (11049x0,005x119). Maksmisega viivitatud päevade arv 06.10.04 -02.02.05=119 päeva. 6. Kokku oleks väljamaksmisele kuuluv summa 58 531.- krooni seisuga 02.02.05. Ümberarvestused teha kohtuotsuse tegemise päeva seisuga. Hageja leiab, et tööandja on ebaseadusliku koondamisega, tööle ennistamise otsuse täitmata jätmise, distsiplinaarkaristustega töölepingu lõpetamisega tekitanud temale suurt moraalset, materiaalset ja tervisekahju. Samuti on tööandja kahjustanud tema mainet ja karjääri. 28.02.2005.a. esitas hageja järgmise nõuete täpsustuse /t.l. 90-93/, paludes muuhulgas:

2-1-328/04 Hageja palub enda reaalset tööle ennistamist endisele ametikohale endiste töötingimustega, välja mõista kostjalt sunnitud töölt puudutud aja eest töötasu 25 175.- kr, palga pangakontole ülekandmisega viivitamise eest viivised 30 784.- kr ja lõpparve kinnipidamise eest 7420.- kr /t.l. 159/. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kohtuistungil leidis kostja, et hageja osalise hagist loobumise võib vastu võtta ja loobutud nõuete osas menetluse asjas lõpetada. Hagile esitab kostja järgmised vastuväited ning põhjendused /t.l. 29-32/: Kostja väidab, et täitis töövaidlusasjas tehtud otsuse viivitamatult ning ennistas töötaja endisele, klienditeenindaja II ametikohale. Kostja tagas hagejale töö endisel ametikohal, endised töötingimused ja töötasu. Kostja ja hageja vahel 04.06.1993.a. sõlmitud töölepingu nr.89 lisa nr.6 punktis 1.2. on töösuhte pooled kokku leppinud, et hageja peamisteks tööülesanneteks on klientide teenindamine. Vaatamata tööandja poolt antud kirjalikele (26.10.04, 27.10.04 28.10.04) ja suulistele korraldustele keeldus hageja töölepingujärgset tööd tegemast. 28.10. 2004.a. seletuskirjas põhjendas hageja tööülesannete mittetäitmist põhiliselt asjaoluga, et temal ei võimaldatud töötada kabinetis nr. 214. Hagejale on välja makstud töötasu töötatud aja eest alates tööle ennistamisest 6.oktoobril 2004.a. kuni töösuhte lõppemiseni 10.novembril 2004.a. Peale endisele ametikohale ennistamist tehti tuginedes töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. otsusele hagejale tasaarveldus summas 25 175.- kr ning maksti hagejale töölepinguga ettenähtud töötasu summas 6360.- kr töötatud aja eest alates 06. oktoober kuni 31.oktoober 2004.a. Koondamishüvituse maksmisega hagejale on kostja sisuliselt hüvitanud rahaliselt töölt sunnitud puudumise aja kuni töösuhte taastamiseni. Lahtudes eeltoodust ja võttes aluseks TLS § 48 lg 1 p 2, 50 p 1 ja 3, individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 32 lg. 2 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu seisukoht Kohus olles ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja osaline loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele kuna selle vastuvõtmist takistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kohus lõpetab TsMS § 217 p 4 alusel menetluse, kui hageja loobus hagist ja kohus võtab loobumise vastu. TsMS § 182 lg. 5 kohaselt ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui see kahjustab avalikku huvi. Seoses hageja osalise hagist loobumisega, kuulub menetlus asjas lõpetamisele järgmiste nõuete osas: 1. Võimalust reaalselt kasutada haiguslehel viibimise ajale langenud temale ettenähtud kasutamata jäänud lisapuhkust (22.03.04-28.03.04); 2. Võimalust reaalselt kasutada 2004.a. saamata jäänud puhkus ja välja mõista puhkusetoetus summas 3000.- kr; 3. Välja mõista 2004. aasta jõulutoetus summas 2000.- kr ja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest viivist seisuga 02.02.2005 summas 416.- kr; 4. Sunnitud töölt puudumise aja eest töötasu nõude juurde alates 22.06.2004.a. seisuga 02.02.2005.a. arvestades 2% palgatõusuga alates 0l.juulist 2004 summas 46 570.- krooni; 5. välja mõista pangakontole ülekandmisega viivitamise eest viivist summas 6545.- kr; 6. kohustada kostjat ümber arvestama tulemuspalga arvel vähem makstud koondamishüvitused ja puhkusekompensatsioon ja vastavalt PaS § 35-le arvestama pangakontole ülekandmisega viivitamise eest iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% ülekandmisele kuulunud palgast; 7. Kuna koondamine hagejaga tunnistati ebaseaduslikuks, siis kostjalt seadusevastase tegevusega tekitatud psühhotrauma tagajärjel haiguslehel viibimise aja eest saamata jäänud palga väljamaksmist ja ravimitele kulutatud kahju huvitamist; 8. Välja mõista kostjalt alates 03.03.04 kuni 18.06.04 haiguslehel viibimise ajal saamata jäänud töötasu (mitte moraalne kahju) summas 26 802.- krooni; 9. Välja mõista kostjalt tööandja poolt tekitatud psühhotrauma tõttu ravimitele kulutatud kahju summas 988.- krooni; 10. Tunnistada TVK 4(7)

2-1-328/04 otsuse p. 5 ebaseaduslikuks ja õigustühiseks; 11. Kohustada Tööinspektsiooni kontrollima Eesti Energia ASi tööseaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmist; 12. Vajadusel kohustada Eesti Energia AS sisekontrolli kontrollima ettevõtte sisedokumentide (käskkirjad, korraldused, juhendid jm) koostamise õigsust ja seaduslikkust; Hageja on hagist loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik, kuivõrd kohus on seda talle kohtuistungil ka selgitanud. Asja materjalidest nähtuvalt Tööinspektsiooni Saaremaa Töövaidluskomisjoni 5.10.2004 otsusega tunnistati hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel (so koondamise tõttu) ebaseaduslikuks ning hageja ennistati tööle viivitamatult 06.oktoobrist 2004.a. klienditeenindaja ametikohale. Tööandjat kohustati lugema töösuhe hagejaga jätkuvaks 22.juunist 2004.a. Otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest summas 25 175.- krooni. Sama otsuse punktis 4 märgiti, et tööandjal on õigus väljamaksmisele kuuluva summa osas teha tasaarveldus töötajale töölepingu lõpetamisel väljamakstud koondamishüvitusega summas 30 818.- krooni. Otsusega jäeti rahuldamata hageja puhkusekompensatsiooni nõue /t.l. 17-24/. Nimetatud otsusega ei nõustunud hageja. Hageja leiab, et tööandja ei asunud vaidlusalust otsust täitma ega ennistanud viivitamatult sisuliselt hagejat endisele tööle endisesse kabinetti. Hageja leiab ka, et töövaidluskomisjon ei oleks tohtinud tasaarvestada temale välja mõistetud keskmist palka töölepingu lõpetamisel väljamakstud koondamishüvitusega. Muus osas hageja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Täiendavalt nõuab hageja palga pangakontole ülekandmisega viivitamise eest viivised 30 784.- kr ja lõpparve kinnipidamise eest 7420.- kr. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 32 lg 1 kohaselt töövaidlusorgani otsus töötaja tööle ennistamiseks ja töötaja palvel keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest kahe kuu ulatuses kuulub viivitamatult täitmisele ning otsuse täitmist ei ole õigus peatada. Tööle ennistamise otsus on tööandja poolt täidetud, kui tööandja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ega tee takistusi tööle ilmunud töötajale endise (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Töölepingu lõpetamisel töölepingu seaduse paragrahv 86 punktides 6-8 ettenähtud juhtudel on tööandja kohustatud tunnistama kehtetuks ka dokumendi, mille ta koostas vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse paragrahvile 11 (ITLS § 32 lg 2). Hageja M.V töötas kostja juures enne koondamist 21.juunil 2004.a. Saarte piirkonna klienditeenindaja II ametikohal /t.l. 5- 15/. Hageja töökohustused olid fikseeritud 15.10.2003.a. allkirjastatud ametijuhendis /vt töövaidluskomisjoni toimik lk 25-26/. Vastavalt ametijuhendile oli ametikoha põhieesmärgiks kliendi teenindamine ja toodete müük teenindusbüroos. Asjas on tuvastamist leidnud, et tööle ennistamise päeval 6.oktoobril 2004.a. vormistas kostja hageja töölepingu lisa nr.9 ning klienditeenindaja ametijuhendi /t.l. 33-35/, kus on fikseeritud, et hageja töötab Eesti Energia AS Teenindus Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja II ametikohal ning ametijuhendis on konkretiseeritud hageja tööülesanded. Hageja tööraamatust nähtub, et hageja on tööle ennistatud alates 06.10.2004.a. töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. otsuse alusel /t.l. 110/. Hageja keeldus nii töölepingu lisa kui ka ametijuhendit allkirjastamast. Kostja klienditeeninduse juhataja 06.10.2004.a. korraldusega /t.l. 36/ määrati hageja ühekordseks tööülesandeks töö arhiivi korrastamisel, kuni orgAatsiooniliste küsimuste lahendamiseni, mis kostja sõnul tähendas kuni klienditeenindaja tooks vajalike töövahendite hankimiseni ja töötamise koha loomiseni, kuna hageja endine töökabinet oli seoses töö 5(7)

2-1-328/04 ümberkorraldamisega Eesti Energia AS Teenindus Saarte piirkonnas, antud teise allüksuse kasutusse. Hageja asus kostja antud ajutist ühekordset tööülesannet täitma. Peale hagejale tööks vajalike tööahendite ja töökoha loomist so 15.10.2004.a. korraldusega nr. 22-P /t.l. 37/ muudeti seoses hageja tööle ennistamisega Kuressaare klienditeeninduse töökorraldust. Teenindajate vahetumine teenindussaali töökohtadel ja lisatöökohal pidi toimuma vastavalt klienditeeninduse juhatuse korraldusele. Korraldusega määrati, et hageja teenindab kliente teenindussaali töökohal nr 2 alates 15.10.2004.a. tööpäevadel 9.00 kuni 13.00 ja pealelõunasel ajal tegeleb hageja lepingute andmebaasidega lisatöökohal kabinetis

2-1-328/04 Kohus leiab, et kui töövaidlusorgan on töötaja soovil andnud hinnangu, et koondamine oli ebaseaduslik ja selle tulemusel langes õiguslik alus koondamishüvitise saamiseks ära, siis võib tööandja alusetult makstud koondamishüvitise töötajalt kinni pidada või tasaarvestada. Kooskõlas VÕS § 6 lg-ga 1 peavad ka töösuhtes töötaja ja tööandja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega poleks kooskõlas olukord, kus töölepingu lõpetamise korral töötajale makstud koondamishüvitis jääb töötajale, kui töötaja avalduse alusel tunnistatakse töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, töötaja ennistatakse tööle ning talle mõistetakse välja sunnitult töölt puudumise aja eest keskmine palk. Olgu siinkohal märgitud, et hagejale enammakstud koondamishüvitust summas 5643.- kr ei ole kostja hagejalt nõudnud ega palgast kinnipidanud. Seega ei ole hagejal õigust saada ka nõutud viiviseid /t.. 159/. TsMS § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuivõrd käesolev otsus on tehtud kostja kasuks, kostja aga ei ole kohtukulude nõuet esitanud, siis hageja õigusabikulud /t.l. 148, 149-150/ jäävad tema enda kanda. Hageja oli hagiavalduse esitamisel RLS § 16 lg 1 p 1 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse. Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, siis kuulub käesolevas asjas kohaldamisele TsMS § 64 lg 2 ja kohus mõistab hagi rahuldamata jätmisel otsusega hagejalt riigilõivu välja riigituludesse. Seetõttu kuulub hagejalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 4250.- krooni (hageja rahaliste nõuete suurus oli kokku 63 379.- kr ja sellest riigilõivu täismäär).

R.Undrest kohtunik

R.Allik rahvakohtunik

H.Kahm rahvakohtunik

Märkused: 1) 13.detsembril 2006 Tallinna Ringkonnakohus otsustas: Tühistada Saare Maakohtu 06.10.2005 otsus osas, millega jäeti rahuldamata M V nõue tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga saamiseks ning mõisteti M Vlt välja kohtukulud. Tühistatud nõuete osas asja menetlus lõpetada. Riigilõiv jätta hagejalt riigituludesse välja mõistmata. Ülejäänud osas jätta Saare Maakohtu otsus muutma. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 2) Kohtuotsus jõustus 28.märtsil 2007 Riigikohtu määrusega.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.