Kohtulahend

hinna osas. 12. augusti 1997. a ehitusnõupidamise protokollist nähtuvalt pidi maavanem moodustama komisjoni ehitustööde mahu ja maksumuse väljaselgitamiseks; ehitise lõplik maksumus ja maksegraafik tuli kokku leppida pooltevaheliste läbirääkimiste käigus. Vastavalt 20. augusti 1997. a ülevaatuskomisjoni ettepanekule, millele kostja esindajana on alla kirjutanud Rapla Päästeteenistuse direktor, on ehitise esimese ehitusjärjekorra leppehind 12 040 000 krooni. Põhjendatud ei ole hageja nõue käibemaksu osas. 20. augusti 1997. a kokkuleppes ei ole ehitise hinnale käibemaksu lisatud. TsÜS § 64 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tehingut kohustatud isiku kasuks. Ehitustööde maksumuse eksperthinnanguid ei saa lugeda kokku lepitud tasuks, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et pooled on pärast 20. augusti 1997. a ülevaatuskomisjoni hinnakokkulepet sõlminud kokkuleppe võtta ehitise esimese ehitusjärgu maksumuse hindamisel ja tasumisele kuuluva summa määramisel aluseks eksperthinnang. Kohtule esitatud maksekorralduste alusel on kostja tehtud tööde eest ja ettemaksuna hagejale tasunud 4 188 110 krooni. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele põhivõlg 7 851 889 (12 040 000 - 4 188 110) krooni. Põhivõlaga võrdne summa tuleb välja mõista viivisena. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2000. a otsusega muudeti maakohtu otsust ning mõisteti kostjalt välja põhivõlg 7 695 717 krooni ja viivis 3 629 142 krooni. Otsuse põhjendustel on kostja tehtud tööd faktiliselt vastu võtnud. TsK § 355 kohaselt on tööettevõtja kohustuseks teostada tellija ülesandel kindlaksmääratud töö ja tellija on kohustatud tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Kostja tellijana on kohustatud tehtud tööde eest tasuma. Kostja on ehitise eest tasunud osaliselt. Lahkhelid tekkisid ehitise hinnas, sest pooled muutes esialgset hinnakokkulepet, ei fikseerinud selle lõplikku hinda. Maakohus on põhjendatult leidnud, et pooled saavutasid kokkuleppe ehitise hinnas, mis sisaldas käibemaksu. TsÜS § 61 lg 1 kohaselt on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. TsÜS § 62 lg 1 järgi võib tahteavaldus olla väljendatud otseselt või kaudselt.

hageja esitas 19. septembril 1997. a kostjale arve nr 34, mille järgi on ettemaksuna aastatel 19931997 tasutud 4 344 283 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista võlg 7 695 717 (12 040 000 - 4 344 283) krooni. Kostja, leides, et viivis on ülemäära suur, on sellega viivise vähendamise taotluse sisuliselt esitanud. Kuigi maakohus vähendas viivist, on 7 851 889 krooni ikkagi ülemäära suur. TsK § 194 kohaselt tuleb leppetrahvi vähendamisel arvestada kreeditori kahjusid, konkreetset olukorda kohustise täitmisel, muud kreeditori tähelepanuväärivat huvi. Arvestades maakohtu põhjendust, et arusaamatused võlgnevuse osas olid tingitud eelkõige sellest, et hageja jättis tööde üleandmisvastuvõtmisaktid nõuetekohaselt vormistamata ning ei tõendanud, millises ulatuses tekkis tal tasumisega viivitamise tõttu kahju, loeb kohus põhjendatuks kostja apellatsioonkaebuses aktsepteeritud viivise 3 629 142 krooni. II. Hageja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused AS Remok palus ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja põhivõlg 10 019 090 krooni ja viivis 10 019 090 krooni. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusnorme. Ringkonnakohus asus väärale seisukohale, et leppehind sisaldas käibemaksu. 29. augusti 1997. a üleandmis-vastuvõtmisaktile lisatingimustega alla kirjutades oli kostja esindaja nõus, et esimese ehitusjärgu hinnale 12 040 000 kroonile lisandub käibemaks. Ehitise leppehind kuulub käibemaksuga maksustamisele käibemaksuseadusest (KMS) tulenevalt. KMS § 12 lg 1 kohaselt on maksustatava käibe maksustatavaks väärtuseks kaupade ja teenuste müügihind. Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsK § 194. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Kostja ei ole väitnud, et põhivõlgnevuse suurune viivis on ülemäära suur. Apellatsioonkaebuses leidis kostja, et viivise väljamõistmine on põhjendatud võrdeliselt põhivõlgnevusega. Ringkonnakohus tugines kostja tasutud summade tuvastamisel tema tõendamata väidetele. Maksekorraldustest nähtuvalt on tasutud on 4 188 110, mitte 4 388 107 krooni. Kuna Eesti Vabariik ei ole tasunud võlgnevust ka selles osas, mida ta tunnistab, on tema käitumine vastuolus tsiviilkohustuste heas usus täitmise põhimõttega. III. Kostja vastus hageja kassatsioonkaebusele Kostja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Tööettevõtulepingu p 1.1 sisaldab klauslit "hind sisaldab käibemaksu". Seda lepingu punkti pooled kehtetuks ei tunnistanud. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kostja vaidlustanud nõutud viivise muuhulgas ka ülemäärase suuruse tõttu. IV. Kostja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Eesti Vabariik palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osaliselt materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata tühistatud osas asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus luges ekslikult poolte tahteavalduseks ehitise ülevaatuskomisjoni 20. augusti 1997. a ettepanekuid. Nimetatud komisjon ei ole isik ega lepingu poolte esindusorgan, mistõttu komisjoni ettepanekud ei saa väljendada lepingupoolte kui juriidiliste isikute tahet. Tuvastades poolte

kokkuleppe ehitise hinnas, rikkus ringkonnakohus TsMS § 95 lg 1 sätestatud tõendite hindamise põhiprintsiipe, hinnates tõendeid osaliselt ja valikuliselt. V. Hageja vastus kostja kassatsioonkaebusele Hageja leidis, et kostja kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Kostja ei ole taotlenud 20. augusti 1997. a leppehinna kokkuleppe kehtetuks tunnistamist. Nimetatud kuupäeval allakirjastatud aktis leppisid pooled hinnas kokku. Selle saavutamisele oli suunatud mõlema poole esindaja tahe. VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 362 p 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Põhjendatud on hageja kassatsioonkaebuse väited, et viivise vähendamisel kohaldas kohus vääralt TsK § 194, rikkus protsessiõiguse normi, suurendades alusetult summat, mille kostja on hagejale tasunud ning kostja kaebuse väited, et kohus kohaldas vääralt TsÜS § 61 lg 1, 62 lg 1, tuvastades poolte kokkuleppe ehitise hinnas ja rikkus protsessiõiguse normi, hinnates ehitise üleandmisvastuvõtmisakti osaliselt. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et kasutusele võtmisega tuleb lugeda ehitis vastuvõetuks ning kostja on TsK § 355 järgi kohustatud hagejale tehtud tööde eest tasuma. Ehitise ülevaatuskomisjoni 20. augusti 1997. a ettepanekud ei ole kohtu tuvastatud asjaoludel vaadeldavad tehinguna. TsÜS § 60 kohaselt on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Maakohus tuvastas, et ülevaatuskomisjon moodustati maavanema käskkirjaga ehitusel tehtud tööde mahu ja maksumuse väljaselgitamiseks, ehitise lõplik maksumus ja maksegraafik tuli kokku leppida poolte läbirääkimistel. Komisjoni ülesandeks oli ehitise hinna ettepaneku tegemine. Ehitise üleandmis-vastuvõtmisaktile pidid pooled alla kirjutama 27. augustil 1997. a. Sel kuupäeval sõlmitud ehitise esimese ehitusjärjekorra vastuvõtmise kokkuleppeid kajastav lisaleping nr 8-4 ehitise hinnakokkulepet ei sisalda. 29. augusti 1997. a ehitise üleandmis-vastuvõtmisakti kostja märkuse tõlgendamisel on ringkonnakohus leidnud, et riigi esindaja on leppehinnaga nõus kui on esitatud akti lisad, kuid jätnud hinnangu andmata märkusele tervikuna: "Nõus tingimusel, kui on esitatud akti lisad ning aktis toodud viimane lõik (kaks viimast lauset) asendatud järgmiste sõnadega: Esimese ehitusjärjekorra ehitustööde hind lisatakse ehitaja poolt aktile lahtikirjutatult, konstruktiivelementide ja tehtud tööde kaupa mahtude äranäitamisega. Tasumine esimese ehitusjärjekorra ehitustööde eest ehitajale toimub eraldi maavanema poolt kinnitatud ehitaja ja tellija vahel vormistatud leppehinna alusel maksegraafiku järgi." Seega on ringkonnakohus hinna kokkuleppe tuvastamisel rikkunud TsMS § 95 lg 1 hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kuna otsusega tuvastatu kohaselt pooled lugedes 22. märtsi 1995. a lisalepinguga kehtetuks

seaduslik ja põhjendatud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et kohus viivise väljamõistmisel selle vähendamist TsK §-s 194 märgitud asjaoludel kaalus, samuti seda, et kostja sellise taotluse on esitanud. Seejuures on ringkonnakohus jätnud hinnangu andmata asjaolule, et kostja ei ole hagejale tasunud võlga ka selles suuruses, mida ta tunnistab. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 91 lg 1, mille kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui tasumiseks esitatud arve ja selles esitatud arvestuse ning kostja väidete alusel leidis, et kostja on tööde eest hagejale tasunud 4 344 283 krooni. Tasutud summa suurust tuleb tõendada tasutud arvetega. Otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist ei pea kolleegium võimalikuks hageja nõude suurusele aluseks olevate asjaolude vaieldavuse tõttu. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Tagastada AS-le Remok 15. novembril 2000. a tasutud kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni ja Rapla Maavalitsusele 17. novembril 2000. a tasutud kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.