Vastustaja: kohtutäitur Oksana Kutšmei; asendaja Vladimir Kutšmei Puudutatud isik: Bigbank AS (registrikood: 10183757)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 17. novembri 2016 määrus muutmata.
2.Jätta M.P. määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud M.P. kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Avaldaja M.P. esitas maakohtule 7. juulil 2016 kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 27.06.2016 otsuse peale täiteasjas nr 084/2011/3613. Avaldaja ainsaks sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension summas 349,98 eurot. Muid sissetulekuid avaldajal pole. Kohtutäitur võtab iga kuu avaldaja pangakontolt 105 eurot. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. See tähendab, et kohtutäitur ei tohi arestida avaldaja sissetulekut, mis vastab 349,98 eurole. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et OÜ Floco ja OÜ Sponte juhtimisega on avaldajal võimalik teenida enda ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Avaldaja ei ole nimetatud äriühingutes tegev ja avaldaja ei saa neist äriühingutest mingit sissetulekut. Kohtutäitur ei ole toonud esile asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuksid avaldaja suuremad sissetulekud kui igakuine pension. Avaldajal ei ole võimalik tervislikust seisundist tulenevalt endale ülalpidamist teenida, avaldajal on I astme diabeet, raske kopsuhaigus ja liikumispuue. Ravimise peale kulub kuus juba umbes 100 eurot, samuti tuleb katta elamiskulud. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri väitega, et kaebus oli esitatud 10-päevast kaebetähtaega eirates. Kohtutäitur ei edastanud konto arestimise dokumenti avaldajale isiklikult, vaid avaldaja poja kätte. Poeg, kellega avaldaja koos ei ela, edastas kohtutäituri dokumendid avaldajale umbes nädal aega hiljem. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 17.06.2016 otsus, millega jäeti M.P. kaebus rahuldamata/läbi vaatamata ja kohustada kohtutäiturit tagastama M.P. kontolt äravõetud summad.
2.Puudutatud isik kohtutäitur Oksana Kutšmei avaldas, et ei pea avaldaja kaebust põhjendatuks ning palus jätta maakohtul kaebus rahuldamata. 11. oktoober 2011 esitas Bigbank AS kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks M.P. suhtes. Täitedokumendi kohaselt mõistis maakohus avaldajalt ja J.P.lt solidaarselt sissenõudja kasuks välja võlgnevuse summas 7042,73 eurot ja menetluskulud summas 379,64 eurot. 14. oktoober 2011 alustas kohtutäitur sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas 084/2011/3613 rahalise nõude summas 6849,18 eurot ja täitedokumendist tuleneva lisanduva viivise sundtäitmiseks. Täitemenetluse käigus on võlgniku arvelduskontod arestitud olnud alates 31. oktoobrist 2011. Täitemenetluse käigus tekkis kohtutäituril põhjendatud veendumus, et avaldaja saab rahaliselt hinnatavaid soodustusi või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid OÜ-lt Sponte ja OÜ-lt Floco, mille mõlema osanikuks ja juhatuse liikmeks on avaldaja. Kohtutäitur hindab avaldaja saadavate soodustuste ja muude hüvitiste suuruseks vähemalt 150 eurot kuus. Avaldaja sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstav pension 349,98 eurot kuus, lisaks AS-lt Eesti Väärtpaberikeskuse plaaniline fondipensioni makse summas 41,85 eurot kuus. 12. mai 2016 arestis kohtutäitur avaldaja sissetuleku 30 % ulatuses, s.o igakuiselt pensionist kinnipidamisele kuuluv osa on 104,99 eurot. Kohtutäitur ei nõustu avaldaja väitega, et sissetuleku arestimise akt on avaldajale kätte toimetatud umbes nädal aeg hiljem, kuna on jäetud üleandmiseks avaldaja poja J.P. kätte, kes ei elavat avaldajaga koos. TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Sissetuleku arestimise akt on avaldajale kättetoimetatuks loetud selle kättetoimetamisel 26. mail 2016. J.P. rahvastikuregistrijärgne elukoht on XXX. Sama aadress on rahvastikuregistri andmetel ka J.P. laste elukohaks. TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt oli avaldaja sissetuleku arestimise peale kaebuse esitamise
tähtpäevaks 06. juuni 2016. Eeltoodust tulenevalt oli 08. juunil 2016 esitatud kaebus sissetuleku arestimise akti peale esitatud hilinenult.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 17. novembri 2016 määrusega rahuldamata M.P. kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 27.06.2016 otsusele täiteasjas nr 084/2011/3613. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et 12.05.2016. a sissetuleku arestimise akt tuli avaldajale TMS § 10 lõike 1 kohaselt kätte toimetada. TsMS § 313 lg 2 järgi võib menetlusdokumenti tähitult kätte toimetades anda selle seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Nimetatud isik peab dokumendi esimesel võimalusel andma üle saajale. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Maakohtu hinnangul saab arestimise akti TsMS § 322 lg 1 järgi kättetoimetatuks lugeda menetlusosalisele endale s.o avaldajale, üksnes siis, kui ollakse veendunud, et isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis s.o avaldaja poeg, ka selles eluruumis tegelikult elab. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et avaldaja M.P. elukohaks on XXX. Avaldaja väitel ei ela poeg, J.P., avaldajaga samal aadressil ning on küll märkinud, et poeg elab Kõrvekülas, täpsemat poja aadressi täpsustamata. Samas ei ole avaldaja maakohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et J.P. elab tegelikult mujal. Kohtu päringutest rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, täitemenetluse andmekogusse (täiteasjas nr 084/2011/3612 on J.P. avaldajaga solidaarvõlgnik), nähtub, et registrites on J.P. elukoha aadressiks märgitud XXX. J.P. on enda elukoha sissekirjutusega rahvastikuregistrisse määratlenud ja kohus lähtub sellest. Maakohus leidis, et asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades, tuleb arestimise akt avaldajale TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda kättetoimetatuks 26. mai 2016. Kuivõrd avaldajale on arestimise akt loetud kättetoimetatuks 26. mai 2016 hakkas avaldaja kaebuse esitamise tähtaeg kulgema kättetoimetamisele järgnevast päevast (TsÜS § 135 lg 1) s.o 27. mai 2016 ning tulenevalt TMS § 217 lg 1 tuli avaldajal kaebus arestimise aktile esitada hiljemalt 06. mail 2016. Avaldaja esitas kaebuse 08. juuni 2016, seega hilinenult TMS § 217 lg 1 kohaselt. Kohtutäitur saab TMS § 217 lg 2 alusel kaebuse esitamise tähtaega ennistada TsMS-s sätestatud korras. TMS § 216 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Asja materjalide kohaselt ei ole avaldaja esitanud kohtutäiturile avaldust menetlustähtaja ennistamiseks ning kohus ei saa seadusest tulenevat tähtaega muuta, sest kaebetähtaeg on õigust lõpetav. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kohtutäitur on õigesti jätnud avaldaja 08. juuni 2016 kaebuse arestimise aktile 27. juuni 2016 otsusega läbi vaatamata ning avaldaja kaebuse rahuldamata.
4.Maakohus leidis, et kohtutäitur on kaebuse läbivaatamisel toiminud vastuoluliselt, jättes kaebuse tähtaja minetamise tõttu läbi vaatamata ning sisuliselt kaebuse siiski läbi vaadanud. Maakohus pidas põhjendatuks kaebus sisuliselt läbi vaadata. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja sissetulekuks pension 349,98 eurot kuus ja plaaniline fondipension 41,85 eurot kuus, millest kohtutäitur on arestinud 104,99 euro suuruse osa. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et juhul, kui võlgnik saab sissetulekut varjatult, saab arvesse võtta ka varjatud sissetuleku osa võlgniku avalike sissetulekute arestimisel. Avaldaja vastuväidete kohaselt ei ole kohtutäitur tõendanud, et avaldaja saab rahaliselt hinnatavaid soodustusi ja hüvesid 150 euro ulatuses kuus. Maakohus leidis, et äriregistri väljavõttest nähtuvalt on avaldaja OÜ Sponte ainus juhatuse liige ja 87,5% osalusega osanik, ettevõtte käive oli 2015. aastal 16 000 eurot ja kasum 2 eurot. Lisaks on avaldaja OÜ-s Floco juhatuse liige ja 6,25% osalusega osanik, ettevõtte käive oli
äriregistri andmetel 2015. aastal 268 365 eurot ja kasum 14 353 eurot. Sõidukite registrist nähtuvalt on avaldaja märgitud sõiduki Ford Galaxy (registreerimismärgiga XXX) ja haagise (registreerimismärgiga XXX) kasutajaks. Usutav ei ole maakohtu arvates avaldaja väide, et ta ei saa äriühingute juhatuse liikmena tegutsemise eest mingit tasu või hüve. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kõrgharidusega ning endi sõnul ka varasemalt erinevate äridega tegelenud avaldaja tegutseb äriühingute juhatuses ilma selle eest mingitki hüve saamata. Ka avaldaja märkimist äriühingule kuuluva auto ja haagise kasutajana võib teatud juhtudel pidada rahaliselt hinnatavaks soodustuseks. Arvestades avaldaja positsiooni äriühingutes OÜ Sponte ja OÜ Floco ja sellega kaasnevaid kohustusi sh vastutust ning äriühingute käivet ja tegutsemise kasumlikkust majandusaasta aruannete kohaselt, leidis maakohus, et ilmselgelt saab avaldaja äriühingutest mingeid rahaliselt hinnatavaid soodustusi või hüvesid. Kuna maakohtul ja ka kohtutäituril puuduvad andmed täpsete summade kohta, on maakohtu hinnangul välja toodud summa 150 eurot kuus mõistlik.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.M.P. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 17. november 2016 määrus ja teha uus lahend, millega M.P. kaebus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud TsMS § 322 lg 1 ebaõigesti. Maakohus on järeldanud, et kuna kohtutäituri arestimise akti sai 26. mai 2016 aadressil XXX allkirja vastu kätte J.P., siis saab lugeda TsMS § 322 lg 1 kaudu dokumendi kättetoimetatuks määruskaebuse esitajale endale. Maakohus on lähtunud J.P. rahvastikuregistri sissekirjutusest aadressile XXX. Maakohus on ise järeldanud, et arestimise akti saab TsMS § 322 lg 1 järgi kättetoimetatuks lugeda menetlusosalisele endale, s.o avaldajale üksnes siis, kui ollakse veendunud, et isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis, ka selles eluruumis tegelikult elab. Samas on maakohus lähtunud rahvastikuregistri andmetest, mis ei tähenda aga konkreetsel aadressil elamist. Määruskaebuse esitaja kinnitas istungil, et J.P. elab juba üle kahe aasta eraldi XXX, koos oma elukaaslase ja lastega. Maakohus on rikkunud uurimisprintsiipi, kuna pole selgitanud välja, kas määruskaebuse esitaja ja J.P. elavad reaalselt koos ja moodustavad leibkonna. Maakohtu etteheide, et määruskaebuse esitaja ei täpsustanud J.P. täpsemat aadressi XXX, on põhjendamatu. Maakohus oleks pidanud uurimisprintsiipi rakendades ise neid täpsustavaid asjaolusid küsima. Maakohus oleks pidanud jätma kaebuse läbi vaatamata, kui leidis, et kaebus kohtutäiturile oli esitatud tähtaega rikkudes ja maakohus poleks pidanud tegema asjas sisulist otsust ega andma hinnangut sisuliste asjaolude kohta. Maakohus on ekslikult leidnud, et määruskaebuse esitaja on äriühingutes OÜ Sponte ja OÜ Floco tegev ja saab juhatuse liikmena tegutsemise eest mingit tasu või hüve. Maakohtu järeldused on ebaõiged ja arusaamatud. Maakohus on jätnud arvestamata, et määruskaebuse esitaja on 100 % töövõimetu, sügava liikumispuudega ja diabeetik. Äriühingute puhul on objektiivselt tuvastatav, kas juhatuse liige saab oma töö eest tasu ja kas omanik saab äriühingust dividende. Ei kohtutäitur ega maakohus pole toonud esile asjaolusid, et määruskaebuse esitaja saaks OÜ-st Sponte või OÜ-st Floco dividende või juhatuse liikme tasusid. Määruskaebuse esitajal ei ole võimalik tervislikust seisundist tulenevalt äriühinguid juhtida, autosid remontida ega mingeid sularahakäibeid tekitada. Määruskaebuse esitaja on ennast selguse huvides OÜ Sponte juhatusest tagasi kutsunud. OÜ Floco puhul on vaja enamusosanike otsust, määruskaebuse esitaja on selles osas osanike poole pöördunud, ja kui seda otsust lähiajal ei tule, siis astub määruskaebuse esitaja ise juhatuse liikme kohalt tagasi. OÜ Sponte ega OÜ Floco osalusi ei ole määruskaebuse esitajal võimalik võõrandada, kuna need on kohtutäituri poolt arestitud. Kui kohtutäitur leiab, et need osalused omavad mingit väärtust, on kohtutäituril olnud võimalus need realiseerida ja saada selle arvelt sissenõudja nõudele rahuldust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja, kohtutäitur Oksana Kutšmei, ei pea esitatud määruskaebust põhjendatuks ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja seisukohtade kohaselt on vastustaja õiguspäraselt lugenud TsMS § 322 lg 1 järgi määruskaebuse esitajale kohtutäituri poolt täiteasjas nr 084/2011/3613 tehtud sissetuleku arestimise akti ärakirja kättetoimetatuks 26. mail 2016. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et määruskaebuse esitaja 08. juuni 2016 kaebus sissetuleku arestimise osas tuli jätta läbi vaatamata kaebeõiguse minetamise tõttu seoses seadusega ettenähtud kaebetähtaja möödalaskmisega. Paar kuud enne määruskaebuse esitaja sissetuleku arestimise akti ärakirja kättetoimetamist on kohtutäituri büroo kuller J.P.le täiteasjas 084/2015/1971 teinud kolm katset dokumentide edastamiseks aadressile XXX: (1) 29. märtsil 2016 kell 10.21 teatas J.P. elukaaslane, et J.P. ei ole kodus, (2) samal päeval kell 19.05 samal aadressil teatas J.P. ema, et J.P. ei ole kodus, (39 30. märtsil 2016 keeldus J.P. isiklikult kirja vastu võtmast. Määruskaebuse esitaja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et kohtutäituri poolt täiteasjas nr 084/2011/3613 tehtud sissetuleku arestimise akti ärakiri ei ole talle 26. mai 2016 seisuga kätte toimetatud. Määruskaebuse esitaja ei ole ka taotlenud 08. juuni 2016 kohtutäiturile esitatud kaebuses ega ka hiljem kaebuse esitamise tähtaja ennistamist TMS § 217 lg 2 sätestatud korras. Asjakohane ei ole määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt sissetuleku arestimise akti peale kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise tagajärjel jääb ta pension alatiseks arestituks. Sissetuleku arestimise tingimuste ülevaatamise aluseks on võlgniku TMS § 134 lg 1 järgne avaldus ning selle avalduse kohta tehtav kohtutäituri otsus on vaidlustatav. Vastustaja tegevus määruskaebuse esitaja pangakonto arestimisel on olnud õiguspärane. Olukorras, kus määruskaebuse esitaja pangakontole laekuva sissetuleku suurus on 391,83 eurot puudub alus ja ka mõistlik põhjus jätta määruskaebuse esitaja konto viidatud summast suuremas ulatuses arestimata. Viimane määruskaebuse esitaja konto arestimise tulemusena kinnipidamine toimus 17. veebruaril 2016. Siis laekunud rahalised vahendid summas 40,28 eurot on kohtutäituri poolt määruskaebuse esitajale 26. veebruaril 2016 tagastatud. Viimane enne 17. veebruari 2016 toimunud kinnipidamine oli 21. augustil 2014. Kogu määruskaebuse esitaja kontole laekuv sissetulek jääb määruskaebuse esitaja kätte.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu
17.novembri 2016 määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus toiminud vastuoluliselt leides, et esineb alus jätta avaldaja kaebus läbi vaatamata, kuid sellegipoolest on maakohus kaebuse sisuliselt läbi vaadanud. Samale vastuolule viitas maakohus ka kohtutäituri tegevust käsitledes. Kõnealune vastuolu ei toonud siiski kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist ega ole kohtumääruse muutmise aluseks.
8.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu oleks maakohus kohaldanud TsMS § 322 lõiget 1 ebaõigesti. Väär on käsitlus, justkui võimaldaks TsMS § 322 lg 1 lugeda menetlusdokument kätte toimetatuks üksnes niisuguse isiku vahendusel, kes kuulub dokumendi adressaadiga ühte leibkonda. TsMS § 322 lg 1 võimaldab dokumendi lugeda kättetoimetatuks ka selle kättetoimetamisega saaja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14-aastasele isikule. TsMS § 322 lg 1 kohaldamisel omab peamist tähtsust see, et tegemist oleks dokumendi adressaadi (s.o praegusel juhul määruskaebuse esitaja) eluruumiga, puudub vaidlus, et XXX on määruskaebuse esitaja elukoht.
Isik, kellele kättetoimetamisega saab TsMS § 322 lg 1 järgi lugeda dokumendi selle tegelikule adressaadile kättetoimetatuks, ei pea olema adressaadiga igapäevaselt ühises leibkonnas elav isik. Tegemist võib olla perekonnaliikmega, perekonna teenistuses oleva isikuga või muu isikuga, kes elab püsivalt adressaadiga samas eluruumis (nt eluruumi osa üürnik).
9.Menetluses poolte esitatud andmete ja maakohtu enda tehtud päringute põhjal oli maakohtul piisavalt alust, et pidada J.P. elukohaks aadressi XXX. Kohus lähtus põhjendatult erinevatesse registritesse teostatud päringutest ning asus seisukohale, et J.P. on määratlenud oma elukoha kandega rahvastikuregistrisse, millest saab menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtuda. Sellises olukorras puudus alus asuda teostama uurimisprintsiipi ja välja selgitama J.P. võimalikku alternatiivset elukohta. Kohtutäituri selgitustest nähtub lisaks, et paar kuud enne määruskaebuse esitaja sissetuleku arestimise akti ärakirja kättetoimetamist tegi kohtutäituri büroo kuller J.P.le täiteasjas 084/2015/1971 kolm katset dokumentide edastamiseks aadressile XXX. Esimesel katsel teatas J.P. elukaaslane, et J.P.d pole kodus. Teisel katsel teatas J.P. ema, et J.P. pole kodus. Kolmandal katsel keeldus J.P. isiklikult dokumente vastu võtmast. Lisaks sellele võttis J.P. 26. mail 2016 aadressil XXX vastu M.P. sissetuleku arestimise akti ärakirja. Eeltoodust lähtudes luges maakohus õigesti arestimise akti kaebajale kättetoimetatuks 26. mail 2016 ning kaebus kohtutäiturile tuli esitada hiljemalt 6. juunil 2016.a. Kaebus kohtutäiturile on esitatud hilinemisega ning esines alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.
10.Maakohtu määruse muutmise aluseks ei ole ka määruskaebuses esitatud ülejäänud väited. Kohtutäitur on põhjendatult viidanud TMS § 134 lg-le 1, mille kohaselt on võlgnikul õigus tema varalise seisundi muutumise korral esitada kohtutäiturile avaldus, teavitades kohtutäiturit oma sissetuleku suuruse muutumisest. Seega ka juhul, kui määruskaebuse esitaja kutsutakse äriühingute juhatuse liikme kohtadelt tagasi, on kaebajal võimalik esitada kohtutäiturile sellekohane avaldus. Muuhulgas ei anna kohtutäituri 27.06.2016. a otsuse tagasiulatuvaks tühistamiseks alust asjaolu, et kaebaja võib olla hiljem (st määruskaebuse esitamise aja seisuga detsembris 2016) astunud või kutsutud tagasi äriühingu juhatuse liikme kohtadelt. Ringkonnakohus ei käsitle täiendavalt määruskaebuses esitatud väiteid seoses sellega, kas kaebaja sai 27.06.2016. a seisuga sissetulekuid OÜ-dest Sponte ja Floco, kuna määruskaebuse esitaja ei järginud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud kohtustuslikku kohtueelset menetlust (TMS § 218 lg 1 teine lause).
11.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. M.P. kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud. Kohtutäituril ei ole asja materjalidest nähtuvalt hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.