Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-60485
Tsiviilasi
Aleksandr Mirošnikovi kaebus Narva kohtutäitur Krista Järveti 31. oktoobri 2014 otsuse peale täiteasjas nr 167/2014/1073
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. detsembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Mirošnikovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Aleksandr Mirošnikov (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Gromtsev Vastustaja: Narva kohtutäitur Krista Järvet Puudutatud isik (sissenõudja): Ramirent Baltic AS (rk: 10199349), esindaja vandeadvokaat Eva Mägi
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 11. detsembri 2014 määrus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Aleksandr Mirošnikovi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Aleksandr Mirošnikov (avaldaja/võlgnik) esitas 09.11.2014 maakohtule kaebuse Narva kohtutäitur Krista Järveti 31.10.2014 otsuse peale täiteasjas nr 167/2014/1073. Kaebuse kohaselt on Ramirent Baltic AS (sissenõudja) esitanud Narva kohtutäitur K. Järvetile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäitur K. Järvet alustas sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel täitemenetlust täiteasjas nr 167/2014/1073. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, kuna ta ei olnud nõus sellega, et täitemenetluse algatas Narva kohtutäitur. Kohtutäitur jättis 31.10.2014 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata, leides, et sissenõude täitmisele pööramine toimus kooskõlas kohtutäiturimäärustiku §-s 1 kehtestatud kohtutäiturite tööpiirkondadega, mille kohaselt Viru tööpiirkond hõlmab Lääne-Viru maakonda ja Ida-Viru maakonda. Avaldaja arvates on kohtutäitur rikkunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 4 lg-s 1 sätestatud territoriaalse alluvuse põhimõtet. Võlgniku elukoht ja vara asukoht on Kohtla-Järve linn ning Narva kohtutäituril ei olnud õigust algatada võlgniku suhtes täitemenetlust, kuna Kohtla-Järve linn ei asu Narva kohtutäituri tööpiirkonnas.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt sai võlgnik täitmisteate allkirja vastu kätte 15.08.2014 ja TMS § 217 lg 1 järgi on kaebus kohtutäituri tegevuse peale esitatud hilinenult. Kohtutäitur K. Järveti tööpiirkonnaks on Viru tööpiirkond, mis tulenevalt TMS § 4 lg-st 1 ja kohtutäiturimäärustiku §-st 1 hõlmab Lääne-Viru maakonda ja Ida-Viru maakonda. Seega on võlgniku elukoht ja vara asukoht kohtutäitur K. Järveti tööpiirkonnas ning täitemenetluse algatamata jätmiseks ei olnud alust.
3.Sissenõudja leidis samuti, et võlgnik esitas kaebuse kohtutäiturile hilinenult ja kohtutäitur ei alustanud täitemenetlust territoriaalset alluvust rikkudes.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 11. detsembri 2014 määrusega Aleksandr Mirošnikovi kaebuse kohtutäitur Krista Järveti 31. oktoobri 2014 otsuse peale täiteasjas nr 167/2014/1073 rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel Aleksandr Mirošnikovi kanda. Maakohus nõustus kohtutäituri ja sissenõudja arvamusega, et sissenõude pööramine võlgniku varale toimus vastavuses TMS § 4 lg-s 1 kehtestatud territoriaalsele alluvusele. Kohtutäiturimäärustiku § 3 lg 1 järgi koosneb kohtutäituri ametinimetus omastavas käändes asula nimest, kus kohtutäituri büroo asub, ja sõnast „kohtutäitur“. Kohtutäitur K. Järveti büroo asub Narvas. Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määrusega nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ sätestatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kohaselt kuuluvad Narva ja Kohtla-Järve Ida-Viru maakonna linnade hulka, mis vastab kohtutäiturimäärustiku § 1 p-s 2 nimetatud kohtutäituri tööpiirkonnale. Seega kohtutäituri büroo konkreetse tööpiirkonna asukohast sõltumata laieneb kohtutäituri pädevus tervele piirkonnale ega piirdu ainuüksi näidatud asulaga.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Aleksandr Mirošnikov esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
11.detsembri 2014 määruse tühistamist ja täitemenetluse nr 167/2014/1073 algatamata jätmist. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei tuvastanud kohus põhjust, miks sissenõudja pöördus täitemenetluse algatamise avaldusega Narva kohtutäituri büroosse, kui võlgniku elukoht ja vara asukoht on Kohtla-Järvel. Nimetatud territooriumi teenindavad kolm kohtutäiturit: Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt (büroo asukoht Jaama 14, Jõhvi), Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman (büroo asukoht Jaama 14, Jõhvi) ja Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (büroo asukoht Jaama 16, Jõhvi). Sissenõudja tegutses võlgniku suhtes pahauskselt, esitades avalduse Narva kohtutäiturile. Narva kohtutäitur K. Järvet rikkus territoriaalse alluvuse õigusnormi ja peab andma täitedokumendi edasi teisele kohtutäiturile; 2) jättis kohus põhjendamatult ja ebaõiglaselt kõik menetluskulud avaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Avaldaja esitas kohtule kaebuse, kasutades õigust, mille annab seadus (õigus otsuse edasikaebamiseks, õigus huvide kaitseks). Avaldaja põhjendas oma kaebust ning esitas põhjendatud ja seadusliku taotluse. Kohus oleks pidanud jätma menetluskulud poolte endi kanda.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Narva kohtutäitur Krista Järvet vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt pöörab TMS § 4 lg 1 alusel sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kui võlgniku elu- või asukohas ei ole vara, millele pöörata sissenõue, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust väljaspool oma tööpiirkonda, ning kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõude pöörata, võib menetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni. Vastavalt justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ §-le 1 on kohtutäiturite tööpiirkonnad järgmised: 1) Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda; 2) Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda; 3) Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda; 4) Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda. Kohtutäitur K. Järveti tööpiirkonnaks on Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru maakonda ja Ida-Viru maakonda. Seega on võlgniku elukoht ja vara asukoht kohtutäitur K. Järveti tööpiirkonnas ning ei olnud mingit alust jätta täitemenetlus algatamata.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
7.Ramirent Baltic AS palub oma kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata ning määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja mõista Aleksandr Mirošnikovilt Ramirent Baltic AS kasuks välja Ramirent Baltic AS menetluskulud ning jätta Aleksandr Mirošnikovi menetluskulud tema enda kanda. Sissenõudja seisukoha kohaselt: 1) on kohtutäitur K. Järveti tööpiirkonnaks Viru tööpiirkond, mis hõlmab tulenevalt kohtutäiturimäärustiku §-st 1 Lääne-Viru maakonda ja Ida-Viru maakonda. Võlgnik elab Ida-
Viru maakonnas (Kohtla-Järvel). Seega on võlgniku elukoht kohtutäitur K. Järveti tööpiirkonnas ning kohtutäitur ei ole täitemenetluse alustamisel eiranud TMS § 4 lg-s 1 sätestatut ega alustanud võlgniku suhtes täitemenetlust territoriaalset alluvust rikkudes; 2) on Riigikohus leidnud (3-2-1-145-03, p 14), et täitemenetluse ökonoomia ja toimimise tõhususe põhimõtetest tulenevalt ei too territoriaalse alluvuse põhimõtte rikkumine kaasa täitemenetluse algatamise ja juba algatatud täitemenetluse käigus tehtud täitetoimingute ebaseaduslikkust; 3) jättis kohus õigesti menetluskulud võlgniku kanda, kuna tegemist oli põhjendamatu kaebusega, mille kohus jättis rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas määruses korrata.
9.Määruskaebuses esitatud seisukoht, et kohtutäitur on täitemenetluse alustamisel rikkunud TMS § 4 lg-t 1, on ekslik. Täitemenetluse on alustanud Narva kohtutäitur K. Järvet, kelle tööpiirkond hõlmab Kohtutäiturimäärustiku § 1 p 2 järgi Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda. Kuna määruskaebuse esitaja (võlgniku) elukoht ja vara asuvad Kohtla-Järve linnas, s.o Ida-Viru maakonnas, siis on täitemenetluse alustamine kohtutäitur K. Järveti poolt kooskõlas TMS § 4 lg-s 1 sätestatuga. Maakohus on kohaldanud õigesti TsMS § 172 lg-t 1 ning jätnud põhjendatult menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuses esitatud väide, et menetluskulud tulnuks jätta menetlusosaliste endi kanda, ei ole põhjendatud.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.