Kohtulahend

Hagejale pakuti kodanikukaitsejärelevalve büroo riskianalüüsi peaspetsialisti ametikohta ja teatati vabast tõrjuja-päästja ja lukksepa ametikohast. Hagejale ei pakutud kõiki vabu ametikohti. Kostjal oli täitmata üksteist ametikohta, mis vastasid hageja haridusele ja kvalifikatsioonile, samuti oli vaba valvuri ja koristaja töökoht. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 21. veebruari 2001. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja uue otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on töövaidluses kostjaks Eesti Vabariik. Harju maavanema kinnitatud põhimääruse kohaselt on Harjumaa Päästeteenistus Harju Maavalitsuse hallatav riigi päästeasutus, s.o riigiasutus Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 sätete kohaselt. TsÜS §-st 6 lg 3 tulenevalt ei ole riigiasutused juriidilised isikud, küll osaleb tsiviilõigussuhtes juriidilise isikuna riik, kes teostab juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. Seega on käesolevas tsiviilasjas kostjaks Eesti Vabariik. Arvestades aga, et vaidluses on Harju Päästeteenistuse töötaja, Harjumaa Päästeteenistus on aga riigiasutus, kelle kaudu Eesti Vabariik selles tööõigussuhtes osaleb, siis oli see asutus TsMS §-st 84 lg 2 tulenevalt õigustatud kohtuvaidluses riigi seadusliku esindajana osalema. Maakohus tuvastas, et Harjumaa Päästeteenistuse juhtkonnas toimus töö ümberkorraldamine, mis tõi kaasa hageja ametikoha koondamise, hagejaga lõpetati tööleping koondamise tõttu kooskõlas TLS §ga 98; hageja koondamine ei olnud seotud tema tegevusega usaldusisikuna; kostja ei rikkunud TLS § 99 ega pidanud eelistama hagejat teisele töötajale, kes täitis allesjääva majandusala direktori ametikoha. Pooled ei ole neid järeldusi vaidlustanud. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hagejaga lõpetati tööleping tööandja asukoha tööinspektori nõusolekuta. Kostja pöördus 27. aprillil 1998. a kirjaga asukohajärgse Tallina ja Harjumaa Tööinspektsiooni poole, et saada tööinspektori nõusolekut hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks. Töölepingu lõpetas kostja pärast peatööinspektorilt nõusoleku saamist. Asjaolu, et tööinspektsiooni juhataja korraldab tööinspektorite tööpiirkonnad, ei muuda peatööinspektori nõusolekut ebaseaduslikuks. Tööinspektsiooni juhataja korraldusel on vaid inspektsioonisisese tööjaotuse tähendus, sellel ei ole kohustuslikku tähendust väljapoole tööinspektsiooni. Keegi asjaosalistest ei ole väitnud, et tööinspektsiooni juhatajal on õigus anda inspektsiooni sisemise tööjaotuse küsimuses üldkohustuslikke ettekirjutusi. Peale selle ei saa täitmiseks kohustuslik olla avaldamata ettekirjutus. Asjaosalised ei väida, et osundatud korraldus tehti avalikult teatavaks. Sellest tulenevalt on põhjendatud kostja väide, et töölepingu lõpetamiseks oli tal tööinspektorilt saadud nõusolek kooskõlas TLS §-s 94 sätestatuga. Maakohus ei olnud pädev hindama tööinspektori nõusoleku andmise õigust. Tööinspektori tegevuse peale võis hageja kaebuse esitada halduskohtule. Ebaõige on maakohtu järeldus, et töölepingu lõpetamine hagejaga oli ebaseaduslik seetõttu, et talle ei pakutud kõiki vabu ametikohti. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et kostja pakkus hagejale kolme talle sobivat töökohta: riskianalüüsi peaspetsialisti, tuletõrjuja-päästja ja lukksepa töökohta, kuid hageja ei

nõustunud ühegagi neist. Tööandjal oli hagejaga töölepingu lõpetamisel üksteist vaba ametikohta. Maakohtu järeldus, et kõik need töökohad sobinuksid hageja haridusele ja kvalifikatsioonile, ei põhine tõenditel. Kostja 17. juuni 1998. a õiendi kohaselt eeldas avalike suhete korraldaja ametikoht ajakirjanduslikku kõrgharidust või tuletõrje- ja päästealast eriharidust ja kogemust ajakirjanduslikul tööl; side- ja informaatika peaspetsialisti ametikoht erialast kõrg- või kutsekeskharidust ning infotehnoloogia vanemspetsialisti ametikoht vastavat kõrg- või kutsekeskharidust. Hageja ei ole väitnud, et need eeldused oleksid tema puhul täidetud. Hageja ei olegi nimetatud ametikohtade pakkumata jätmist kostjale ette heitnud. Küll aga leidis hageja, et kostja oleks pidanud lisaks pakutud töökohtadele pakkuma talle tööd kas operatiivkorrapidajana, operatiivkorrapidaja abina, valvurina või koristajana. Kostja põhjendas nende töökohtade pakkumata jätmist asjaoluga, et hageja ei olnud ainus, kelle ta koondas, seetõttu tuli tal kui tööandjal otsustada, kellele millist töökohta pakkuda. Mitme koondatava olemasolul on tööandjal õigus otsustada, kellele neist millist tööd pakkuda. Kostja pidas hageja jaoks kõige sobivamaks riskianalüüsi peaspetsialisti kohta, millest hageja aga keeldus. Hageja ei põhjendanud, miks see ametikoht talle ei sobinud. Hageja poolt kirjalikule tööpakkumisele tehtud märkusest järeldub, et ta pidas enda koondamist ebaõigeks ega olnudki talle pakutavatest töökohtadest huvitatud. Hageja on tööandjale ette heitnud, et talle kõiki vabu töökohti ei pakutud, kuid ei ole kordagi väitnud, et ta tegelikult kas või ühele vabadest töökohtadest oleks soovinud tööle asuda. Hageja suhtumine töökohtadesse, mida kostja talle ei pakkunud, nähtub tema 27. aprillil 1998. a Riigi- ja Omavalitsuse Töötajate Ametiühingute Liidu juhatuse esimehele ja tööinspektorile esitatud kirjast. Selles pidas hageja küüniliseks ja mõnitavaks Harjumaa Päästeteenistuse direktori poolt sekretariaadi juhatajale T. Roostalule kui kõrgharidusega elujõulisele juhtimiskogemustega spetsialistile seoses koondamisega tõrjuja-päästja või koristaja töökoha pakkumist. Sellest võib järeldada, et hageja, kes oli seni töötanud direktori asetäitja ametikohal, pidanuks mõnitavaks talle kvalifitseerimata või juhtimiskogemust mittenõudva töö pakkumist. TLS § 98 lg 2 eesmärgiks ei ole kohustada tööandjat pakkuma töötajale formaalselt neid töökohti, millistest töötaja ei ole huvitatud, vaid tagada, et võimaluse korral saaks töötaja jätkata tööd sama tööandja juures. See eesmärk oli hagejale sobiva töö pakkumisega täidetud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Ebaõige on Eesti Vabariiki kostjaks pidada. Maakohus pidas Harjumaa Päästeteenistust kui juriidilist isikut hageja tööandjaks. Apellatsioonikohus ei põhjendanud, miks ta hindas seda maakohtust erinevalt. Tööandjal ei olnud töölepingu lõpetamiseks piirkondliku tööinspektori nõusolekut. TLS § 94 kohaselt võis töötajaid esindava isikuga tööandja algatusel lõpetada töölepingu üksnes tööandja asukoha tööinspektori nõusolekul. Harjumaa Päästeteenistuse administratsioon asub Keilas. Tööandja ei pöördunud oma asukohajärgse Keila valla tööinspektori poole nõusoleku saamiseks. Tallinna ja

Harjumaa Tööinspektsiooni peatööinspektori E. Hinno nõusolekust ei nähtu, et ta oleks olnud TLS § 94 järgi kohane tööinspektor. TsMS §-de 1 lg 2; 4 lg 1 ja 6 sätte ja mõttega on vastuolus apellatsioonikohtu seisukoht, et maakohus ei võinud hinnata, kas tööinspektoril oli piisav alus töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmiseks ning kas selle andmine oli otstarbekas. Maakohus andis töövaidlust lahendades ühtlasi hinnangu tööandja ja peatööinspektori tegevusele. Tööandjal oli üksteist vaba töökohta, milledest hagejale oleks tulnud pakkuda vähemalt viit. Hagejale pakuti kodanikukaitsejärelevalve büroo riskianalüüsi peaspetsialisti, tõrjuja-päästja ja lukksepa ametikohta. Riskianalüüsi peaspetsialisti ametikohast hageja keeldus, kuna selline ametikoht reaalselt puudus. Pakkumata jäeti operatiivkorrapidaja ja tema abide ametikohad. Rikkudes TsMS § 316 lg 1 ja 332 nõudeid, ei motiveerinud apellatsioonikohus, miks ta hindas teisiti tõendeid hagejale tehtud tööpakkumiste ja hageja hariduse vastavust vabadele ametikohtadele. Oletuslik on apellatsioonikohtu järeldus, et hageja ei soovinud reaalselt tööle asuda. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja pidas apellatsioonikohtu otsust õigeks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse põhjendused ei anna selle tühistamiseks alust. Kolleegium ei pea vajalikuks apellatsioonikohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonikohus on Harjumaa Päästeteenistuse põhimäärust ja Vabariigi Valitsuse seadust kohaldades teinud õige järelduse, et käesolevas töövaidluses on kostjaks Eesti Vabariik, kes teostab oma õigusi ja kohustusi riigiasutuste kaudu. Harjumaa Päästeteenistus on Harju Maavalitsuse hallatav riigiasutus. Hagejaga töölepingu sõlmimise ja lõpetamise ajal kehtinud Harju maavanema korraldusega kinnitatud Harjumaa Päästeteenistuse põhimääruse kohaselt oli päästeteenistuse direktoril õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist päästeteenistuse koosseisu kuuluvaid ametnikke ning sõlmida, muuta ja lõpetada töölepinguid päästeteenistuse töötajatega. Tööõigussuhtest tekkinud vaidluses on kostjaks käesolevas tsiviilasjas Eesti Vabariik Harjumaa Päästeteenistuse kaudu. Hagejaga töölepingu lõpetamiseks oli tööandjal pädeva tööinspektori nõusolek. Kohus tuvastas, et enne töölepingu lõpetamist pöördus tööandja TLS § 94 nõudeid täites asukohajärgse Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni poole töölepingu lõpetamiseks nõusoleku saamiseks. 5. mail 1998. a andis peatööinspektor E. Hinno nõusoleku hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Lisaks apellatsioonikohtu otsuse põhjendustele tööinspektori nõusoleku seaduslikkuse kohta ja vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et toimikus on maakohtule esitatud Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni juhataja 1. aprilli 1998. a korraldus, millega kehtestati inspektorite tööpiirkonnad ettevõtete tegevusalade järgi ja territoriaalselt (v.a ettevõtted, milliseid teenindatakse tegevusalade järgi). Selles töökorralduses oli tegevusala järgi riigiasutuste tööinspektoriks E. Hinno ja territoriaalseks tööinspektoriks Keila vallas A. Suviste. Hageja on vääriti mõistnud eeltoodud

korralduse sisu - peatööinspektor E. Hinno oli 5. mail 1998. a hagejaga töölepingu lõpetamiseks nõusolekut andes Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonis riigiasutuste tööinspektoriks. Kuna apellatsioonikohus tugines maakohtus tuvastatule, et hageja koondamine ei olnud seotud tema tegevusega usaldusisikuna ja seda asjaolu pooled ei vaidlustanud ega ole seda vaidlustanud kassatsioonkaebuses ka hageja, siis ei oma käesolevas vaidluses tähendust, millises korras võiks vaidlustada töölepingu lõpetamiseks antud tööinspektori nõusolekut. TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohus ei ole neid nõudeid rikkunud. Tuvastatud asjaoludest ja tõenditest järeldust tehes on kohus põhjendatult märkinud, et TLS § 98 lg 2 kohaselt on enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd, mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk oli hagejale sobiva töö pakkumisega täidetud. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. veebruari 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.