Kohtuasja number 3-2-1-145-03 Otsuse kuupäev Tartu, 11. detsember 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed V. Kõve ja T. Tampuu Kohtuasi Tiit Tumma kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 25. aprilli 2003. a otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. septembri 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/1082/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Rannar Liitmaa ja Tõnu-Rasmus Põldvee erikaebused Asja läbivaatamise kuupäev 17. november 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8.septembri 2003. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada kohtutäitur Rannar Liitmaa ja TõnuRasmus Põldvee erikaebused.
3.Tagastada kohtutäitur Rannar Liitmaale 19. septembril 2003. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja tagastada Tõnu-Rasmus Põldveele 19. septembril 2003. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtutäitur R. Liitmaa saatis 1. aprillil 2003. a T. Tummale teate, et T.-R. Põldvee on esitanud T. Tumma suhtes täitemenetluse algatamise avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 1 p-s 14 nimetatud täitedokumendi alusel. 10. aprillil 2003. a esitas T. Tumma esindaja Nigul Saar R. Liitmaale kirjaliku vastuväite, mis seisnes alljärgnevas: "Teatan oma esindatava Tiit Tumma nimel, et täitemenetluse algatamine ei ole seadusega kooskõlas. Sissenõudja ei ole esitanud kehtivaid TMS §-s 1 loetletud lahendeid."
2.
R. Liitmaa vaatas 25. aprillil 2003. a T. Tumma vastuväite läbi ja otsustas jätta selle rahuldamata. R. Liitmaa leidis, et T.-R. Põldvee esitatud täitedokument kuulub TMS § 1 lg 1 p 14 alusel täitmisele.
3.6. mail 2003. a esitas T. Tumma kaebuse Pärnu Maakohtule, milles palus tühistada R. Liitmaa
25.aprilli 2003. a otsuse. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei tohi kohtutäitur hinnata talle esitatud täitedokumendi õiguslikku põhistust, s.o kohtutäitur ei teosta õigusemõistmist. Samuti on R. Liitmaa rikkunud TMS § 27 lg 1 nõudeid, sest kaebuse esitaja elab Läänemaal, kuid R. Liitmaa on Pärnumaa kohtutäitur.
4.Pärnu Maakohus jättis 29. mai 2003. a määrusega T. Tumma kaebuse rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse, kui talle esitatakse nõuetele vastav dokument, dokumendi sisu õiguspärasust kontrollimata. Kohtutäituril ei ole täitemenetluse seadustiku järgi keelatud teenindada teises piirkonnas elavaid isikuid. Samuti ei peata vastuväite esitamine täitemenetlust. Täitemenetluse seadustiku § 23 lg 4 p 1 sätestab otseselt, et vastuväite esitamisel peatub täitemenetluse algatamine, olenemata sellest, kas vastuväide on formaalne või mitte. Käesolevas asjas ei ole andmeid, et kohtutäitur oleks teinud mingeid toiminguid pärast võlgnikule teate saatmist ja vastuväite lahendamist.
5.T. Tumma esitas maakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega oma kaebus rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. septembri 2003. a määrusega maakohtu määruse, rahuldas T. Tumma kaebuse ning tühistas R. Liitmaa 25. aprilli 2003. a otsuse T. Tumma kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus mõistis TsMS § 60 lg 11 ja § 61 lg 1 alusel R. Liitmaalt T. Tumma kasuks välja 1500 krooni õigusabikulude katteks.
7.Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaidle T. Tumma oma vastuväites otseselt vastu täitmisele pööratud nõudele, vaid väidab, et täitemenetluse algatamine oli ebaseaduslik. T. Tumma viitas õigesti asjaolule, et Pärnu Maakohtu tööpiirkonna kohtutäitur algatas täitemenetluse tema suhtes ebaseaduslikult. Täitemenetluse seadustiku § 27 lg 1 sätestab, et täitmist teostavad võlgniku elukohajärgse või tema vara asukohajärgse maa- või linnakohtu tööpiirkonna kohtutäiturid. See norm on imperatiivne ja sellest saab erandeid kehtestada ainult seadusega. T. Tumma elukoht on Läänemaal Virtsus ja maakohtule esitatud dokumentidest ei tulene, et tal oleks vara, mis paikneks Pärnumaal. R. Liitmaa on kinnitatud kohtutäituriks Pärnu Maakohtu tööpiirkonda. Lahendi täitmisel ei oma tähtsust asjaolu, et T. Tumma töötab Pärnus ja T.-R. Põldvee elab Pärnumaal, sest TMS § 27 lg 1 seob kohtutäituri õiguse korraldada täitemenetlus ainult võlgniku elukohaga või vara asukohaga. Eeltoodu tõttu on täitemenetluse algatamine vastuolus seadusega. Kuna täitemenetluse algatamine oli vastuolus TMS § 27 lg-s 1 sätestatuga, siis ei oma tähtsust asjaolu, kas võlgnik on nõudele sisulise vastuväite esitanud või mitte.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kohtutäitur R. Liitmaa palub erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja mõista T. Tummalt välja kautsjon 200 krooni. Erikaebuse kohaselt ei ole R. Liitmaa andnud hinnangut, kas T.-R. Põldvee nõue on põhjendatud või mitte. Kohtutäituri pädevusse kuulub asjaolu hindamine, kas talle on esitatud täitemenetluse seadustiku kohaselt täitmisele kuuluv dokument. Väite TMS § 27 lg 1 rikkumise kohta esitas T. Tumma alles Pärnu Maakohtu 29. mai 2003. a istungil. Täitemenetluse seadustiku § 77 lg 1 kohaselt saab võlgnik esitada kaebuse kohtutäiturile 10 päeva jooksul. Viimane päev selleks oli 17. aprill 2003. a. Asjaolu, et tegemist ei ole Läänemaa kohtutäituriga, ei tekita võlgnikule mingeid lisakulutusi. Virtsust Pärnusse on u 74 km, Virtsust Haapsallu on u 77 km. Kuna tegemist on hagita asjaga, siis TsMS § 60 lg 12 järgi kannab kohtukulud avaldaja, olenemata asja keerukusest.
9.R. Liitmaa erikaebusele vastates leiab T. Tumma, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
10.T.-R. Põldvee palub erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta T. Tumma kaebuse rahuldamata. Erikaebuse kohaselt ei ole TMS § 27 lg 1 imperatiivne norm, sest selle eesmärk on kaitsta võlgniku
õigusi ning seda saab omakorda hinnata igal üksikjuhul eraldi. T. Tumma ei ole põhjendanud, kuidas tema õigusi on rikutud. Vastuväidet TMS § 27 lg 1 rikkumise kohta ei esitanud T. Tumma mitte vastuväites kohtutäiturile, vaid alles Pärnu Maakohtus. Kuna T. Tumma töökoht on Pärnus, saab ta seal ka töötasu, mida on võimalik vaadelda võlgniku varana. Seega ei ole TMS § 27 lg 1 rikutud.
11.T.-R. Põldvee erikaebusele vastates leiab T. Tumma, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
12.Kohtutäitur R. Liitmaa toetab T.-R. Põldvee erikaebust.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
14.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohus seisukohaga, et täitemenetluse algatamine oli ebaseaduslik seetõttu, et kohtutäitur rikkus TMS § 27 lg 1. Täitemenetluse ökonoomia ja toimimise tõhususe põhimõtetest tulenevalt ei too TMS § 27 lg 1 rikkumine kaasa täitemenetluse algatamise ja juba algatatud täitmenetluse käigus tehtud täitetoimingute ebaseaduslikkust. Täitemenetluse seadustiku § 27 lg 1 üheks eesmärgiks on võlgniku huvide kaitse, mis väljendub selles, et täitmist korraldab tema elukohale või vara asukohale kõige lähemal tegutsev kohtutäitur. Juhul, kui kohtutäitur on täitemenetluse algatanud TMS § 27 lg 1 rikkudes, on ta võlgniku taotluse alusel kohustatud andma täitedokumendi üle sissenõudja näidatud kohtutäiturile, kes on TMS § 27 lg 1 järgi täitmiseks pädev. Selline kohustus on analoogia alusel tuletatav TMS § 27 lg-st 2, mis sätestab kohtutäituri kohustuse saata täitedokument võlgniku lahkumisel teise elukohta võlgniku uue elukoha järgsele kohtutäiturile. Kuna T. Tumma ei taotlenud täitedokumendi saatmist oma elukoha järgsele kohtutäiturile, siis polnud kohtutel alust võtta seisukohta TMS § 27 lg 1 väidetava rikkumise osas. Selle tõttu ei ole asjakohane ka T.-R. Põldvee erikaebuse väide, et kuna T. Tumma töökoht on Pärnus, siis saab ta seal ka töötasu, mida on võimalik vaadelda võlgniku varana ning järelikult ei ole R. Liitmaa rikkunud TMS § 27 lg 1.
15.Samas võib TMS § 27 lg 1 rikkumine anda alust võtta kohtutäitur distsiplinaarvastutusele kohtutäituri seaduse alusel. Kohtutäituri seaduse § 3 lg 1 järgi kinnitab kohtutäiturite tööpiirkonnad justiitsminister. Justiitsministri sellekohane määrus on kehtestatud 13. mail 2003. a. Justiitsministril on kohtutäituri seaduse § 30 järgi õigus valvata kohtutäiturite tegevuse järele ning sama seaduse § 34 järgi õigus määrata kohtutäiturile distsiplinaarkaristus.
16.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama T. Tumma erikaebuse põhjendust, et täitemenetluse algatamine oli ebaseaduslik, sest kohtutäitur hindas talle esitatud täitedokumendi õiguslikku põhistust. T. Tumma ei ole sõnaselgelt väljendanud T.-R. Põldvee nõude vaidlustamist R. Liitmaale 10. aprillil 2003. a esitatud vastuväites, mille tema esindaja esitas täitemenetluse algatamisega seoses ning mille
R. Liitmaa jättis oma 25. aprilli 2003. a otsusega rahuldamata. Kuna aga T. Tumma tugines nimetatud vastuväites sellele, et puudus TMS §-s 1 loetletud täitedokument, siis võis sellest järeldada, et ta vaidlustab sellise väitega ka T.-R. Põldvee nõuet. Kui vastuväide on ebaselge, peab kohtutäitur selgitama, kas võlgnik tunnistab nõuet või mitte. Juhul, kui kohtutäituri täitemenetluse algatamise vaidlustamise kohtumenetluses selgub, et võlgnik ei vaielnud nõudele vastu, siis pole alust tunnistada täitemenetluse algatamist seadusevastaseks. Käesoleval juhul viitas T. Tumma maakohtule esitatud kaebuses Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
17.aprilli 2002. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-40-02 (RT III 2002, 13, 155 ), kus Riigikohus leidis, et kuna täiturile ei saa panna õigusvaidluse lahendamise kohustust, ei saa ta vastuväidet sisuliselt hinnata. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt (vt maakohtu toimiku leht 20) avaldas T. Tumma kohtule, et ta ei tunnista võlga. Seega põhjendas T. Tumma oma kaebust sellega, et kohtutäitur algatas menetluse, vaatamata sellele, et T. Tumma oli vastu vaielnud T.-R. Põldvee nõudele.
17.Ringkonnakohus on TsMS § 60 lg 11 järgi R. Liitmaalt ebaõigesti välja mõistnud õigusabikulud. Kaebus kohtutäituri otsuse peale esitatakse maa- või linnakohtule mitte hagina, vaid TsMS § 247 lg 2 tähenduses kui asi, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis tuleb läbi vaadata hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja.
18.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TsMS § 60 lg-s 12 sätestatu ei välista täitemenetluse võlgniku võimalikku kahju hüvitamise nõuet seadust rikkunud täituri vastu riigivastutuse seaduse alusel. Võlgniku kahjuks võivad muuhulgas olla mõistlikud kulutused, mida ta kandis seoses täituri tegevuse vaidlustamiseks algatatud hagita menetlusega. J. Luik, V. Kõve, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.