Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-16-13041 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Xxxx (hageja) esitas xxxx Harju Maakohtule hagi Xxxx OÜ (kostja) vastu.
2.Harju Maakohtu 01.09.2016 määrusega võeti hagi menetlusse ( t lk 66-68).
3.Hageja täpsustas hagi 12.09.2016. Kostja vastas hagile 24.09.2016, esitades muuhulgas aegumise vastuväite. Kostja palus nõude aegumise tõttu teha lõppotsus ja asja edasi mitte menetleda. Kui kohus aegumist ei kohalda, palus kostja teha aegumise osas vaheotsuse. Hageja esitas kostja vastusele arvamuse (hagiavalduse terviktekst) 22.11.2016.
4.Tsiviilasjas toimus 30.11.2016 korraldav kohtuistung. Pooled esitasid 16.12.2016 täiendavad seisukohad aegumise osas lähtudes kohtu poolt korraldav istungil antud selgitustest. Hageja nõue, hagi asjaolud ja hageja vastuväited
5.Hageja palub kohustada kostjat anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx XXXX jao parandamiseks selliselt, et Tallinnas Xxxx asuva kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja ja juhul kui kostja keeldub nõusoleku andmisest, asendada viimase tahteavaldus kohtuotsusega. Kostja (aegumise) vastuväide
6.24.09.2016 vastuses hagile palub kostja jätta hagi läbi vaatamata ja kohaldada aegumist. Kostja vaidleb hagile vastu.
7.Hagiavalduse lisaks nr 1 oleva kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on Xxxx korteriomandi kohta registriosa avamisel xxxx korteriomandi omanikuna sisse kantud Xxxx. Hagejat ei ole kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna kunagi kantud.
8.Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et tema on tegelik korteriomandi omanik ning kõik kinnistusraamatusse kantud omanikud ei ole tegelikult korteriomandi omanikeks saanud (avalikul enampakkumisel omandas korteri Xxxx, kes müüs korteri kui vallasasja Xxxx. Xxxx müüs korteri OÜ-le Xxxx, kes müüs selle Xxxx OÜ-le. Viimane müüs korteri kostjale). Seega on hageja õigusi rikutud juba alates korteriomandi kohta registriosa avamisest. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui hageja leidis, et tema on tegelik korteriomandi omanik, siis muutus hageja nõue (kinnistusraamatu ebaõige kande parandamine ja tahteavalduse
2-16-13041 asendamine kohtuotsusega) sissenõutavaks alates hetkest, kui kinnistusraamatusse kanti omanikuna muu isik kui hageja, s.o xxxx.
9.Asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Hageja on käesoleva hagi esitanud xxxx, mis on enam, kui 12 aastat pärast väidetavat hageja õiguste rikkumise algust. Seega on haginõue aegunud.
10.Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega aegumise osas ja leiab, et need on vastuolus hageja enda haginõude põhjendusega. Hagejal oli õigus juba enampakkumise õiguspärasuse üle peetud kohtumenetluse ajal esitada nõue kinnistusraamatu kande muutmiseks ning hagejal ei olnud vajadust ära oodata vallasasjaks olnud korteri enampakkumise vaidluses kohtuotsuse jõustumist. Hageja ei ole nimetanud ühtegi õiguslikku asjaolu, mis oleks piiranud hageja õigust esitada nõue kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks koheselt pärast ebaõige kande tegemist (esmakinnistamist).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamiseks, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
12.Kuna käesoleval juhul on kostja esimeses kohtule esitatud dokumendis 24.09.2016 esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks hindab kohus järgnevaid asjaolusid. Kohus selgitab, et lahendab samaga ka kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus peab käesoleval juhul vaheotsuse tegemist mõistlikuks, kuivõrd nõude aegumise küsimuse lahendamine enne hagiga seotud kõigi asjaolude igakülgset läbivaatamist, võimaldab asja kiiremat ja ökonoomsemat lahendamist.
13.30.11.2016 kohtuistungil selgitas hageja, et ta elas vaidlusaluses korteris alates 1963 aastast kuni ca 2013-2014. Kes asja valdab, ei ole hageja arvates oluline. Hagi aegumistähtaeg hakkas kulgema 30.08.2006, kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Hagi ei ole TsÜS § 149 järgi aegunud.
14.Samal istunguil selgitas kostja, et talle teadaolevalt ei ela hageja korteris juba üle 10 aasta. Hagi aegumine hakkas kulgema alates kande tegemisest kinnistusraamatusse, mis on hageja arvates vale kanne. S.o aegumistähtaeg hakkas kulgemal xxxx ning oli hagi esitamise ajaks möödunud. Kostja tugineb TsÜS § 146 lg 5 ja § 147 lg 1 ja 2. Kohtu seisukohad
15.Kohus ei nõustu kostjaga selles, nagu puuduks hagejal üldse hagemisõigus. Ehitise omaniku õigus saada maa omanikuks või nõuda ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist tuleb võrdsustada õigustega, mis annavad isikule aluse nõuda ebaõige kinnistusraamatu kande parandamist AÕS RakS § 10 lg 5 järgi. Sarnane õigustatud huvi on olemas ka isikul, kes on teinud tehingu ehitise omandamiseks, kuid kes ei ole saanud ehitise omanikuks põhjusel, et ehitis on ebaõige kinnistusraamatu kande tõttu muutunud teisele isikule kuuluva kinnisasja oluliseks osaks. (vt ka RKTKO kohtuasjas nr 3-21-07-00; 3-2-1-163-00; 3-2-1-26-03; 3-2-1-178-11).
16.Pooled vaidlevad aegumise kohaldamise osas selle üle, kas aegumistähtaeg hakkas kulgema kinnistusraamatusse ebaõige kande tegemisest xxxx (nagu väidab kostja) või Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2006 otsuse jõustumisest 30.08.2006 enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta (nagu arvab hageja).
2-16-13041 Hageja väidab, et kuni 30.08.2006 oli kanne kinnistusraamatus omaniku kohta õige, kuid muutus 30.08.2006 enampakkumise kehtetuks tunnistamisega tagantjärele ebaõigeks.
17.Kohus on tuvastanud et Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2006 otsusega tunnistati kehtetuks 21.08.2001 toimunud enampakkumine kuni 31.12.2005 kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 647 alusel põhjusel, et rikutud oli enampakkumise (täitetoimingust teatamise) korda. Enampakkumise toimumise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS ́94) § 67 lg 2 kohaselt kehtetuks tunnistatud tehing loetakse kehtetuks algusest peale ning kehtetuks tunnistatud tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama või hüvitama rahas. Sama põhimõte on sätestatud 01.07.2002 kehtestatud TsÜS § 90 lg 1. Hageja ei ole seni esitanud nõuet tühistatud enampakkumise tagasitäitmiseks või seda muul viisil taotlenud. (Ka kostja on viidanud, et seda tulnuks teha koos enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudega.)
18.Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 214 lg 1 kohaselt toimub korterite (vallasasi) kinnistusraamatusse kandmine selliselt, et eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitab kinnistusosakonnale ühepoolse notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse ja õigusaktides ettenähtud dokumendid. Sama § lg 5 kohaselt kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse eluruumi vallasasjana omav isik. Vaidlust ei ole, et Tallinna linna poolt on selline kinnistamisavaldus 05.02.2004 esitatud ja kinnistusraamatusse on korteriomandi seadmisel omanikuna kantud Xxxx (xxxx kanne). Hageja selgituste kohaselt oli kande tegemise ajal kanne õige – see muutus ebaõigeks seoses Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2006 otsuse jõustumisega alles 30.08.2006, mil kande õiguslik alus langes ära.
19.Siinkohal kohus hagejaga ei nõustu – viidates tsiteeritud EES sätetele ei ole korteriomandi moodustamisel vallasasjast korteri enampakkumise akt kinnistusraamatus registriosa avamise aluseks. Seega ei välista ainuüksi enampakkumise kehtetuks tunnistamine kande õigsust või võimalust tugineda kinnistusraamatu kandele (vt ka RKTKO kohtuasjas nr 3-2-1-122-04). Asja omandaja kaotab enampakkumise kehtetuks tunnistamisel küll tagantjärele asja omandamise õigusliku aluse, kuid enampakkumisel ei olnud asja omandajaks Xxxx vaid Xxxx. Samuti ei olnud kande tegemise õiguslikuks aluseks enampakkumise akt vaid 3 aastat hiljem korteriomandite seadmine Tallinna linna haldusaktide ja kinnistamisavalduse alusel. Kui enampakkumine tunnistati kehtetuks 30.08.2006, siis ei saanud ei Xxxx ega Xxxx ega ka Tallinna linn asja käsutamisel toimida hageja õigusi rikkuvalt.
20.AÕS § 65 lg 1 kohaselt saab isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud ja kes soovib kannet muuta, esitada kande muutmiseks või kustutamiseks hagi. Kinnistusraamatu kanne on AÕS § 57 lg 1 kohaselt ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud. Eluruumi omaniku korteriomanikuks saamise ja kinnistusraamatusse kandmise õiguslikud alused sätestab AÕS RakS § 13 lg 3. Kande õiguslikuks aluseks olnud toimingud ei ole kehtetud. Seega ei ole kande alus ära langenud (vt ka RKTKO kohtuasjas nr 3-2-1-37-02).
21.Samuti ei nõustu kohus hagejaga selles, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise tõttu on kehtetud ka kõik järgnevad sama korteri suhtes tehtud tehingud. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasasja omand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku xxxxinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 95 sätestab võimaluse saada vallasasja üleandmisega omand asjale ka juhul, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle
2-16-13041 anda. Selle eelduseks on, et täidetud oleksid tavalised omandi tekkimise tingimused, st sõlmitud asjaõiguskokkulepe omandi ülemineku kohta ja antud üle asja valdus või asja väljanõudeõigus. Lisaks on täidetud heauskse omandamise eeldus AÕS § 95 lg 3 kohaselt – ehk asi on omandatud avalikul enampakkumisel. Seega on võimalik asja heauskne omandamine selle edasivõõrandamisel selleks õigustamata isiku poolt. (vt ka RKTKO kohtuasjas nr 3-2-1-68-03). Valduse üleandmine täitemenetluse käigus enampakkumisel müügi korral ei ole kohtu hinnangul vallasomandi tekkimise aluseks, kuna AÕS § 93 järgi saab 3.isiku valduses oleva asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega.
22.Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga selles, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada ning esineb TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestatud alus hagi läbivaatamata jätmiseks.
23.Lisaks leiab kohus, et hageja nõue on aegunud.
24.TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Seega ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise (vt ka RKTKO kohtuasjas nr 3-2-1-59-16). Kohus on seisukohal, et hageja nõue on sisuliselt kehtetuks tunnistatud enampakkumise tagasitäitmise nõue. Hageja tugineb oma nõude alusena sellele, et 30.08.2006 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega tunnistati 21.08.2001 toimunud Tallinnas Xxxx asuva korteri (vallasasi) müük enampakkumisel kehtetuks. Seega tuleks vara võõrandamine tagasitäita ning ennistada enampakkumise eelne olukord. Kohtu hinnangul saab hageja nõue tuleneda TsÜS § 90 lg 2, mille kohaselt tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete järgi. (TsÜS ́94 § 67 lg 2) Asja enampakkumisel võõrandamine, ka siis kui seda tehakse täitemenetluses kohtutäituri vahendusel, on müügitehing (21.06.1993 vastu võetud täitemenetluse seadustiku § 56). Tegemist on vaid müügitehingu tegemise viisi erisusega.
25.Kehtetuks tunnistatud tehing tehti 21.08.2001 ning sellel ajal kehtinud TsÜS ́94 § 113 lg 1 kohaselt oli hagi aegumise üldine tähtaeg 10 aastat ning aegumistähtaeg hakkas kulgema päevast, mil isik sai teada või pidi teada sama oma õiguste rikkumisest. Hageja on 30.11.2016 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et ta on enampakkumise toimumisest alates teadnud, et see oli ebaõige. Enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks pöördus hageja kohtusse 23.04.2003 (t lk 20). Enampakkumine tunnistati kehtetuks tagasiulatuvalt 30.08.2006. VÕS, TsÜS ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (RakendS) § 9 lg 1 kohaselt TsÜS sätteid kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaega 3 aastat alates ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teadasaama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 151 lg 2 kohaselt aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue igal juhul 10 aasta möödumisel alusetust rikastumisest. Tehingu tagasitäitmine asja tagastamise teel ei ole võimalik, kuna kehtetuks tunnistatud tehingu alusel müüdud vallasasi ei ole alles. Hageja pidi saama teada, et tal on kehtetuks tunnistatud tehingu tagasitäitmise nõue, vähemalt 23.04.2003 kuid mitte hiljem kui 30.08.2006.
2-16-13041 Seega möödus hagi esitamiseks ettenähtud 3-aastane tähtaeg hiljemalt 30.08.2009 ning TsÜS § 151 lg 2 rakendamise korral on hageja nõue igal juhul aegunud hiljemalt 21.08.2011. Hagi on esitatud xxxx.
26.Eeltoodust tulenevalt, kostja taotlusel ja TsÜS § 143 alusel kohaldab kohus aegumist ning TsMS § 449 lg 3 alusel jätab kohus hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda.
28.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.