OÜ Gradiens hagi Aleksandr Makarikovi vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Aleksandr Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkovi vastu OÜ Gradiens XXX hoone pahatahtlikuks omandajaks tunnistamiseks, kinnistusraamatu kande parandamiseks ning Aleksandr Makarikovi omandiõiguse tunnustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6 391,16 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. novembri 2011.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Makarikovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22. mai 2012.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja / vastuhagis hageja): Aleksandr Makarikov (isikukood: XXXXXXXXXXX) Vastustaja
(hageja
/
vastuhagis
kostja):
OÜ
Gradiens
(registrikood: 10004499), esindaja Andrei Abakumov Vastustaja (vastuhagis kostja): Vladislav Šarkov (isikukood:
XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 04. novembri 2011.a otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada osaliselt Aleksandr Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkov’i vastu.
3.Lugeda tuvastatuks, et OÜ Gradiens ei omandanud heauskselt XXX asuvat garaažihoonet vallasasjana enne hoone muutumist kinnisasja oluliseks osaks.
4.Jätta Viru Maakohtu otsus muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata Aleksandr Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkov’i vastu kinnistusraamatus kinnisasja nr 3635709 omaniku kande ebaõigeks tunnistamise ja kande parandamise, samuti garaažihoonele Aleksandr Makarikov’i omandiõiguse tunnustamise nõuetes.
5.Rahuldada Aleksandr Makarikov’i apellatsioonkaebus osaliselt.
Menetluskulude jaotus
Jätta poolte kohtukulud kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Gradiens esitas 01.03.2002 hagi Aleksandr Makarikovi vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkov 17.08.2001 notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu, mille alusel omandas hageja vallasasjast garaažihoone asukohaga XXX. Omandiõiguse kohta sai hageja 30.08.2001 hooneregistrist tunnistuse nr 5002. Hageja ei saa omandatud asja kasutada, sest kostja ilma igasuguse aluseta takistab garaažihoone kasutamist.
Tsiviilasja menetlemise käigus, s.o 09.07.2007.a, toimus hoonealuse maa erastamine ning hageja kanti kinnistusraamatusse kinnistu XXX omanikuna.
2.Aleksandr Makarikov vaidles hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt omandas hageja garaažihoone V. Šarkovilt, kes ostis garaažihoone täitemenetluse käigus korraldatud enampakkumisel. Täitemenetlus oli läbi viidud täitemenetluse seadustiku sätete rikkudes ning A. Makarikov esitas kohtule avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. V. Šarkov ja OÜ Gradiens juhatuse liige Aleksandr Šadrin on OÜ Gradiens kaasosanikud. Seega on OÜ Gradiens ja V. Šarkovi vahel 17.08.2001 sõlmitud garaažihoone ostumüügitehing teeseldud.
3.Aleksandr Makarikov esitas 10.05.2002 vastuhagi OÜ Gradiens vastu OÜ Gradiens ja V. Šarkovi vahel 17.08.2001 sõlmitud garaažihoone ostu-müügitehingu teeseldud tehinguks ja tühiseks tehinguks tunnistamiseks. Vastuhagis esitatud põhjenduste kohaselt toimus 16.07.2001 A. Makarikovile kuuluva garaažihoone aadressil XXX sundenampakkumine. A. Makarikovile sundvõõrandamisest ei teatatud ja ta sai sellest teada V. Šarkovilt, kes omandas garaažihoone 25 000 krooni eest, mis on alla ehitise tegeliku väärtuse. A. Makarikov esitas kohtutäiturile avalduse sundvõõrandamise kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohtutäitur jättis avalduse rahuldamata 16.08.2001. OÜ Gradiens ja V. Šarkov sõlmisid garaažihoone ostu-müügitehingu 17.08.2001. A. Makarikov leidis, et garaažihoone sundenampakkumisel oli seadusvastane.
võõrandamine
16.07.2001
toimunud
Narva Linnakohtu 20.02.2003 määrusega kaasati vastuhagis menetlusse kostjana V. Šarkov. A. Makarikov esitas tsiviilasjas nr 2-02-326 kohtule avalduse 16.07.2001 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, mille käigus V. Šarkov omandas garaažihoone aadressil XXX . Narva Linnakohtu 23.08.2001 hagi tagamise määrusega keelati toiminguid garaažihoonega aadressil XXX . A. Makarikov muutis 19.10.2010 vastuhagi ja palus tunnistada OÜ Gradiens XXX hoone pahatahtlikuks omandajaks, palus parandada kinnistusraamatu kande ning tuvastada A. Makarikovi omandiõiguse garaažihoonele. Muudetud vastuhagis esitatud põhjenduste kohaselt tunnistati Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-02-326 kohtutäituri toimingud täitemenetluse algatamisel ja A. Makarikovile kuuluva garaažihoone arestimisel ning selle 16.07.2001 enampakkumisel sundvõõrandamisel seadusevastaseks. Viru Ringkonnakohtu 29.09.2008 otsusega tsiviilasjas 2-02-140 tunnistati 16.07.2001 toimunud garaažihoone aadressil XXX , kordusenampakkumine kehtetuks. OÜ Gradiens ja V. Šarkovi vahel 17.08.2001 sõlmitud garaažihoone ostu-müügileping on tühine, sest lepingu sõlmimisel teadsid pooled, et nende tegevus on ebaseaduslik. Tehingu tegemisel varjas V. Šarkov, et ta ei ole müüdava asja tegelik omanik ega valdaja, ning OÜ Gradiens juhtuse liige A. Šadrin oli teadlik, et müüja ei ole müüdava asja omanik ega valdaja.
Kõik XXX asuva maa erastamise toimingud on tehtud OÜ Gradiens poolt ebaseaduslikult, sest need on tehtud Narva Linnakohtu poolt 23.08.2001 hagi tagamise määruse kehtivuse ajal, millega keelati toiminguid garaažihoone suhtes aadressil XXX . A. Makarikov ostis 1998. a välja XXX , asuva garaažihooni teenindamiseks vajaliku maatüki, makstes selle eest 17 050 krooni.
4.OÜ Gradiens vaidles A. Makarikovi vastuhagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole 17.08.2001 garaažihoone ostu-müügitehing teeseldud. OÜ Gradiens on ehitise heauskne omandaja asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 1 alusel. Pole tähtsust, millisel viisil V. Šarkov omandas garaažihoone. OÜ Gradiens vaidles muudetud vastuhagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole OÜ Gradiens Narva Linnakohtu 23.08.2001 hagi tagamise määrusega kohaldatud keeldu rikkunud. Kostja ei ole teostanud hoonega tehinguid, vaid kasutas maatüki ostueesõigust, mida ei saa käsitleda vallasvaraga tehingu tegemise keelu rikkumisena. A. Šarkovi omandiõigus garaažihoonele on tekkinud ostuhinna tasumisel. V. Šarkov on vaidlusaluse ehitise heauskne omandaja AÕS § 95 lg 3 mõttes, sest ostuhinna tasumisel enampakkumisel tema ei teadnud ega pidanudki teadma edaspidi vaidluste tekkimisest nimetatud ehitise suhtes. Tuginedes sellele, et ostu-müügitehingu tõestamisel notari poolt kontrollitud registriandmete õigsust eeldatakse, samuti OÜ Gradiens ei olnud A. Makarikovi ja kohtutäituri vahelise vaidluse osaliseks, võib vastavalt AÕS § 95 lg-le 1 järeldada, et OÜ Gradiens on omandanud vaidlusaluse ehitise heauskselt ja on selle omanik valduse saamisest ka siis, kui V. Šarkov ei olnud õigustatud omandit üle andma. Kuna OÜ Gradiens oli heauskne omandaja, siis asjaõiguslepingu kehtivus ei sõltu sellest, kas ta teadis, et V. Šarkov ei ole asja omanik.
5.Vladislav Šarkov vaidles vastuhagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt sai V. Šarkov garaažihoone omanikuks kohtutäituri akti alusel. V. Šarkov on ehitise heauskne omandaja. Ostu-müügitehing OÜ Gradiens ja V. Šarkovi vahel ei ole teeseldud tehing.
6.Viru Maakohus jättis 30.06.2009 otsusega rahuldamata OÜ Gradiens hagi A. Makarikovi vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Maakohus rahuldas A. Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens vastu osaliselt ja jättis vastuhagi tervikuna rahuldamata V. Šarkovi vastu. Otsusega tuvastati A. Makarikovi omandiõigus garaažihoonele XXX . Tartu Ringkonnakohus tühistas 11.05.2010 otsusega Viru Maakohtu 30.06.2009 otsuse osaliselt ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata A. Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens ja A. Šarkovi vastu 17.08.2001 sõlmitud ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
7.Viru Maakohus jättis 4. novembri 2011 otsusega rahuldamata OÜ Gradiens hagi Aleksandr Makarikovi vastu garaažihoone XXX ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Maakohus
jättis rahuldamata Aleksandr Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkovi vastu OÜ Gradiens XXX hoone pahatahtlikuks omandajaks tunnistamiseks, kinnistusraamatu kande parandamiseks ning Aleksandr Makarikovi omandiõiguse garaažihoonele tunnistamiseks. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb jätta OÜ Gradiens hagi rahuldamata. Asja vabastamiseks kohustamiseks ja valduse taastamiseks hagiavalduse lahendamisel peab hageja tõendama omandiõiguse või valduse tekkimist ja kostja poolt selle rikkumist. Hagi ei ole võimalik rahuldada, kui nende asjaolude esinemine ei ole tõendatud. AÕS § 80 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Asjas ei ole tõendatud, et kostja valdab ja kasutab garaažiboksi või takistab hageja poolt selle valdamist ja kasutamist. V. Šarkov on teatanud kohtule, et pärast enampakkumisel omandamist vahetati garaažihoone uksed ja sellest ajast alates ei ole garaažihoone enam A. Makarikovi kasutuses. Hageja ise kinnitas oma 29.11.2010 arvamuses, et kostja väide, et garaažihoone oli alates 2001. a kostja valduses, on paljasõnaline. Asja valdab, kasutab ja reaalset võimu asja üle teostab hageja. Hageja tasub maamaksu, hooldab territooriumi ja täidab muid kohustusi, mis on seotud omandi ülalpidamisega. Seega on tõendanud, et kostja ei valda praegu ega ole kohtumenetluse käigus vallanud ega kasutanud garaažihoonet, mille valduse üleandmist hageja nõuab. Kuna kostja ei valda asja, ei takista ega takistanud asja valdamist, siis kostja ei ole hageja õigusi rikkunud. Viru Ringkonnakohtu 29.09.2008 otsusega tsiviilasjas 2-02-140 rahuldati A. Makarikovi hagi osaliselt ja tunnistati kehtetuks 16.07.2001 toimunud vallasvarast garaažihoone aadressil XXX kordusenampakkumine. Maakohus leidis, et kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamine ei välistanud V. Šarkovi omandiõiguse tekkimist vaidlusalusele garaažihoonele, sest AÕS § 92 lg 1 alusel vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 93 tulenevalt, kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-03 asunud seisukohale, et täitemenetluses korraldatud enampakkumisel tuleb müüdud korteri väljanõudeõiguse loovutajaks lugeda kohtutäitur ning väljanõudeõiguse loovutamise ajaks ostuhinna täieliku tasumise aeg. Seega AÕS § 92 lg 1 ja § 93 alusel oli kohtutäituril võimalik võõrandada V. Šarkovile asja, mis võõrandmise hetkel oli A. Makarikovi omandis ja valduses. Maakohus ei nõustunud A. Makarikovi väitega, et V. Šarkov oli garaažihoone pahatahtlik omandaja. Kuna V. Šarkov omandas asja enampakkumisel, siis kehtib eeldus, et asja avalikul enampakkumisel omandamisel on omandaja heauskne. Maakohus nõutus OÜ Gradiens väitega, et kuna OÜ Gradiens ja V. Šarkovi vahel 17.08.2001 garaažihoone müügilepingu sõlmimisel kontrollis notar lepingu objekti kuuluvust müüjale, siis ei pidanud lepingu pooled eeldama müüdava asja suhtes piirangute esinemisest. Asjas on tuvastatud, et OÜ Gradiens ja V. Šarkovi 17.08.2001 sõlmitud müügileping ei ole tühine ja seega V. Šarkovi ja seejärel OÜ Gradiens omandiõigus garaažihoonele on tekkinud seaduslikul alusel ja mõlemad olid heausksed omandajad. Sellepärast vastuhagi OÜ Gradiens garaažihoone pahatahtlikuks omandajaks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Alusetud on A. Makarikovi väited, et OÜ Gradiens ja V. Šarkov rikkusid garaažihoone erastamistoimingutega Narva Linnakohtu 23.08.2001 hagi tagamise määrusega kohaldatud toimingute ja tehingute tegemise keeldu garaažihoone suhtes. Kohtumäärus on tehtud pärast seda, kui OÜ Gradiens ja V. Šarkov sõlmisid ostu-müügilepingu.
A. Makarikovi avalduse alusel eraldati Narva Linnavalitsuse 02.05.1997 korraldusega nr 563-k hoone XXX teenindamiseks 1 100 m2 maad. Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korraldusega 480-k moodustati XXX katastriüksus 51101:003:0039 sihtotstarbega elamumaa. Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korraldusega 520-k muudeti korraldust nr 480-k ja 09.07.2007 avati Viru Maakohtu Narva kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr 3635709. Kuna OÜ Gradiens sai garaažihoone omanikuks, oli ta õigus taotleda vallasjast hoonealuse ja hoone teenindamiseks vajaliku maa erastamist. Narva linnapea ja OÜ Gradiens vahel 28.05.2007 sõlmitud maa ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel ja Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korralduse nr 520-k alusel ostis OÜ Gradiens 1 131 m2 maatüki hinnaga 70 120 krooni. Lepingupooled palusid avada kinnisturaamatu registriosa, muuta maa sihtostarvet ja kanda kinnistusregistriosa teise jakku omanikuna OÜ Gradiens. 09.07.2007 kanti OÜ Gradiens kinnistusraamatusse kinnisasja XXX (kinnisturegistriosa nr 3635709) omanikuna. Narva Linnavalitsuse 02.05.1997 korraldus nr 563-k, mille alusel A. Makarikov väidetavalt maad erastas, on muudetud Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korraldusega nr 520-k, mistõttu ei ole selle alusel ka toimunud katastriüksuse moodustamist ega maa erastamist A. Makarikovi poolt. A. Makarikov ei ole Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korraldust nr 520-k seadusega ettenähtud tähtaja jooksul halduskorras vaidlustanud. Seega katastriüksuse ja kinnisasja moodustamise õiguslik alus on kehtiv ja OÜ Gradiens on kantud kinnistusraamatusse vaidlusoleva kinnisaja omanikuna seaduslikul alusel. A. Makarikov on tasunud XXX krundi erastamise eest 17 050 EVP krooni. Samas maa erastamise eest tasumine ei tähenda, et A. Makarikov sai kinnisaja omanikuks. Kuna kehtiv on õiguslik alus, mille alusel OÜ Gradiens kanti kinnistusraamatusse kinnisasja XXX omanikuna, siis ei ole võimalik vastuhagi rahuldada ka kinnisturaamatu kande ebaõigeks tunnistamise osas. A. Makarikov ei ole asjaõiguslepingut sõlminud, mistõttu ei ole ta kinnisasja omanikuks saanud. Sellepärast tuleb vastuhagi kinnisturaamatu kande parandamise osas jätta rahuldamata. Vallasasjast garaažihoone ja ehitiste aluse maa kinnistusraamatusse kandmisega muutusid hooned kinnisasja oluliseks osaks, mistõttu ei ole enam võimalik tunnistada A. Makarikovi omandiõigust garaažihoonele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Aleksandr Makarikov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4.novembri 2011.a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega parandatakse kinnistusraamatu kannet ja A. Makarikov kantakse kinnistusraamatusse kinnistu XXX omanikuna. Aleksandr Makarikov palub jätta menetluskulud OÜ Gradiens kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on vaidlustatav maakohtu otsus vastuolus tsiviilasjas nr 2-02-326 tehtud Viru Maakohtu otsusega, millega maakohus tunnistas kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks täitetoimingute ja enampakkumise läbiviimisel, ja Viru Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-02140, millega ringkonnakohus tunnistas kehtetuks kordusenampakkumised ehitise aadressil XXX osas. 16.07.2001 toimunud kordusenampakkumine on kehtetu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt ja kõik, mis on saadud tühise tehingu alusel kuulub tagastamisele hoone omanikule, st A. Makarikovile. V. Šarkov ja OÜ Gradiens juhatuse liige A. Šadrin vormistasid kolm päeva pärast 16.07.2001 enampakkumist registreerimistunnistuse nr 4130 ja rikkusid sellega A. Makarikovi õigust vaidlustada kohtutäituri tegevust 10 päeva jooksul, mis
oli sätestatud enampakkumise läbiviimisel kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 77. A. Makarikov esitas kaebuse kohtutäiturile, mille kohtutäitur jättis rahuldamata. Seejärel esitas A. Makarikov kohtule kaebuse kohtutäituri tegevusele 23.08.2001. Samal päeval Narva Linnakohus tegi hagi tagamise määruse, millega keelas toiminguid garaažihoone suhtes aadressil XXX . 16.08.2001 sai V. Šarkov hooneregistrist tõendi omandiõiguse kohta ja 17.08.2001 sõlmisid OÜ Gradiens ja V. Šarkov garaažihoone ostu-müügilepingu. Nimetatud leping ei vastu ostu-müügilepingu tunnustele, sest selles ei ole märgitud vara üleandmist ja tasumine on pikendatud kuni 31.12.2001. Sisuliselt on see leping poolte kavatsuste kohta. Ostu-müügilepingu sõlmimisel ei teatanud müüja notarile, et ta ei valda hoonet ja et hoone on A. Makarikovi valduses. A. Makarikov teatas V. Šarkovile, et ta on hoone omanik. Ostumüügilepinguga varjasid V. Šarkov ja OÜ Gradiens seda, et ehitise omandamine enampakkumisel on toimunud seadusvastaselt. Oma käitumisega tekitasid vastustajad A. Makarikovile kahju. Maakohus on ekslikult leidnud, et vastustajad olid garaažihoone omanikud alates selle ostmisest 17.08.2001. Vastustajate väidete ümberlükkamiseks esitas A. Makarikov V. Šarkovi 03.04.2006 kirja, kus V. Šarkov palub A. Makarikovil võtta maha lukud ja vabastada ruumi A. Makarikovile kuuluvatest asjadest. OÜ Gradiens juhatuse liige on mitu korda kohtumenetlus käigus üritanud hõivata garaažihoone, kuid tema katsed on nurjunud; 2) oli OÜ Gradiens juhatuse liige A. Šadrin teadlik sellest, et enampakkumine, kus võõrandati garaažihoone, oli ebaseaduslik. OÜ Gradiens on kantud kinnistusraamatusse kinnisaja XXX omanikuna ebaseaduslikult. Vastupidist ei ole OÜ Gradiens tõendanud; 3) on A. Makarikov erastanud garaažihoone XXX juurde maad. Seda kinnitavad 26.03.1992 avaliku enampakkumise akt, 07.07.1997 registreerimistunnistus nr H97-2398 ja A. Makarikov on tasunud erastatud maa eest 21.10.1998. Narva Linnavalitsuse korraldusega nr 480-k moodustati katastriüksus 51101:003:0039 XXX , mis oli registreeritud A. Makarikovi nimel. Vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamise p-le 19 lõpevad ettevalmistavad toimingud katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale esitamiseks kinnistusametile. Kohalik omavalitsus ei täitnud p-i 19, põhjendades seda sellega, et dokumentide vormistamine on peatatud kuni vaidluse lõppemiseni omandiõiguse kohta garaažihoone XXX osas. Pärast aga selgus, et kohtuvaidlus hoone omandiõiguse üle ei takistanud vastustajatel erastada garaažihoone juurde maad ja kanda OÜ Gradiens kinnistusraamatusse garaažihoone omanikuna. Samuti maa erastamine ja OÜ Gradiens omanikuna kinnistusraamatusse kandmine toimus Narva Linnakohtu 23.08.2001 hagi tagamise määruse kehtivuse ajal. Kohalik omavalitsus ületas oma volituste piire, vormistades maatüki erastamise dokumendid isiku nimele, kes ei vallanud asja, kellel puudus õigus asja vallata ja kellel ei olnud õigust garaažihoonet erastada. Maatükk ei kuulunud enam riigimaa koosseisu ja seda ei saanud teist korda erastada. Kohalik omavalitsus ei saanud muuta oma varasemat A. Makarikovi kasuks tehtud otsust maa erastamise kohta, vaid pidi teavitama A. Makarikovi oma varasema erastamisotsuse muutmisest; 4) on Viru Maakohtu 30.04.2008 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-02-326 ja Viru Ringkonnakohtu 29.09.2009 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-02-140 tuvastatud, et garaažihoone seaduslikuks omanikuks on A. Makarikov. Kinnisasja vormistamine OÜ Gradiens nimel on ebaseaduslik ja rikub A. Makarikovi omandiõigust;
5) esitas A. Makarikov avalduse, milles palub kontrollida Narva Linnavalitsuse tegevuse vastavust põhiseadusele XXX erastamisdokumentide vormistamisel OÜ Gradiens nimele.
9.OÜ Gradiens vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. OÜ Gradiens palub jätta menetluskulud Aleksandr Makarikovi kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on apellatsioonkaebus võetud ebaõigesti menetlusse. A. Makarikov ei ole märkinud, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; 2) vaidleb OÜ Gradiens apellatsioonkaebusega esitatud 03.04.2006 kirja materjalide juurde võtmisele vastu. A. Makarikov ei ole märkinud põhjust, miks uued asjaolud ja tõendid ei olnud esitatud maakohtus. Vastav kiri tuleb jätta tähelepanuta; 3) ebaõige on A. Makarikovi väide, et 16.07.2001 enampakkumine on tühine. Tühise tehingu alusel saadud vara väljanõudmise õigust omab ainult tehingu pool, A. Makarikov aga ei olnud nimetatud tehingu pooleks, 4) ebaõige on A. Makarikovi väide, et V. Šarkov, kui vara omandaja, ei saanud täitemenetluse seadustikuga ettenähtud täitetoimingu vaidlustamise tähtaja jooksul teostada tema poolt omandatud vara võõrandamist kolmandale isikule; 5) on vale A. Makarikovi seisukoht, et OÜ Gradiens ja V. Šarkovi vahel sõlmitud leping ei vasta ostu-müügilepingu tingimustele. V. Šarkov on vallanud hoonet, kuna pärast ehitise omandamist enampakkumisel on paigaldanud uue ukse, ning faktiliselt teostanud reaalset võimu asja üle. Antud fakti on A. Makarikov ise korduvalt kinnitanud. A. Makarikov ei ole kunagi V. Šarkovile teatanud, et tema on faktiline ehitise valdaja. Samuti mitte ühtegi kohtuotsusega ei ole tuvastatud A. Makarikovi omandiõigust garaažihoonele. A. Makarikov aktsepteeris enampakkumise tulemusi. Antud asjaolu on tõendatud sellega, et A. Makarikov ei tagastanud kohtutäiturile vahet ehitise müügihinna ja kohtutäituri poolt väljamõistetava võlgnevuse summa vahel, mis kanti üle A. Makarikovi arvelduskontole; 6) viitab A. Makarikov erastamisseaduse § 2 lg-le 2 ekslikult, sest OÜ Gradiens poolt maa erastamise hetkel nimetatud säte oli kehtetu; 7) on arusaamatu apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-s 1 märgitud nõue, sest vaidlusalune kinnistu on OÜ Gradiens valduses. Samuti on arusaamatu apellatsioonkaebuse p-s 2 toodud nõuded, sest need ei olnud varem A. Makarikovi poolt kohtumenetluses esitatud.
10.Vladislav Šarkov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole V. Šarkov olnud teadlik A. Makarikovi kavatsusest vaidlustada garaažihoone enampakkumised. V. Šarkov on olnud ehitise heauskne omandaja. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et V. Šarkov paigaldas garaažile uue ukse ja sai sellega valduse asja üle; 2) ei ole õige A. Makarikovi väited registreerimistõendi vormistamise tähtaja kohta. Registreerimistõendi vormistas hooneregister A. Šarkovi nimel ja OÜ Gradiens juhatuse liige
A. Šadrin ei olnud sellega seotud. 16.07.2001 toimunud avaliku enampakkumise aktis olev märge kaebuste esitamise 10-päevase tähtaja kohta puudutab ainult enampakkumisel osalejaid. A. Makarikov ei ole enampakkumisel osalenud ega kohal viibinud; 3) võttis V. Šarkov vastu otsuse müüa garaažihoone OÜ-le Gradiens. Selline otsus ei olnud mõjutatud A. Makarikovi tegevusega, kuna oma tegevusest ja kaebustest ei ole tema V. Šarkovit teavitanud. Kuupäevade kokkulangevused, millele viitab A. Makarikov, on juhuslikud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 04. novembri 2011.a otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata Aleksandr Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkovi vastu osas, milles A. Makarikov palus tuvastada, et nimetatud isikud (s.o OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkov) ei saanud XXX asuva hoone kui vallasasja omanikeks heauskse omandamise teel. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega ringkonnakohus rahuldab vastuhagi eelmärgitud osas ning loeb tuvastatuks, et OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkov ei omandanud vaidlusalust garaažihoonet vallasasjana AÕS §-de 92 – 95 alusel. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuses märgitule.
12.Apellatsioonkaebusega on vaidlustatud maakohtu otsus täies ulatuses. Apellant on muuhulgas palunud jätta rahuldamata OÜ Gradiens hagiavaldus. Ringkonnakohus leiab, et selles osas puudub alus maakohtu otsuse täiendavaks läbivaatamiseks. Maakohus jättis 04.11.2011.a otsusega rahuldamata OÜ Gradiens hagi Aleksandr Makarikovi vastu Narvas XXX asuva garaažihoone ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning hageja OÜ Gradiens maakohtu otsuse peale kaebust ei esitanud. Kuna apellant taotleski põhihagi rahuldamata jätmist, siis tuleb TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel lugeda, et maakohtu otsust ei ole põhihagi rahuldamata jätmise osas vaidlustatud ning selles osas on otsus jõustunud.
13.Apellatsiooni korras kuulub läbivaatamisele maakohtu otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Menetluse kestel on apellant (vastuhagis hageja) taotlenud enda omandiõiguse tunnustamist XXX asuva garaažihoone suhtes, samuti haldusaktide, registrikannete ja muude tehingute või toimingute tühisuse tuvastamist, mille kohaselt hoone aluse maa ja selle olulise osana ka garaažihoone omanikuks on saanud OÜ Gradiens. Ringkonnakohtu arvates tuleb esmalt anda hinnang sellele, kas ja missugusel õiguslikul alusel toimus vaidlusaluse garaažihoone omandi üleminek A. Makarikovilt kostjatele enne hoone aluse maa kinnistusraamatusse kandmist. Seejärel võtab kohus seisukoha selles, kas tuvastatu (garaažihoone kui vallasasja kuuluvus) mõjutab väljakujunenud õiguslikku olukorda, kus vaidlusaluse hoone aluse maa omanikuna on kinnistusraamatusse kantud OÜ Gradiens. Ringkonnakohus leiab, et vastuhagi nõue tunnistada OÜ Gradiens vaidlusaluse garaažihoone pahatahtlikuks (pahauskseks) omandajaks on õiguslikult kvalifitseeritav ka kui nõue tuvastada, et OÜ Gradiens ei saanud Narvas XXX asuva hoone kui vallasasja omanikuks heauskse omandamise teel.
14.Vastuhagi kohaselt ei toonud kohtutäituri poolt 16.07.2001.a garaažihoone suhtes läbiviidud kordusenampakkumine kaasa garaaži omandi üleminekut V. Šarkovile, kuna
enampakkumine on jõustunud kohtulahendiga tunnistatud kehtetuks. Samadel asjaoludel leiab vastuhageja, et V. Šarkovil puudus õigus võõrandada hoonet OÜ-le Gradiens ja hoone kui vallasasja omand ei saanud viimasele üle minna. Ringkonnakohus leiab, et vastuhagis esitatud seisukohad garaažihoone kui vallasasja omandi kuuluvuse osas on õiguslikult põhjendatud. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning on sellest tingituna jõudnud ebaõigele järeldusele, et OÜ Gradiens näol ei olnud tegemist garaažihoone pahauskse omandajaga.
15.Esmalt kohaldas maakohus vääralt AÕS § 92 lg 1 ja § 93 leides, et kuna täitemenetluses korraldatud enampakkumisel tuli müüdud eseme väljanõudeõiguse loovutajaks AÕS § 93 tähenduses lugeda kohtutäitur ning väljanõudeõiguse loovutamise ajaks ostuhinna täieliku tasumise aeg, siis oli kohtutäituril võimalik võõrandada V. Šarkovile vallasasjast hoone, mis võõrandamise hetkel oli vastuhageja (A. Makarikovi) omandis ja valduses. Niisugune käsitlus sai Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-68-03 kohaselt vallasasja senise omaniku jaoks tuua kaasa õiguslikud tagajärjed (omandi lõppemise) eeldusel, et täitemenetlus viidi läbi seaduspäraselt ja sundenampakkumist ei tunnistatud hiljem kehtetuks. Omandi ülemineku aluseks sundenampakkumise korras on enampakkumise akt ning sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise korral langeb omandi tekkimise alus tagasiulatuvalt ära (samale seisukohale asus Riigikohus oma otsustes nr 3-2-1-49-05, 3-2-1-122-04, 3-2-1-153-02). Käesolevas asjas on Viru Ringkonnakohtu 29.08.2008.a otsusega tunnistatud kehtetuks 16.07.2001.a toimunud vallasvara – garaaži aadressil XXX s – kordusenampakkumine.
16.Maakohus kohaldas vääralt ka AÕS § 95 leides, et V. Šarkov sai vaidlusaluse garaaži omanikuks heauskselt, kuna omandamine toimus avaliku enampakkumise käigus AÕS § 95 lg 3 tähenduses. Ringkonnakohus on seisukohal, et AÕS § 95, mis reguleerib vallasasja heauskset omandamist, ei ole üldse kohaldatav juhul, kui vallasasi müüakse täitemenetluse raames toimuval sundenampakkumisel. Omandi üleminek täitemenetluse seadustikus sätestatud korras sundenampakkumise tulemusena ei ole samastatav eraõiguslikul käsutustehingul põhineva üksik- ehk eriõigusjärglusega. AÕS § 95 on rakendatav vaid tehingute puhul, kus võõrandaja ja omandaja sõlmivad omandi üleandmisele suunatud asjaõiguskokkuleppe ning sellele lisaks antakse üle vallasasja valdus või sõlmitakse seda asendav kokkulepe vastavalt AÕS § 92 lg-le 2, § 93 või § 94. Seega võimaldab AÕS § 95 korrigeerida üksnes eraõiguslikus suhtes võõrandajal käsutusõiguse puudumist, asendades selle õigusnäivusega ja omandaja heausksusega käsutusõiguse olemasolu suhtes, kuid AÕS § 95 abil ei ole võimalik korvata täitemenetluse läbiviimise eelduste puudumist. Seega ei ole täitemenetluses läbiviidav sundenampakkumine AÕS § 93 lg 3 mõtte avalik enampakkumine, mis võimaldaks heauskse omandiõiguse tekkimist niisugustele vallasasjadele, mille valduse on asja senine omanik oma tahte vastaselt kaotanud. Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et V. Šarkovil puudus 16.07.2001.a sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjel garaaži kui vallasasja omandamise õiguslik alus ning tagasiulatuvalt tuleb lugeda, et enampakkumise tulemusel garaaži omand talle üle ei läinud.
17.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas 17.08.2001.a V. Šarkovi ja OÜ Gradiens vahel sõlmitud ostu-müügilepingu järgi tekkis vaidlusaluse garaaži suhtes omandiõigus OÜ-l Gradiens. Kuna müüjana tegutsenud V. Šarkovil endal garaaži suhtes omandiõigus ja ka võõra asja käsutamise õigus puudus, võis OÜ Gradiens saada garaaži kui vallasasja omanikuks üksnes AÕS § 95 eeldustel.
AÕS § 95 lg 1 kohaselt tekib isikul, kes on asja üleandmisega (AÕS § 92 lg 1 tähenduses) omandanud heauskselt, asja suhtes omand asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. AÕS § 95 lg 1 ja AÕS § 92 lg 1 koostoimes pidid võõrandaja (V. Šarkov) ja omandaja (OÜ Gradiens) seega sõlmima asjaõigusliku kokkuleppe, mille kohaselt garaaži kui vallasasja omand läheb üle omandajale, ning teiseks pidi võõrandaja andma omandajale üle ka asja valduse. 17.08.2001.a müügilepingu p IV sätestas, et omandiõigus lepingu objektile läheb ostjale (OÜle Gradiens) üle käesolevale lepingule allakirjutamisega. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud lepingusätet on võimalik käsitada kui lepingu poolte vahelist asjaõiguskokkulepet vallasomandi ülemineku kohta, kuid see kokkulepe ei saanud muuta seadusest tulenevaid vallasomandi üleandmise eeldusi, s.o eeskätt nõuet, mille kohaselt vallasomandi tekkimiseks peab omandaja saama ka vallasasja valduse. Seejuures tekib heauskne omand AÕS § 95 järgi alates hetkest, mil omandaja on saanud asja otseseks valdajaks. Seega ei ole heauskseks omandamiseks piisav, kui omandaja on saanud asjale üksnes kaudse valduse või on talle loovutatud kas tegelik või üksnes näiv asja väljanõudeõigus kolmanda isiku vastu.
18.Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja materjalidega ei ole kinnitust leidnud, et OÜ Gradiens oleks saanud vallasasjast garaažihoone valduse viisil, mis võimaldaks lugeda teda garaaži heauskseks omandajaks AÕS § 95 mõttes. OÜ Gradiens pöördus 01.03.2002.a maakohtu poole hagiga A. Makarikovi vastu, taotledes viimaselt garaažihoone valduse endale üleandmist. Seega tugines OÜ Gradiens ise algusest peale asjaolule, et ta ei ole vaidlusaluse hoone otseseks valdajaks saanud. Veel 04.juunil 2008.a kohtule esitatud täiendavas seisukohas (t I kd lk 126) on hageja märkinud, et „omandiõiguse vormistamisest alates ei ole OÜ Gradiens saanud hoonet kasutada, kuna kostja pole seda vabastanud“. Seega oli OÜ Gradiens hagi esitamise ajal ja ka hiljem menetluse käigus seisukohal, et garaaži otseseks valdajaks oli kostja – A. Makarikov. Kuna hagi ega vastuhagi esitamise ajaks ei olnud OÜ Gradiens saanud garaažihoone otseseks valdajaks, siis ei saanud ringkonnakohtu arvates tal tekkida ka heauskset omandit AÕS § 95 tähenduses. Heauskset omandamist ei saanud toimuda ka AÕS § 93 kohase kokkuleppe abil, millega võõrandaja (V. Šarkov) loovutanuks OÜ-le Gradiens asja väljanõudeõiguse garaaži otsese valdaja (A. Makarikovi) vastu. Ehkki AÕS § 95 kuni 01.07.2003.a kehtinud redaktsioon ei sisaldanud lõiget 11, mis alates 01.07.2003.a sõnaselgelt sätestab, et asja võõrandamisel AÕS § 93 kohaselt tekib heauskne omand alates hetkest, mil omandaja saab kolmandalt isikult asja valduse ja on sel ajal veel heauskne, kehtis nimetatud põhimõte siiski ka juba enne AÕS § 95 lg 11 jõustumist. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-18-05 p 15 kohaselt tugineb heauskse omandamise võimalus ja selle kaudu tsiviilkäibe kaitse vallasasjade puhul valdusele. Sellest põhimõttest lähtuvalt tuleb sisustada ka heauskset omandamist AÕS §-s 93 toodud asjaoludel. AÕS § 95 lg 1 kohaselt on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Eelnevast tuleneb, et vallasasja heauskne omandamine oli ja on võimalik alates omandaja poolt otsese valduse saamise ajast. Seega peab vallasasja omandaja olema heauskne, kuni omandamise teised eeldused on täidetud. Sellest järeldub, et ka AÕS §-s 93 toodud asjaoludel saab heauskne omandamine toimuda vaid siis, kui omandaja on heauskne mitte ainult asjaõiguskokkuleppe sõlmimise ajal, vaid ka otsese valduse saamise ajal. Alates 1. juulist 2003.a on eeltoodud põhimõte otsesõnu sätestatud AÕS § 95 lg-tes 11 ja 12.
19.Kuna OÜ Gradiens ei olnud hagi ja vastuhagi esitamise seisuga garaažihoone otsene valdaja, siis ei saanud tal tekkida AÕS § 95 kohaselt heauskset omandit sõltumata sellest, kas
ta teadis või pidi teadma asjaoludest, mille kohaselt V. Šarkov ei olnud õigustatud 17.08.2001.a ostu-müügilepinguga talle garaaži omandit üle andma. Kuna üks heauskse omandamise peamine eeldus – omandajal vallasasja suhtes otsese valduse tekkimine – oli täitmata, puudub ringkonnakohtu arvates vajadus anda hinnangut sellele, kas OÜ Gradiens oli asjaõiguskokkuleppe sõlmimise ajal hea- või pahauskne. Ringkonnakohus märgib lisaks, et vastupidiselt maakohtu otsuse p-s 35 märgitule ei tulene ainuüksi sellest, et Viru Maakohtu 30.06.2009.a otsusega jäeti rahuldamata A. Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens vastu 17.08.2001.a ostu-müügilepingu teeselduks ja algusest peale tühiseks tunnistamise nõudes, et OÜ Gradiens oli alates 17.08.2001.a vaidlusaluse garaaži omanik. Ostu-müügilepingu kehtimine ei ole iseenesest piisav alus kellegi omandi kindlakstegemiseks. Vallasasja omandi üleminekuks peab AÕS § 92 lg 1 kohaselt esiteks olema sõlmitud kokkulepe omandi ülemineku kohta (asjaõiguskokkulepe) ning teiseks peab võõrandaja olema andnud omandajale üle ka vallasasja valduse.
20.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et OÜ-l Gradiens ei olnud hagiga kohtusse pöördumise ajaks tekkinud omandiõigust vallasasjast garaažihoone suhtes. Heauskset omandit ei saanud tekkida ka kohtumenetluse kestel, kuna pooled vaidlesid garaaži omandiga seotud asjaolude üle. Pooled on esitanud väiteid, mille kohaselt kohtumenetluse kestel on OÜ Gradiens võtnud hoone jõuga oma valdusse (uue ukse paigaldamine V. Šarkovi poolt). Ka asjaolu, et omandaja sai vallasasja valduse senise otsese valdaja (omaniku) tahte vastaselt, välistanuks AÕS § 95 lg 3 kohaselt heauskse omandamise. Muuhulgas jättis ka maakohus OÜ Gradiens hagi A. Makarikovi vastu garaažihoone valduse üleandmisele kohustamiseks rahuldamata põhjendusel, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli valdus läinud üle hagejale ja hoone valdamine A. Makarikovi poolt ei leidnud tõendamist. Ringkonnakohtu istungil avaldas A. Makarikov, et garaaži temalt äravõtmine toimus alles 2011.a oktoobris või novembris. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks hinnata täiendavalt A. Makarikovi poolt garaaži valduse kaotamise asjaolusid, kuna tema esitatud tuvastusnõude lahendamiseks piisab selle kindlakstegemisest, et OÜ Gradiens ei saanud garaaži otsest valdust enne hagi esitamist. Seega kuulub rahuldamisele vastuhagi nõue osas, milles A. Makarikov palus kohtul tuvastada, et kostjatel garaažihoone kui vallasasja suhtes AÕS §-de 92 – 95 alusel omandit ei tekkinud.
21.Apellandi ülejäänud nõuded olid suunatud sellele, et tunnustada tema omandiõigust vaidlusalusele garaažihoonele ka praeguseks kujunenud olukorras, kus 09.07.2007.a on OÜ Gradiens kantud kinnistusraamatusse garaaži aluse maa omanikuna. Ringkonnakohtu arvates puudub nende nõuete rahuldamiseks õiguslik alus. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt loetakse maaga püsivalt ühendatud ehitist kinnisasja oluliseks osaks ning see saab kuuluda üksnes kinnisasja omanikule (v.a juhul, kui ehitis on püstitatud piiratud asjaõiguse, nt hoonestusõiguse, alusel). Hoone aluse maa kinnistusraamatusse kandmisel lakkab hoone olemast käibes iseseisva vallasasjana ning muutub kinnisasja oluliseks osaks. AÕSRakS § 11 lg 3 kohaselt kantakse pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktid muutmise seaduse jõustumist erastatud maa kinnistusraamatusse (s.o kinnistusregistriosa avatakse) asjaõiguslepingu, maaüksuse omandamist tõendava dokumendi, maakatastri andmete ja teiste kinnistamiseks vajalike dokumentide alusel. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda kinnistusraamatu kande parandamist juhul, kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks. AÕSRakS § 10 lg 5 ja § 11 lg 3 järgi kantakse maa tagastamise või erastamise õigusliku aluse äralangemisel kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna riik. Nimetatud juhtudel ei kanta kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna automaatselt isikut, kellele kuulus hoone, mille
juurde kuulunud maa ekslikult tagastati või erastati, vaid kinnistusregistriosa avamise aluseks on maa tagastamise haldusakt või maa erastamise leping. Maa tagastamise ja erastamise üldistel juhtudel tuleb kinnistusraamatusse kantud kinnistu omandiõiguse vaidlustamiseks esmalt vaidlustada ettenähtud korras kinnistamise aluseks olnud maa tagastamise või erastamise haldusakt või erastamisleping (sellele seisukohale on Riigikohus asunud oma otsustes 3-2-1-37-02, 3-2-1-51-03, 3-2-1-16-05, 3-2-1-121-05 p 33 jt).
22.Käesolevas asjas ei ole apellant (vastuhageja) ettenähtud korras vaidlustanud maa OÜ-le Gradiens erastamise aluseks olnud akte, s.o Narva Linnavalitsuse 18.04.2007.a korraldust nr 520-k ja 28.05.2007.a ostu-müügilepingut. Kaebused linnavalitsuse kui avaliku võimu kandja tegevusele kuuluvad läbivaatamisele halduskohtumenetluse korras. Kinnistusraamatu kanne ei ole ebaõige ainuüksi selle tõttu, et apellant kaotas omandiõiguse hoonele. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust rahuldada tsiviilkohtumenetluses apellandi nõuet tühistada AÕS § 65 alusel maa erastamine 2007. aastal XXX s, samuti tühistada kinnistusraamatu kanne OÜ Gradiens nimele seoses sellega, et erastamine toimus käsutuskeeldu rikkudes. Tsiviilasja menetleva kohtu pädevusse ei kuulu taotlus taastada maa erastamise asi ja katastriüksuse moodustamine A. Makarikovi nimele. Kõigi nimetatud taotluste lahendamine ei ole võimalik menetluses, milles ei osale haldusorganid, kelle tegevust on apellant soovinud vaidlustada. Seega tuleb Viru Maakohtu 04. novembri 2011.a otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata A. Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkovi vastu kinnistusraamatus kinnisasja nr 3635709 omaniku kande ebaõigeks tunnistamiseks ja kande parandamiseks ning garaažihoonele Aleksandr Makarikovi omandiõiguse tunnistamiseks.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb jätta poolte kohtukulud kummagi poole enda kanda vaatamata sellele, et ringkonnakohus tegi asjas osaliselt uue otsuse ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda ka hagi osalise rahuldamise korral. Kuna ringkonnakohus rahuldas vastuhagi üksnes hoone kui vallasasja omandit puudutava tuvastusnõude osas, see aga ei toonud kaasa väljakujunenud õigusliku olukorra muutumist, on kohtu arvates õiglane ja põhjendatud jätta poolte kulud nende endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.