Xxxhagi Aktsiaselts XXX vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr 4-1/1852)
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxx(isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Nezgovorova Kostja: Aktsiaselts XXX (registrikood XXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja Xxx(isikukood XXX) hagi kostja Aktsiaselts XXX (registrikood XXX) vastu pooltevahelise 2. juuli 2012 töölepingu kostjapoolse
18.septembri 2014 ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt Xxx kostja Aktsiaselts XXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 455,01 eurot (lepingulise esindaja kulu 400 eurot ja tõlkekulu 55,01 eurot).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
2-15-790 eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Xxx(hageja, töötaja) esitas 17. oktoobril 2014 Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Aktsiaselts XXX (kostja, tööandja) vastu pooltevahelise 2. juuli 2012 töölepingu kostjapoolse 18. septembri 2014 ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. TVK jättis avalduse 17. detsembri 2014. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1852 rahuldamata.
2.Hageja esitas 16. jaanuaril 2015 kohtule hagiavalduse sama nõudega ja vaidlustas seeläbi TVK otsuse. Kohus võttis hagiavalduse 2. veebruari 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja esitas 16. veebruaril 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas 20. märtsil 2015 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.
3.Kohus määras 23. aprilli 2015. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad ja taotlused, samuti menetluskulude nimekirjad ja neile vastused. Lisaks esitas hageja hilinenult 15. mai 2015 täiendava taotluse, mille kohus jättis 20. mai 2015. aasta määrusega menetlemata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
4.Hageja leiab, et kostja ütles töölepingu alusetult koondamise tõttu üles. Hageja põhiväited on järgmised: − hageja töötas kostja juures töölepingu alusel juristina ja täitis oma tööülesandeid kohaselt; kostjal oli hagejale tööd anda, aga sellegi poolest ütles kostja töölepingu koondamise alusel üles; − kostja ei tohtinud hagejat koondada põhjusel, et soovis korraldada juriidilise teenuse hankimise ümber kolmandatelt isikutelt teenuse ostmisena; − lisaks ei võinud kostja hagejat koondada ka seepärast, et hageja oli valitud töötajate esindajaks; − lõpuks rikkus kostja koondamise korda sellega, et ei pakkunud hagejale teist tööd.
5.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt olid menetluskulud kokku 924 eurot (sh lepingulise esindaja tasu tunnihinnaga 108 eurot 7,5 h eest ja tõlkekulud 60 eurot). Hageja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
6.Hageja vaidleb kostja menetluskulude nimekirjale vastu ja leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on ülepaisutatud: kostja dokumendid ei ole mahukad ja sisaldavad kostja varem esitatud vastuväiteid. Hageja hinnang kostja kuludele on järgmine: kostja hagile vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 h, kostja 16. aprilli 2015 vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 h, kostja 4. mai 2015 vastuse põhjendatud ja vajalik ajakulu on 45 min ja 14. mai 2015 vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 h.
2 (6)
2-15-790 Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − kostja ütles töölepingu üles õiguspäraselt, sest ta sõlmis nii Eestis kui Venemaa Föderatsioonis õigusabi teenuse ostmiseks lepingud kolmandate isikutega ega vajanud enam koosseisulist juristi; − kostjale ei ole teada, et hageja oleks valitud töötajate esindajaks; − kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda, kostja töötajate arv on hageja koondamise ajal ja seejärel ka tervikuna vähenenud.
8.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandud kulusid summas 588,34 eurot (lepingulise esindaja tasu 6 h 40 min eest tunnihinnaga 80 eurot, kokku 533,33 eurot ja tõlkekulu 55,01 eurot). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga.
9.Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja leiab, et tõlketööde tasumise kulu summas 60 eurot on tõendamata. Hagiavalduse koostamise eest ei ole tasu väljamõistmine põhjendatud, kuna see oli koostatud ja allkirjastatud hageja poolt isiklikult, mitte aga lepingulise esindaja poolt.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − pooled sõlmisid 2. juulil 2012 tähtajatu töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juures tööle õigusnõustaja ehk juristina (TVK tl 224–226, tõlge tl 12–14); töötasu kokkulepet muudeti töölepingu 17. detsembri 2013 lisaga nr 1 (TVK tl 223, tõlge tl 11); − kostja esitas hagejale 18. septembril 2014 töölepingu erakorralise ütlemise avalduse koondamise tõttu, hageja sai selle samal päeval kätte ja tööleping pidi lõppema
17.oktoobri 2014 möödumisega (TVK tl 222); kostja tegi hagejale ka ettepaneku allkirjastada töölepingu lõpetamise kohta kahepoolne dokument (TVK tl 203), aga sellest hageja keeldus (TVK tl 204); − kostja selgitas koondamissituatsiooni täpsemalt ja teise töö pakkumise võimatust hagejale 17. oktoobri 2014 e-kirjas (TVK tl 205).
13.Hageja nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis näeb ette, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. TLS § 89 lg 1 annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul juhul, kui töö lõpeb (koondamine). TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel. TLS § 89 lg 3 teise lause alusel korraldab tööandja vajaduse korral töötaja täiendusõppe või 3 (6)
2-15-790 muudab tema töötingimusi juhul, kui täiendusõpe või töötingimuste muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Koondamise korral on TLS § 89 lg 5 järgi tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal (v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel). Hageja leiab, et koondamissituatiooni ei esinenud, st töö ei vähenenud ega seda korraldatud ümber. Kostja väidab, et ta korraldas töö ümber sõlmides 2014. aasta suvel lepingu õigusabi saamiseks Venemaa Föderatsioonis ja sama aasta oktoobris ka Eestis. Lisaks toob hageja esile, et ta oli töötajate esindaja – sellele vaidleb kostja samuti vastu.
14.Kohus tuvastab kostja ja ettevõtte XXX vahelise 17. juuni 2014 lepingu (TVK tl 206–208, tõlge tl 31–33) ning kostja ja Punamoon Õigusbüroo OÜ vahelise 1. oktoobri 2014 lepingu (TVK tl 11–14) põhjal, et kostja tegi 2014. aasta teisel poolel muudatusi oma tegevuse korraldamisel juriidiliste teenuste hankimise osas. Kuigi 1. oktoobri 2014 leping on sõlmitud pärast hagejale koondamisteate edastamist, siis toimus see enne hagejaga töösuhte lõpetamist. Tuleb mõistlikult eeldada, et ettevõtja planeerib oma tegevust vähemalt teataval määral ette, st
18.septembri 2014 hageja koondamisel oli juriidilise teenuse hankimise ümberkorraldus vähemalt osaliselt alanud ja ülejäänud osas ettenähtav. Kostja nimel peetud hageja 10. juuli 2014 e-kirjavahetusest nähtub, et kõnealusel ajal tegeles kostja õigusabiteenuse ostmise ettevalmistamisega (tl 89–90). Eeltoodust järeldab kohus, et töölepingu ülesütlemise ajal osaliselt juba esines ja oli lisaks piisava selgusega ette nähtav töölepingu alusel juristi ametikohal töötava isiku töö vähenemine ja kostja töö ümberkorraldamine.
15.Hageja nõude lahendamiseks tuleb kohtu hinnangul siiski lisaks vastata põhimõttelisele küsimusele, kas tööandja võib õiguspäraselt toimida sel viisil, et sõlmib töötaja tööülesannete valdkonnas teenuse osutamise lepingu(d) kolmanda(te) isiku(te)ga ja seejärel koondab oma senise töötaja. Vastuse leidmisel on jätkuvalt asjakohane juhinduda Riigikohtu seisukohast
3.oktoobri 2006. aasta otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-81-06, mille järgi seni töötaja täidetud ülesannetele vastava teenuse osutamise lepingu sõlmimine oli varasema tööõiguse järgi kohane koondamise alus (vt otsuse p 13 teine lõik). Kohus ei tähelda selles osas olulist erinevust varem kehtinud õiguse ja TLS koondamist reguleerivate normide vahel. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei võinud tööd ümber korraldada olukorras, kus hageja oma tööülesandeid hagis kirjeldatud viisil ja tingimustel täitis. Siinjuures ei oma tähtsust, kas uus korraldus juriidiliste teenuste hankimisel on kostjale varasemast majanduslikult soodsam või mitte, samuti see, kas hageja täitis oma tööülesandeid kohaselt. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemisel teinud hagejale etteheidet töökohustuste rikkumise kohta. Võttes arvesse käesolevas punktis esitatud põhjendusi ja eelmises punktis kirjeldatud olukorda võis tööandja muude eelduste täidetuse korral töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelda.
16.Tõendamist ei leidnud hageja väide, et ta oli valitud töötajate usaldusisikuks. Kuigi Xxx on 18. oktoobri 2014 kirjalikult kinnitanud hageja valimist ja sellest kostja teavitamist (TVK tl 148–149), siis sama isik on 10. detsembri 2014 TVK-le esitatud kirjas kinnitanud vastupidist (TVK tl 15, tõlge tl 92). Töötajate esindaja mõiste võib olla laiem, aga tulenevalt töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) § 2 lg-st 2 on usaldusisik kindlasti töötajate esindaja TLS, st ka TLS § 89 lg 5 tähenduses. TUIS §-dest 5–7 tuleneb, et usaldusisik valitakse töötajate üldkoosolekul ja vastavalt TUIS § 7 lg-le 6 teatab üldkoosolek tööandjale viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisiku valimisest ja tema volituste kestusest. Neil kaalutlustel ei ole hageja kõnealuse väite tõendamiseks piisav ühe kaastöötaja kirjalik ütlus. Vaatamata kohtu sellekohasele ettepanekule ei esitanud hageja täiendavaid tõendeid.
17.Lõpuks tuleb hinnata hageja väidet, et talle ei pakutud teist tööd. Kuigi hageja tõi selle väite esile hilinenult, siis kostja vastuväidete puudumise tõttu pidas kohus seda lubatavaks. Võimaluse korral teise töö pakkumise kohustus tuleneb TLS § 89 lg-st 3 ja pooled ei ole
4 (6)
2-15-790 väitnud, et esineks TLS § 89 lg-s 2 kirjeldatud erandlik olukord. Riigikohtu praktika kohaselt on teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd (vt 8. novembri 2001. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-01). Samuti on Riigikohus varasemas praktikas leidnud, et tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema (2. veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-11, p 10 kolmas lõik). Kostja väidab, et tal puudusid hageja koondamise ajal vabad töökohad, mida oleks saanud hagejale pakkuda. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja 5. novembri 2014 e-kirjast (TVK tl 140, tõlge tl 63) saaks järeldada teise töö pakkumise võimalust hagejale kui töötajale. Kui kostja ka pidas võimalikuks hagejaga muude kokkulepete sõlmimist pärast töölepingu lõpetamist, siis ei tähenda see töö pakkumise võimalust TLS § 89 lg 3 tähenduses. Nimelt tuleneb TLS §-dest 1 ja 28 muu hulgas, et tööandja võtab endale töölepingut sõlmides kohustuse kindlustada töötaja tööga ning TLS § 35 tõttu tuleb tal maksta töötasu ka töö puudumise korral. Võttes arvesse eespool p-des 14 ja 15 hinnatud juriidilise teenuse hankimise ümberkorraldust, ei saa mõistlikult eeldada, et kostja oleks soovinud hagejat uuesti juristina või muus ametis tööle palgata. Samuti ei nähtu tegelikult teise töö pakkumise võimalus hageja esitatud töökuulutustest (tl 64 ja 131). Väljatrükkide kuupäevad 3. novembri 2014 ja 20. veebruari 2015 viitavad üksnes kuulutuse sel ajal muutmisele, mitte aga viidatud ajal tegelikult töö pakkumisele. Kostja esitatud maksudeklaratsioonide (vorm TSD) väljatrükkidest 2014. aasta augusti kuni detsembri kohta nähtub, et kostja töötajate arv vähenes sel perioodil 50-lt 47-ni (tl 95–119). Tervikuna tuvastab kohus, et kostjal ei olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Kuna TLS § 89 lg 3 näeb tööandjale ette teise töö pakkumise üksnes võimaluse korral, siis ei pidanud kostja ka hagejale teist tööd pakkuma ja töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel oli õiguspärane.
18.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja registriandmete väljatrüki (TVK tl 43–44), tsiviilasjas nr 2-13-61062 kohtuistungil osalemist puudutavad teated ja e-kirjad (TVK tl 101–103), 12. ja 13. mai 2014 e-kirjad (TVK tl 121– 122), kirjade saatedokumendid (TVK tl 46 ja 141), Xxx18. oktoobri 2014 kinnituse töötasu maksmise korralduse kohta (TVK tl 146–147), töötasu ja puhkusehüvitise tõendid (TVK tl 150–151 ja 211) ning kostja ja tema töötajate rikkumisi käsitlevad dokumendid (TVK tl 152–164), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Lisaks jäävad TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta järgmised võõrkeelsed dokumendid, mille tõlkeid pooled ei esitanud: TVK tl 24–26, 28–42, 45, 47–63, 65–79, 86–91, 98–100, 104–120, 123–130, 139, 142–145 ja 227. Kostja juristide tööaja arvestuse tabelid (TVK tl 166–193 ja 196) on osaliselt samuti võõrkeelsed, aga nendes sisalduvate arvuliste andmete (kuupäevad ja töömahud) osas on need arusaadavad keelest sõltumata. Siiski jäävad viidatud dokumendid arvestamata TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel, sest töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu ei sõltu eespool p-s 15 märgitud motiividel sellest, kas kostjal oli hagejale piisavalt tööd anda enne töölepingu lõppemist.
19.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.
20.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja nõuab õigusabikuluna 588,34 hüvitamist, mis moodustub esindajatasust määraga 80 eurot tunnis 6,67 töötunni (6 h 40 min) eest. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega ning seega vähendab kostja lepingulise esindaja ajakulu järgmiselt: hageja 7. aprilli 2015 arvamuse analüüs ja vastuse
5 (6)
2-15-790 koostamine hageja 20. märtsi 2015 arvamusele on põhjendatud 1 h 30 minuti ulatuses; 4. mai 2015 kostja vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 45 min ja 14. mai 2015 vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 1 h. Ülejäänud osas on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Kokku on kostja taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks põhjendatud 5 h ulatuses. Kostja esindaja tasumäär 80 eurot on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Samuti leiab kohus, et tõlkekulud summas 55,01 eurot tuleb hagejalt välja mõista. Kokku on kostja kulud põhjendtatud summas 455,01 eurot ( = 80 × 8 + 55,01). Kostja nõuab kulude hüvitamist ilma käibemaksuta summas. Rahuldamata jääb kostja taotlus 133,33 euro saamiseks ( = 588,34 – 455,01). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.