Kohtuotsuse tegemise aeg ja 13.08.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja koht Tsiviilasja number 2-19-13333 Tsiviilasi Tsiviilasja hind
M. K. hagi Grid Group OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise nõudes ja hüvitise saamiseks 7500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja M. K. (isikukood xxx) esindajad Kostja Grid Group OÜ (registrikood 12571570), kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan Kohtuistungi aeg 10.06.2020 Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja M. K. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan
RESOLUTSIOON
1.Jätta M. K. hagi Grid Group OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise nõudes ja hüvitise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud M. K. kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kohtumäärusega kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja M. K. (edaspidi hageja) esitas töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse kostja Grid Group OÜ (edaspidi kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise nõudes ja hüvitise saamiseks.
2.TVK oma 31.07.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/963/19-15 rahuldas avalduse ning: 2.1 Luges tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel 01.03.2017 sõlmitud töölepingu ülesütlemine kostja poolt 22.03.2019 on tühine töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 104 lg 1 järgi; 2.2 Lõpetas TLS § 107 lg 2 alusel hageja ja kostja vahelise töölepingulise suhte 22.04.2019; 2.3 mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel 7500 eurot bruto.
3.Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas Harju Maakohtule 30.08.2019 taotluse vaadata TVKle esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Hageja nõue ja asjaolud
4.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses: 4.1 Tuvastada kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks; 4.2 Lõpetada hageja ja kostja vaheline töölepinguline suhe 22.04.2019 TLS § 107 lg 1 alusel; 4.3 välja mõista kostjalt hüvitis kuue kuu töötasu 7500 eurot bruto TLS § 109 lg 2 alusel.
5.Hageja töötas kostja juures 01.03.2017 sõlmitud töölepingu nr TL-022017 alusel klienditoe spetsialistina töötasuga 1250 eurot kuus.
6.22.03.2019 edastas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse alates 22.04.2019 TLS § 89 lg 1 (koondamine) alusel.
7.Koondamine toimus põhjusel, et kostja liitus 2018 suvel X OÜ-ga. Kostja kolis nimetatud äriühingu ruumidesse suvel 2018. Mõlemad äriühingud jäid eksisteerima. Juhtimine võeti üle X OÜ poolt. Töötajatele kinnitati kostja üleminekut suuliselt.
8.Hageja valiti ühinenud ettevõtete töökeskkonnavolinikuks. Hageja täitis töökeskkonnavoliniku tööülesandeid. Kostja ei küsinud enne hageja koondamist nõusolekut teistelt töötajatelt. Hagejal oli eelisõigus tööle jäämiseks.
9.Kostja ei pakkunud hagejale enne koondamist teist tööd, täiendusõpet või ei muutnud hageja töötingimusi. Hankespetsialisti tööülesandeid, mida hageja täitis X OÜ juhataja korraldusel, täitis hageja oma põhitöö kõrvalt. Hankespetsialisti töökohustusi hakkas hageja täitma alates 2018 suvi. Tegemist ei olnud teise tööga, mida pakuti seoses väidetava klienditoe spetsialisti töökoha koondamisega. Hagejale ei korraldatud väljaõpet hankespetsialisti tööülesannete täitmiseks. Hageja otsis endale ise uues valdkonnas edukamaks osalemiseks koolituse, millel osales 19.03.2019.
10.26.03.2019 alustas kostja juures tööd xxx, kelle tööülesanded kattuvad enamuses hageja tööülesannetega. Formaalselt on xxx tööle võetud X OÜ-s, kuid teeb tööd kostja heaks. X OÜ asub kostjaga samades ruumides. X OÜ ja kostja juhatus kattuvad. Peale hagejaga töölepingu lõpetamist on kostja juures tööle asunud kaks uut töötajat. Hageja töömaht ei vähenenud.
11.Kostjat ahistati tööl X OÜ juhi poolt. Hageja koondamise otsus tuli X OÜ juhi poolt. Hageja ei allunud X OÜ juhi provotseerivale survele.
Kostja vastus
12.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
13.Kostja lõpetas hagejaga töölepingu, sest kostjal vähenes töömaht. Kostjal ei olnud hagejale enam töölepingus ette nähtud tööd pakkuda. Kostja ei pidanud hagejale selgitama, miks hageja töökoht koondati.
14.Kostja pakkus hagejale suuliselt veebruaris 2019, kui hageja tööülesanded vähenesid, hankespetsialisti kohta. Hageja võttis pakkumise vastu. Hageja töötas kuni koondamiseni hankespetsialistina. Kostja otsustas hankespetsialisti koha kaotada, mille tulemusel hageja ka koondati. Kostjal ei olnud hagejale täiendavat tööd pakkuda.
15.Ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Täitmata on ettevõtte ülemineku sätete rakendamise eeldused. Kostja vahetas üksnes tegevuskohta. Kostja asus sisse ostma teatud teenuseid, sh büroojuhtimine, mille tulemusel langesid ära hageja tööülesanded klienditoe spetsialistina. Kostja korraldas oma töö ümber.
16.Hagejat ei ole valitud töötajate poolt kostja töökeskkonnavolinikuks. Töökeskkonnavolinikuks ei saa määrata. Lisaks on hageja väidetavalt määratud X OÜ töökeskkonnavolinikuks, mida hageja tõendab lisaks allkirjastamata dokumendiga, mitte kostja töökeskkonnavolinikuks.
17.Hageja tööülesanded kostja juures ei säilinud. I. L. töötab X OÜ-s mitte kostja juures. Kohtu põhjendused
18.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud ära tunnistajad ja poolte selgitused, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
20.Kostja on esitanud kohtule taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras juhindudes töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 58 lg 1. TVK oma 31.07.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/963/19-15 rahuldas avalduse ning 1) luges tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel 01.03.2017 sõlmitud töölepingu ülesütlemine kostja poolt 22.03.2019 on tühine TLS § 104 lg 1 järgi; 2) lõpetas TLS § 107 lg 2 alusel hageja ja kostja vahelise töölepingulise suhte 22.04.2019; 3) mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel 7500 eurot bruto (I kd tl 2023). 20.1 Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles palub: 1) tuvastada kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks; 2) lõpetada hageja ja kostja vaheline töölepinguline suhe 22.04.2019 TLS § 107 lg 1 alusel; 3) välja mõista kostjalt hüvitis kuue kuu töötasu 7500 eurot bruto TLS § 109 lg 2 alusel.
21.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • 01.03.2017 sõlmisid pooled tähtajatu töölepingu nr TL-022017. Hageja asus kostja juures tööle klienditoe spetsialistina töötasuga 1250 eurot bruto (TVK tl 17-18); • 22.03.2019 esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse alates 22.04.2019 TLS § 86 lg 1 alusel (koondamine) (TVK tl 6, 16) ehk täidetud on ülesütlemise formaalsed eeldused.
22.Hageja nõude õiguslik alus on TLS § 104 lg 1, mis näeb ette, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. TLS § 89 lg 1 annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul
juhul, kui töö lõpeb (koondamine). Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja. TLS § 112 lg 3 järgi ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a TLS § 89 lg s 2 nimetatud juhtudel. TLS § 89 lg 3 teise lause alusel korraldab tööandja vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab tema töötingimusi juhul, kui täiendusõpe või töötingimuste muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Koondamise korral on TLS § 89 lg 5 järgi tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal (v.a TLS § 89 lg s 2 nimetatud juhtudel).
23.Hageja on seisukohal, et kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, kuna: 1) hageja tööülesanded kostja juures säilisid ehk töömaht ei vähenenud; 2) tööleping öeldi üles ettevõtte ülemineku tõttu; 3) kostjal oli eelisõigus tööle jääda töötajate esindamise tõttu; 4) kostja ei pakkunud hagejale teist töökohta enne koondamist. Kostja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv, kuna: 1) kostja korraldas oma töö ümber, mille tõttu vähenesid klienditoe spetsialisti tööülesanded; 2) toimunud ei ole ettevõtte üleminekut, 3) hageja ei ole valitud töötajate poolt kostja töökeskkonnavolinikuks; 4) hagejale pakuti teist töökohta.
24.Puudub vaidlus, et kostja kolis suvel 2018 X OÜ ruumidesse. Puudub vaidlus, et hageja täitis töölepingus ja 15.04.2019 dokumendis (TVK tl 30) välja toodud tööülesandeid. Tunnistaja K. L. ja K.V. ütlustega on tõendatud, et X OÜ-ga samadesse ruumidesse kolides hakkas osaliselt täitma hageja tööülesandeid K. L. (tl 133-142). Hageja on oma selgitustes ka ise kinnitanud, et K. L. hakkas osaliselt täitma tema tööülesandeid ning hageja hakkas osaliselt 30-40% ulatuses tegema riigihankeid (tl 66b pöördel). Puudub vaidlus ning tõendatud on, et kostjaga samades ruumides tegutsev X OÜ juurde xxx 01.04.2019 tööle võetud I. L. asus täitma osaliselt hageja tööülesandeid kostja juures (TVK tl 22-25, tõlge tl 89) ning hageja lahkumisel võttis osaliselt hageja tööülesanded üle K. V. ning osaliselt osteti teenust sisse (tl 136-142). Hageja on kinnitanud, et I. L. täitis samu ülesandeid, mis hageja (tl 143). Eeltoodust järeldab kohus, et enne töölepingu ülesütlemist, töölepingu ülesütlemise ajal juba esines ja oli lisaks piisava selgusega ette nähtav töölepingu alusel klienditoe spetsialisti ametikohal töötava isiku töö vähenemine ja kostja töö ümberkorraldamine.
25.Riigikohus on asunud seisukohale, mille järgi seni töötaja täidetud ülesannetele vastava teenuse osutamise lepingu sõlmimine oli varasema tööõiguse järgi kohane koondamise alus (vt Riigikohtu 03.10.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-81-06, p 13 teine lõik). Kohus on seisukohal, et nimetatu ei ole muutunud ka käesoleval ajal kehtiva TLS järgi. Tallinna Ringkonnakohus on oma 11.08.2018 otsuses tsiviilasjas 2-16-19287 nõustunud maakohtuga, et TLS ei reguleeri töö ümberkorraldamise põhjusi, sisu, ulatust vms, see on tööandja pädevuses. Seega on töö ümberkorraldamiseks ka olukord, kus kostja muutis töö tegemise asukohta ja otsustas, et ta saab uutes ja väiksemates ruumides hakkama ühe projektijuhiga. Kostja oli õigustatud otsustama koondamise üle ja selle läbi viima. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul oli kostja õigustatud oma töö ümber korraldama isegi juhul, kus hageja oma tööülesandeid 60-70% ulatuses täitis. Tähtsust ei oma, kas uus korraldus hageja seniste tööülesannete täitmisel on kostjale varasemast majanduslikult soodsam või mitte, samuti see, kas hageja täitis oma tööülesandeid kohaselt. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemisel teinud hagejale etteheidet töökohustuste rikkumise kohta. Kostjale ei tulene kohustust hoida palgal klienditoe spetsialisti. Kostja otsustada on, kas kostja ostab vajadusel teenuse sisse või jagab ülesanded teiste töötajate vahel. Kostja ei ole peale hageja koondamist võtnud tööle ühtegi uut töötajat, seega ei ole kostjal vaja hoida palgal koosseisulist klienditoe spetsialisti.
26.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja võis hagejaga töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelda. Hageja väited, et otsus hageja koondada tuli X OÜ juhatajalt, on asjakohatud. Hagejaga on töölepingu lõpetanud kostja juhatuse liige. Tähtsust ei oma siinjuures, kellega kostja juhatuse liige hageja koondamist arutas.
27.Võlaõigusseadus (VÕS) § 180 lg 1 kohaselt ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Euroopa Kohus leidis 24.01.2002 otsuses kohtuasjas C-51/00: X vs S. I. jt, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleks analüüsida selle kõiki aspekte, sh kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamiku töötajatest üle võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega ülemineku perioodil. Seega on oluline lisaks vara ja lepingute üleminekule hinnata ka muid kriteeriume ja seda eriti vaidluses, kus töötaja on esitanud nõude tööõigussuhtest tulenevas vaidluses.
28.Tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et X OÜ on kostjaga ühinenud ja võtnud kostja töötajad üle. Asjaolu, et kostja töötajatele räägiti suuliselt kavatsusest, et X OÜ ühineb kostjaga ning, et kostja kolis samadesse ruumidesse X OÜ-ga ei tõenda ettevõttete ühinemist. Kostja ja X OÜ on erinevad äriühingud, mis mõlemad tegutsevad käesoleva ajani (tl 126-127). Äriühingute juhatus ega majandustegevus ei kattu. Kostja eitab ettevõtete ühinemist. Tunnistajad K. L. ja K. V. (tl 133-141) on selgitanud, et X OÜ ei ostnud kostjat ära ega omandanud osalust kostjas. K. L. on tunnistanud, et X OÜ pidi kostja ära ostma, kuid seda ei ole toimunud.....ettevõtetel ei ole sama majandustegevus (tl 133 pöördel) ning K. V. on tunnistanud, et X OÜ ei ostnud kostjat ära ega osalust kostjas (TL 136 pöördel) see oli üksnes plaan (tl 137). Tunnistaja K. V. on tunnistanud, et kostja ei ole andnud X OÜ-le üle oma põhivara, kliente ega töötajaid. Kostja majandustegevus jätkus peale seda, kui kostja kolis X OÜ-ga samadesse ruumidesse (tl 138 pöördel). Asjaolu, et kostja jätkas majandustegevust tõendab ka asjaolu, et hageja jätkas tööd kostja juures, kostja jätkas hagejale töötasu maksmist (tl 142 pöördel) ning, et hagejale esitas töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kostja. Ettevõtte üleminekut ei tõenda ka protokoll/memo (TVK tl 33-39). Protokollist võib üksnes järeldada, et arutati ettevõtte üleminekut, kuid protokollist ei nähtu, et ettevõtted oleks ühinenud. Seega analüüsides kõiki aspekte, kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, kas X OÜ on kosja töötajad üle võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega ülemineku perioodil, leiab kohus, et ettevõtete ühinemist ei ole toimunud.
29.Tõendamist ei leidnud hageja väide, et hageja oli valitud töökeskkonnavolinikuks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 17 lg 1 järgi töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. TTOS § 17 lg 2 alusel ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. TTOS § 17 lg 4 kohaselt tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajate koosoleku, milles on töötajatel võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus kokkuleppes. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsioonile teatavaks Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul valimistest arvates. Tunnistajad K. L. ja K. V. on tunnistanud, et töökeskkonnavoliniku valimisi ei ole töötajate poolt toimunud (tl 133-142). K. L. selgitas, et kaasas üksnes hagejat töökohustuste täitmisse, kuna hageja oli oma kandidatuuri üles andnud ja valmistas ette dokumendid, et juhul, kui peaks toimuma töökeskkonnavoliniku valimised, kuid reaalseid valimisi toimunud ei ole (tl 133136). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kus nähtuks, et hageja on valitud kostja töökeskkonnavolinikuks. Hageja töökeskkonnavolinikuks valimist ei tõenda hageja poolt esitatud allkirjastamata X OÜ kinnitus (TVK tl 7, tõlge tl 78).
30.Edasi hindab kohus hageja väidet, et hagejale ei pakutud teist tööd. Võimaluse korral teise töö pakkumise kohustus tuleneb TLS § 89 lg 3. Pooled ei ole väitnud, et esineks TLS § 89 lg 2
kirjeldatud erandlik olukord. Riigikohtu praktika kohaselt on teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd (vt Riigikohtu 8.11.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-01). Samuti on Riigikohus varasemas praktikas leidnud, et tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema (vt Riigikohtu 2.02.2012. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-11, p 10 kolmas lõik). Kostja väidab, et hagejale pakuti võimalust tegeleda kostja juures hangetega, kuid kuna kostjal puudus ressurss hangeteks, siis otsustati hangetega mitte enam tegeleda ning kostjal ei olnud muud tööd hagejale pakkuda. Puudub vaidlus, et hageja tegeles kostja juures alates suvest 2018 hangetega, mis on tõendatud K. V. ütlustega, hageja enda selgitustega ning sotsiaalmeedia vestluse väljavõttega (tl 97). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja osales hangetel ja võitis ühe hanke (TVK tl 15, tl 4-14). Tunnistaja K. V. ütlustega on tõendatud, et peale hageja töölt lahkumist kostja ei ole hangetel osalenud (tl 139 pöördel). Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja asus tegelema hangetega juba suvel 2018 ning, kui reaalselt hankespetsialisti töökohta kui sellist ei loodud, siis andis kostja hagejale võimaluse töötada uute tööülesannetega ning seda olukorras, kus oli juba ette näha, et hageja tööülesanded vähenevad, mida kohus on tuvastanud eelnevalt. Puudub vaidlus, et reaalselt hageja hankespetsialisti tööülesandeid täitis ning käis ennast koolitusel täiendamas (TVK tl 5). Kuna hanked nurjusid, siis oli kostja äriline otsus otsustada, kas kostja soovib reaalselt hangetega tegeleda või mitte, nimetatu aga ei väära asjaolu, et hageja vastavate ülesannetega tegeles. Puudub vaidlus, et kostja ei ole peale hageja koondamist võtnud juurde uusi töötajaid. Tunnistaja K. V. on tunnistanud, et töötajate arv on vähenenud ning kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda (tl 139-139 pöördel). TLS § 89 lg 3 näeb tööandjale ette teise töö pakkumise üksnes võimaluse korral. Kohus on seisukohal, et kostja tegi endast kõik oleneva, et pakkuda võimalusel hagejale teist tööd, kuid kuna hanked ei õnnestunud, siis ei olnud kostjal hagejale ka muud tööd pakkuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel oli õiguspärane.
31.Tõendamist ei ole leidnud hageja väited, et hageja tundis kostja juures otseselt ebavõrdset kohtlemist, ahistamist, töötaja võimetele mittevastava töö määramist ning muid juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegureid, mis mõjutasid hageja vaimset ja füüsilist tervist, sealhulgas põhjustasid tööstressi. Hageja hinnangul koheldi hagejat ebavõrdselt näiteks sellega, et kõigil tõsteti töötasu, aga hagejal mitte. Hageja koondati ainukesena. Hagejale ei pakutud uute tööülesannete täitmiseks koolitust. Hagejat ahistas X OÜ üks juhatajatest, kes tegi seksistlikke märkusi nii suuliselt kui kirjalikult. Isik pani toime intiimse lähenemiskatse ning survestas hagejat väljakutsuvalt riietuma. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja on hagejat ebavõrdselt kohelnud ja kellega võrreldes seda tehtud on. Vaidlusesse kostjaga ei puutu teise äriühinguga seotud asjaolud. Lisaks on K. L. tunnistanud, et tema hageja ahistamist näinud ei ole. Ahistamist ei saa välja lugeda ka sotsiaalmeedia vestluse väljavõttest (tl 60-62). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud tööandjapoolsete kohustuste olulist rikkumist, mis oleks seisnenud töötaja ebaväärikas kohtlemises või kaastöötajatel või kolmandatel isikutel sellise tegevuse lubamise. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
33.Maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.