Jätta rahuldamata XXX (isikukood XXX) alternatiivne nõue tühistada töölepingu ülesütlemise avaldus selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, kui töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus pole tuvastatav.
4.Jätta rahuldamata XXX (isikukood XXX) alternatiivne nõue välja mõista OÜ-lt Klarberg (registrikood 11384883) hüvitis töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 2904,76 (kaks tuhat üheksasada neli koma seitsekümmend kuus) eurot ja viivis 0,64 (null koma kuuskümmend neli) eurot päevas alates päevast, millal need nõuded muutusid sissenõutavateks, kui tööleping lõpetatakse kohtus alates ajast, mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
5.Jätta rahuldamata XXX (isikukood XXX) alternatiivne nõue välja mõista OÜ-lt Klarberg (registrikood 11384883) koondamishüvitis 474,24 (nelisada seitsekümmend neli koma kakskümmend neli) eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 355,68 (kolmsada viiskümmend viis koma kuuskümmend kaheksa) eurot, viivis 0,18 eurot (null koma kaheksateist) eurot päevas alates päevast, millal need nõuded muutusid sissenõutavateks, kui koondamisteatis on 1 (10)
põhjendatud ja kehtiv või jäetakse rahuldamata XXX (isikukood XXX) põhinõue muudel õiguslikel alustel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
6.Jätta menetluskulud XXX (isikukood XXX) kanda.
7.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX (hageja) esitas 11.07.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Klarberg (kostja) vastu. Kohus jättis hagi 01.08.2012 määrusega käiguta. Hageja esitas kohtule 20.08.2012 puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi. Kohus võttis hagi 31.08.2012 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 14.09.2012. Pärast hagile vastamist on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente ja kohus on teinud menetlustoiminguid (sh asja arutanud istungitel, kuulanud tunnistaja XXX üle kirjalikult ja hageja vande all üle). Kohus 21.04.2017 elektronkirjas määras pooltele vastaspoole menetlusdokumendi (kostja 22.03.2017 menetlusdokument ja hageja 09.04.2017 menetlusdokument) osas arvamuse esitamiseks tähtaja 26.04.2017 ning asjas lahendi teatavaks tegemise aja 28.04.2017 kell 16:30.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja ja hageja vahel sõlmiti 01.08.2011 tähtajatu tööleping nr 3, mille alusel asus hageja tööle juristi ametikohale osalise tööajaga. Põhilisteks tööülesanneteks oli erinevate lepingute ja muude dokumentide koostamine, juriidiline kontroll ning analüüs. Samuti tegeles hageja ka nn „jooksvate küsimustega“, milleks on nt läbirääkimised äripartneritega, pretensioonide lahendamine, üürileandjaga läbirääkimiste pidamine, töötajate ja tööandja juhtkonna konsulteerimine õigusvaldkonnas jne. Vajadusel täitis hageja ka muud tööülesanded tööandja palvel, mis ei tulene tema töölepingust: tööandja omaniku jaoks tehnika tellimine ja mõned muud sekretäri (nn office-manager) ülesanded, kuna sekretäril oli alaealine laps, kes haigestus päris tihti. Hageja tööaeg moodustas 40 tundi kuus (10 tundi nädalas) ning töötasu määrati 500 eurot kuus (neto). Tööleping öeldi erakorraliselt üles kostja poolt 12.06.2012 hagejale esitatud ülesütlemisavaldusega (edastatud elektronposti teel vastuseks hageja avaldusele korralise puhkuse võimaldamise kohta), mille järgi kuulus hageja ametikoht seisuga 01.07.2012 koondamisele. Seega oli töötajale viimaseks päevaks, mil ta pidi täitma oma töölepingujärgseid kohustusi 30.06.2012. Ülesütlemisavalduse aluseks on TLS § 89 lg 1 ning põhjuseks kostja majanduslikud põhjused ja töö ümberkorraldamine ettevõttes (koondamine). Esimeses koondamisteatises sisaldub tingimus: „tõenäoliselt koondatakse koosseisuline juristi ametikoht Klarberg OÜ-s“. Hageja on töösuhte ajal olnud kostjale lojaalne. Enne kostja juures Klarberg OÜ-s töö alustamist (ning 2 (10)
lühiajaliselt kostja juures töö kõrval) töötas hageja teises kostja seadusliku esindajaga (XXX) seotud ettevõttes. Hagejale teadaoleva info kohaselt ei ole kostja majanduslikes raskustes ning nimetatud ettevõte ei ole pankrotieelses seisundis ega ole seda ka lähimas tulevikus. Teises ülesütlemiseavalduses (19.06.2012) on märgitud, et tööandjal teist töökohta pakkuda ei ole. Samuti polnud hagejale pakutud täiendusõpet või muid võimalusi töölepingu jätkamiseks. Samas teatises on märgitud, et hageja viimaseks tööpäevaks on 04.07.2012. Hilisemas kostjapoolses elektronkirjas viimaseks tööpäevaks on nimetatud 03.07.2012. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine oli tühine. Kostja ei ole piisavalt põhjendanud, miks tuleks koondada just hageja ametikoht. Kostja ei ole välja toonud, mil viisil vähenesid hageja tööülesanded. Töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel ei muutunud võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise põhjusel. Seejuures hageja edendatud lepingud ning kokkulepped on jätkuvalt töös. Töökollektiivis käesoleva hagiavalduse esitamise päeva seisuga puudub töötajate esindaja ega usaldusisik. Vastavasisulised arutlemised omasid kohta, millest oli teatatud ka kostjale. Hageja oma otseste tööülesannete kõrval tegeles ka töökorralduse reeglite projekti koostamisega ning on edastanud vastava projekti töökaaslastele ning juhatusele 2012 märtsikuus. Kostja ei esitanud oma vastust väljatöötatud dokumendi peale. Hagejal on alus arvata, et küsimus töötajate esindaja valimise kohta oleks lahendatud lähimal ajal ning esindajaks saaks hageja kui isik, kes suudaks kaitsta töökaaslaste huve tööandja ees. Hageja leiab, et kostja on jätnud teostamata ülesütlemisavalduse esitamisel temale seaduses kohustatud nõuded (seadusest tuleneva aluse puudumine ja nõuetele mittevastavus tingimuste olemasolu tõttu), millised oleksid igaüks eraldi võetuna aluseks õiguspärasele ja hea usu põhimõttest lähtuvale käitumisele, mis seisneb selles, et puuduvad ülesütlemisavalduses viidatud majanduslikud põhjused, puudub töö oluline ümberkorraldamine ettevõttes, tööandja poolt ei pakutud töötajale muid võimalusi töölepingu jätkamiseks, tööandja ei pakkunud töötajale täiendõpet. Seega ülesütlemisavaldus on vastuolus töölepingu seaduse §-ga 89 lg 1 ja vastavalt töölepingu seaduse § 104 lg-le 1 tühine. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks. Ükski kostja töötajatest ei oma juriidilist haridust. Seejuures näiteks kaupade tarne- ning ostu-müügilepingute sõlmimine vajab ilmselgelt juriidilist analüüsi ning täienduste/paranduste tegemist. Kostja pole esitanud kohtule ega hagejale usaldusväärset teavet ettevõte töölanguse kohta. Käesoleva kohtumenetluse raames on kostjal õigus ja kohustus kostja töömahu selgeks tegemine hagejale ja kohtule. Kostja ei pakkunud hagejale ökonomisti ametikoha (sõlmitud töölepingust tulenevalt ei nõudnud tööandja mingit eriteadmisi sellele ametile), ostujuhi ega sekretäri ametikoha. Hageja on seisukohal, et kostja pidi pakkuma hagejale teist töökohta, kuid ei teinud seda vaatamata olemasolevatele vakantsidele. Hagejal oleks võimalus otsustada, kas pakutavad töökohad sobivad temale või mitte. Kostja pole esitanud kohtule ega hagejale usaldusväärset teavet ettevõte töölanguse kohta. Kostja pole tõendanud, et osutus võimatuks korraldada hagejale ümber- või täiendusõpet. Hageja on teatanud tööandjale töötajate koosoleku tulemustest elektronposti teel, kasutades selleks tööalase elektronposti aadressi ([email protected]). Seega valiti hagejat usaldusisikuks kooskõlas TUS sätestatuga. Hageja kinnitab väidet vande all. Hagejat tunnustasid usaldusisikuna nii töötajate koosolek, kui ka tööandja ise. Kostja rõhutab, et tema juures on aset leidnud töö ümberkorraldus. Seejuures puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja on sellest töötajale teatanud. Tööandjal on kohustus teavitada töötajaid kavandatavatest otsustest, mis võivad kaasa tuua olulisi muudatusi töökorralduses või töötajate töölepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhete lõpetamisest (vt ka EL direktiiv 2002/14/EÜ). Hageja leiab, et töötajate esindaja koondamisel on oluline välja selgitada, et tööleping ei lõpetataks tulenevalt tema seaduslikust tegevusest töötajate huvide esindamisel.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja tööülesanneteks olid lepingute koostamine ja analüüs, mille arv ei tohiks ületada 10 lepingut kuus ega või olla rohkem kui 4 lepingut kalendri nädala jooksul (töölepingu p 3.1.). Hageja põhiülesandeks oli FurniProff LLP Valgevene esinduse kasuks lepingute koostamine ja analüüs OOO Skyland ja kostja vahel sõlmitud Lepingu nr 5639/366.11- У alusel. Seoses sellega, et tööde maht ei olnud suur, siis vastavalt töölepingu punktidele 3.1. ja 3.2. hageja tööaja kestuseks oli 10 tundi nädalas ja 5 tundi kahel nädalapäeval. Vastavalt töölepingu punktile 4.1. hageja töötasuks 3 (10)
oli 500 eurot kuus neto. 11.06.2012 OOO Skyland ja kostja allkirjastasid lisakokkuleppe nr 1 Lepingu nr 5639/366.11-У, mille alusel alates 01.07.2012 kostja ei osuta teenuseid FurniProff LLP Valgevene esindusele. 12.06.2012 kostja seaduslik esindaja teatas hagejale elektronposti teel, et seoses töömahu vähenemisega alates 01.07.2012 hageja töökoht kuulub koondamisele. 19.06.2012 kostja andis hagejale allkirja vastu kätte avalduse töölepingu nr 3 erakorralise ülesütlemise kohta. Ülesütlemise aluseks on töölepingu seaduse § 89 lg 1 seoses hageja töökoha koondamisega alates 04.07.2012. Tööleping hagejaga on kostja poolt üles öeldud seoses erakorraliste asjaoludega, mis on tingitud finantsmajanduslike põhjustega ning selle tagajärjeks oli töömahu vähenemine. Alates 01.10.2011 hageja põhitöökohused olid seotud FurniProff LLP Valgevene esindusele lepingute koostamisega. Kuna eelnimetatud firma on alates 01.07.2012 likvideerimisel ning kuna alates 01.07.2012 kostja ei osuta OOO Skyland teenuseid FurniProff LLP Valgevene esinduse huvides lepingute koostamise osas, siis alates 01.07.2012 kostja kaotas võimaluse esitada hagejale ülesandeid, mida hageja pidi täitma poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel. Hageja põhitööülesanded olid seotud FurniProff LLP Valgevene esinduse huvides lepingute koostamisega. Alates 01.07.2012 seoses Lepingu nr 5639/366.11-У muutmisega kostja töömaht vähenes oluliselt 70%. Perioodil alates 01.10.2011.a. kuni 01.05.2012 FurniProff LLP Valgevene esinduse huvides lepingu nr 5639/366.11-Y järgi hageja poolt olid analüüsitud kokku 16 lepingut, s.o 70% hageja töömahust. 19.06.2012 hagejale esitatud avaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta vastab seaduse nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. 21.06.2012 hageja oli teadlik sellest, et tema ametikoht koondatakse. Kostja arvamusel hageja viide 2011 majandusaasta aruandele ei oma tähtsust käesolevas asjas. Nimetatud majandusaasta bilansis puudutab kostja tegevust 2011 aastal. Hageja töötas kostja juures osalise tööajaga. Hageja täitis töölepinguga rangelt piiratud tööd – mitte rohkem kui 4 lepingut kalendrinädala jooksul, sealhulgas varem analüüsitud, kuid veel alla kirjutamata lepingute taas läbivaatamist (töölepingu punkt 3.1.). Kostja töötajate koosseisus puudub juristi ametikoht täiskoormusega, kuna kostjal puudub vajadus omada koosseisulist juristi. Hageja oli firmas ainuke jurist. Kostjal puudus võimalus pakkuda hagejale teist tööd seoses teise töö puudumisega. Kostja tunnistab, et lõpparve väljamaksmisega kostja poolt oli põhjendamatu viivitada ja lõpparve summas 906,66 eurot, s.h viivised õigeaegselt tasumata jäetud lõpparvelt 66 päeva eest summas 11,81 eurot on kostja poolt hageja pangakontole ülekantud 05.09.2012. Seadus näeb ette hüvitise määraks töötaja kolme kuu keskmist töötasu. Käesoleval juhul hageja ei ole põhjendanud, mille alusel kohus peaks hüvitise määra muutma. Samuti kostja ei ole nõus hageja nõudega viiviste välja mõistmise osas töösuhte lõppemisest alates. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist õigeaegselt tasumata töötasu eest. Kuna kostja poolt hagejale lõpparve tasutud, siis alternatiivnõue III on kostja poolt vabatahtlikult täidetud. Hageja väide, et töökollektiivi üldkoosoleku otsusega ta oli määratud töötajate usaldusisikuks on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Hageja poolt ei ole märgitud üldkoosoleku toimumise kuupäeva ja ei ole esitatud töötajate üldkoosoleku protokolli, millest järelduks, et kostja töötajad on valinud hageja usaldusisikuks. Hageja on märkinud esitatud hagiavalduses, et töökollektiivis käesoleva hagiavalduse esitamise päeva seisuga puudub töötajate esindaja ega usaldusisik. Hageja väide, et ta oli valitud kostja töötajate usaldusisikuna on vasturääkiv ja ei vasta tõele. Hageja poolt esitatud 31.05.2012 arsti tõend ei tõenda seda asjaolu, et hageja suhtes XXX poolt on toimunud töövägivald. Eelnimetatud arsti tõend tõendab ainult seda, et hagejal olid mingid probleemid psüühikaga. Kostja juhatuse poolt ei ole hageja suhtes toimunud mingit töövägivalda. 19.07.2013 kostja oli sunnitud koondama veel 1 töötaja seoses majanduslike põhjustega. Uute töötajate, s.h sekretäri ja ostujuhti otsing 2012 veebruaris ei ole kuidagi seotud juristi ametikoha koondamisega 2012 juulis. Töötamiseks ökonomistina on vaja eriharidus ja eri oskused, mida hagejal ei olnud. Kostja eitab seda asjaolu, et hageja pöördus tema poole palvega võimaldada talle teist töökohta, s.h sekretäri töökohta. Hageja ei ole põhjendatud, kuidas ta planeeris töötada samaaegselt mitmes ettevõttes täiskoormusega juhul, kui ta oleks asunud kostja juurde sekretärina tööle. Kostjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale sekretäri ametikohta, kuna hageja ametikoha koondamise ajal tööleping Katrin Pissareviga oli juba sõlmitud. Hageja poolt on õigesti esitatud keskmise brutopalga määr ja keskmine brutopalk kuus 664,82 eurot. Kostja ei ole nõus hageja poolt esitatud tööpäevatasu arvestusega ja leiab, et hageja keskmiseks tööpäevatasu määraks oli 78,21 eurot. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa 4 (10)
4.TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega (I kd, tl 45; II kd, tl-d 187, 191). Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtajad, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, seisukohti ning samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
5.Kohus määras 16.03.2017 kohtuistungil tähtaja 07.04.2017 menetlusdokumendi esitamiseks. Hageja esitas hilinenult 09.04.2017 menetlusdokumendi enda lõplike seisukohtadega. Kohus on küsinud hageja 09.04.2017 menetlusdokumendi osas kostjalt arvamust. Kohtu hinnangul hageja 09.04.2017 menetlusdokumendi esitamine hilinenult ei takista asja lahendamist. Kohus jätab tähelepanuta hageja taotluse 09.04.2017 menetlusdokumendis tähtaja pikendamiseks 09.04.2017 menetlusdokumendi esitamisel, sest hageja on menetlusdokumendi 09.04.2017 ära esitanud ja see ei takista asja lahendamist. Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
6.-
-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostja ja hageja vahel sõlmiti 01.08.2011 tähtajatu tööleping nr 3, mille alusel asus hageja tööle kostja juures juristi ametikohal osalise tööajaga. Hageja tööaeg moodustas 10 tundi nädalas ning töötasuks määrati 500 eurot kuus (neto) (I kd, tl-d 49-51); 19.06.2012 sai kostja hagejalt avalduse töölepingu nr 3 erakorralise ülesütlemise kohta töölepingu seaduse § 89 lg 1 alusel seoses hageja töökoha koondamisega alates 04.07.2012 (I kd, tl 13).
Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et nimetatud asjaolusid ei ole vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 vaja tõendada. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas töölepingu nr 3 erakorraline ülesütlemine kostja poolt oli põhjendatud või mitte. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas hageja nõuded on põhjendatud ja lahendab hageja nõuded. Hageja nõuete lahendamine
Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded (I kd, tl 67): 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus (nõue 1)); 2) välja mõista kostjalt hüvitis töölt sunnitult puudutud aja eest summas alates 01.07.2012 kuni kohtulahendi jõustumiseni (päeva töötasu määr on 59,28 eurot, (periood 01.07.201211.07.2012 on hagejal 3 tööpäeva), seega hagiavalduse päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud 177,84 eurot) (nõue 2)); 3) välja mõista kostjalt viivis alates 11.07.2012 vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses, ehk 0,11 eurot päevas (500 eurot * 0,022% = 0,11 eurot/päev) iga töötasu maksmisega viivitatud kalendripäeva eest kuni rahasumma hüvitamise kohustuse täitmiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse (nõue 3)); 4) juhul, kui kohus asub seisukohale, et töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus pole tuvastatav (ehk jäetakse hageja nõue töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamisel rahuldamata), siis alternatiivselt palub hageja kohtu ees tühistada töölepingu ülesütlemise avaldus selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Muus osas jääb hageja ülalmainitud nõuete juurde (nõue 4) (alternatiivne nõue)); 5) juhul, kui tööleping lõpetatakse kohtus alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, siis alternatiivselt palub hageja välja mõista kostjalt hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, ehk 2904,76 euro (neto) ulatuses ning viivis 0,64 eurot/päev alates päevast, millal need nõuded muutusid sissenõutavateks (ehk töösuhte lõppemisest alates) vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses kuni rahasumma 5 (10)
hüvitamise kohustuse täitmiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse (nõue 5) (alternatiivne nõue)); 6) juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagejale edastatud koondamisteatis on põhjendatud ja kehtiv või jäetakse rahuldamata hageja põhinõue muudel õiguslikel alustel, siis palub hageja alternatiivselt välja mõista kostjalt koondamishüvitis (59,28 eurot * 8 päeva = 474,24 eurot), kasutamata puhkuse hüvitis (355,68 eurot) ning viivis 0,18 eurot/päev alates päevast, millal need nõuded muutusid sissenõutavateks (ehk töösuhte lõppemisest) vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses kuni rahasumma hüvitamise kohustuse täitmiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse (nõue 6) (alternatiivne nõue)).
8.Hageja nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 89 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel. TLS § 89 lg 3 teise lause alusel korraldab tööandja vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab tema töötingimusi juhul, kui täiendusõpe või töötingimuste muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Koondamise korral on TLS § 89 lg 5 järgi tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal (v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel).
9.Kohtu hinnangul ei saa kostja 12.06.2012 elektronkirja (I kd, tl 52) käsitleda töölepingu nr 3 esimese erakorralise ülesültemise avaldusena, vaid informatiivse teatena tööalaste ümberkorralduste kohta, millest tulenevalt plaanitakse juristi ametikoht kostja juures koondada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 19.06.2012 sai kostja hagejalt avalduse töölepingu nr 3 erakorralise ülesütlemise kohta TLS § 89 lg 1 alusel seoses hageja töökoha koondamisega alates 04.07.2012 (I kd, tl 13). Kohtu hinnangul 19.06.2012 avaldus töölepingu nr 3 erakorralise ülesütlemise kohta vastab ülesütlemiseavaldusele kehtestatud nõuetele (sh ei ole tehtud vorminõuet rikkudes ega ole tingimuslik). Pooled vaidlevad nõude juures peamiselt küsimuses, kas esines töö vähenemine, ümberkorraldamine või muu lõppemine TLS § 89 lg 1 tähenduses. Hageja on ka välja toonud, et ta oli töötajate usaldusisik, millele kostja vaidleb vastu. Kostja on veel välja toonud, et tal ei olnud töölepingu lõpetamise ajal pakkuda hagejale teist tööd, millele hageja vaidleb vastu. Lisaks toob hageja esile, et tööandja ei pakkunud täiendõpet.
10.Töölepingu ülesütlemise materiaalse aluse esinemist peab tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesolevas asjas kostja (vt Riigikohtu 05.04.2000 otsus tsiviilasjas nr 32-1-20-00, põhjenduste teine lõik). Kohus tuvastab kostja avaldatu (14.09.2012, 07.05.2013, 27.02.2014 menetlusdokumendid) ja esitatud tõendite järgi (töötajate koosseisuline nimestik, õigusteenuste kasutamine perioodil 01.06.2012 – 21.02.2014, FurniProff Llp osanike koosoleku protokoll 11.06.2012, lisa nr 1 01.10.2011 lepingule nr 5639/366.11-У, lisaleping nr 1 11.06.2012 lepingule nr 5639/366.11-У), et kostja juures töötava juristi töömaht 2012. aasta juulist vähenes oluliselt, kostja pole endale pärast hageja koondamist uut juristi ametikohal töötavat isikut tööle võtnud ja kostja on pärast hageja koondamist tellinud õigusteenust kolmandalt isikult üksnes käesoleva tsiviilasja raames (I kd, tl-d 90, 95-103, 131; II kd, tl-d 33-34, 45-48). Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus leiab, et kostja juriidilise töömahu vähenemine alates 2012. aasta juulist võis olla kostjale hageja töölepingu lõpetamise ajaks juba piisava selgusega ette näha. Tööandja peab tegema mõistlikke majanduslikke otsuseid üldjuhul kohe, kui selgub, et senise töötajaskonna või seniste kulutustega ei ole võimalik ettevõtet edaspidi enam edukalt majandada. Selliseks otsustuseks võib anda kohase aluse töötajate töömahu oluline vähenemine. Kohtu hinnangul töölepingu ülesütlemist TLS § 89 lg 1 alusel ei välista varasem rahulolu töötaja tegevusega ega talle selliste ülesannete andmine, mida said vastavalt töölepingute tingimustele täita ka teised töötajad. Samuti ei tähenda tööandja varasem positiivne majandustulemus seda, et kõik töökohad peaksid säilima. Kostja 6 (10)
esitatud tõendid on asjakohased. Hageja vastuväiteid ei välista asjaolu, et kostja juures juriidiline töömaht vähenes oluliselt ja kostja pole endale pärast hageja koondamist uut juristi ametikohal töötavat isikut tööle võtnud ning kostja on pärast hageja koondamist tellinud õigusteenust kolmandalt isikult üksnes käesoleva tsiviilasja raames. Seadusega ei ole ettevõtetele (sh kostjale) pandud kohustust, et ettevõttes peab igal juhul olema juristi ametikoht ja töötama jurist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et 2012. aasta juulis esines kostjal juriidilise töö vähenemise situatsioon, millele kostja võis reageerida töö ümberkorraldamise ja seeläbi ka juristi ametikohal töötava isiku koondamisega.
11.Järgnevalt hindab kohus hageja väidet, et ta oli valitud töötajate usaldusisikuks. Hageja on pärast kostja juurest koondamist 04.07.2012 kohtule esitatud 29.08.2012 menetlusdokumendis avaldanud muuhulgas järgmist: „Hageja rõhutab siinkohal kohtu tähelepanu sellele asjaolule, töökollektiivis käesoleva hagiavalduse esitamise päeva seisuga puudub töötajate esindaja ega usaldusisik. Vastavasisulised arutlemised omasid kohta, millest oli teatatud ka kostjale. [---] Hagejal on alust arvata, et küsimus töötajate esindaja valimise kohta oleks lahendatud lähimal ajal ning esindajaks saaks hageja kui isik, kes suudaks kaitsta töökaaslaste huve tööandja ees.“ (I kd, tl 64). Hageja on 16.03.2017 andnud kohtule vande all järgmised seletused: „Kuna kostja ettevõttes oli tol hetkel 14 töötajat, siis otsustati ühel päeval töötajate üldkoosolekul hageja usaldusisikuks valida. See oli aasta 2012, pigem kevadel.“ (III kd, tl 22). Hageja menetlusdokumendis avaldatu (töötajate esindaja, usaldusisik puudub hagiavalduse esitamise seisuga 11.07.2012) ja vande all antud seletused (hageja valiti usaldusisikuks aastal 2012, pigem kevadel) on otseses vastuolus. Seejuures on tunnistaja XXX vastanud eitavalt kostja esitatud küsimustele: „Kas OÜ-s Klarberg on kunagi olnud läbiviidud töökollektiivi üldkoosolekuid, muuhulgas päevakorraga töötajate esindaja või usaldusisiku valimine?“ (III kd, tl 4, 13). Seega on tunnistaja XXX kirjalikult vastanud, et tema hinnangul kostja juures ei ole kunagi olnud läbiviidud töökollektiivi üldkoosolekuid, muuhulgas päevakorraga töötajate esindaja või usaldusisiku valimine. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades hageja vande all antud seletus usaldusväärne osas, milles hageja väidab, et ta valiti töötajate usaldusisikuks. Võttes muuhulgas arvesse hageja enda 29.08.2012 menetlusdokumendis avaldatut, puudus hagiavalduse esitamise seisuga 11.07.2012 töötajate esindaja, usaldusisik. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide hageja valimise kohta kostja juures töötajate usaldusisikuks.
12.Järgnevalt hindab kohus kostja väidet, et tal ei olnud pakkuda hagejale teist tööd seoses teise töö puudumisega. Hageja on seisukohal, et kostja pidi pakkuma hagejale teist töökohta, kuid ei teinud seda vaatamata olemasolevatele vakantsidele (II kd, tl 21). Võimaluse korral teise töö pakkumise kohustus tuleneb TLS § 89 lg-st 3 ja pooled ei ole väitnud, et esineks TLS § 89 lg-s 2 kirjeldatud erandlik olukord. Riigikohtu praktika kohaselt on teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd (vt 08.11.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-01). Samuti on Riigikohus varasemas praktikas leidnud, et tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema (02.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15211, p 10 kolmas lõik). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 19.06.2012 sai kostja hagejalt avalduse töölepingu nr 3 erakorralise ülesütlemise kohta TLS § 89 lg 1 alusel seoses hageja töökoha koondamisega alates 04.07.2012 (I kd, tl 13). TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Seega enne töölepingu ülesütlemist kontrollib tööandja, kas tema ettevõttes on võimalus pakkuda töötajale teist tööd. Kui tööandja jõuab järeldusele, et teist tööd töötajale pakkuda ei ole, võib tööandja töölepingu üles öelda. Käesoleval juhul pidi kostja kontrollima, kas tal on võimalus pakkuda hagejale teist tööd enne töölepingu ülesütlemist. See on teise töö pakkumise võimalus hagejale 19.06.2012 seisuga, mil esitati kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemisavaldus alates 04.07.2012. Kostja väidab, et tal ei olnud pakkuda hagejale teist tööd seoses teise töö puudumisega. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest (11.05.2012 sõlmitud sekretär-referendi tööleping, töötajate koosseisuline nimestik) nähtub, et kostja on 19.03.2012 sõlmitud töölepinguga võtnud tööle ökonomisti, 01.05.2012 sõlmitud töölepinguga 7 (10)
võtnud tööle arendusjuhi ja 11.05.2012 sõlmitud töölepinguga võtnud tööle sekretäri (II kd, tl-d 4247). Võimalik 11.05.2012 töölepingu sõlmimise kuupäevast hilisem sekretäri tööle asumine ei välista asjaolu, et kostja võttis 11.05.2012 sõlmitud töölepinguga enda juurde tööle sekretäri. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostjal puudusid vabad töökohad 19.06.2012 seisuga, mil esitati kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemisavaldus alates 04.07.2012. Kostja oli eelnevalt võimalikud vabad töökohad enda juures täitnud perioodil 19.03.2012 kuni 11.05.2012. Seetõttu ei olnud kostjal võimalust pakkuda hagejale teist tööd 19.06.2012 seisuga, mil esitati kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemisavaldus alates 04.07.2012. Pärast 04.07.2012 kuni 21.02.2014 on kostja töötajate arv vähenenud lisaks hageja töökohale arendusjuhi ja sekretäri töökoha võrra ning ülejäänud töötajate nimekiri jäi muutumatuks (II kd, tl-d 45-46). Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja esitatud ostujuhi töökuulutustest (kandideerimise tähtajaga 22.02.2012) ja sekretäri töökuulutustest (kandideerimise tähtajaga 29.02.2012) (II kd, tl-d 27-28) ei nähtu tegelikult teise töö pakkumise võimalus kostja poolt 19.06.2012 seisuga. See on enne töölepingu ülesütlemist teise töö pakkumise võimalus hagejale 19.06.2012 seisuga, mil esitati kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemisavaldus alates 04.07.2012. Hageja esitatud töökuulutustest viitavad kostja poolt töö pakkumisele veebruaris 2012, mil kostja ei pidanud hagejale teist tööd pakkuma ja hagejaga sõlmitud tööleping ei olnud üles öeldud koondamise tõttu. Teise töö pakkumise võimalust kostja poolt 19.06.2012 seisuga ei nähtu ka 01.03.2015 töökuulutusest, mis viitab kostja poolt töö pakkumisele märtsis 2015 (II kd, tl 106). Kuna TLS § 89 lg 3 näeb tööandjale ette teise töö pakkumise üksnes võimaluse korral, siis ei pidanud kostja ka hagejale teist tööd pakkuma ja töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel oli õiguspärane. Kuna kostjal puudusid vabad töökohad, siis ei pidanud kostja korraldama hagejale vajaduse korral ka täiendusõpet vabale töökohale tööle asumiseks. Kohus tuvastab, et kostjal ei olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda.
13.Kohus leidis eelnevalt järgmist: 19.06.2012 avaldus töölepingu nr 3 erakorralise ülesütlemise kohta vastab ülesütlemiseavaldusele kehtestatud nõuetele, koondamissituatsioon esines, tõendamist ei ole leidnud hageja väide hageja valimise kohta kostja juures töötajate usaldusisikuks, kostjal puudusid vabad töökohad ega pidanud seetõttu korraldama hagejale vajaduse korral täiendusõpet vabale töökohale tööle asumiseks, kostjal ei olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Seega nimetatud asjaoludest tuleneb, et kostja poolt 19.06.2012 avaldusega hagejaga töölepingu nr 3 erakorraline ülesütlemine on kooskõlas seadusega.
14.Eeltoodust tulenevalt kostja 19.06.2012 erakorralise ülesütlemiseavaldusega öeldi hagejaga tööleping nr 3 erakorraliselt üles kehtivalt koondamise tõttu. See tähendab, et töölepingu lõpetamine oli õiguspärane. Kohus ei tuvasta kostja poolt kehtiva ülesütlemisavaldusega hagejaga töösuhte lõpetamisel koondamise tõttu hageja diskrimineerimist ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ning hea usu põhimõtte rikkumist. Hageja nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus jääb rahuldamata.
15.Kohus ei tuvastanud töölepingu ülesütlemise tühistust. Kohus jätab rahuldamata kostja 16.01.2014 istungil esitatud taotluse lõpetada tööleping töölepingu ülesütlemise tühisuse korral.
16.Kohus on 16.01.2014 kohtuistungil selgitanud, et isegi kui konflikt oli tööandja ajend töölepingu lõpetamiseks, sõltub koondamise kehtivus sellest, kas esinesid koondamise alused. Seetõttu võib konflikt olla asja lahendamise seisukohast ebaoluline asjaolu. Kohtu hinnangul tuleb eristada võimalikku töötaja poolset tööalast vägivalda teise töötaja suhtes ning tööandja poolset töösuhte lõpetamist koondamise tõttu töötajaga. Hageja esitatud 31.05.2012 SA Põhja Eesti Regionaalhaigla teatisest nähtub üksnes, et hageja on käinud 31.05.2012 valvearsti vastuvõtul (I kd, tl 159). Hageja 16.03.2017 kohtule vande all antud seletustest nähtub, et hagejal on tekkinud kostja töötaja Darja Modestovaga tööväline konflikt (III kd, tl 22). Isegi juhul kui eeldada, et eristada ei tule võimalikku töötaja poolset tööalast vägivalda teise töötaja suhtes ning tööandja 8 (10)
poolset töösuhte lõpetamist koondamise tõttu töötajaga, siis antud juhul jääb umbmääraseks ja seetõttu mittetõendatuks võimalik kostja töötaja poolne tööalane vägivald hageja suhtes.
17.Kuna kohus tuvastas, et kostja poolt 19.06.2012 avaldusega hagejaga töölepingu nr 3 erakorraline ülesütlemine on kooskõlas seadusega, hea usu põhimõtte rikkumist ei esine ja kostja 19.06.2012 erakorralise ülesütlemiseavaldusega öeldi hagejaga tööleping nr 3 erakorraliselt üles kehtivalt (õiguspäraselt) ning kohus töölepingut ei lõpetanud ülesütlemise kehtivuse tõttu, siis jäävad hageja nõuded 2), 3), 4) (alternatiivne nõue) ja 5) (alternatiivne nõue) tervikuna rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata järgmised hageja nõuded: 2) välja mõista kostjalt hüvitis töölt sunnitult puudutud aja eest summas alates 01.07.2012 kuni kohtulahendi jõustumiseni (päeva töötasu määr on 59,28 eurot, (periood 01.07.201211.07.2012 on hagejal 3 tööpäeva), seega hagiavalduse päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud 177,84 eurot); 3) välja mõista kostjalt viivis alates 11.07.2012 vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses, ehk 0,11 eurot päevas (500 eurot * 0,022% = 0,11 eurot/päev) iga töötasu maksmisega viivitatud kalendripäeva eest kuni rahasumma hüvitamise kohustuse täitmiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse; 4) juhul, kui kohus asub seisukohale, et töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus pole tuvastatav (ehk jäetakse hageja nõue töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamisel rahuldamata), siis alternatiivselt palub hageja kohtu ees tühistada töölepingu ülesütlemise avaldus selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Muus osas jääb hageja ülalmainitud nõuete juurde; 5) juhul, kui tööleping lõpetatakse kohtus alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, siis alternatiivselt palub hageja välja mõista kostjalt hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, ehk 2904,76 euro (neto) ulatuses ning viivis 0,64 eurot/päev alates päevast, millal need nõuded muutusid sissenõutavateks (ehk töösuhte lõppemisest alates) vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses kuni rahasumma hüvitamise kohustuse täitmiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse.
Hageja on kostja vastu esitanud järgmise alternatiivse nõude: 6) juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagejale edastatud koondamisteatis on põhjendatud ja kehtiv või jäetakse rahuldamata hageja põhinõue muudel õiguslikel alustel, siis palub hageja alternatiivselt välja mõista kostjalt koondamishüvitis (59,28 eurot * 8 päeva = 474,24 eurot), kasutamata puhkuse hüvitis (355,68 eurot) ning viivis 0,18 eurot/päev alates päevast, millal need nõuded muutusid sissenõutavateks (ehk töösuhte lõppemisest) vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses kuni rahasumma hüvitamise kohustuse täitmiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse.
Kohus jättis rahuldamata hageja nõuded 1) kuni 5), mistõttu kohus lahendab hageja alternatiivse nõude 6). Kostja 14.09.2012 menetlusdokumendis avaldas, et ta tunnistab lõpparve väljamaksmine oli põhjendamatult viivitatud ja lõpparve summas 906,66 eurot, sh viivised õigeaegselt tasumata jäetud lõpparvelt 66 päeva eest summas 11,81 eurot, on hageja pangakontole ülekantud 05.09.2012 (I kd, tl 91). Kostja on kohtule tõendina esitanud maksekorralduse nr 977 summas 906,66 eurot (I kd, tl 94). Hageja 10.10.2012 menetlusdokumendis muuhulgas avaldas, et kinnitab 906,66 euro kostjalt kättesaamist 05.09.2012 ja hageja jääb oma hagiavalduse juurde ning palub rahuldada täies ulatuses (I kd, tl 126). Kohus tuvastab kostja poolt hagejale 906,66 euro tasumise 05.09.2012, mille arvelt kostja täitis hageja alternatiivse nõude 6) tervikuna (koondamishüvitis 474,24 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 355,68 eurot, seadusest tulenevas määras viivis töösuhte lõppemist 04.07.2012 kuni kohustuse täitmiseni 05.09.2012). Kohus jätab hageja nõude 6) tervikuna rahuldamata, sest kostja täitis hageja nõude 6) ning hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9 (10)
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Seetõttu tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtul on vaja täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 28.04.2017 kell 16:30. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.