TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-16-7358 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Tallinna linn (avaldaja) esitas 15.11.2016.a Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava XXXX nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt taotleb avaldaja nõusolekut eestkostetavale kuuluva korteriomandi asukohaga XXXX koos selles sisalduva mööbli ja tarbeesemetega võõrandamiseks. Harju Maakohtu 21.09.2016.a määrusega seati XXXX üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks. Eestkostjaks määrati Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu. XXXX viibib alates 31.05.2016.a ööpäevaringsel hooldusteenusel XXXX, kuna ta vajab igapäevaselt kõrvalabi, hooldust ja järelevalvet. Teenuse maksumus on 22 eurot/ööpäev, s.o ühes kuus summas 682 eurot. XXXX sissetulekuks on riiklik vanaduspension summas 329,75 eurot ja puudega vanaduspensioniealise inimese sotsiaaltoetus 26,85 eurot kuus. Käesoleval ajal tasutakse igakuiste hoolduskulude eest lisaks vanaduspensionile ka kogunenud säästudest (2016.a novembri seisuga summas ~5400 eurot). Edaspidi ei piisa tema sissetulekust hoolduskulude täies ulatuses tasumiseks. XXXXl ülalpidamiskohustuslasi ei ole. XXXXle kuulub korteriomand aadressil XXXX. Korter on kapitaalremonti vajav, haiseb kasside väljaheidete järele. Elamu korteriühistu on pöördunud korduvalt eestkostja poole seoses korteris oleva haisu likvideerimisega, kuid XXXXl puuduvad rahalised vahendid korterisse koristuse tellimiseks. Korteris on kasutatud nõukogude aegsed igapäevaseks elamiseks vajalikud mööbliesemed. Nimetatud korteriomand seisab kasutuseta, igakuised korteriga kaasnevad kulud on ~100 eurot, mille tasumiseks puuduvad tulevikus samuti vahendid. Korteri säilitamine ei ole otstarbekas, kuna XXXX tervislik seisund ei võimalda tal iseseisvalt elada, ta vajab ööpäevaringset hooldamist hoolekandeasutuses. Eestkostetavale määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, eestkostetavale määratud esindaja arvamusega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et eestkostetava huvid seoses kõnesoleva korteriomandi müügiga on igakülgselt kaitstud. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ega kohustuda tegema nendega käsutusi. Avaldaja taotleb luba müüa eestkostetavale kuuluvat korterit asukohaga XXXX. Avaldaja selgituste kohaselt ei vaja eestkostetav korterit, see seisab kasutuna. XXXX ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline iseseisvalt oma elu korraldama ja õigusi kaitsma. Märgitu tõttu ei saa eestkostetav kasutada oma korterit, aga korteriga seotud kulud tuleb igakuiselt maksta eestkostetava arvelt. Eestkostetav viibib käesoleval ajal hooldekodus ja peab ka edaspidi (tõenäoliselt elu lõpuni) viibima hoolekandeasutuses. Korteri ülalpidamine on muutunud/muutumas majanduslikult koormavaks. Eestkostetava sissetulekud ei ole piisavad, et teha kulutusi talle kuuluva korteri säilimiseks, kommunaalkulude tasumiseks ning maksta

2-16-7358 enda ravi- ja hoolduskulusid. Eestkostetava XXXX ainsaks sissetulekuks on vanaduspension summas 329,75 eurot kuus ja puudega vanaduspensioniealise inimese sotsiaaltoetus 26,85 eurot kuus. Hooldekodu eest tuleb igakuiselt maksta umbes 682 eurot. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et XXXX oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimeline iseseisvalt elama. Ta vajab pidevat igapäevast kõrvalabi ja jälgimist ning hooldust ja ravi. Tsiviilasja materjalide põhjal on alust arvata, et XXXX ei hakka kunagi eelmärgitud korterit kasutama tulenevalt oma tervislikust seisundist tingitud võimetusest iseseisvalt hakkama saada. Toodud põhjendustel soovitakse korter ka müüa. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et eestkostetava õigused ja huvid ei saa kahjustatud, rahuldab kohus avalduse tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetava esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.