M. M. (M.) hagi Introduct Estonia OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
6 431,52 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (töötaja): M. M. (isikukood XXX, epost: XXX) Hageja lepinguline esindaja Sven Paaver (e-post: XXX) Kostja (tööandja): Introduct Estonia OÜ (registrikood 14037952) Kostja lepinguline esindaja advokaat Keidi Kõiv (e-post: XXX)
Asja läbivaatamine
KOHUS OTSUSTAB:
27.04.2026 avalik kohtuistung
1.Jätta M. M. (M.) hagi Introduct Estonia OÜ vastu töölepingu 28.11.2023 erakorralise ülesütlemisavalduse toimetuse tuvastamiseks, TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamiseks 30.12.2023, töötamise registri kande muutmiseks ja TLS § 109 lg 1 kohase kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise saamiseks summas 6 431,52 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta poolte menetluskulud M. M. (M.) kanda.
3.Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus 1
2-24-5024 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.M. M. esitas 13.12.2023 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Introduct Estonia OÜ vastu. Avaldaja palus tuvastada tööandja ja töötaja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel; teha kanne töötamise registris töölepingu lõppemise kohta; mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5 276,86 eurot TLS § 109 lg 1 alusel; tuvastada diskrimineerimine töötaja veendumuste tõttu; mõista tööandjalt diskrimineerimise ning selle poolt põhjustatud stressi ja süveneva ärevuse ning depressiooni eest välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1 500 eurot.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas M. M.i avalduse 15.02.2024 otsusega (teatavaks tegemise aeg 29.02.2024) töövaidlusasjas XXX osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas Introduct Estonia OÜ-lt M. M. vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 89 lg 1 alusel, lõpetas Introduct Estonia OÜ ja M. M. vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 30.12.2023 ja määras teha vastav kande muudatus töötamise registris ning mõistis Introduct Estonia OÜ-lt M. M. kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 5 276,86 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata M. M. nõudes diskrimineerimise tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3.Tööandja Introduct Estonia OÜ esitas 28.03.2024 kohtule taotluse töövaidluse uuesti läbivaatamiseks osas, millega töötaja avaldus töövaidluskomisjonis rahuldati. Kohus kohustas hagejat esitama töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagi ja kohus võttis töötaja hagi 23.04.2024 määrusega menetlusse.
4.Hagiavalduse kohaselt asus hageja (töötaja) 02.06.2023 kostja juures tähtajatult tööle ITspetsialistina. Töötasu oli 1 500 eurot kuus. Töötaja pidi tegema palju ületunnitööd, mistõttu töötaja keskmine töötasu oli 2 143,84 eurot kuus. Kostja (tööandja) ütles 30.11.2023 töölepingu erakorraliselt üles, teavitades, et töötaja viimane tööpäev on 30.12.2023. Kostja põhjendas ülesütlemist väitega, et tööleping on öeldud üles TLS § 89 lg 1 alusel töömahu vähenemise ja töö ümberkorraldamise tõttu ning puudub võimalus töötajale pakkuda muud sobivat tööd. Töötaja ülesütlemisega ei nõustu, töömaht ei vähenenud. Hagejale ei ole pakutud teist tööd. Tööd ei ole ümber korraldatud. Töötajad töötavad endiselt kahes vahetuses (sh ka öösiti). Tööandja avaldas koondamise ajal CV Keskuses töökuulutuse töötaja leidmiseks hagejaga samale töökohale ning võttis tööle uue töötaja K.-O. T.. Töökuulutus hageja ametikohale avaldati kohe, kui hageja töölepingu ülesütlemine tehti. Vene keele nõuete tekkimisest töökohal ei ole tööandja töötajaid teavitanud. Ühtegi koosolekut pole selles osas toimunud, tööandja pole sel teemal töötajaga isegi mitte rääkinud. Koondamise ajal avaldatud CV Keskuse kuulutuses ei ole samuti uuelt töötajalt nõutud vene keele oskust. Kuulutuses on märgitud, et vene keele oskus tuleb kasuks, nõue see ei ole. Ka uus töötaja K.-O. T. ei oska vene keelt piisavalt, et suhelda. Hageja töölt ära tõrjumine toimus tegelikult sellepärast, et hageja julges teise 2
2-24-5024 töötaja kaitseks välja astuda ja esitas küsimusi töö- ja puhkeaja osas ning ületunnitöö tasustamise kohta. Teine töötaja rääkis nendest sündmustest hagejale, mille peale pöördus hageja tööandja poole ja päris, miks nii tehti, sest teisel töötajal oli õigus töötundide ja riigipühade suhtes. Vestlusele järgnes hageja karistamine "koondamisega". Tööandja töögraafikute järgi peavad töötajad mõnikord puhkeajata töötama kuni 24 tundi järjest (öövahetus ja sellele järgnev päevane vahetus). Puhkamiseks ei jää piisavalt aega. Samuti on töötunde mõnikord nädalas rohkem kui lubatud. Töötajad töötavad ka öösiti, mistõttu üheski nädalas ei tohiks olla üle 48 tunni, aga on. Töötajate arvates on ebaõige ,et neid vallandatakse seetõttu, kui nad juhivad tööandja tähelepanu nendele asjaoludele.
5.Eeltoodut arvesse võttes on hageja kokkuvõttes seisukohal, et tööandja on töölepingu üles öelnud ilma TLS-ist tuleneva seadusliku aluseta ja TLS-i nõudeid eirates, mistõttu on ülesütlemine tühine TLS § 104 lg 1 järgi. Hageja palub tuvastada Introduct Estonia OÜ töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus, lõpetada tööleping 30.12.2023, mõista Introduct Estonia OÜ-lt M. M. kasuks välja hüvitis 6 431,52 eurot. Jätta menetluskulud Introduct Estonia OÜ kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja juhib tähelepanu, et 08.04.2024 esitatud hagiavalduses on hageja mittevaralise kahju hüvitisest tervikuna loobunud, kuid on hoopis leidnud, et põhjendatud on esitada esialgsest suurem hüvitisnõue, kuid see ei ole kooskõlas TvlS § 58 lg 3 ja 4. Hageja esitab teadlikke valeväiteid enda keskmise töötasu ja tööajakorralduse, sh ületundide osas. Oma arvutustes põhineb hageja ajavahemiku juuli 2023 kuni detsember 2023 töötasul, millest viimane summas 4 043,91 eurot ei koosne mitte töötasust ja ületunnitasust, vaid töötasust, puhkusetasust ja koondamise hüvitisest, kusjuures moodustab töötasu ja lisatasu antud summast üksnes 1 607,14 eurot. Seega on hageja väited keskmisest töötasust summas 2 143,84 eurot ebaõiged.
7.Tegelikkusele ei vasta ka väited, et hageja pidi koguaeg hulgaliselt ületunnitööd tegema. Hageja on töövaidlusavalduses esitanud tõendina tööajagraafiku, millest nähtub, et hageja on töötanud juunis 2023 180 tundi (normtunnid 168 h), juulis 2023 168 tundi (normtunnid 168 h), augustis 2023 186 tundi (normtunnid 184 h), septembris 2023 206,5 tundi (normtunnid 168 h), oktoober 2023 191 tundi (normtunnid 176 h), novembris 2023 144 tundi (normtunnid 176 h) ning detsembris 2023 156 h (normtunnid 152 tundi). Sealjuures ei nähtu tööajagraafikust mitte ühtegi 24 h vahetust ega mitte ühtegi nädalat, milles töötajale ei ole tagatud igapäevane või iganädalane puhkeaeg (TLS § 51 ja § 52). Küll on töötaja töötanud perioodil 13.09-14.09.2023 perioodil ühe 23 tunnise vahetuse, kuid sedagi omal soovil, sest kostja juures on öövahetused 2x tasustatud, mistõttu töötajad neid väga soovivad teha. Ka varasemalt on hageja avaldanud soovi öiseid vahetusi teostada. Sealjuures olgu märgitud, et öövahetustes töötamine ei ole intensiivne nagu seda on päevane vahetus, vaid öised vahetused on väga rahulikud. Tööajatel on võimalus tegeleda enda soovitus asjadega (tihti töötajad vaatavad filme) ning töökohal magada (magamisvõimalused tööandja poolt on tekitatud), süsteemid on sealjuures reguleeritud selliselt, et kõne/häire korral vallandub piisavalt tugev heli, et seda märgata. Oluline on, et tagatud oleks vajadusel keskuse 24/7 töö. Seega esitab töötaja tegelikkusele mittevastavaid väiteid töö olemusega seonduvalt.
8.Asjakohatuks tuleb siinkohal pidada ka hageja kirjeldusi sellest, millised on väidetavalt töökorralduslikud kokkulepped muude töötajatega. Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ega ole käesolevas vaidluses ka asjakohased. Teise töötajaga töösuhte 3
2-24-5024 lõpetamise olukirjeldus põhineb sealjuures mitte hageja enda poolt vahetult kogetul vaid viidatud töötaja kirjeldustel. Tegemist on taaskord asjassepuutumatu ja ebaõige väitega.
9.Hageja nõue töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks on tervikuna põhjendamata ega põhine õigel õiguslikul alusel. Töölepingu kehtivaks ülesütlemiseks peavad olema täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Formaalsete eelduste kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab vastaspool töölepingu erakorralist ülesütlemisavaldust põhjendama. Kostja esitas 30.11.2023 hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse (koondamise teatise), millise hageja on kätte saanud. Ülesütlemise avalduse kohaselt on kostja selgitanud, et tööleping lõpetatakse tööandja poolt TLS § 89 lg 1 alusel majanduslikel põhjustel, seoses töömahu vähenemise ja töö ümberkorraldamisega ning selgitatud ka seda, et muud tööd pakkuda, mis vastaks töötaja kogemusele ja oskustele ei eksisteeri. Töölepingu ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. Eeltoodust tulenevalt, ei saa olla vaidluse all, et täidetud on töölepingu lõpetamise formaalne eeldus.
10.Kostja leiab, et esines ka koondamisolukord so töölepingu lõpetamise materiaalne eeldus. Introduct Estonia OÜ on osa 2016 asutatud Introduct Groupist, millise peakontor asub Ukrainas Kiievis ning milline omab 9 haruettevõtet 4 erinevas riigis, sh Eestis. Introduct Groupi juhtkonnas on Introduct Estonia OÜ osanikud ning juhtfiguurid. 27.11.2023 toimus tööandja juhtkonna koosolek, milles arutati muuhulgas töökorraldust. Tuvastati, et tootetoe senise personali puuduliku vene keele oskuse tõttu jäävad teenindamata kliendid Moldovas ja Ukrainas, millest tulenevalt otsustas juhtkond, et eelmisel päeval avatud tootetoe spetsilisti töökohalt nõutakse ka vene keele oskust, tootetoe grupi teenuste hulka lisatakse teenuste nõustamine, üks ametikoht Eesti üksuses kaotatakse (ehk korraldatakse ümber) ning viiakse üle Kiievisse koos Ukraina keele nõudega. Kokkuvõtvalt selgitatuna kerkis vajadus sellest, et nii tarkvara, kui finantsüksuste töötajad viidatud riikides ei valda inglise ega eesti keelt, millest tulenevalt tekkis reaalvajadus ukraina keelse teeninduse järele, mida senine tootetoe üksus vajalikul tasemel ei vallanud. Ukraina teenusnumbri ühendamine tootetoe üksuse kõnekeskuse tarkvaraga, millega äkitselt tõusid ukrainakeelsete kõnede arv tootetoe üksusesse tekitas vajaduse ukraina keelse teeninduskoha loomiseks. Avalikest andmebaasidest on sealjuures ka täna tuvastatav, et toimunud ümberkorralduste tulemusel on ka töötajate arv struktuuri ühe võrra vähenenud (töökoha võrra, mis Kiievisse üle viidi).
11.Kostja on viinud läbi töötajate toimetuleku hindamise, mille tulemusena sai hageja teistest vähem punkte, millest johtuvalt just hageja osutus valituks töösuhte lõpetamisel. Selgusetuks jäävad siinkohal hageja etteheiteid sellest, et kostja ei teavitanud töötajaid muutunud töötingimustest, ega käsitlenud seda ka ühelgi koosolekul. Ettevõtte töökorraldus on tööandja korraldada, milliseid sisulisi asjaolusid ei ole tööandja kohustatud töötajatega arutama. Sellest johtuvalt on hageja poolt viidatud etteheited vene keele nõuete tutvustamata jätmisest arusaamatud ja asjakohatud.
12.Nõustuda ei saa ka hageja etteheidetega töötaja K.-O. T. värbamisest ja tema vene keele oskuse väidetavast puudumisest. Kostjal on alates värbamisest olemas teadmine, et värvatud töötaja keeleoskus on piisav ning kostjale ei ole laekunud teavet, et töötaja poolt oleksid vastavad tööülesanded täitmata. Seega on põhjendamatud kõik hageja väited sellest nagu oleks kostja poolt hagejat karistatud. Eesti keelse töömahu vähenemise ning vene ja ukraina keelse töömahu suurenemise tõttu esines vajadus töö ümberkorraldamiseks. Sellest johtuvalt on kostja poolt töölepingu ülesütlemine 4
2-24-5024 õiguspärane ning kehtiv. Kuivõrd põhjendamatu on hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise osas, tuleb pidada põhjendamatuks ka hageja nõuet TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise määramiseks 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 6 431,52 eurot (milline lisaks baseerub ebaõigetel arvutustel).
13.Juhul, kui kohus peaks asuma siiski seisukohale, et esineb alus TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise määramiseks (millise seisukohaga kostja arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei nõustu), on kostja igal juhul seisukohal, et välja mõistetavat hüvitist tulen vähendada 0-ni. Poolte vaheline töösuhe kestis väga lühikest aega (6 kuud), hageja esitatud tõenditest nähtub hageja konfliktsus ning asjaolude tugev ülepaisutamine, millist jätkab hageja ka käesolevas menetluses kostjast ebaõiget ettekujutlust luues, milline kogumis annab aluse hüvitise vähendamiseks. Täielikult tõendamata on sealjuures hageja väited, et kostja on käitunud pahatahtlikult ning hageja tervist kahjustavalt. Lisaks on hageja Töövaidluskomisjoni avalduses ise tunnistanud, et juba enne kostja juurde tööle asumist oli hagejal diagnoositud sotsiaalne ärevushäire segatüüp depressiooniga ja saab vastavat ravi. Ka on hagejale määratud osaline töövõime. Seega on kõike hageja tervisega seonduvad negatiivsed asjaolud, kui neid ka esineb, olnud varasemad, ega pole algust saanud kostjaga töösuhte ajal.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Hageja selles osas, milles töövaidluskomisjon jättis tema nõude rahuldamata, seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule oma nõuet ei esitanud, seega selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud.
16.Vaidlust ei ole selles, et hageja sõlmis 24.05.2023 kostjaga töölepingu nr 36, mille kohaselt asus hageja alates 02.06.2023 tööandja juures IT spetsialisti ametikohal (dtl 6-8, 299-301). Pooled ei vaidle selle üle, et tööandja edastas hagejale 30.11.2023 kirjaliku töölepingu ülesütlemisavalduse, milles teatas töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 31.12.2023 TLS § 89 lg 1 alusel seoses koondamisega (dtl 10, 101). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on teatise kätte saanud ega selles, et uut tööd kostjale ei pakutud. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine, kuivõrd koondamissituatsiooni tegelikkuses ei olnud. Hageja leiab, et kuivõrd tööandja avaldas koondamise ajal CV Keskuses töökuulutuse töötaja leidmiseks hagejaga samale töökohale ning võttis tööle uue töötaja, siis tegelikult tööandja juures töö ei lõppenud ega töömaht ei vähenenud, samuti polnud tegemist töö ümberkorraldamisega vaid tööleping lõpetati hoopis hagejast tulenevatel põhjustel. Kostja vaidles hagejale vastu. 5
2-24-5024
17.Töölepinguseaduse (TLS) § 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 89 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.
18.TLS § 95 lg 1 esimene lause sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus ja puuduvad ülesütlemist välistavad asjaolud) ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise nõuded) eeldused.
19.Nagu eelnevalt märgitud, ei ole vaidlust selle üle, et kostja on esitanud hagejale kirjaliku avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning hageja on avalduse kätte saanud. Kostja on töölepingu lõpetamise avalduses viidanud TLS § 89 lg-le 1 ning asunud seisukohale, et tal ei ole hagejale enam tööd anda. Kohus leiab, et kostja on avalduses töölepingu lõpetamist piisavalt põhjendanud. Seega on tööandja järginud ülesütlemise formaalset eeldust.
20.Järgnevalt hindab kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. TLS § 89 lg 1 annab näidisloetelu töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjustest koondamise tõttu. Õiguskirjanduses selgitatakse, et töö ümberkorraldamine on igasugune muudatus, mille tagajärjel muutub töökorraldus. Selliseks muudatuseks võib olla näiteks ettevõtlusala vahetamine, tööprotsessi mehhaniseerimine, ametikohtade liitmine, teenuse sisse ostmine jm (Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde, Egle Käärats jt, Tallinn, 2021, lk 177). Kohtupraktika järgi ei eelda TLS § 89 lg 1 igal juhul töömahu vähenemist, vaid töö võidakse korraldada ümber nt ametikohtade liitmise, teenuse sisseostmise, töö mehhaniseerimise, tegevusala vahetamise vms põhjusel, mistõttu töö senisel ametikohal lõpeb (RKTKo nr 2-20-16369, p 12). Kohtu hinnangul saab tegemist olla koondamisolukorraga ka siis, kui tööandjal kaob ära vajadus teatud töökoha järele ja ta otsustab töö ümber korraldada selliselt, et ametikohal töötava inimese ülesanded jagatakse ära teiste töötajate vahel ning selle tulemusena töö ametikohal lõpeb. Koondamise situatsioon võib aset leida ka siis, kui tööandja otsustab läbi viia struktuurimuudatused selliselt, et lõpetab vastava töökoha olemasolu Eestis ning viib tööülesanded üle teise riiki, kus avatakse samasisuline ametikoht.
21.Kohus leiab, et kostja poolt hagejaga 28.11.2023 avalduse alusel töölepingu ülesütlemine ei ole toimetu/tagajärjetu. Kostja on esile toonud, et kostja juures esines koondamissituatsioon ja vajadus töö ümberkorraldamiseks. Kostja selgitas, et 27.11.2023 toimus Introducti grupiülene koosolek, millel arutati töökorraldust ja struktuurimuudatusi, millised hõlmasid endast reaalvajadusi riigiti, Ukraina kliendibaasi kasvu ja vene keelt kõnelevate töötajate vajadust aga ka tööülesannete muutusi.
22.Kostja esitas oma väidete tõendamiseks Intoduct Group juhtkonna 27.11.2023 koosoleku protokolli. Kostja selgitas, et Introduct Estonia OÜ on osa 2016 asutatud Introduct 6
2-24-5024 Groupist, mille peakontor asub Ukrainas Kiievis ning milline omab 9 haruettevõtet 4 erinevas riigis, sh Eestis. Kostja tõi esile, et Introduct Groupi juhtkonnas on ka V. L. ja J. L., kes on Introduct Estonia OÜ osanikud ja juhtfiguurid. Oma väidete tõendamiseks, esitas kostja asja materjalide juurde väljavõte Introduct Group kodulehelt https://introduct.tech/ (dtl 19-23). Tutvudes Introduct Group kodulehega, nähtub sellelt viide Tallinna kontorile Introduct Estonia OÜ-le, registrinumbriga 14037952 (https://introduct.tech/contact-us/). Introduct Group kodulehelt ja kodulehe väljatrükilt nähtub samuti, et juhatuse esimeheks on V. L. ja kommertsdirektoriks J. L., kes on Eesti eäriregistri andmete kohaselt Introduct Estonia OÜ juhatuse liikmed, osanikud ning tegelikud kasusaajad (https://introduct.tech/leaders/, dtl 22). Ka 27.11.2023 koosoleku protokollist nähtub, et V. L. on grupi juhatuse esimees ja J. L. grupi kommertsdirektor (dtl 24). Kuigi tegemist ei ole otseselt kostja juhtkonna protokolliga, on 27.11.2023 koosolek ja protokoll selgelt seostatav kostjaga, sellega, et kostja on osa Introduct Group’ist ja ka sellega, et koosolekul võeti vastu kostjat ja kostja töötajaid puudutavaid otsuseid.
23.Koosolekul osundati muuhulgas, et tootetoe senise personali puuduliku vene keele oskuse tõttu jäävad teenindamata kostja kliendid Moldovas ja Ukrainas. Nii avaldas S. S. koosolekul, et „Moldovas on vahetunud raamatupidamise partner. Suured mured olemasoleva ERP 1C Предприятие ülevõtuga. Ukrainas pidevad mured 1C Предприятие ning Medok tööga. Mured tavaliselt väikesed kuid tarvis abi, raamatupidajad iseseisvalt hakkama ei saa. Finantsdivisjoni ettepanek — lisada 1C Предприятие Moldovas ja Ukrainas IT meeskonna haldusalasse, ning võimaldada tootetoe grupi teenuste kasutamine finantsdivisjoni töötajatele. Moldovas on kas rumeenia või vene keel. Inglise keelt nad ei valda. Ukrainas inglise keelt häda mööda valdab Ievhenii, kõik ülejäänud kas vene või ukraina keeles. Kas vene keeles abi osutamine on võimalik tootetoe grupis?“. D. Y. vastas talle: „Hetkel mitte, hetkel personalil on vene keele võimalused väga piiratud ja erinevad inimesest inimesse.“ Samuti avaldas D. Y. koosolekul, et „Selgituseks, peale testrežiimis rahvusvaheliste numbrite ühendamise, äkitselt tõusis tootetoe meeskonna liinile kõnede arv Ukrainast. Nad ei saa sõnagi aru. Vene keele oskus piiratud.“ (dtl 25, 134, 247-248, 250-251). Seega nähtub koosoleku protokollist, et kostja ettevõttes oli probleem vene keelt valdavate tootetoe töötajatega.
24.Samast protokollist nähtub, et probleemi lahendusena otsustas Introduct Group juhtkond, et tuleb likvideerida ametikoha Eestis ning luua analoogne ametikoht Ukrainas. Nii nähtub koosoleku protokollist, et kõigepealt toimus probleemi lahenduse arutelu. Nii on V. L. avaldanud: „Ok, kas tõmbame tagasi – mis, ei ole variant, või lisame ukraina keele toe? D. Y.: Ukraina keel Eestisse? Kahtlen. O. D.: Võimalik, aga kas seda ikkagi on vaja. Äkki lisada üks Ukrainasse? D. Y.: Positsioone ei ole, eelarvet sellele ka mitte. V. L.: Samas see on siiski püsiv otsus, et kõik rahvusvahelised liinid termineeruvad tootetoes, me sellest ei loobu, aitab sellest mobiiltelefonide publitseerimisest. I. K.: Nõus, aga tarvis siis püsivat lahendust. D. Y.: teoreertiliselt soft on voip, me võime liigutada ühe positsiooni Kiievisse. Püsime samas eelarves. S. S.: Toetan mõtet. O. D.: Ehk otsus, et koondame üht Eestis ära ja liigutame positsiooni Ukrainasse? V. L.: Jah. D., su hinnangul hetkel mitu oleks Ukrainas tarvis? D. Y.: Ühest piisaks. (dtl 26, 247, 251).
25.Samast koosoleku protokollist nähtub, et Introduct Group juhtkond võttis 27.11.2023 koosolekul vastu muuhulgas järgmised otsused: „Võtta hiljemalt Q1/2024 1C Предприятие ERP süsteemi IT meeskonna haldusalasse. Võimaldada finantsdivisjoni töötajatele hiljemalt Q1/2024 tugi 1С Предприятие ERP süsteemiga nii IT opertasioonide 7
2-24-5024 kui tootetoe üksustes. Muuta just avatud positsiooni kirjeldust K. L. asendamiseks, lisades sinna vene keele nõude (p 4, 135, 248, 252). Kontrollida/uurida/läbi vaadata (kohtule esitatud tõlkes kasutatud väljendit vettida) juba kandideerida jõudnud kandidaadid vene keele oskuse peale. Koondada Eesti tootetoe üksuses üks positsioon ära. Avada samaväärne positsioon Kiievisse, nõuda ukraina keele valdamise kõnes ja kirjas (p 9, 135, 248, 252).
26.Seega saab kohus teha järelduse, et kostja grupiülene juhtkond otsustas võtta tööle vene keelt piisavalt oskava töötaja, kostja juures ühe töökohta koondada ja Ukrainas ühe (ukrainakeelse) töökohta juurde luua. Kuivõrd kostja juhtkond otsustas töö ringi korraldada, muutus hageja ning kostja töösuhte jätkamine võimatuks töö ümberkorraldamise tõttu.
27.Kohtul ei ole alust kahelda antud koosoleku protokolli õigsuses ega selles, et kostja grupiülene koosolek toimus tõepoolest 27.11.2023. Võltsituse vastuväidet hageja esitanud ei ole. Samuti on kostja esitanud asja materjalide juurde väljaprindi lehelt https://www.teatmik.ee/et/personlegal/14037952-Introduct-Estonia-O%C3%9C, millest nähtub, et 2023 IV kvartalis oli kostja töötajate arv 12, kuid 2024 I kvartalis oli töötajaid 11 (dtl 238). Seega on õige kostja väide, et toimunud ümberkorralduste tulemusel on töötajate arv struktuuris vähenenud selle töökoha võrra, mis Kiievisse üle viidi. Veebilehelt https://www.teatmik.ee/et/personlegal/14037952-Introduct-EstoniaO %C3%9C, nähtub muuhulgas ka see, et 2024 II kvartalis vähenes töötajate arv 10-le ja sealt edasi 9-le ja 8-le. Alles 2025 II kvartalis on töötajate arv hakanud uuesti tõusma.
28.Samuti ei saa kohus nõustuda hageja seisukohaga selles, et koondamissituatsiooni ei esinenud, kuivõrd kostja töötajatel oli palju tööd. Kohus ei kahtle iseenesest selles, et kostja IT toetiimis võis olla piisavalt tööülesandeid ja töötajad võisid olla küllaltki koormatud, kuid kui tööandja juhtkond on otsustanud töö ettevõttes ümber korraldada, koondada ühe ametikoha Eestis ja avada uue ametikoha Ukrainas, siis on see tööandja otsus. Kohus ei saa sekkuda äriühingu juhtimisse ja anda hinnangut töökorralduslike küsimuste otstarbekusele või vajalikkusele.
29.Asjaolu, et hageja ei olnud teadlik võimalikest tehtavatest ümberkorraldustest või tekkinud vene keele oskuse vajadusest, ei võimalda kohtul teha teistsugust järeldust. Töötajate vähendamist eeldavad töö ümberkorraldusplaanid ongi üldjuhul konfidentsiaalsed ning neid ei avaldata töötajatele enne, kui muutusi hakatakse ellu viima. Samas nähtub koosoleku protokollist, et kostja grupiülene juhtkond võttis teadmiseks kogu Introduct grupis ja ka kostja juures vene keele oskusega tekkinud probleemi, otsustas võtta tööle vene keelt paremini oskava töötaja ning koondada ühe ametikoha Eestis ja luua uue ametikoha Ukrainas 27.11.2023. Samuti koostas kostja juba järgmisel päeval hagejale teatise tema koondamise kohta. Seega tööandja ei saanud varem jagada ega olnud ka kohustatud jagama töötajatega tekkinud probleeme ja leitud lahendusi, vaid kostja asus tegutsema ja tekkinud probleemi kõrvaldama. Tööandjal on õigus ilma töötajate nõusolekuta ettevõtte tööd ümber korraldada ning töö- ja ametikohtade arvu vähendada, õigus otsustada, kuidas tööd korraldada, milliseid töö- ja ametikohti luua või koondada.
30.Hageja heidab tööandjale ette ka seda, et tööandja ei pakkunud talle koondamisel teist tööd. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on pannud 30.11.2023 cvkeskus.ee portaali üles kuulutuse hageja ametikohale uue töötaja otsimise kohta, kuid seda ametikohta hagejale ei pakkunud. Kostja selgitas, et nimetatud ametikoht vabanes seoses teise töötaja 8
2-24-5024 lahkumisega 27.11.2023 ja põhjendas, et viidatud ametikohale töötaja ei sobinud vähese vene keele oskuse tõttu.
31.Riigikohus on märkinud, et „teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd (RKTKo nr 3-2-1-104-01). Samuti on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema“ (RKTKo 321-152-11).
32.Kostja leiab, et hageja ei sobinud pakutavale vabanenud ametikohale. Riigikohus on selgitanud, et TLS § 89 lg 5 ja TLS § 89 lg 3 esimese lause järgi ei ole tööandjal olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei sobi vabale töökohale, kohustust töötajale seda tööd pakkuda. Sellisel juhul on tööandjal õigus korraldada vaba töökoha täitmiseks konkurss või võtta sellele uus töötaja ilma konkursita (RKTko nr 3-2-1-152-11). Hageja CVst nähtuvalt valdas hageja vene keelt kuulamisel arusaamisel tasemel B2, tema arusaamine lugemisel oli B1 tasemel, suuliselt valdas hageja keelt tasemel A2 (dtl 145). Kostja on 15.11.2023 hinnanud ja võrrelnud töötajaid ja nende oskusi, ning leidnud, et hageja on töötajate pingereas kohal nr 2, kusjuures töötaja, kes saavutas hindamisel madalama tulemuse kui hageja, lahkus töölt 27.11.2023. Kuigi hageja vene keele oskus tasemel A2 oli parem kui pingereas esimesel kohal oleval töötajal, olid hagejal muudes valdkondades vajakajäämisi või probleeme (dtl 253-261).
33.Käesolevas töövaidluses ei ole hageja tuginenud sellele, et ta oleks olnud töötajate usaldusisik või kasvatanud alla 3-aastast last (TLS § 89 lg 5), seega ei olnud hagejal tööle jäämisel eelisõigust ning seega ei pidanud tööandja ka põhjendama, miks ta otsustas töö ümberkorraldamise tõttu töösuhte lõpetada just hagejaga. Ka Riigikohus on selgitanud, et „erinevalt enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS §-st 99 ei näe praegu kehtiv TLS § 89 ette, et koondamise korral tuleb eelistada töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, ning et võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kel on kutsehaigus või töövigastus või pikem tööstaaž või kellel on ülalpeetavaid või kes õpivad eriharidust andvas õppeasutuses. Alates 1. juulist 2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Kolleegium leiab, et TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest.“ (RKTKo 3-2-1-152-11, p10). Seega ei saa kohus kostjale ette heita, et ta otsustas töö ümberkorraldamisel töösuhte lõpetada just hagejaga. Kostja oli vaba otsustama, kellega ta töö ümberkorraldamise tõttu töösuhte lõpetab.
34.K. L. asemel tööle võetud K.-O. T. valdab vene keelt kõnes ja kirjas tasemel B2 (dtl 399). K.-O. T. on 13.02.2026 kinnitanud, et „oli ajavahemikul 08.12.2023 kuni 01.09.2025 töösuhtes ettevõttega Introduct Estonia OÜ ning töötasin ametikohal tootetoe spetsialistina. Töösuhte alguses tutvusin ametijuhendiga, mille ma allkirjastasin. Keeleoskuse nõuete järgi pidi kandidaadil olema vene keele oskus tasemel, mis võimaldab täita tööülesandeid ning suhelda igapäevastes olukordades. See nõue oli kehtestatud suhtlemiseks klientide ja töötajatega, kes ei valda eesti ega inglise keelt. Tööülesannete täitmise käigus tekkis selline vajadus tegelikult. Vene keeles suhtlemine oli vajalik koostöös mõnede klientidega (näiteks Salva Kindlustuse AS töötajatega KirdeEesti 9
2-24-5024 piirkonnast), samuti ettevõtte inseneridega, kes töötasid välisbüroodes (sealhulgas Kiievis, Ukrainas, Chișinăus, Moldova Vabariigis jne). Minu vene keele oskus oli keskmisel tasemel ning piisas tööalaseks suhtlemiseks.“ (dtl 406).
35.Hageja esitas asja materjalide juurde G. L. seletuskirja, millega soovib ümber lükata K.-O. T. väiteid tema vene keele oskusest ja selle vajalikkusest kostja juures. Endine töötaja avaldab, et töötas ettevõttes Introduct Estonia OÜ IT spetsialistina ajavahemikul 01.05.2023 - 11.12.2024. Töötaja kinnitas, et „töötasin samas meeskonnas koos K.-O. T. ning M. ning jätkasin tööd samal ametikohal ka pärast M. töösuhte lõppemist. Seetõttu olen kursis töö igapäevase korraldusega nii tema töötamise ajal kui ka pärast seda. Minu töö ajal toimus igapäevane suhtlus peamiselt eesti ja inglise keeles. Mõnel üksikul korral tuli ette olukordi, kus keegi pöördus vene keeles, kuid need olid harvad ning need lahendati ka ilma vene keelt kasutamata. Minu tööperioodi jooksul ei ole ma märganud ega kuulnud, et K.-O. T. oleks oma igapäevases töös vene keelt kasutanud. Minu töö kogemuse põhjal ei olnud vene keele oskus sellel ametikohal igapäevase töö tegemiseks vajalik ega olnud see töö tegemise eelduseks. Töö sai tehtud ka ilma vene keelt kasutamata.“(dtl 410).
36.Tegemist on dokumentaalsete tõenditega. Riigikohus on selgitanud, et „Menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule.“ (RKTKo 2-18-10961/41, p 11.3).
37.Kostja seadis G. L. seletuskirja 27.04.2026 istungil kahtluse alla. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et G. L. kostja juures töötas ja mis alusel (prt lk 5, ajamärk 00:42:53). Kohus osundab, et kohtul ei ole iseenesest kahtlusi selles, et G. L. kostja juures töötas, kuivõrd kostja ise esitas asja juurde tabeli selle kohta, kuidas hinnati töötajate oskusi. Sellelt nähtub, et G. L. oli kostja hinnangutabelis töötajate pingereas esimene, seega ei ole kohtul kahtlusi selles, et viimane koos hageja ning K.-O. T.ga kostja juures töötas (dtl 253). Samas töötasid IT spetsialistid graafiku alusel, asjas ei ole esile toodud, et G. L. ja K.-O. T. töötasid kogu aeg sama graafiku alusel. Seega ei pruugi G. L.l olla tegelikke teadmisi selle kohta, millises mahus K.-O. T. oma töös vene keelt kasutas. Samast hindamistabelist nähtub, et G. L.l igasugune vene keele oskus puudus, seega ei ole ta ka pädev hindama, kas ja millises mahus tööandja vene keele oskusega töötajat vajas. G. L. väited ei veena kohut selles, et vene keele oskus ei olnud kostja juures vajalik.
38.On tööandja otsustada, milliseid hariduslikke eeldusi või oskusi ta vabale kohale kandideerivalt töötajalt ootab. Kostja on selgitanud, et ta vajas vene keele oskusega töötajat ja see vajadus selgus kostjale pärast Moldovas raamatupidamispartneri vahetumist ja Ukrainas pärast maksu-uuendusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja kostja ootustele vene keele oskuselt ei vastanud. Seega oli kostjal õigus K. L.st vabanenud ametikohale võtta uus töötaja K.-O. T. ja mitte pakkuda seda ametikohta hagejale.
39.Hageja tugineb ka sellele, et 26.12.2023 võttis kostja tööle veel ühe töötaja J. P. ning seda samale ametikohale, millelt hageja vallandati. Siit järeldab hageja, et koondamine oli alusetu. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule kostja ning J. P. vahelise töölepingu (dtl 298 – 301). Kostja selgitas, et töösuhe J. P.ga ei kestnud tegelikkuses ühtegi päeva, sest tööle asumise päeval J. P. ja kostja vaheline töösuhe poolte kokkuleppel lõppes. Tõepoolest nähtub Töötamiseregistri väljavõttest, et kostja ning vaheline töösuhe algas 27.12.2023 ja lõppes samuti 27.12.2023 ja seda TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel 10
2-24-5024 (dtl 329). Kostja selgitas J. P.ga töösuhte sõlmimist eksitusega, kuivõrd värbamisel oli tekkinud infoviive selles, et muutunud vajaduste tõttu J. P. tegelikult ettevõtte vajadustele ei vastanud. Hageja omakorda esitas kohtule J. P. pöördumise tööinspektsiooni, kus avaldab, et ta ei ole nõus kokkuleppel töölepingu lõpetamisega ja ta ei ole kostjale töötatud 20h eest raha saanud (dtl 411).
40.Kohus märgib, et hageja esitatud tõend kinnitab kostja väidet, et tegelikkuses J. P. töösuhe ei jätkunud ja lõppes koheselt. Millisel põhjusel töötaja tegelikkuses vabastati, ei selgu ka sellest Tööinspektsiooni poole pöördumisest. TÖRist nähtub, et töösuhe lõppes poolte kokkuleppel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et J. P. oleks oma töölt vabastamise või vabastamise aluse, kas kohtus või töövaidluskomisjonis vaidlustanud ning töövaidlusorgan oleks selles osas J. P. kasuks mingi lahendi teinud või oleks J. P. töösuhe kostjaga jätkunud. Seega ei ole J. P. pöördumine tööinspektsiooni poole piisav, et lükata ümber kostja väidet selle kohta, et kuivõrd üks kostja juhatuse liige puudus 27.11.2023 koosolekult, tekkis infosulg ja töötaja võeti tööle ekslikult. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et kostja oleks rikkunud TLS § 89 lg 3 sätestatud kohustust.
41.Kokkuvõttes jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on hagejaga töölepingu erakorraliselt lõpetanud kooskõlas seadusega, puudub alus lugeda töölepingu erakorralist ülesütlemist toimetuks ega lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Samuti puudub alus hagejale töölepingu lõpetamise hüvitise väljamõistmiseks.
42.Kohus märgib täiendavalt ka seda, et hageja ei ole hüvitise saamiseks korrektselt arvutanud oma keskmist töötasu. Avalduses, mis on esitatud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile on avaldaja palunud tööandjalt välja mõista töötaja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1500 eurot + 1500 eurot + 2 276,86 eurot, s.o kokku 5276,86 eurot. Töövaidluskomisjoni otsuse nr XXX resolutsiooni kohaselt mõistis töövaidluskomisjon kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 5 276,86 eurot. 08.04.2024 hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise summas 6 431,52 eurot. Hagiavalduse kohaselt on töötaja kuue kuu keskmine töötasu 2 143,84 eurot ning sellest tulenevalt kolme kuu keskmine töötasu 6 431,52 eurot. Kohus palus hagejal 11.04.2024 kirjaga selgitada, millest tuleneb hüvitise suurenemine, kuivõrd töövaidluse lahendamise seaduse § 58 lõike 3 teise lause kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile (dtl 224). Hageja selgitas muuhulgas, et muutunud on keskmise töötasu arvestus (dtl 225-226).
43.Kohus märgib, et kuivõrd kostja vaidlustas TVK otsuse osas, milles TVK tegi otsuse hageja kasuks, siis selles osas TVK otsus ei jõustunud. Samas nõudis hageja nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, seega hageja iseenesest esitas kohtus sama hüvitise nõude, kuigi erinevas summas.
44.Hagiavalduses tõi hageja esile, et tema töötasu oli 1 500 eurot kuus. Töötaja pidi tegema palju ületunnitööd, mistõttu töötaja keskmine töötasu oli 2 143,84 eurot kuus. Kostja vaidles hageja arvutustele vastu.
45.Keskmise töötasu arvestamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse määruses nr 91 „Keskmise töötasu arvutamise tingimused ja kord“ sätestatut. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad. Kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse 11
2-24-5024 tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus.
46.Seega on õige kostja väide, et hageja keskmise töötasu arvutamisel tuleb võtta arvesse perioodi juuni 2023 kuni november 2023. Viidatud perioodil maksti hagejale töötasu kokku summas 10 319,14 eurot (dtl 241), ehk keskmiselt 1 719,86 eurot kuus. Seega on hageja väited keskmisest töötasust summas 2 143,84 eurot ebaõiged.
47.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
48.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
49.Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
50.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.