1.Välja mõista hagejalt xxx kostja osaühing xxx kasuks menetluskuluna kohtukulu 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni menetluses tasutud riigilõivu katteks.
2.Välja mõista hagejalt xxx solidaarselt kostjate xxx Aktsiaselts ja osaühing xxx kasuks menetluskuluna õigusabikulu 1 500 (ühe tuhande viiesaja) krooni ulatuses
kostjate esindaja poolt osutatud õigusabi eest.
3.Muus osas jätta poolte menetluskuud (kohtukulud) poolte endi kanda.
4.Välja mõista kostjalt osaühing xxx riigilõiv riigituludesse summas 2 000 (kaks tuhat) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Harju Maakohtu arveldusarvele nr 221023778606 AS-is Hansapank või arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, mõlemal juhul viitenumbriks märkida 2900078444. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 13. juunil 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.4. juulil 2005.a esitas xxx kohtule hagi xxx Aktsiaselts (AS) vastu. 5.mai 2006.a Harju Maakohtu määrusega on hageja taotlusel kaasatud käesolevasse tsiviilasja kostjana ka osaühing (OÜ) xxx. Hageja palus kohustada kostjaid eemaldama tema kinnistut läbiv maakaabelliin ning kohustada kostjaid välja andma rikkumisega saadud tulu vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1039, mille kaabli omanik sai ja saab ajavahemikul kaabelliini paigaldamisest kuni kaabli kinnistult täieliku eemaldamiseni.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt paigaldati hagejale kuuluvale kinnistule (registriosa nrxxx) õigusvastaselt maakaabelliin. xxx AS on omal algatusel hagejale saadetud kirjas lubanud maakaabelliini hageja kinnistult ära tõsta. Seda aga tehtud ei ole, samuti ei ole teavitatud põhjustest, miks lubadus on jäetud täitmata.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kuna xxx AS ei ole vaidlusaluse kaabli omanik, ei saa ta seda hageja kinnistult ka eemaldada. 30. märtsil 2005.a sõlmisid xxx AS ja OÜ xxx ettevõtte müügilepingu, mille kohaselt võõrandas xxx AS muu hulgas ka kaabelliinid. Täpsustatud vastuväidete kohaselt sõlmisid xxx AS ja OÜ xxx 20. detsembril 2002.a elektrivõrguga liitumise lepingu. 2002.a koostas TÜ xxx tellimisel projekti elektrivõrgu ehitamiseks. 14. oktoobri 2002.a korraldusega väljastas Saku Vallavalitsus OÜ-le xxx ehitusloa. 16. oktoobril 2002.a teatas xxx AS esindaja hagejale, et on kavas rajada 10 kV maakaabel läbi tema kinnistu. Hageja andis kostjate väitel projektile oma kirjaliku nõusoleku. 5. novembril 2002.a andis OÜ xxx üleandmisvastuvõtu aktiga xxx AS-le kinnistusisese ja kinnistuvälise elektriprojekti, ehitusloa ning geodeetiliste uurimistööde aruande. 2003.a mais paigaldati vaidlusalune kaabel hageja kinnistule. Kaabel pingestati ja 1. juunil 2003.a alustati tarbimist. Hagejale saadeti isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu projekt, kuid hageja keeldus sellele alla kirjutamast. xxx AS otsustas kaaluda alternatiivseid variante, mille kohaselt oleks kaabel ümber paigutatud. 21. jaanuari 2004.a kirjaga teatas xxx AS, et on alustanud projekteerimistöödega kaabelliini äratõstmiseks. 12. juuni 2004 kirjaga teatas projekteerija, et kaabelliini ümberprojekteerimine ei ole võimalik, ka oleks selle pikendamine oluliselt kulukam. Kostjad olid oma vastuväidetes samuti seisukohal, et kuna hageja on nõustunud maakaabli paigaldamisega, lasub tal kohustus teha tahteavaldus OÜ xxx kasuks isikliku kasutusõiguse
seadmiseks. Ehitusseaduse (EhS) § 14 kohaselt on hagejal kohustus tema kinnistule paigaldatud kaabelliini taluda. Maakaabli ehitamine teises kohas põhjustaks ülemääraseid kulutusi. Arvestades asjaolu, et käesoleva vaidluse ajaks on kaabelliin juba ehitatud ning kasutusele võetud, lisanduks kaabelliini ümberpaigutamisele ka praeguse kaabelliini eemaldamise kulud. Kaabelliini kõrvaldamine kahjustaks oluliselt ka elektritarbijate huve. Kostjad olid seisukohal, et maakaabel võimaldab hagejal kinnistut otstarbekohaselt kasutada. Kaabel asub maa sees ega takista tee ületamist ning OÜxxx on nõus kaableid sõidutee alt ka tugevdama. Kuna OÜ-l xxx oleks õigus nõuda samasse kohta kaabli rajamist, oleks kaabli eemaldamise nõude rahuldamine ebaõiglane. Samuti leiavad kostjad, et ei ole tegutsenud pahauskselt. Tehnorajatise talumise kohustusest tulenevad hagejale konkreetsed õigused, mille hulka ei kuulu tehnorajatise kasutamisest saadud tulu väljanõudeõigus.
MENETLUSE KÄIK
4.Kostja OÜ xxxk esitas tsiviilasja menetluse käigus 30. augustil 2006.a ka vastuhagi, milles palus kohtul tuvastada hageja kohustus teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks, näidates ära konkreetsed tingimused (20 punkti). Kuna hageja nõustus maakaabelliini paigaldamisega, on tal hea usu põhimõttest lähtuvalt kohustus anda vastav nõusolek (teha tahteavaldus) OÜ xxx kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Kostja OÜ xxx hinnangul on hagejal seadusest tulenev kohustus tema kinnistule paigaldatud kaabelliini taluda. Maakaabli ehitamine teises kohas põhjustaks ülemääraseid kulutusi. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja väitel pakkus kaabelliini eemaldamise välja just xxx AS ise. EhS § 14 küll sätestab, et kinnisasja omanik peab lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Käesoleval juhul puudub aga kaabelliinil seaduslik alus. Maaomaniku põhimõttelist nõusolekut ei saa võrdsustada notariaalselt kinnitatud lepingu sõlmimisena. Hageja ei olnuks kaabelliini paigaldamisele vastu, kui see toimunuks seaduslikul alusel. Hageja eeldas, et enne ehituse alustamist arutatakse temaga lepingu sõlmimise küsimusi. Selle asemel aga alustati ehitustöid, mille hageja peatas. Hageja pakutud projekt (tingimused) xxx AS-ile ei sobinud. Samuti ei rahulda hagejat kohtumenetluses pakutud kompensatsioon, sest ei see olevat õiglane.
5.Harju Maakohus rahuldas 21. veebruari 2007.a otsusega hagi OÜ xxx vastu osaliselt, hagi xxx AS-i vastu jättis kohus hagi rahuldamata. Vastuhagi rahuldas kohus samuti osaliselt. Kohus tunnustas OÜ xxx õigust isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja tuvastas hageja kohustuse teha vastav tahteavaldus. OÜ-lt xxx mõistis kohus Ahto Laane kasuks välja rikkumisega saadud tulu 40 602, 74 krooni. Maakohus leidis muu hulgas, et hageja omandipiirang on lubatav, kuna eeldused maakaabelliini rajamiseks on täidetud. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt kaablitrassi paigaldamise lubamist ja isikliku kasutusõiguse seadmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste ja kohustuste teostamisel toimida heas usus. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja nõue tema kinnistult kaablitrassi eemaldamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja nõude rahuldamine oleks vastuolus ka mõistlikkuse põhimõttega, sest kostjal oleks samas õigus paigaldada uus kaabelliin.
6.Harju Maakohtu 21. veebruari 2007.a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja ning vastuapellatsioonkaebuse kostja OÜ xxx. Hageja ei nõustunud Harju Maakohtu otsusega osas, millega tema nõue maakaabelliini eemaldamiseks jäeti rahuldamata ning rahuldati kostja OÜ xxx nõue isikliku kasutusõiguse seadmiseks tahteavalduse tegemise kohustamiseks. Samuti ei nõustunud hageja tema rahalise nõude rahuldamise ulatusega. OÜ xxx palus vastuapellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt välja 40 602, 74 krooni ja jagas kohtukulud. OÜ xxx palus jätta hagi viidatud osas rahuldamata
ning kostja kohtukulud mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 60 ja 61 järgi välja hagejalt. Mõlemad apellandid vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastastikku vastu ning pidasid kohtuotsust vastaspoole poolt vaidlustatud osas õigeks.
7.19. juuni 2007.a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium Harju Maakohtu
21.veebruari 2007.a otsuse vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 osas, millega mõisteti OÜ-lt xxx välja rikkumisega saadud tulu 40 602,74 krooni ning saadeti tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebused rahuldas ringkonnakohus osaliselt.
8.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kuulub õigusvastaselt tekitatud kahju vastavalt VÕS §-le 1043 hüvitamisele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige ka siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellesarnase õiguse või valduse rikkumisega (lg 1 p 5). Seega on ka omandiõigus deliktiõigusega kaitstud õigushüve. Asjaolu, et hagiavalduses sidus hageja oma rahalise nõude kostja saadud tuluga ning tugines VÕS §-le 1039, ei võimaldanud kohtul jätta tähelepanuta nimetatud nõude aluseks olevaid asjaolusid: hageja esitas kostja vastu omandiõiguse rikkumisest tuleneva rahalise nõude. Kuigi hageja tugines VÕS §-le 1039, mille kohaselt on õigus nõuda rikkumisega saadud tulu väljaandmist, ei ole nimetatud sätte kohaldamine ringkonnakohtu hinnangul antud juhul õige. Selles osas nõustus ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse väidetega. Tegemist ei ole hageja omandist saadud tuluga VÕS § 1039 tähenduses, mille kostja peab hagejale välja andma. Kui hageja leidis, et temale tekitatud kahju suurus on võrdne kaabelliini kasutamisest kostja saadud tuluga, siis pidi ta seda põhjendama. Ringkonnakohus leidis eeltoodu põhjal, et hageja rahalise nõude asjaolud on jäänud välja selgitamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised, kusjuures kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kui kohus leidis, et kostja saadud tulu suurus omab tähtsust ja vajab selgitamist, oli tal õigus küsida kooskõlas TsMS § 293 lg-ga 1 eksperdi arvamust. See, et hageja vastavat taotlust ei esitanud, kuigi ei nõustunud kostja esitatud tõendiga, ei tähenda, et kohtul ei olnud võimalik ekspertiisi määrata. Tsiviilasjast nähtuvalt ei kasutanud hageja kvalifitseeritud õigusabi, mistõttu mitmed tema seisukohad ja nägemus tsiviilkohtumenetlusest on väärad. Maakohus oleks pidanud seda arvestama.
9.Asja uue läbivaatamise käigus Harju Maakohtus on hageja enda omandiõiguse rikkumisega seonduvat kahju hüvitamise nõuet 11. jaanuari 2008.a avaldusega täpsustanud, paludes kohtul määrata hüvitise õiglane suurus vastavalt VÕS § 127 lg-le 6 ning see kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista. Nimetatud nõude täpsustuse kohaselt seisneb hageja kahju muu hulgas õiguse kaotuses kogu talle kuuluvat kinnistut piiramatult käsutada ja kasutada (kostjatel on õigus igal ajal kinnistul viibida ja seal tegutseda); saamata jäänud tulust (tasu reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise lubamise eest); hagejale kuuluval kinnistul nii tema kui kolmandate isikute ja tegevuse piiramisest; kinnistu kasutusotstarbe muutmise ja võimaliku tulevikus toimuva arendustegevuse piiramises; hagejale täiendavate kohustuste ja vastutuse panemises (olukorras kus õiguspäraselt käitudes oleks olnud võimalik niisuguseid kohustusi vältida või piirata) ning kinnistu väärtuse vähenemises jne. 2003.a maikuus kehtinud asjaõigusseaduse rakendamise seadus (AÕSRS) § 152 lg 2 sätestas, et alates 1999.aasta 1. aprillist on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Võttes arvesse asjaolu, et kostjad on vastavas valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, ei saanud neile olla teadmata asjaolu, et tehnorajatise püstitamine võõrale kinnisasjale nõuab kindlas vormis nõusoleku saamist, mis väljendub koos paljude spetsiifiliste tingimustega notariaalselt kinnitatud reaalservituudis või isiklikus
kasutusõiguses. Kostjate käitumine maakaabelliini paigaldamisel osundab üheselt sellele, et kostjad kasutasid hageja kui eriteadmisi mitteomava isiku heatahtlikkust ja usaldust pahatahtlikult ära ning nad ei soovinudki hagejaga reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmises kokkuleppele jõuda. Kostjad ilmselt lootsid, et hageja oma teadmatuses sõlmib pärast maakaabli paigaldamist tagantjärele lepingu kostjate poolt seatud tingimustel. Hageja viitab enda hagi täpsustuses VÕS § 1045 lg 1 p-dele 5, 6 ja 8. Hageja leiab, et tehnovõrgu rajamine kinnistule ilma vastavasisulise reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmiseta rikub nii hageja omandit kui valdust, samuti on selline käitumine otseselt vastuolus AÕSRS § 152 lg-ga 2. Samuti oleks hageja hinnangul heade kommete kohane enne tehnorajatise ehitamist ja võõra kinnisasja kasutamist kokku leppida selliste toimingute teostamise tingimustes. Käesoleval juhul on ühemõtteliselt rikutud hageja põhiseadusest tulenevat õigust enda omandit vabalt vallata kasutada ja käsutada. Samuti osundab hageja VÕS § 128 regulatsioonile, mille kohaselt kuulub hüvitamisele varaline kahju, mis sisaldab endas otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu. Seejuures võib VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja leiab, et kuigi ta kannab kostjate tegevusest tulenevalt ka mittevaralist kahju, soovib ta käesoleval juhul eeskätt varalise kahju hüvitamist.
10.Kostjad märgivad kirjalikus seisukohas haginõude täpsustusele, et ükski hageja poolt esitatud väidetest kahju tekkimise kohta ei ole tõendatud, rääkimata kahjunõude eelduste (teo õigusvastasus, kahju tekkimine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel) olemasolu põhjendatusest ja tõendatusest. Hageja pole kostjate hinnangul ka tegelikkuses esitanud oma taolistel paljasõnalistel väidetel põhinevaid nõudeid. Ainsa materiaalõigusliku nõudena taotleb hageja, et kohus määraks hüvitise õiglase suuruse ning mõistaks hüvitise kostjatelt solidaarselt välja. Samuti leiavad kostjad, et hüvitise nõude sisu määrab käesoleval juhul asjaõigusseaduse rakendamise seadus ning kohus ei saa määrata hüvitist VÕS § 127 lg 6 alusel. Rahuldada ei saaks kostjate arvates ka mingisugust muud kahjunõuet. Maakohus ja ringkonnakohus on oma otsustes tuvastanud, et hagejal oli seadusest tulenev kohustus oma kinnistul tehnorajatist taluda ning kostjal II vastav õigus omada, vallata ja kasutada kaabelliini hageja kinnistul. Sellest tulenevalt puudub kostjate õigusvastane käitumine, mis saaks olla kahju hüvitamise aluseks. Tehnorajatise rajamiseks oli EhS §-st 14 tulenev alus. Hagejal puudus seega õigus keelata maakaabelliini rajamist oma kinnistule ning hageja õigusi ei ole selles aspektis rikutud. Tehnorajatise talumise kohustusega seoses on kinnisasja omanikul, kelle kinnisasjal tehnorajatis paikneb, tehnorajatise omaniku suhtes konkreetsed seaduses sätestatud õigused. Kinnisasja omaniku rahalised nõuded seoses tehnorajatise paiknemisega tema kinnistul on kostjate käsitluse kohaselt piiratud AÕSRS §-s 154 (26. märtsil 2007.a jõustunud redaktsioonis) sätestatud talumiskohustuse eest tasu saamise õigusega. Kuivõrd hüvitise suurus on määratud AÕSRS §-s 154 sisalduvate normidega, ei saa hüvitise määramisel võtta aluseks kahju hüvitamise üldpõhimõtteid ega tõendeid võimaliku muuliigilise kahju kohta. Kinnisasja omanikul on käesoleval juhul üksnes AÕSRS §-s 154 sätestatud hüvitise nõue, mitte kahju hüvitamise nõue. Kostjad märgivad samuti, et hageja kahju puudumine on tõendatud erapooletu eriteadmistega isiku OÜ Kinnisvaraekspert Tallinn eksperthinnanguga hageja kinnistu kohta.
11.14. mail 2008.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostjate esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hageja nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus lähtub asja uuel läbivaatamisel Harju Maakohtu 21. veebruari 2007.a otsusest osas, milles see jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2007.a otsusega muutmata. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu nimetatud otsust ei ole kumbki pool vaidlustanud, tuleb Harju Maakohtu 21. veebruari 2007.a otsust lugeda vastavalt TsMS § 456 lg 2 p-s 2 ja § 655 lg 2 p-s 1 sätestatule jõustunuks osas, millega tunnustati OÜ xxx õigust omandada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 4174702 kolmandasse jakku kantav isiklik kasutusõigus kinnistut läbiva maakaabelliini ehitamiseks, omamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks ning tuvastati kinnistu omaniku xxx (hageja) kohustus teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Jaotusvõrk ja lugeda tahteavaldus tehtuks kohtuotsusega Harju Maakohtu 21. veebruari 2007.a otsuses sisalduvatel tingimustel (20 punkti). Harju Maakohtu otsuse jõustunud osaga tuvastati ka hageja kohustus teha isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse tegemiseks järgmise sisuga tahteavaldus ja lugeda tahteavaldus tehtuks kohtuotsusega: Ahto Laane lubab kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number 4174702 kolmandasse jakku tähtajatu isikliku kasutusõiguse OÜ Jaotusvõrk (kostja II) kasuks kande aluseks oleva kohtuotsuse (s.o Harju Maakohtu 21. veebruari 2007.a otsus) resolutiivosas sätestatud tahteavalduses toodud sisu ja tingimustega ning vastavalt lisatud plaanile.
14.Samuti on lähtuvalt TsMS § 658 lg-st 2 maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud ringkonnakohtu 19. juuni 2007.a otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Asi on saadetud ringkonnakohtu poolt maakohtule uueks läbivaatamiseks osas, millega OÜ-lt xxx mõisteti hageja kasuks välja omandiõiguse rikkumisega saadud tulu (hüvitis) summas 40 602,74 krooni. Ringkonnakohus on pidanud ebaõigeks VÕS § 1039 kohaldamist maakohtu poolt, kuivõrd tegemist ei ole hageja omandist saadud tuluga viimatinimetatud sätte tähenduses, mille kostja peaks hagejale välja andma. Ringkonnakohtu lahendist nähtuvalt tuleb hageja kahjuhüvitusnõude lahendamisel kohaldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 nende koosmõjus.
15.Asja uue läbivaatamise käigus tuleb eeltoodut arvestades lahendada küsimus, kas ja millises ulatuses on hagejal maakaabelliini rajamisest kahju tekkinud ning kas kostjad on kohustatud võimaliku hagejal tekkinud kahju hüvitama. Hageja on seejuures taotlenud, et hüvitise suuruse üle otsustaks VÕS § 127 lg 6 kohaselt kohus.
16.Vastavalt VÕS §-le 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuet kahju hüvitamiseks rahuldada, kuna hageja ei ole tõendanud väidetava kahju tekkimist (ning ka kahju suurust). Hageja täpsustatud väidete kohaselt koosneb temale tekitatud kahju muu hulgas õiguse kaotuses kogu talle kuuluvat kinnistut piiramatult käsutada ja kasutada (kostjatel on õigus igal ajal kinnistul viibida ja seal tegutseda); saamata jäänud tulust (tasu reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise lubamise eest); hagejale kuuluval kinnistul nii tema kui kolmandate isikute ja tegevuse piiramisest; kinnistu kasutusotstarbe muutmise ja võimaliku tulevikus toimuva arendustegevuse piiramises; hagejale täiendavate kohustuste ja vastutuse panemises (olukorras kus õiguspäraselt käitudes oleks olnud võimalik niisuguseid kohustusi vältida või piirata) ning kinnistu väärtuse vähenemises (vt ka toimik, II k, lk 71). Asja materjalide hulgas puuduvad tõendid, mis hageja osundatud väiteid kinnitaksid. Seejuures on maakohus asja uue läbivaatamise käigus andnud hagejale võimaluse kahju tekkimist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 tähenduses tõendada (vt toimik, II k, lk 69).
Arvestades Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senist praktikat kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamisel tuleb kannatanul (hagejal) tõendada kahju tekitaja (kostja) tegu, kahju ja põhjuslikku seost kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasust. Juhul kui hageja on eelnimetatud asjaolud (s.t kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt) tõendanud, tuleb kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada enda süü puudumist (vt nt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2002 a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-99-02 (p 10) või 25. aprilli 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07 (p 10)). Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt analüüsida deliktilise vastutuse muude elementidega (kostjate tegu, põhjuslik seos, õigusvastasus) seonduvat. Kohus märgib siiski, et kuivõrd kostja xxx AS suhtes on jäetud hagi käesolevas asjas 21. veebruaril 2007.a tehtud Harju Maakohtu otsusega rahuldamata ning ringkonnakohtu otsusega on jäetud maakohtu otsus selles osas muutmata, ei saa käesolevas menetlusstaadiumis olla vaidlust selle üle, et kostja I suhtes hagejal maakaabelliini rajamisega seonduvalt nõuded puuduvad. Seega ei ole võimalik lugeda igal juhul õiguslikult põhjendatuks hageja väiteid kostjate solidaarse vastutuse kohta.
17.VÕS § 127 lg-st 6 tuleneb, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Sätte sõnastusest nähtuvalt saab kohus otsustada hüvitise suuruse üle kahe tingimuse koosesinemise korral: kahju tekitamine on tuvastatud ning puudub võimalus kahju täpset suurust kindlaks teha. Käesoleval juhul kumbki nimetatud eeldustest täidetud ei ole. Olemasolevad tõendid annavad pigem alust arvata, et maakaabelliini rajamisest hagejal kahju tekkinud ei ole. Asja materjalide hulgas on OÜ xxx hinnang, milles sisalduvate järelduste kohaselt ei mõjuta hageja kinnistul paiknev maakaabelliin kinnistu turuväärtust oluliselt. Maakaabelliin ei takista maaüksuse otstarbekohast kasutamist, mistõttu maakaabelliinist tingitud kahju puudub (vt toimik, I k, lk 127). Samuti olnuks hagejal kohtu hinnangul võimalik tõendada kinnistu väärtuse langusest ja hageja poolt väidetavalt kavandatud arendustegevuse ärajäämisest põhjustatud kahju suurust. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega nagu saaks ainuüksi maakaabelliini (ebaseadusliku) rajamise faktist järeldada kahju tekkimist. Varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada muu hulgas kahju olemasolu ja selle suurust. Hageja osundatud seisukoht ei ole kooskõlas võlaõigusseaduse kahju hüvitamist puudutavate normide mõttega ega Riigikohtu senise praktikaga lepinguvälisest võlasuhtest tulenevate kahjuhüvitusnõuete lahendamisel. Kahju olemasolu (mittevaralise kahjuna) eeldatakse üksnes VÕS § 130 lg-s 2 märgitud juhul, s.t tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral ei pea isik iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise (vt nt: Riigikohtu 31. mai 2007.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-54-07 (p 13) või 9. aprilli 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 (p 13 ja p 14)). Seega ei saa ainuüksi omandiõiguse rikkumise fakti põhjal eeldada hagejal varalise ega mittevaralise kahju olemasolu.
18.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hageja nõude omandiõiguse ja valduse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.
19.Seonduvalt hageja väidetega peab kohus vajalikuks veel lisada, et hageja kinnistule paigaldatud maakaabelliin ei piira iseenesest hageja õigust kinnistut käsutada. Kinnistu valdamise ja kasutamise piirangud seoses maakaabelliiniga ning vastavad hageja ja kostja II õigused ja kohustused tulenevad käesolevas tsiviilasjas 21. veebruaril 2007.a tehtud Harju Maakohtu otsusest. Viidatud otsuse kohaselt maksab õigustatud isik (kostja II) igakordsele omanikule (s.t ka hagejale) tasu kaabelliini talumise eest. Tasu suurus võrdub kaabelliini ja selle kaitsevööndi suurusele (680 m2) kinnistu osale langeva maamaksu suurusega, kui õigusaktidest ei tulene teistsugust tasumäära. Samuti nähtub otsuse resolutsioonist ka see, et õigustatud isik kohustub omal kulul paigaldama kaabelliinile täiendavad kaitseabinõud, kui kinnistu omanik
avaldab õigustatud isikule soovi tee rajamiseks isikliku kasutusõiguse alale ja kui täiendavad kaitseabinõud osutuvad seetõttu vajalikuks. Kohus nõustub osaliselt kostjate seisukohaga, et hagejal kui kinnisasja omanikul saaks käesoleval juhul olla üksnes AÕSRS §-s 154 sätestatud hüvitise nõue, mitte kahju hüvitamise nõue. Käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 21. veebruari 2007.a otsusega on tunnustatud kostja II õigust omandada Harju Maakohtu kinnisusosakonna Harju Kinnisusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 4174702 kolmandasse jakku kantav isiklik kasutusõigus kinnistut läbiva maakaabelliini ehitamiseks omamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks. Kõnealuse õiguse hilisemast tunnustamisest ei saa kohtu hinnangul aga teha järeldust nagu ei oleks kostjate tegevus maakaabelliini rajamisel olnud seaduslik. Ka Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuses nõustunud maakohtu järeldusega, et AÕSRS § 152 lg-le 2 (01.01.2003-25.03.2007 kehtinud redaktsioon) sätestatut arvestades on alates 1999. aasta 1. aprillist tehnorajatiste püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Seetõttu puudus õigus ehitada maakaabelliini hageja kinnistule enne, kui kinnistu oleks koormatud vastava reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Seda arvestades võiks käesoleval juhul hagejal AÕSRS §-s 154 sätestatust sõltumata olla põhimõtteliselt õigus kahju hüvitamisele, mis seondub kinnistu turuväärtuse vähenemisega või kavandatud arendustegevuse ärajäämisega (juhul kui selline kahju oleks piisavalt tõendatud). Küll ei saa kostja II õiguse kohtuotsusega tunnustamisest johtuvalt nõustuda hageja väitega, et maakaabelliini olemasolu võib põhjustada (õigusvastast) kahju ka tulevikus. Hageja väited seonduvalt kostjate poolt maakaabelliini kasutamisest saadava tuluga ei oma käesolevas asjas tehtud ringkonnakohtu otsuses sisalduvaid seisukohti arvestades õiguslikku tähtsust. Ringkonnakohus on kostjaga II nõustudes leidnud, et maakaabelliini kasutamisest saadava võimaliku tulu näol ei ole tegemist hageja omandist saadud tuluga VÕS § 1039 tähenduses, mille kostja peab hagejale välja andma. Juhul kui hageja leidis, et temale tekitatud kahju suurus on võrdne kaabelliini kasutamisest kostjal saadud tuluga, pidanuks ta seda asja uue läbivaatamise käigus põhjendama. Samuti ei oma asja sisulise lahendamise seisukohast tähtsust rahalise kompensatsiooni summad, mida kostja II on hagejale vaidluse kokkuleppeliseks lahendamiseks nii kohtuväliselt kui käesoleva kohtumenetluse kestel pakkunud. Kohus peab samuti vajalikuks hagejale selgitada, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 iseenesest tagab igaühe üldise õiguse enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas näeb põhiseaduse sama paragrahv ette võimaluse omaniku nimetatud õigusi seadusega kitsendada. Ka asjaõigusseaduse § 158 lg-s 1 sätestatud kinnisasja omaniku kohustus taluda tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi on üks sellistest (seadusest tulenevatest) kitsendustest.
20.Kooskõlas 1. jaanuaril 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada sama seaduse § 61 lg-s 1 nimetatud piirmääradega. Arvestades käesolevas asjas ringkonnakohtu poolt tehtud otsuse resolutsiooniga ning käesolevas otsuses sisalduvate kohtu järeldustega, on hageja hagiavaldus jäänud täies ulatuses rahuldamata ning kostja II vastuhagi rahuldatud osaliselt. Ringkonnakohtu otsuses on samas märgitud, et kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada asjaoluga, et kohtuvaidluse on põhjustanud kostjad, rikkudes hageja omandiõigust. Eeltoodust lähtudes, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks
mõista põhihagiga seonduvad kostjate menetluskulud (s.h õigusabikulud) hagejalt välja vastavalt ülalviidatud TsMS § 60 lg-ga 1 ja § 61 lg-ga 1. Kostja II vastuhagiga (mille esemeks oli hageja kohustuse tuvastamine teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks) seonduvad menetluskulud jätab kohus kostja II enda kanda. Hageja menetluskulud peab kohus ülalosundatud TsMS § 60 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta nii hagi kui ka vastuhagi puudutavas osas hageja enda kanda. Asja materjalidest nähtuvalt koosnevad kostja II menetluskulud vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust 1 000 krooni ja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 2 500 krooni. Summad on kostja II eest tasunud kostjaid esindav advokaadibüroo. Lisaks on kostjad kandnud õigusabikulusid kokku summas 129 180,70 krooni (s.h esimese astme kohtumenetluses 94 680,70 krooni ning apellatsiooniastmes 34 500 krooni). Kohus leiab eeltoodust lähtudes, et hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista menetluskuluna (kohtukuluna) 2 500 krooni vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Samas mõistab kohus kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 50 lg 3 alusel OÜ-lt Jaotusvõrk (kostja II) välja vastuhagi esitamisel vähem tasutud riigilõivu 2 000 krooni. Vastuhagis on esitatud kokku kolm tuvastusnõuet, millelt kehtiva TsMS § 125, § 132 lg 1 ja § 134 lg 1 kohaselt, arvestades ka riigilõivuseaduse § 56 lg-s 1 ja sama seaduse lisas 1 sätestatut, tulnuks tasuda riigilõivu kokku 3 000 krooni. Kostja II on tasunud vastuhagi esitamisel aga lõivu aga 1 000 krooni. Õigusabikulude väljamõistmisel lähtub kohus hageja poolt asja uue läbivaatamise käigus esitatud täpsustatud nõudest määrata hüvitise õiglane suurus vastavalt VÕS § 127 lg-s 6 sätestatule. Arvestades kehtiva TsMS §-s 125 ja § 132 lg-s 1 sätestatut, on taolise nõude puhul hagi hind eeldatavalt 15 000 krooni. Seega on hageja menetluses esitanud kaks nõuet, mille hind oleks kehtiva TsMS § 125 kohaselt eeldatavalt 15 000 krooni: nõue kinnistut läbiva maakaabelliini eemaldamiseks ja nõue omandiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks vastavalt VÕS § 127 lg-le 6. Juhindudes kehtiva TsMS § 134 lg-s 1 sätestatust, tuleb põhihagi puhul hagihinnaks lugeda seega kokku 30 000 krooni. Arvestades kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-s 1 sätestatut, on hagejalt kostjate kasuks väljamõistetava õigusabikulu piirmääraks 30 000-kroonise hinnaga hagi rahuldamata jätmise korral 1 500 krooni. Nimetatud summa peab kohus põhjendatuks ka hagejalt kostjate kasuks menetluskuluna välja mõista. Kuivõrd hageja nõuded olid esitatud kostjate vastu solidaarselt, mõistab kohus ka õigusabikulu välja kostjate kasuks solidaarselt. Varemkehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 rakendamist ei pea kohus võimalikuks, kuivõrd kehtiv menetlusseadustik hinnata hagi mõistet ei tunne.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.