Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-30-07 Tartu, 25. aprill 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Export Credit Insurance Organizationi hagi Tõnu Reitsaku vastu 153 422 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-16487 Export Credit Insurance Organizationi kassatsioonkaebus Hageja Export Credit Insurance Organization, esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn. Kostja Tõnu Reitsak (isikukood xxxxxxxxxxx). 26. märts 2007. a, kirjalik menetlus
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2006. a otsuse resolutsioon muutmata.
2.Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Export Credit Insurance Organization esitas 31. augustil 2005. a hagi Tõnu Reitsaku vastu, paludes kostjalt välja mõista 153 422 krooni suuruse kahjuhüvitise. Hagiavalduse kohaselt tellis PVP Trade AS (endise ärinimega Puuviljaparadiisi Aktsiaselts) (registrikood xxxxxxxx) Kreekas registreeritud äriühingult AFI Tsantu AO 2001. aastal puuvilju. Viimane tarnis PVP Trade AS-ile 72 tonni viinamarju. Kauba maksumus oli kokku 43 710 eurot 45 senti, mille kohta esitati PVP Trade AS-ile arved nr 468, nr 472, nr 473 ja nr 479. Arved jäid tasumata. AFI Tsantu AO saatis 4. märtsil 2003. a Kreeka Justiitsministeeriumi kaudu PVP Trade AS-ile protesti, mille PVP Trade AS töötaja Ahti Koppelmann sai allkirja vastu kätte Harju Maakohtust 12. augustil 2003. a.
1.augustil 2002. a algatati PVP Trade AS likvideerimine. Enne likvideerija määramist oli PVP Trade AS ainsaks juhatuse liikmeks kostja. Kostja ei teavitanud likvideerijat AFI Tsantu AO nõudest.
3.detsembril 2002. a kuulutas Rapla Maakohus välja PVP Trade AS (likvideerimisel) pankroti. Likvideerija ega kostja ei teavitanud haldurit AFI Tsantu AO nõudest. Haldur lähtus pankrotimenetluse toimingute tegemisel teadaolevatest nõuetest. Rapla Maakohtu kinnitatud võlausaldajate üldkoosoleku kompromissiotsuse järgi tasuti igale võlausaldajale 22,5% tema nõude summast. 1. märtsil 2005. a kustutati PVP Trade AS äriregistrist. Võlausaldajate hulgas ei olnud AFI Tsantu AO-d. Kuna kostja oli AFI Tsantu AO nõudest teadlik, kuid ei informeerinud sellest likvideerijat ega pankrotihaldurit, kahjustas ta teadlikult AFI Tsantu AO kui PVP Trade AS võlausaldaja huve ja tekitas AFI Tsantu AO-le sellega kahju, sest kostja tegevuse tõttu jäi AFI Tsantu AO nõue PVP Trade
AS pankrotimenetluses esitamata ja rahuldamata. AFI Tsantu AO võlg PVP Trade AS vastu müüdud kauba eest oli kokku 43 710 eurot 45 senti. PVP Trade AS võlausaldajate üldkoosoleku otsuse järgi rahuldati kõik nõuded 22,5% ulatuses. Kui AFI Tsantu AO nõue oleks rahuldatud samas proportsioonis, oleks ta saanud pankrotipesast kokku 9835 eurot, s.o 153 422 krooni. AFI Tsantu AO loovutas 15. juunil 2004. a hagejale oma nõude PVP Trade AS vastu.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Ta väitis, et ei rikkunud oma kohustusi ega tekitanud PVP Trade AS-ile ega AFI Tsantu AO-le kahju. Kostjale ei ole 2001. aasta arveid esitatud. Ta sai PVP Trade AS juhatuse liikmeks pärast hagiavalduses nimetatud arvete esitamist PVP Trade AS-ile. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kui PVP Trade AS juhatuse liige rikkus oma kohustusi. AFI Tsantu AO protest esitati pärast seda, kui olid lõppenud kostja kui PVP Trade AS juhatuse liikme volitused. Seega ei teadnud kostja ega pidanudki teadma, et AFI Tsantu AO-l on nõue PVP Trade AS vastu. Esitatud protest tõendab, et AFI Tsantu AO-l oli kontakt PVP Trade AS-iga ning AFI Tsantu AO ei näidanud üles vajalikku hoolsust oma nõude esitamiseks pankrotimenetluses. Hageja ei ole tõendanud AFI Tsantu AO nõude olemasolu PVP Trade AS vastu. Hageja esitas nõude tõendamiseks üksnes arved kauba eest. Need dokumendid ei ole alusdokumendid, mis tõendavad nõude olemasolu. Hageja ei esitanud AFI Tsantu AO ja PVP Trade AS vahelist ostu-müügilepingut ega ühtegi tõendit kauba üleandmise kohta. Kuna AFI Tsantu AO-l puudub nõue PVP Trade AS vastu, ei ole kostja kahju tekitanud.
3.Harju Maakohus rahuldas 26. juuni 2006. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 153 422 krooni. Maakohus tuvastas, et PVP Trade AS sai AFI Tsantu AO-lt tellitud kauba kätte. Selle kohta esitas hageja arved. PVP Trade AS-il oli kohustus arved tasuda. Kostja oli PVP Trade AS juhatuse liige 21. veebruarist 2002. a 1. augustini 2002. a ja 2. aprillist 2004. a 17. maini 2004. a. Asjaolu, et kostja ei olnud PVP Trade AS juhatuse liige kauba tarnimise ja arvete esitamise ajal, ei oma asjas tähtsust. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 3 järgi on juhatus kohustatud perioodiliselt andma aru äriühingu majandustegevuse kohta. Aruandluskohustus ei ole piiratud juhatuse liikmeks oleku ajal toimunud majandustegevusega. Juhatus kui äriühingu juhtimisorgan peab olema kursis kogu äriühingu majandustegevusega, sh äriühingu täitmata kohustustega. Seega pidi kostja olema teadlik kõnealuse kohustuse olemasolust. Asjaolu, et AFI Tsantu AO saatis PVP Trade AS-ile pretensiooni ajal, mil kostja ei olnud enam PVP Trade AS juhatuse liige, ei oma asjas tähtsust samadel põhjustel. Ka pretensiooni esitamisest pidi kostja olema juhatuse liikmena teadlik samadel põhjustel kui arvete esitamisest. ÄS § 375 lg 2 ja 31. detsembrini 2003. a kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 161 lg 3 kohaselt on nii likvideerija kui ka pankrotihaldur kohustatud teatama teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimise või pankrotimenetluse toimumisest. Äriseadustik ei reguleeri eraldi juhatuse kohustusi likvideerimismenetluses, kuid ÄS § 372 lõike 1 järgi on likvideerijal juhatuse kohustused. Äriseadustiku aktsiaseltsi likvideerimist käsitlevad sätted eeldavad, et likvideerijaks on juhatuse liige, kelle kohustused ei muutu seetõttu, et äriühing on likvideerimisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043
järgi on kostja kohustatud hüvitama kahju, mis on tekkinud tema õigusvastasest käitumisest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on õigusvastase tegevusena käsitatav seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. 31. detsembrini 2003. a kehtinud PankrS § 36 sätestas võlgniku juhatuse liikme kohustuse anda tõest informatsiooni äriühingu varade, võlgade ja majandustegevuse kohta. ÄS §-dest 306 ja 372 ning PankrS §-st 36 järeldub, et kostjal oli likvideerimismenetluse käigus kohustus teavitada likvideerijat AFI Tsantu AO nõude olemasolust. Selle kohustuse eesmärgiks on tagada võlausaldajate teavitamine likvideerimis- ja pankrotimenetlusest ning tagada neile võimalus enda huvide kaitseks seadusega ettenähtud korras. Oma kohustuse täitmata jätmisega seadis kostja AFI Tsantu AO olukorda, kus viimane ei saanud kaitsta oma õigusi seadusega selleks ette nähtud korras ning minetas seetõttu võimaluse saada oma nõue rahuldatud sarnaselt teiste võlausaldajatega. Kostja tegevusetuse tulemusena tekkis AFI Tsantu AO-le hagis nimetatud kahju. Kahju suurus tuleb kindlaks määrata Rapla Maakohtu kinnitatud kompromissi alusel, millega rahuldati 22,5% kõigi võlausaldajate nõuetest. Võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt. Kostja vastuväited selle kohta, et pole võimalik kindlaks teha, kas AFI Tsantu AO nõue oleks osutunud pankrotimenetluses kaitstuks, ei ole veenvad. Hageja on esitanud nõude üksnes põhivõla osas, samuti on hageja oma nõuet oluliselt vähendanud.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja nõue PVP Trade AS vastu ega kauba üleandmine tõendatud. Maakohtu otsuses sisalduv järeldus kauba kättesaamise kohta on meelevaldne. Hageja lähtus hüpoteetilisest olukorrast, et AFI Tsantu AO nõuet oleks PVP Trade AS pankrotimenetluses täies ulatuses tunnustatud. Tõendatud ei ole, et hageja nõude tunnustamisel oleks pankrotimenetluses tehtud kompromiss, mille tulemusel oleks võlgnik tasunud igale võlausaldajale 22,5% tunnustatud nõudest. Hageja esitatud nõude loovutamise lepinguga on hagejale loovutatud nõue 32 722 eurot 68 senti, s.o 511 999 krooni. Selle nõude tunnustamisel oleks võlausaldajate nõuded rahuldatud 20,7% ulatuses. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud ega tekitanud kahju PVP Trade AS võlausaldajale. AFI Tsantu AO-le sai kahju põhjustada eelkõige PVP Trade AS, mitte kostja kui PVP Trade AS hilisem juhatuse liige. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja kui PVP Trade AS juhatuse liige rikkus oma kohustusi või põhjustas süüliselt kahju. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma AFI Tsantu AO nõudest PVP Trade AS vastu.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. detsembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja tekitas PVP Trade AS juhatuse liikmena AFI Tsantu AO-le kahju, kui ei teavitanud PVP Trade AS likvideerijat ega
pankrotihaldurit AFI Tsantu AO nõudest. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2, § 11 ja § 22 lg 1 järgi tuleb asjas kohaldada pärast 1. juulit 2002. a kehtinud seadust, sest hagiavalduses nimetatud teo pani kostja toime pärast 1. juulit 2002. a. VÕSRS §-ga 120 muudeti 1. juulist 2002. a äriseadustiku sätteid, mis reguleerivad äriühingu juhtorgani liikme vastutust äriühingu võlausaldaja ees, sh ÄS § 315 lg-t 2. See säte näeb ette juhatuse liikme üldise kohustuse hüvitada oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Juhatuse liikme kohustused on loetletud seaduse erinevates sätetes. Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustus on tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, nagu see on sätestatud ÄS § 306 lg-s 2. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 järgi. ÄS § 315 lg 2 sätestas aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutuse oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest. Seda sätet ei saa tõlgendada laiendavalt, s.o selliselt, et aktsiaseltsi juhatuse liikme ja aktsiaseltsi võlausaldaja vahel on eraldi õigussuhe ja et juhatuse liikmel on võlausaldaja vastu omaette kohustused, mille rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist võivad võlausaldajad nõuda. Sellise tõlgenduse kohaselt tuleneks seadusest, et juhatuse liige peaks tegutsema aktsiaseltsi võlausaldaja huvides ja täitma oma isiklikke kohustusi võlausaldaja suhtes. See oleks aga vastuolus juhatuse liikme kui võlausaldaja juhtorgani üldiste kohustustega. Seaduse kohaselt peab juhatuse liige täitma kohustusi aktsiaseltsi vastu, olema hoolas ja tegutsema äriühingu jaoks majanduslikult otstarbekalt, samuti vältima enda ja äriühingu huvide konflikti. ÄS §-st 306 ei tulene aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustust teavitada aktsiaseltsi pankrotihaldurit aktsiaseltsi võlausaldajate nõuetest olukorras, kus maakohus algatas aktsiaseltsi sundlikvideerimise ega määranud juhatuse liiget likvideerijaks. PankrS § 161 lg 3 alusel sai vaid likvideerijal lasuda kohustus teavitada pankrotihaldurit võimalikest nõuetest võlgniku vastu. Likvideerija määramisega lõppes kostjal õigus teha tegusid äriühingu nimel. Äriühingu juhatuse liikmel on õigussuhe üksnes äriühinguga, mitte kolmandate isikutega. Seega saab juhatuse liige rikkuda oma kohustusi vaid äriühingu vastu. Juhatuse liikme kohustused tulenevad kas otse seadusest, põhikirjast või ka juhatuse liikmega sõlmitud lepingust. Sellest lähtudes tuleb tõlgendada ÄS § 315 lg-t 2 nii, et aktsiaseltsi võlausaldajal on isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue osaühingu vastu (kahju). Samuti peab võlausaldaja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud mõnda oma kohustust äriühingu vastu, näiteks hoolsuskohustust, ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Hageja ei ole aga sellele tuginenud. Ka võlausaldajal on kohustus esitada nii likvideerimis- kui ka pankrotimenetluses oma nõue õigel ajal. Vajaliku teabe saamiseks avaldatakse kõik likvideerimismenetlust ja pankrotimenetlust puudutavad vajalikud otsused ja määrused Ametlikes Teadaannetes. Menetluses ei vaielda selle üle,
et kõik seaduses ettenähtud määrused ja otsused on õigel ajal avaldatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendasid alama astme kohtud äriseadustiku sätteid erinevalt. Maakohtu arvates saab võlausaldaja pöörata praegusel juhul oma nõude äriühingu juhatuse liikme vastu. Ringkonnakohtu seisukoht, et võlausaldajal on õigussuhe üksnes äriühinguga, mitte selle juhatuse liikmetega, on vastuolus Riigikohtu senise praktikaga. Ekslik on ringkonnakohtu tuvastatu, et kohus algatas PVP Trade AS sundlikvideerimise. Likvideerimise otsustas aktsiaseltsi üldkoosolek. Kostja ei teavitanud likvideerijat AFI Tsantu AO nõudest. Ringkonnakohus määratles valesti võlgniku ja võlausaldaja hoolsuskohustuse täidetuks lugemise eeldused likvideerimis- ja pankrotimenetluses. Juhatuse liikmel on äriseadustikust, tsiviilseadustiku üldosa seadusest ja pankrotiseadusest tulenevalt kohustus edastada likvideerijale ja pankrotihaldurile tõesed andmed äriühingu majandusliku olukorra kohta ja nende andmete alusel peavad likvideerija ja pankrotihaldur saatma teated võlausaldajatele. Hoolsuskohustust ei saa lugeda täidetuks teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, liiati kui võlausaldajaks on välismaal registreeritud äriühing.
8.Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 2 alusel ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
10.Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et äriühingu juhatuse liikmel on õigussuhe üksnes äriühinguga, mitte kolmandate isikutega. Kolleegium jääb kohtuasjas nr 3-2-1-79-05
25.septembri 2005. a tehtud otsuse p-s 12 (RT III 2005, 28, 293) esitatud seisukoha juurde, et juriidilise isiku, sh aktsiaseltsi juhatuse liige võib siiski vastutada ka juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-99-02, p 10 (RT III 2002, 25, 289)). Kolleegium märgib lisaks, et kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama. Öeldu kehtib nii Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 448 tuleneva kui
ka VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tuleneva deliktilise vastutuse rakendamisel. Seaduses sätestatud kohustust rikkunud isik vastutab kahju tekitamise eest süü olemasolul, kusjuures vastavalt TsK § 448 lg-le 2 ja VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse rikkuja süüd. Koos VÕS § 1045 lg 1 pga 7 tuleb rakendada VÕS § 1045 lg-t 3, mille kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Viimati nimetatud sätteid kohaldatakse vastavalt VÕSRS §-le 22 juhul, kui kahju põhjustanud rikkumine pandi toime pärast 1. juulit 2002. a. Kui kahju põhjustanud tegu pandi toime võlaõigusseaduse kehtivuse ajal, siis tuleb kahjuhüvisnõude ulatuse kindlakstegemisel arvestada muu hulgas VÕS § 127 lg-ga 2, mis sätestab, et kahju ei hüvitata ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
11.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, leides, et kostja rikkus ÄS § 306 lg-s 3 ja PankrS §-s 36 sätestatud kohustusi. ÄS § 306 lg 3 järgi (väidetava rikkumise aegses redaktsioonis) oli aktsiaseltsi juhatus kohustatud perioodiliselt andma aru aktsiaseltsi nõukogule äriühingu majandustegevuse kohta. See säte ei kohustanud kostjat informeerima AFI Tsantu AO-d PVP Trade AS likvideerimisest ega PVP Trade AS likvideerijat AFI Tsantu AO nõudest PVP Trade AS vastu.
31.detsembrini 2003. a kehtinud PankrS § 36 sätestas pankrotivõlgniku kohustuse anda kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale tõest informatsiooni äriühingu varade, võlgade ja majandustegevuse kohta. Maakohus luges tuvastatuks, et kostja oli PVP Trade AS juhatuse liige 21. veebruarist 2002. a
1.augustini 2002. a ja 2. aprillist 2004. a 17. maini 2004. a. Kuivõrd PVP Trade AS pankrot kuulutati välja 3. detsembril 2002. a, s.o ajal, mil kostja ei olnud PVP Trade AS juhatuse liige, siis ei saanud kostja rikkuda PankrS §-s 36 sätestatud kohustust ajal, mil AFI Tsantu AO oleks saanud kasutada oma õigust esitada nõue PVP Trade AS pankrotimenetluses. Kuna hageja tugines vaid sellele, et kostja ei teavitanud AFI Tsantu AO-d, et PVP Trade AS likvideeritakse ega PVP Trade AS likvideerijat või pankrotihaldurit AFI Tsantu AO nõudest, siis polnud maakohtul alust ega kohustust võtta seisukohta kostja muude võimalike rikkumiste, näiteks raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise kohta.
12.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus ei põhjendanud, milles seisnes kostja poolt ÄS § 306 lg-s 3 ja PankrS §-s 36 sätestatud kostja väidetavate kohustuste rikkumine, ning jättis käsitlemata põhjusliku seose ja kostja süü küsimused. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et kostjal lasus teavitamiskohustuse täitmise tõendamise koormus. Nagu käesoleva otsuse p-s 10 märgitud, peab hageja, kes põhjendab kahju hüvitamise nõuet seaduses sätestatud kohustuse rikkumisega, tõendama selle rikkumise kui kostja õigusvastase teo. Maakohtu otsusest ei nähtu, mis tõenditega on tõendatud, et AFI Tsantu AO loovutas hagejale kahjuhüvitisnõude. Hageja esitatud nõude loovutamise lepingust (kohtutoimiku lehed 91�93) nähtub, et AFI Tsantu AO loovutas hagejale müügilepingust tuleneva nõude PVP Trade AS (sellel ajal ärinimega Puuviljaparadiisi Aktsiaselts) vastu.
Kolleegium märgib, et kuivõrd AFI Tsantu AO jättis esitama oma nõude PVP Trade AS likvideerimis- ja pankrotimenetluses, siis oleks see asjaolu andnud ilmselt aluse vähendada võimalikku kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.