Kohtuotsuse avalikult 29.09.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-5468
Tsiviilasi
K. P. (P.) hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kaudu) vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
15 300 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: K. P. (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja esindaja: J.K. (isikukood xxx e-post xxx); Kostja: Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus kaudu) asukoht UusTatari tn 25, 10134 Tallinn; elektronposti aadress [email protected])
Asja läbivaatamine
16.08.2021 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata K. P. (P.) hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta poolte menetluskulud K. P. kanda.
2.Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole Eesti Vabariigil käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud, jätta kostja menetluskulud K. P.lt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hagi ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.K. P. esitas 09.01.2019.a Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse vastu. Avaldaja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel kuue kuu töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon jättis 07.03.2019.a otsusega töövaidlusasjas 4-1/90/19 K. P. avalduse täies ulatuses rahuldamata. K. P. esitas 08.04.2019.a Harju Maakohtule hagiavalduse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse vastu samas töövaidluses.
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja 29.09.2010 sõlmitud töölepingu alusel hankejuhi ametikohale, kus hageja tööülesandeks oli asutuse kõigi riigihangete korraldamine, sh juriidiline nõustamine ja juristi asendamine ja vastupidi. Ettevõtte üleminekul 01.01.2017 aastast jätkas hageja TEHIKus samade tööülesannetega, muutus vaid oluliselt töö maht. Kui varasemalt tegeles hageja Tervise Infosüsteemi ehk tervise valdkonda puudutavate riigihangete korraldamisega, siis nüüd tuli tegeleda kogu Sotsiaalministeeriumi haldusala, st ka sotsiaal- ja töövaldkonna hangetega. TEHIKusse tuli üle ka sotsiaalministeeriumi üks hankespetsialist. Riigihangete töömahu kasvades võeti augustis 2017 tööle jurist, 2018 kevadel loodi juurde veel üks hankespetsialisti töökoht ning 2018 novembris palgati veel üks hangetega tegelev jurist. Kõigi tööülesanneteks on peamiselt TEHIKU riigihangete korraldamine. 10.12.2018 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt otsustati kaotada hankejuhi töökoht. Põhjuseks töö ümberkorraldamine kulude kokkuhoiu ja töö efektiivistamise eesmärgil.
3.Hageja möönab, et tööandjal on alati õigus töö ümber korraldada nii, et sama töö tehakse ära väiksema hulga töötajatega. Antud juhul otsustas kostja koondada hankejuhi ametikoha ja tema tööülesanded teiste töötajate vahel ära jagada. Kostja tugines oma otsuses sellele, et hankejuhi ametikohal töötas vaid hageja, siis koondamine oli õiguspärane ja niisamuti ei olnud kohustust ka koondatavate väljaselgitamiseks ja võrdlemiseks, kuna teisi hankejuhte asutuses ei ole.
4.Hageja leiab, et pelgalt ametikoha ametinimetusele tuginedes on koondamine alusetu. Hageja ametinimetuseks on töötamise ajal olnud algselt hankejuht, vahepeal hankejuht – jurist, kuna hageja töökohustused eeldasid suures mahus juriidilisi teadmisi. TEHIK loomisega oli asutuse struktuuris aga hankejuhi koht, kuigi ettevõtte üleminekuga jäid hageja tööülesanded samaks. Seega olenemata ametinimetustest on hageja tööülesanded olnud sisuliselt samad - peamiselt asutuse riigihangete läbiviimine ja sellega seonduv, niisamuti lepingute koostamine, juriidiline nõustamine jms. Lisaks on hankejuht asendanud äraolevaid töötajaid, peamiselt juristi ja teisi hankespetsialiste ning vastupidi, nemad hagejat.
5.Hageja hinnangul ei ole asjakohane lähtuda pelgalt formaalsest ametinimetusest vaid töö sisust, mida üldosakonna hangetega tegelevad isikud (kokku 5 inimest) tegid. Kõigi nende töötajate tööülesanded olid samad, mida tõendab ka teiste spetsialistide (kahe juristi ja kahe hankespetsialisti) tööjuhendis seatud töö eesmärk: riigihangete alase tegevuse õiguspärasuse tagamine, sõlmitavate lepingute vastavuse tagamine õigusaktidele ja riigi huvidele ning TEHIKu asjaajamise seaduslikkuse tagamine.
6.Üldosakonna hangetega tegelevate isikute vahel olid hanked kokkuleppeliselt valdkonniti jagatud, mis ei tähendanud, et vajadusel ei tulnud tegeleda ka teise valdkonna hangete läbiviimisega. Niisamuti tegeles hankejuht ja riigihankeid läbiviiv jurist peamiselt hankelepingute koostamise ning teiste hankespetsialistide poolt koostatud hankelepingute ülevaatamisega ja parimate praktikate kujundamisega, sh koolituste läbiviimisega asutuses. Lisaks oli nt riigihangetega tegeleva juristi tööülesandeks ka andmekaitseametniku rolli täitmine. Sama rolli võiks täita ka asutuse teine jurist, kuna ka tema on läbinud andmekaitseametniku koolituse. Hankejuhi tööülesandeks oli lisaks hankeplaani koostamine ja aruandlusega tegelemine ning hankekorra kaasajastamine- ehk tegemist oli tööülesannetega, kus keegi peab võtma initsiatiivi ja nimetatud dokumendid koostama, mis lõppkokkuvõttes koostöös üle vaadatakse (nt hankeplaan, hankekord kooskõlastatakse majasiseselt ja kinnitatakse asutuse juhi poolt). Hankejuht ei tegelenud otseselt juhtimisega, st osakonnas puudus vahepealne juhtimistasand (teistes osakondades on talitused), kõik üldosakonna töötajad allusid otseselt osakonna juhi kontrollile. Hankejuhil oli küll volitus allkirjastada riigihanke otsuseid, kuid see ei tähendanud, et nimetatud allkirjastamise õigust ei oleks ka asutuse juhil. Kõik riigihanke otsused peavad enne allkirjastamist läbima juriidilise kooskõlastuse- selle tegid juriidilise haridusega isikud- asutuse juristid või hankejuht. Hageja märgib, et inimeste ja protsessijuhtimisega ei ole ta tegelenud, ega ei ole olnud võimalik suure riigihangete läbiviimise mahu juures ka tegeleda. Kui juhtimise all mõeldakse hankekorra ja hankeplaani koostamist, siis seda ei ole võimalik teha isikutel, kes otseselt ja igapäevaselt riigihangetega ei tegele - seega isegi kui formaalselt need ülesanded antakse juhtimistasandile, siis sisuliselt kaasajastab hankekorra ja koostab hankeplaani keegi asutuse riigihangetega tegelevatest juristidest või hankespetsialistidest (ülesanne delegeeritakse allapoole). Ehk siis ei ole üldosakonna hangetega tegelevate isikute erisused tööülesannetes suured ja spetsiifilised, et oleks õigustatud hankejuhi koondamine, võrdlemata sealjuures teisi ametikohti. Hageja hinnangul oli olenemata ametinimetusest üldosakonna riigihangetega tegeleva isikute töö sisu ja eesmärk samane ning tegemist on võrreldavate ametikohtadega. Kostja väited, et hageja tööülesanded erinesid teiste töötajate tööülesannetest ja ei ole võrreldavad, on tõendamata. Justnimelt riigihangete mahu kasvuga on teised spetsialistid lisaks tööle palgatud.
7.Lisaks eelnevale leiab hageja, et kostja ei ole talle pakkunud teist tööd. Liiatigi, ei ole tööandja koondatavaga muu töö võimalusest rääkinud ega selgitanud välja asjaolusid, mis välistaksid hageja võimaluse jätkata sama tööandja juures. Tööandja on seda küll väitnud (ehk väitnud, et teist tööd, mida hageja suudaks teha, ei ole pakkuda), kuid tööandja ei ole töö pakkumist tõendanud. Riigikohus on muu hulgas rõhutanud, et teise töö pakkumisel ei pea see töö olema ilmtingimata erialane. Võttes arvesse hageja haridust ja pikaaajalist töökogemust asutuses, on eeldatav, et hageja saaks hakkama mitmete erinevate töödega.
8.Hageja leiab, et koondamine tema suhtes oli ebaõiglane. Liiatigi kasvatab hageja alla 3-aastast last ehk TLS § 89 lg 5 kohaselt oleks tal olnud teiste hangetega tegelevate isikute ees eelisõigus jääda tööle. Hageja taotleb hüvitist 6 kuu keskmise töötasu ulatuses ehk kokku 15 300 eurot. Hageja leiab, et nimetatud suuruses hüvitise nõue on põhjendatud, kuivõrd 6 kuu pärast koondamisest oleks tema laps saanud 3 aastaseks. Alates sellest hetkest on tööandjal õigus võrrelda samastel töökohtadel sama tööd tegevaid isikuid ja otsustada, kes on tema jaoks
sobivaim. Hageja palub kohtult tuvastada Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ja hageja vahelise töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikkus, välja mõista Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt hageja 6 kuu töötasu ulatuses hüvitis töösuhte seadusele mittevastava ülesütlemise eest ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
9.Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kaudu) hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on andnud avaldajale 10.12.2018 üle kirjalikus vormis ülesütlemisavalduse, mille kättesaamist hageja on allkirjaga kinnitanud. Avalduses teatas kostja hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 13.12.2018 ja põhjendas ülesütlemisavaldust kirjalikult TLS § 89 lg 1 alusel töö ümberkorraldamisega. Kostja on selgitanud ülesütlemisavalduses, et töökoht koondatakse seoses ümberstruktureerimise vajaduse ja tööülesannete ümber jagamisega asutuse töö efektiivsemaks muutmise eesmärgil.
10.Kostjal esines töö ümberkorraldamise vajadus, muutmaks asutuse tegevus efektiivsemaks. Kostja põhiliseks tegevusalaks on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutustele IT-teenuste osutamine, muuhulgas IKT valdkonna riigihangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine. Kostjal on kasvav vajadus IT-spetsialistide ja IT-tippspetsialistide järele, kelle palkamiseks rahaline ressurss piisavas mahus koondamissituatsiooni tekkimise hetkel puudus ja selle taga seisis ka mõningate vakantside täitmine (nt IT analüütiku positsioonid). Seetõttu esines kostjal vajadus optimeerida asutuse senist tegevust ja palgakulutusi. Kostja hinnangul oli hankejuhi tööülesanded võimalik jagada asutuse teiste töötajate vahel ilma lisakulutusi kaasa toomata, mistõttu oli kirjeldatud töö ümberkorraldamine põhjendatud.
11.Hankejuhi peamisteks ülesanneteks oli lisaks riigihangete läbiviimisele tööandja hankeprotsessi korraldamine (riigihangete planeerimine ja hankeplaani koostamine, valdkondlike asutusesiseste kordade väljatöötamine, töötajate koolitamine seoses hankemenetlusega jmt), hankemenetluses tööandja nimel otsuste langetamine ja hankespetsialistide töö koordineerimine (hankejuhi tööleping p 3.1 ning lisa 2 p-d 1-3). Kostja selgitab, et hankejuht allus üldosakonna juhatajale. Ümberstruktureerimise tulemusena jäid üldosakonna juhataja ja asutuse direktori täita hankejuhi töökoha ülesanded, mis olid seotud protsesside ja inimeste töö juhtimisega ning otsuste langetamisega asutuse nimel. Juhtimisfunktsiooni täitmise kõrgematele juhtimistasanditele üleandmine oli kostja jaoks võimalik ilma lisakulutusi tegemata. Muud tööülesanded jagas kostja asutuses töötavate juristide vahel, mis samuti kostjale lisakulutusi kaasa ei toonud. Seega esines kostjal põhjendatud vajadus asutuse töö ümberkorraldamiseks seoses ressursipuudusega ja kostjal oli vajadus üle vaadata olemasolevad töökohad ning leida optimeerimisvõimalused ressursside suunamiseks sinna, kus neid enim asutuse põhiülesannete täitmiseks vaja on.
12.Kostja ei nõustu hageja väitega selles, et kostja lähtus koondamisel ametikoha nimetusest ja leiab, et on koondamisel lähtunud asutuse töötajate reaalselt täidetavatest tööülesannetest, mitte töötajate ametinimetustest. Kostja on lähtudes TLS § 5 lg 1 punktist 3 tööülesanded töötajatega kokku leppinud töölepingutes ja tööjuhendites, mis on töötajate poolt allkirjastatud. Kostja hinnangul erines hankejuhi reaalsete tööülesannete alusel nimetatud töökoht juristide ja hankespetsialistide töökohtadest ning vastavad töökohad ei olnud võrreldavad.
13.Hankejuht täitis spetsiifilisi tööülesandeid, mis teistest töökohtadest erinesid (hankejuhi tööleping p 3.1 ning lisa 2 p-d 1-3, 5, 7, 9). Hankejuht täitis juhtimisfunktsiooni nii menetluslike otsuste langetamisel, asutuse hankeprotsessi ja -korra ning hangete tööplaani koostamisel kui ka nende juhtimisel, samuti hankespetsialistide töö koordineerimisel. Nimetatud tööülesandeid ei täitnud tööandja juures ükski teine töötaja. Juristid ei täida ülesandeid, mis seonduvad
juhtimisfunktsiooni, sh hankeprotsessi juhtimise, täitmisega. Juristide tööülesannete hulka kuuluvad samas mitmed tööülesanded, mida ei täitnud hankejuht. Juristide tööjuhendite kohaselt oli juristide tööülesandeks muuhulgas kostja poolt ette valmistatavate õigusaktide eelnõude koostamine või läbivaatamine/muudatusettepanekute tegemine ja keskuse poolt kooskõlastamisele kuuluvate eelnõude kohta ettepanekute/arvamuste koostamine; kahe juristi tööülesanneteks on lisaks tööandja töökorralduslike dokumentide ja käskkirjade koostamine ja läbivaatamine ning ühe juristi tööülesanneteks on muuhulgas tööandja andmekaitseametniku tööülesannete täitmine, mis hõlmab hulgaliselt spetsiifilisi tööülesandeid. Hankespetsialistid ei täida tööjuhendite alusel tööülesandeid, mis olid omased hankejuhi töökohale. Hankespetsialistid ei täida ülesandeid, mis seonduvad juhtimisfunktsiooni, sh hankeprotsessi juhtimise, täitmisega, samuti ei ole hankespetsialistide ülesandeks haldus-, töövõtu-, käsundusjms lepingute koostamine või ülevaatamine, keskuse osas läbi viidavate hangetega seotud auditite, revisjonide jm kontrollidele vastuste koostamise koordineerimine ja esitamine ja keskuse esindamine õiguslike vaidluste lahendamisel ja läbirääkimistel. Lähtudes eelnevalt kirjeldatust erinesid hankejuhi tööülesanded juristide ja hankespetsialistide tööülesannetest ning seetõttu puudus kostjal kohustus koondamissituatsiooni tekkimisel vastavaid töötajaid võrrelda, kuna samal töökohal olevaid isikuid asutuses ei olnud. Pooled ei leppinud töösuhte jooksul kokku, et hageja võiks jätta mõningad kokku lepitud tööülesanded täitmata. Asjaolu, et kostja ootas hagejalt juhtimisülesannete täitmist ja hageja selliseid ülesandeid ka täita soovis, kinnitab ühtlasi hagejale juhtimiskoolituse võimaldamine. Ajavahemikul 20.09 – 11.10.2018 osales hageja kostja poolt võimaldatud koolitusel „Praktikult praktikule: keskastmejuhi arenguprogramm“. Lähtudes eeltoodust nähtub selgelt, et hageja täitis tööülesandeid, mis erinesid teiste töötjate tööülesannetest ja mis tulenesid tema töölepingust ja tööjuhendist, mistõttu puudus asutuses hageja töökohaga võrreldav töökoht.
14.Hageja on ühtlasi viidanud asjaolule, et ta kasvatab alla 3-aastast last. tööandja võib alla kolmeaastast last kasvatava vanema koondada olukorras, kus koondamisele läheb üks ametikoht, millel eelnimetatud isik töötab, ja teisi sama ametikoha peal olevaid inimesi, keda eelisjärjekorras koondada, ei ole. Kostja on ülesütlemisavalduses välja toonud, et tööandjal puudub võimalus pakkuda töötajale alternatiivset töökohta, kuivõrd töö ümberkorraldamise vajaduse ilmnemisel puudusid vabad töökohad, mis oleksid hageja hariduse, töökogemuse jmt alusel olnud sobilikud (TLS § 89 lg 3). Antud juhul puudus kostjal võimalus pakkuda hagejale sobivat tööd.
15.Töölepingu ülesütlemise ajal olid tööandjal vabad järgmised töökohad: IT analüütik, tarkvara arhitekt, IT projektijuht, IT arendusjuht, rakendusadministraator, analüütik-standardija, süsteemiadministraator. Hageja ei vastanud eelneva hariduse ja töökogemuse alusel vabadele töökohtadele seatud nõuetele, kuivõrd tegemist oli IT-spetsiifilisi oskuseid nõudvate töökohtadega, mis eeldasid IT-valdkonna kõrghariduse või rakendusliku kõrghariduse olemasolu ja varasemat töökogemust sarnaste tööülesannete täitmisel. Ümberõppe korraldamine IT-valdkonna töökohale oleks kostja jaoks sellest tulenevalt märkimisväärseid lisakulutusi põhjustav ega oleks majanduslikult otstarbekas, arvestades, et hageja pidanuks läbima IT-valdkonna kõrghariduse või rakendusliku kõrghariduse õppe. Eeltoodud põhjendustest lähtudes on tööandja seisukohal, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel oli muutunud kostja jaoks võimatuks töö ümberkorraldamise vajaduse tõttu ja kostjal puudus võimalus pakkuda hagejale enne töölepingu ülesütlemist teist tööd. Seega on tööandja TLS § 89 lg 1 alusel töölepingu õiguspäraselt üles öelnud.
16.Kostja on seisukohal, et isegi juhul, kui kohus rahuldab hageja taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, ei ole põhjendatud hüvitisena välja mõista kuue kuu keskmist töötasu. TLS § 109 lg 1 näeb ette TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise korral hüvitise kolme kuu
keskmise töötasu ulatuses, mille suurust võib muuta põhjendatud juhtudel. Riigikohus on selgitanud, et TLS § 109 lg 1 kohaldamisel tuleb mõista tööandjalt välja ühtne rahasumma ja põhjendada selle summa suurust oma lahendis. Antud juhul ei esine kostja hinnangul asjaolusid, mis õigustaksid hagejale hüvitisena kuue kuu keskmise töötasu väljamõistmist. Hageja ei ole selliseid asjaolusid ka välja toonud ega põhistanud, miks on hageja hinnangul põhjendatud sedavõrd kõrge hüvitise väljamõistmine. Kostja hinnangul TLS § 109 lg-s 2 viidatud aluseid suurema hüvitise väljamõistmiseks antud juhul ei esine ning seega puudub alus mõista hagejale töölepingu lõpetamise korral TLS § 107 lg 2 alusel suurem hüvitis, kui TLS § 109 lg 1 ette näeb.
17.Kostja märgib, et hagejale on makstud TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist ja TLS § 100 lg 5 alusel ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest 4 771,93 eurot hüvitist. Samuti määrati hagejale Eesti Töötukassa 13.12.2018 otsusega nr 218004917 hüvitis töötuskindlustusseaduse (TKindlS) § 142 lg 1 p 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Juhul, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, tuleb kostja hinnangul TLS § 109 lg 1 kohaselt välja mõistetavat hüvitist vähendada hagejale TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel makstud hüvitiste ning Töötukassa poolt hagejale makstud hüvitiste võrra. Kohtu põhjendused
18.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
19.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TVLS § 58 lg 3 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon on käesolevas töövaidluses otsuse teinud 07.03.2019. Hageja on TVK otsuse kätte saanud 07.03.2018. Hageja pöördus sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse 08.04.2019. Kuivõrd 06.03.2019 oli laupäev, on hagiavaldus kooskõlas TsÜS § 136 lg 8 esitatud tähtaegselt.
20.Töölepinguseaduse (TLS) § 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 89 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Vastavalt TLS § 89 lg 5 on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
21.Vaidlust ei ole selles, et hageja sõlmis 29.09.2010 Eesti E-tervise Sihtasutusega töölepingu nr 0047, mille kohaselt asus avaldaja alates 04.10.2010 tööandja juures tööle hankejuhina (tl 1821, 34-37) ega ka selles, et 29.11.2016 teavitati töötajat Sotsiaalministeeriumi hallatava asutusena Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse moodustamisest alates 01.01.2017, mis võttis üle Eesti E-tervise Sihtasutuse ülesanded, samuti anti TEHIKule üle kehtivad töölepingud
vastavalt TLS § 112 lg 1 (tl 40). Pooled ei vaidle selle üle, et tööandja andis avaldajale 10.12.2018 üle kirjaliku töölepingu ülesütlemisavalduse, milles teatas töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 13.12.2018 TLS § 89 lg 1 alusel seoses töö ümberkorraldamisega. Kohtu hinnangul on töölepingu ülesütlemisel täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused – kirjalik vorm, põhjendamise nõue. Töötaja kinnitas avalduse kättesaamist oma allkirjaga (tl 38). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on nii koondamishüvitise kui töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise hüvitise kätte saanud.
22.Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine, kuivõrd koondamine pelgalt ametikoha nimetusele tuginedes on alusetu ja lähtuda oleks tulnud eelkõige töö sisust. Hageja leiab, et ametijuhend (mis allkirjastati ca 1 kuu enne koondamist) ei tõenda töö tegelikku sisu, vaid lähtuda tuleb teostatud tööülesannetest ja selle sisust ja mahust. Ametijuhend ei võrdsustu automaatselt tegelike tööülesannetega. Hageja hinnangul töötas kostja juures viis riigihangetega tegelevat isikut, kelle tööülesanded olid sarnased (sh hankejuht), hageja oli nende töötajatega võrreldes eelisseisundis, kuivõrd kasvatas koondamise ajal alla kolme aastast last. Samuti ei pakkunud kostja hagejale töölepingu lõpetamisel teist tööd. Kostja vaidleb hageja seisukohtadele vastu.
23.Kohus leiab, et kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel ei ole tühine. Kostja on esile toonud, et kostja juures esines koondamissituatsioon ja vajadus töö ümberkorraldamiseks. Nii on kostja esitanud TEHIKU direktori 06.12.2018 käskkirja nr 23, millega muudeti 25.09.2017 käskkirjaga kinnitatud TEHIKu töökohtade koosseisu ja kaotati alates 13.12.2018 üldosakonnast 1,0 hankejuhi töökoht (tl 107). Kostja on selgitanud, et tööandjal oli vaja optimeerida asutuse senist tegevust ja palgakulutusi. Kostja hinnangul oli hankejuhi tööülesanded võimalik jagada asutuse teiste töötajate vahel ilma lisakulutusi kaasa toomata, mistõttu oli kirjeldatud töö ümberkorraldamine põhjendatud.
24.Kohus leiab, et tööandjal on õigus asutuse tööd ümber korraldada ning töö- ja ametikohtade arvu vähendada, õigus otsustada, kuidas tööd korraldada, milliseid töö- ja ametikohti luua või koondada ning õigus ilma töötaja nõusolekuta otsustada kulude optimeerimise ja ressursside (sh tööjõu) efektiivsema kasutamise üle. Samuti ei saa kohus nõustuda hageja seisukohaga selles, et koondamissituatsiooni ei esinenud, kuivõrd üldosakonna töötajatel oli riigihangetega palju tööd. Kohus ei kahtle iseenesest selles, et kostja üldosakonna töötajatel oli piisavalt tööülesandeid ja töötajad olid koormatud ning tegelikkuses kostja üldosakonnas riigihangetega seonduvad tööülesanded ei vähenenud, kuid kui tööandja juhtkond on otsustanud töö ettevõttes ümber korraldada, personalikulusid ning seega töötajate arvu vähendada, siis on see tööandja otsus. Kostja on selgitanud, et tööandjal oli vaja optimeerida asutuse senist tegevust ja palgakulutusi. Kohus ei saa sekkuda riigiasutuse juhtimisse ja anda hinnangut töökorralduslike küsimuste otstarbekusele või vajalikkusele. On üldteada asjaolu, et riigiasutustes kahjuks optimeeritaksegi kulusid ja tekitatakse täiendavat palgafondi tööd ümberkorraldades ning seda isegi olukorras, kus tegelik töömaht ei vähene sest riigieelarvest ei eraldata piisavalt vahendeid. Asutuse juhil on kohustus tagada avalike ülesannete sujuv ja tõrgeteta täitmine ning tal peab olema vajadusel võimalus teenistuse ümberkorraldamiseks. Seega ei ole tööandja asutuses tööd ümberkorraldades eksinud. Koondamisele kuuluvate ametikohtade kindlaksmääramine on ametiasutuse pädevuses. Seega kohus nõustub kostjaga selles, et kostja juures esines koondamisolukord. Hageja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et tegelikkuses kostja tööd ümber ei korraldatud ja võttis lühikese aja jooksul pärast hageja vabastamist tema asemel üldosakonda tööle uue hankejuhi.
25.Hageja on seisukohal, et teda ei saanud koondada kuivõrd hageja kasvatas alla 3-aastast last. TLS § 89 lg 5 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja
töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Kohus nõustub hagejaga selles, et iseenesest on koondamise korral tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last, kuid tööandja võib ka alla kolmeaastast last kasvatava vanema koondada olukorras, kus koondamisele läheb üks ametikoht, millel eelnimetatud isik töötab, ja teisi samal ametikohal töötavaid inimesi, keda koondada ei ole.
26.Hageja leiab, et koondamisel tulnuks eelkõige lähtuda töö sisust ja reaalsete tööülesannete täitmisest ja teda tulnuks võrrelda tööandja juristide ja hankespetsialistidega. Kohus hagejaga ei nõustu ja leiab, et tuleb koondamise otsustamisel lähtuda eelkõige ametijuhenditest. Iseenesest on hagejal õigus selles, et ametijuhend ei võrdsustu automaatselt tegelike tööülesannetega, kuid ametijuhendist selgub, milliste ülesannete või eesmärkide täitmist neil ametikohtadel töötavatel inimestelt tegelikkuses oodatakse ja milliseid tööülesandeid saab teistele töötajatele jagada. Ametijuhend on töölepingu lisa ja täpsustab töölepingust tulenevaid töötaja ülesandeid ja eesmärke. Kohtul ei ole alust eeldada, et tegelikkuses kostja töötajad ametijuhendites ettenähtud tööülesandeid ei täida või erinevad ametijuhendites toodud kohustused reaalsetest tööülesannetest. Loomulikult võib ette tulla olukordi, kus erandkorras täidetakse tööandja ülesandel ühekordselt teise töötaja kohustusi, asendatakse puuduvaid töötajaid, kuid see ei tähenda, et koondamise üle otsustamisel ei peaks ametijuhendit arvesse võtma.
27.Tutvudes kohtule esitatud hageja ning teiste üldosakonnas töötavate juristide ning hankespetsialistide ametijuhenditega on kohus seisukohal, et hankejuhi tööülesanded erinesid juristide ja hankespetsialistide tööülesannetest ning seetõttu puudus kostjal kohustus koondamissituatsiooni tekkimisel vastavaid töötajaid võrrelda, kuna samasugusel ametikohal olevaid teisi töötajaid asutuses ei olnud. Kostja on esile toonud, et hankejuht täitis spetsiifilisi tööülesandeid, mis teistest ametikohtadest erinesid ning mida ei täitnud tööandja juures ükski teine töötaja. Nii selgub kohtule esitatud ametijuhenditest, et hankejuht täitis muuhulgas juhtimisfunktsiooni mida teised hageja poolt võrreldavatel ametikohtadel töötavad isikud ei täitnud. Nii selgub hageja ametijuhendist, et hankejuhi töökohustuseks oli muuhulgas riigihangete nõuetekohaseks läbiviimiseks vajaliku hanke dokumentatsiooni ja hankelepingu koostamine vastavalt hankekorrale ning osalemine hangete läbiviimise protsessis ning hankemenetluse käigus tehtud otsuste kinnitamine, hankeplaani ja hangete tööplaani koostamise koordineerimine ning vastavuse tagamine Keskuse tööplaaniga. Hankeplaani ja hangete tööplaani täitmise tagamine, täitmise aruandluse koostamine. Hankespetsialistide tööde koordineerimine. Hankekorra kaasajastamine, ettepanekute tegemine hankeprotsessi parendamiseks (tl 100). Hankespetsialistide ega juristide ametijuhendites viidatud tööülesandeid ei leia. Ametijuhenditest nähtuvalt ei täida juristid ülesandeid, mis seonduvad juhtimisfunktsiooni, sh hankeprotsessi juhtimise, täitmisega vaid nende tööülesannete hulka kuuluvad samas mitmed tööülesanded, mida ei täitnud hankejuht. Näiteks oli juristide tööülesandeks muuhulgas kostja poolt ette valmistatavate õigusaktide eelnõude koostamine või läbivaatamine/muudatusettepanekute tegemine ja keskuse poolt kooskõlastamisele kuuluvate eelnõude kohta ettepanekute/arvamuste koostamine; kahe juristi tööülesanneteks on lisaks tööandja töökorralduslike dokumentide ja käskkirjade koostamine ja läbivaatamine ning ühe juristi tööülesanneteks on muuhulgas tööandja andmekaitseametniku tööülesannete täitmine (tl 100-105).
28.Ka hankespetsialistid ei täida tööjuhendite kohaselt hankejuhi tööülesandeid, mis seonduvad juhtimisfunktsiooni, sh hankeprotsessi juhtimise, täitmisega, samuti ei ole hankespetsialistide ülesandeks haldus-, töövõtu-, käsundus- jms lepingute koostamine või ülevaatamine, keskuse osas läbi viidavate hangetega seotud auditite, revisjonide jm kontrollidele vastuste koostamise koordineerimine ja esitamine ja keskuse esindamine õiguslike vaidluste lahendamisel ja
läbirääkimistel. Ametijuhendites nähtub, et hankespetsialistid täidavad muuhulgas ka vahetu juhi, hankejuhi ja direktotri poolt antavaid täiendavaid tööülesandeid töökoha eesmärgist tulenevalt. Kõigest eelpooltoodust saab kohus teha vaid järelduse, et hankejuhi erinesid tööülesanded juristide ja hankespetsialistide tööülesannetest ning tööandjal puudus kohustus koondamissituatsiooni tekkimisel vastavaid töötajaid võrrelda.
29.Hageja etteheide kostjale selles, et tegelikkuses allkirjastati ameti juhend vähem kui 1 kuu enne koondamist, ei oma antud asjas tähendust. Kostja on esile toonud ja ka tõendanud, et tööjuhendi ettevalmistamist alustas hageja vahetu juht augustis 2018, edastades juhendi hagejale üle vaatamiseks 31.08.2018 (tl 110), hageja reageeris tööjuhendile novembris, soovides lisada tööjuhendisse punkti seoses otsuste allkirjastamisega hankemenetlustes (tl 111). Muus osas hageja parandusi tööjuhendis märgitud tööülesannete kohta ei esitanud.
30.Kohus ei näe ametijuhendi kinnitamises alles 21.11.2018 (tl 32-33) kostjapoolset pahatahtlust või halvas usus käitumist ega seda, nagu oleks kostja pahatahtlikult lisanud ametijuhendisse ülesandeid, mis tegelikkuses hageja tööülesannete hulka ei kuulunud. Hagejal oli võimalus ametijuhendi sõnastuses kaasa rääkida, ta on sellesse omapoolsed parandused lisanud. Kohus leiab, et seega märgiti tööjuhendis need tööülesanded, mille täitmist kostja hagejalt ootas, mida hageja igapäevatöös täitis ja milles pooled olid varasemalt kokku leppinud. Hageja on ametijuhendi allkirjastanud, kohtule ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks allkirjastanud sellise ametijuhendi, mis ei kajastanud tema tegelikku tööd. Lisaks märgib kohus, et hageja tööleping on sõlmitud praktiliselt muutumatus sõnastuses juba 29.09.2010. Tööülesanded on märgitud ikkagi töölepingus, ametijuhend vaid täpsustab neid. Ka ei ole kostja veennud hagejat vahetult enne koondamist asuma hankejuhi ametikohale, et siis teda ootamatult koondada vaid hageja on töötanud hankejuhina aastast 2010.
31.Hageja heidab tööandjale ette ka seda, et tööandja ei pakkunud talle koondamisel teist tööd. Hageja märgib, et tööandja ei ole töötajaga isegi vestelnud, et selgitada välja tema võimed ja sobivus mõnele muule ametikohale. Hagejale teadaolevalt ei ole kõik kostja projektijuhid IT taustaga. Tänaseks on hageja edukalt läbinud Vali IT! projektikonkursi ja sai koha tasuta õppe läbimiseks, mille eesmärgiks on intensiivõppe korras koolitada sobiva eeldusega isikud 3 kuuga nooremarendajaks Nimetatud programmi läbimine ei oleks tööandjale tähendanud kulutusi va palga säilitamine 3 kuuks. TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
32.Kostja selgitas, et kostjaga töölepingu ülesütlemise ajal olid tööandjal vabad järgmised töökohad: IT analüütik, tarkvara arhitekt, IT projektijuht, IT arendusjuht, rakendusadministraator, analüütik-standardija, süsteemiadministraator. Kostja hinnangul hageja ei vastanud oma eelneva hariduse ja töökogemuse alusel vabadele töökohtadele seatud nõuetele, kuivõrd tegemist oli IT-spetsiifilisi oskuseid nõudvate töökohtadega, mis eeldasid ITvaldkonna kõrghariduse või rakendusliku kõrghariduse olemasolu ja varasemat töökogemust sarnaste tööülesannete täitmisel. Ümberõppe korraldamine IT-valdkonna töökohale oleks kostja jaoks sellest tulenevalt märkimisväärseid lisakulutusi põhjustav ega oleks majanduslikult otstarbekas, arvestades, et hageja pidanuks läbima IT-valdkonna kõrghariduse või rakendusliku kõrghariduse õppe. Kostja ei nõustu hageja arvamusega, et projektijuhi või tooteomaniku töökohale asumiseks olid tal vajalikud IT-teadmised ja –oskused ja kostja pidanuks talle neid töökohti pakkuma. Kostja hinnangul ei taga Vali IT! programmis osalemine vajalikke oskusi ja kogemust kostja vabadele töökohtadele. 6-nädalat kestev programm ei ole ühelgi viisil samaväärne mitu aastat vältava kõrghariduse mahu ja sisuga ning programmi sisuks on
tarkvaraarendajate koolitamine, mis ei vasta kostja töötajate profiilile. Kostja juures ei tööta ühtki tarkvaraarendajat.
33.Riigikohus on märkinud, et „teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd (vt Riigikohtu 8. novembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-01). Samuti on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema“ (RKTKo nr 3-2-1-152-11). Riigikohus on selgitanud, et „tööandjal on kohustus pakkuda töötajale kõiki töökohti, mis on töölepingu ülesütlemise hetkel vabad ja seotud tööga, mida töötaja on võimeline tegema. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tööandjal on õigus otsustada, kas ta täidab olemasolevad vabad ametikohad. Lisaks on tööandjal õigus kaaluda, kas töötajale täiendusõppe korraldamine on mõistlik, st ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lg 3; RKTKo nr 3-2-1-152-11, p 10). Eeltoodust tuleneb, et tööandjal ei ole õigust mitte pakkuda vaba kohta, juhul kui ei esine eeltoodud mõjuvaid põhjuseid. Vabade kohtade täitmata jätmisel tuleb tööandjal TLS § 89 lg 3 teise lause järgi tõendada, et muudatused oleksid tööandjale põhjustanud ebaproportsionaalselt suuri kulusid.“(RKTKo nr 2-16-708, p 17.2).
34.Vaidlust ei ole selles, et hagejal on bakalaureuse kraad õigusteaduses ja magistrikraad haldusjuhtimises. Samuti on hageja pärast koondamist 2019 läbinud täiskasvanute ümberõppe programmi Vali IT. Kostja selgituste kohaselt vajas kostja antud ajahetkel hoopis süvendatud ITalaste teadmistega spetsialiste, kes oleks valmis koheselt tööülesandeid täitma ega vajaks täiendavat väljaõpet. Kostja selgitas, et nende hinnangul ei olnud hagejal piisavalt spetsiifilisi teadmisi IT vallast. Hageja ei ole esile toonud, et tegelikkuses olid tal koondamise ajal sügavamad teadmised IT alal.
35.On tööandja otsustada, milliseid vakantse ta asutuses täidab. Samuti on tööandja otsustada, milliseid hariduslikke eeldusi või oskusi ta vabale kohale kandideerivalt töötajalt ootab. Kostja on selgitanud, et koondamise ajal asutuses vabadele töökohtadele kandideerimiseks pidas ta vajalikuks IT-valdkonna kõrghariduse või rakendusliku kõrghariduse olemasolu ja varasemat töökogemust IT valdkonnas. Vaidlust ei ole selles, et hageja kostja ootustele selles valdkonnas ei vastanud. Hageja on esile toonud, et koondamise aja seisuga oli vähemalt üks hagejale sobiv töökoht, kuhu ei nõutud spetsiaalseid IT oskusi või muud kindlat haridustaset. Oma väidete kinnituseks esitas hageja 12.12.2018 väljatrüki töökuulutusest, kus otsiti TEHIKusse IT nooremprojektijuhti. Sobiv kandidaat on tulemustele orienteeritud töössesuhtumisega, hea suhtlemisoskusega ja sooviga omandada uusi teadmisi, vähemalt 3-aastase töökogemusega, oskusega näha nii detaile, suurt pilti kui ka omavahelisi seoseid, arvestades kõige selle juures ootuste ja vajadustega (tl 153). Kostja on selgitanud, et kuulutuses on silmas peetud just varasemat IT-projektijuhtimiskogemust.
36.Kohus nõustub hagejaga selles, et kuulutuses ei esitata tõepoolest selgeid nõudmisi IT alase hariduse või töökogemuse olemasolu kohta, kuid hinnates kuulutust tervikuna, on selge, et otsiti just IT kogemusega projektijuhti. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kostja otsis rohkem kui 700 000 inimesele igakuiste riiklike pensionite, toetuste ja perehüvitiste maksmise infosüsteemi arendamise projektijuhiks isikut, kel puuduvad varasemad kogemused IT projektide juhtimisest. Kuigi hagejal võisid olla oskused projektide juhtimiseks ja ta iseenesest tundis asutuse spetsiifikat ei ole kohtu hinnangul võimalik ka IT nooremprojektijuhina koordineerida IT alast projekti ilma IT kogemuseta. Kostjal oli antud ametikohale kandideerimise dokumendivoorus võimalik välistada need isikud, kes ei vastanud tema ootustele 3 aastase
töökogemuse osas. Hageja ei ole asjas väitnud, et kostja võttiski reaalselt tööle isiku, kel puudus varasem kokkupuude IT projektidega.
37.Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et kostja oleks pidanud saatma hageja ümberõppele Vali IT! programmi. Viidatud ümberõppeprogrammi eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Kostja soovis vabadele töökohtadele võtta tööle isikuid, kel on IT-valdkonna kõrgharidus või rakenduslik kõrgharidus. Tarkvara arendaja algoskused ei ole võrreldavad rakendusliku kõrgharidusega. Kostja on selgitanud, et kostja ei vajanud tarkvara arendajaid. Programm kestab kokku 14 nädalat, 6 nädalat täismahus õpet (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas), millele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes (andmed Vali IT kodulehelt). Seega oleks kostja olnud kohustatud hageja ümberõppel viibimise aja eest tasuma töötajale töötasu. Kuidagi ei saa asuda seisukohale, et see oleks olnud tööandjale kuidagi vähem koormavam, kui koondamishüvitis ja hüvitis töölepingu ülesütlemisütlemistähtaja mitte järgimise eest. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et kostja oleks rikkunud TLS § 89 lg 3 sätestatud kohustust.
38.Kokkuvõttes jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on hagejaga töölepingu erakorraliselt lõpetanud kooskõlas seadusega, puudub alus lugeda töölepingu erakorralist ülesütlemist tühiseks ega lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Samuti puudub alus hagejale töölepingu lõpetamise hüvitise väljamõistmiseks.
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
40.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
41.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kasutanud lepingulise esindaja abi, seega ei ole kostjal saanud viidatud kulusid tekkida. Seega kohus menetluskulusid hagejalt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.