lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-20-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 13.03.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-20-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
13.03.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
933
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon

3-2-1-20-02 Tartu, 13. märts 2002. a Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull, J. Luik OÜ Raideval hagi Valgjärve Puidutööstuse OÜ vastu 65 938 krooni 40 sendi saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-308/01 OÜ Raideval kassatsioonkaebus 11. veebruar 2002. a, kirjalik menetlus Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vastavalt 10. detsembri 1999. a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile müüs OÜ Raideval kostjale kuusepalke, mille eest kostja kohustus tasuma 65 938 krooni 40 senti. Hagiavalduses palus hageja nimetatud summa kostjalt välja mõista, kuna palgid on kostjale üle antud, kuid ta ei ole ostu eest tasunud.
2.Kostja vastuväidete kohaselt on ta ostuhinna tasunud hageja esindajale A. Kustavusele, kes esitas
1.jaanuarist 2000. a 31. märts 2000. a kehtiva volikirja täitmise vastuvõtmiseks.
3.Põlva Maakohtu 14. märtsi 2001. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli A. Kustavusel ostu-müügilepingu sõlmimise ajal 10. detsembril 1999. a kehtiv volitus, kuid asjaolu, et A. Kustavus esitas kostjale täitmise vastuvõtmisel 17. ja 24. märtsil 2000. a sama aasta 1. jaanuaril välja antud volikirja, näitab, et varasemad volitused olid kaotanud kehtivuse. Äriregistri andmete ja seaduse kohaselt on OÜ Raideval juhatajal A. Tiimusel ainuisikuliselt õigus anda osaühingu nimel volitusi. Kohtumenetluse käigus tehtud käekirja ekspertiisiaktist selgus, et 1. jaanuarist 31. märtsini 2000. a kehtinud volikirjal ei olnud A. Tiimuse allkiri. Tema nime oli volikirjale kirjutanud keegi teine Järelikult puudus A. Kustavusel 17. ja 24. märtsil 2000. a, kui toimus lepingu täitmine, volitus hageja nimel tegutsemiseks ja hageja ei kiitnud sellist tegutsemist tagantjärele heaks. Hageja kiitis heaks lepingu sõlmimise, kuid see ei tähenda heakskiitu lepingu täitmisele. Vastavalt TsÜS §-le 68 ei too tehingu ühe osa kehtetus kaasa teiste osade kehtetust, kui võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka kehtetu osata. Järelikult ei tähenda tehingu ühe osa heakskiitmine tehingu heakskiitmist tervikuna. Kuna kostja täitis lepingu volituseta tegutsenud isikule, on täitmine tühine ja kostjalt tuleb välja mõista ostu-müügilepingu järgi tasumisele kuuluv. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2001. a otsusega tühistati maakohtu otsus. Otsuse kohaselt on asjas tõendatud kostja poolt metsamaterjali müügilepingust tuleneva müügihinna tasumine. Kohustuse täitmise vastuvõtmisel esitas A. Kustavus volikirja ning kuigi sellel ei olnud A. Tiimuse allkirja, ei välista see iseenesest volituse kehtivust. Volituse andis A. Kustavusele A. Vallaots.

Volikirja ei muuda õigustühiseks asjaolu, et sellele on juhatuse liikme nime all alla kirjutanud isik, kes kasutas talle antud volituste piires edasivolitamist. Isegi juhul, kui A. Kustavusel puudus volitus täitmise vastuvõtmiseks, tuleb lugeda kostja võlast vabanenuks, kuna A. Kustavusel oli õigusnäivus selles, et ta on õigustatud täitmist vastu võtma. Pooltevaheliste suhete iseloomust võib järeldada, et kostjal puudus alus eeldada, et volikiri ei ole kehtiv. A. Kustavus andis raha edasi OÜ-le Viraatus Service. Seega tuleb lugeda kostjapoolne oma kohustus täidetuks ka seetõttu, et kohustuse täitmisest saadut on kasutatud hageja kohustuste täitmiseks kolmanda isiku ees.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kassatsioonkaebuses leidis hageja, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus menetlusnorme. Kohtuotsusest ei nähtu, mis tõendab asjaolu, et vaatamata esindaja võltsitud volikirjale ei ole volituste olemasolu välistatud ning mille alusel järeldab kohus, et esindaja õigusnäivuse tõttu saab kohustist lugeda täidetuks. Taoliste järeldustega rikkus kohus TsMS § 330 lg 4. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu väide, et kohustis tuleb lugeda täidetuks, kuna kohustise täitmisest saadut on kasutatud saaja kohustuste täitmiseks kolmandate isikute ees. ÄS § 180 lg 1 kohaselt esindab ja juhib osaühingut juhatus. Samas ei ole tõendatud, et OÜ-l Raideval oli täitmata kohustusi OÜ Viraatus Service ees. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et A. Vallaotsal oli edasivolitamise õiguse alusel õigus esindada OÜ Raideval.
6.Kostja ei ole kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust esitanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
8.TsÜS § 98 lg 1 kohaselt on volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Esindaja volitust väljendab TsÜS § 99 lg 1 kohaselt temale esindatava poolt antud volikiri. Volitus võib TsÜS § 100 lg 1 järgi olla tähtajaline või tähtajatu.
9.Kui isik müüb kaupu või osutab teenuseid teise isiku ülesandel, loetakse teda TsÜS § 98 lg 3 alusel volitatuks sellest tulenevaid tehinguid tegema. Sellest sättest järeldub, et kaupade müügi või teenuste osutamise puhul ei ole vajalik volitatu volituste kontroll. Käesoleval juhul ei ole pooltel vaidlust, et A. Kustavusel OÜ Raideval esindajana oli volitus ostu-müügilepingut sõlmida ja ta oli sellega õigustatud samuti lepingust tulenevaid õigustoiminguid tegema. A. Kustavus esines hageja volitatud esindajana ning kostjal ei olnud põhjust kahelda hageja töötaja A. Kustavuse volitustes, kuna too oli kostjaga korduvalt metsamaterjali ostu" müügilepinguid sõlminud. Raha vastuvõtmisel esitas A. Kustavus pealegi kostjale volikirja. Alles hiljem kohtuekspertiisi tulemusel selgus, et volikirjale ei olnud alla kirjutanud selleks õigustatud isik. Kui volitaja tahtis välistada voliniku õigust lepingu täitmiseks raha vastu võtta, oleks ta pidanud sellest eraldi kostjale teatama enne, kui kostja lepingu järgi hagejale tasumisele kuuluva ostusumma A. Kustavusele ära maksis. Kostja oli veendunud, et tasub võla isikule, keda hageja on volitanud täitmist vastu võtma.
10.Väär on kassatsioonkaebuse väide TsMS § 330 lg 4 rikkumise kohta apellatsioonikohtu poolt. Ringkonnakohus asus õigustatult seisukohale, et kohustis hageja ees on täidetud. Küsimus

A. Kustavuse poolt 17. ja 24. märtsil 2000. a esitatud volikirja ehtsusest ei oma eelmärgitu põhjal pooltevahelise vaidluse lahendamisel tähtsust.

11.Hagiavaldus esitati lepingujärgse kohustuse täitmise nõudes. Kas kohustuse täitmisest saadut on väidetavalt kasutatud hageja kohustuste täitmiseks kolmandate isikute ees, ei oma hageja nõude suhtes tähtsust. See ei saa kinnitada ega ümber lükata kostja poolt kohustuse täitmise fakti. J. Odar, A. Kull, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.