Viru Maakohus Geete Lahi 31. august 2007.a, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-28562
Kohtuasi
Narva linna (Narva Linna S kaudu) avaldus Y S hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised
Hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamine Avaldaja NAsjast puudutatud isikud: YSVH ZS
Jätta rahuldamata Narva linna (Narva Linna S kaudu) avaldus Y S hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks. Lõpetada Y S kinnisesse asutusse paigutamine. Saata kohtumäärus täitmiseks V H ning teadmiseks avaldajale ja asjast puudutatud isikutele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad või koos elanud pereliikmed; isiku eeskostja või hooldaja; isiku nimetatud usaldusisik; kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik ja valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud 02.08.2007.a esitas Narva linna Sotsiaalabiamet kohtule avalduse Y S hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks. Y S paigutati hoolekandeasutusse Narva Linnakohtu 02.07.2002.a otsuse alusel. 25.08.2006.a määrusega pikendati Y S hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega kuni 31.08.2007.a. Avalduse kohaselt suunati Y S tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse, kuna ta on vaimuhaige (põeb orgaanilist dementsust), on alkohoolik ning on endale ja teistele ohtlik. 31.08.2007.a lõpeb Y S ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusel viibimise tähtaeg. Hooldekodu poolt välja antud haigusloo väljavõttest nähtub, et Y S püsib nõrgameelsus, taipamatus ja kriitikavaesus, mis takistavad tal elamast väljaspool pidevalt kontrollitud ja
suunatud keskkonda. Psühhiaatri arvamusel vajab Y S samasuguse hooldusrežiimi jätkamist pikema aja vältel, kuna vabamal režiimil ta seisund ilmselt dekompenseerub, kuna ta ei saa aru alkoholi mõju kahjulikkusest endale. Märgitud asjaolude kogumis põhjendavad Y S hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamist üheks aastaks kuni 31.08.2008.a. Erinõude korras 24.08.2007.a V H ärakuulatud Y S sõnul on ta hooldamisega rahul. Tema eestkostjaks on ema, kes saadab vahel pakke ning käib teda harva külastamas. Probleem oli selles, et kodus Y S rohtu pidevalt ei võtnud, hooldekodus aga tuleb võtta. Ta soovib koju minna. Ta elab üksinda, ema elab kõrval majas. Ta arvab, et saab kodus iseseisvalt hakkama, kuigi tervis on väga kehv. Samal päeval ärakuulatud V H tugevdatud järelevalve osakonna tegevusjuhendaja N V seletas, et Y S on rahulik ning allub korraldustele siis kui ta regulaarselt võtab temale määratud ravimeid. Mõnel korral on vajalik olnud ka valvuri juuresolek selleks, et patsiendid ravimeid võtaksid. Y S põeb epilepsiat, tal on jalad haiged ning ta liigub vaevaliselt, väga tihti on tal krambihoog. N V arvates lähtudes Y S tervislikust seisust ei tule ta iseseisvalt oma eluga toime. Ema korraldustele ta ei allu, mis nähtub nende omavahelistest vestlustest. Y S suudab emaga rahulikult vestelda umbes viis minutit, siis muutub ta agressiivseks ning hakkab karjuma. Kaks korda kuus käivad patsiendid koos hooldekodu töötajaga kaupluses toiduaineid ostmas. Raha nendele kätte ei anta, sest siis ostaksid nad kas alkoholi või odekolonni. Asjas puudutatud isik Y S ema Z S kohtule esitatud kirjalikus arvamuses ei nõustu Y S hooldamise tähtaja pikendamisega. Poeg on juba kaua aega ravil ja ema arvates on tervenenud. Kodus on tal parem olla ning ema saab tema eest hoolitseda. Kohtumääruse põhjendused Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses otsustab kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus otsustab hooldamise kohaldamise pikendamise isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Hooldamise kohaldamise lõpetamise võib kohus otsustada ka omal algatusel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni kolmeks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hooldamise hoolekandeasutuses tähtaja pikendamise kohta kolme aasta kaupa. TsMS § 539 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise, kui paigutamise eeldused on ära langenud. Kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise lõpetada isiku enda võib avaldaja taotlusel või omal agatusel.
Y S viibib V H tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsel hooldusel. Narva linna esindaja palub pikendada Y S hooldamise tähtaega üks aasta SHS § 19 lg 3 alusel. Avaldusele on lisatud psühhiaater E G 19.06.2007.a kirjalik arvamus, mille kohaselt viimase aasta jooksul pole Y S pideva ravi foonil krambihooge esinenud, kuid tal on olnud meeleolu kõikumisi ja pahuruse perioode. Hiljuti jõi salaja puhastusvahendeid joobe eesmärgil, selle järgselt olid tal mürgistusnähud. Tal endal selle kohta kriitika puudub. Püsib nõrgameelsus, taipamatus ja kriitikavaesus oma seisundi kohta (arvab, et ta mälu on hea ja vaimseid häireid ei ole), mis takistavad tal elamast väljapool pidevalt kontrollitud ja suunatud keskkonda. Seetõttu ta vajab samasuguse hooldusrežiimi jätkamist pikema aja vältel, kuna vabamal režiimil ta seisund dekompenseerub, kuna ta ei saa aru alkoholi ja selle surrogaatide mõju kahjulikkusest endale. 27.08.2007.a riiklikult tunnustatud ekspert psühhiaater A A tegi Y S suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning koostas ekspertiisi akti nr 28-07. Ekspert on arvamusel, et Y S esineb kestva iseloomuga psüühikahäire alkoholi kuritarvitamise ja peatraumade tagajärjel tekkinud dementsuse e. nõrgameelsuse kujul ja sõltuvus alkoholist. Y S võib oma vaimse tervise seisundist käituda ennasthävitavalt ja olla agressiivne teiste suhtes kui ta katkestab ravimite tarvitamise ja asub tarvitama alkoholi. Tagamaks regulaarset ravi ja vältimaks alkoholi tarvitamist, vajab Y S järelevalvet. Käesoleval ajal ei vaja Y S jätkuvalt paigutamist tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse. Kui Y S eestkostja suudab talle tagada hoolduse ja järelevalve muudes tingimustes, ei ole vajalik Y S paigutamine hoolekandeasutusse. Y S ärakuulamise protokollist nähtub, et isik teadvustab endale olukorda, kuidas hakkama saada igapäevases elus kodus ja arvab, et saab kodus iseseisvalt hakkama. Kohus lähtudes eksperdiarvamusest on seisukohal, et ei esine SHS § 19 lg 1 toodud aluseid Y S hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks. Isiku võib tema tahtevastaselt hoolekandeasutusse paigutada üksnes SHS § 19 lg 1 toodud aluste üheaegsel esinemisel. Kohus leiab, et antud juhul on isiku raviks ja hooldamiseks muude abinõude rakendamine võimalik. Kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad teised abinõud, peale isiku tahtevastaselt hoolekandeasutusse paigutamine, tagaks isikule heaolu ja hakkamasaamise oma igapäevaelus. Seega tuleb jätta rahuldamata Narva linna avaldus Y S tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks. Määrus on tehtud sotsiaalhoolekande § 19 lg 1, 3 alusel ja juhindudes TsMS §-dest 538, 539 lg 2, 541, 543.
Kohtunik /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.