Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-16-06 Otsuse kuupäev Tartu, 28. märts 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Kohtuasi AS-i P hagi R OÜ vastu 202 400 kr saamiseks ja R OÜ vastuhagi AS-i P vastu 240 000 kr saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/980/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R OÜ kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Kassaator R OÜ (registrikood xxxxxxxx) ja tema lepinguline esindajad Riigikohtus esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi ning vastustaja AS P (registrikood xxxxxxxx) ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Kiis, protokollija Ragne Rebane Asja läbivaatamise kuupäev 27. veebruar 2006. a Istungil osalenud isikud Kassaatori seaduslik esindaja juhatuse liige A.V ja kassaatori lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi ning vastustaja seaduslik esindaja juhatuse liige K.L ja vastustaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Kiis Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2005. a otsus ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada R OÜ-le 28. oktoobril 2005. a tasutud kautsjon 4424 (neli tuhat nelisada kakskümmend neli) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. novembril 2002. a alltöövõtulepingu, mille järgi hageja kohustus 26. novembriks 2002. a valmistama ja paigaldama Pärnu Kontserdimajja siseuksed. Töö lõpetamisel 2002. aasta novembris esitas hageja kostjale tööde üleandmis-vastuvõtmisakti. Kostja keeldus töö eest maksmast, väites, et hageja ei ole lepingujärgseid töid objektil lõpetanud ja töö on ebakvaliteetne. Hageja 21. aprilli 2003. a pretensiooni 434 000 krooni saamiseks rahuldas kostja osaliselt, tasudes hagejale 250 000 krooni. Tööde üleandmis-vastuvõtmisakti dateeris kostja alles 8. mail 2003. a. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista lepinguliste tööde eest tasu summas 184 000 krooni ja kohustuste täitmisega viivitamise eest lepingust tuleneva viivise summas 18 400 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas vastuhagi 240 000 krooni suuruse viivise saamiseks. Kostja väitel ei lõpetanud hageja tööd tähtaegselt. Kostja teavitas hagejat töö puudustest 2. detsembril 2002. a, 20. jaanuaril 2003. a ja 18. veebruaril 2003. a. Kostja informeeris hagejat 30. aprillil 2003. a alltöövõtulepingu täitmise probleemidest, teavitades hagejat viivise suurusest. Hageja kõrvaldas puudused ja lõpetas tööd 7. mail 2003. a, kostja aktsepteeris hageja tööd 8. mail 2003. a. Tööde lõpetamise hetkeks oli hagejal kogunenud üle 550 000 krooni viivist, millest kostja nõudis vastuhagis 240 000 krooni.
3.Hageja ei tunnistanud vastuhagi. Hageja tegi lepingus ettenähtud töö õigeaegselt, seega on kostja viivisenõue alusetu.
4.Tallinna Linnakohus rahuldas vastuhagi täielikult ja hagi osaliselt. Linnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 109 480 krooni, sh 104 480 krooni kohustise täitmiseks ja kohtukulud. Linnakohus tuvastas, et tööd lepingu lõpptähtajal, 26. novembril 2002. a üle ei antud. Kohtuotsuse kohaselt on töö tähtaegselt lõpetamata jätmine tõendatud pooltevahelise kirjavahetusega, milles kostja teavitas hagejat puudustest, kirjeldas puudusi ja küsis töö lõpetamise kohta, ning Pärnu Kontserdimaja ettepanekuga tasuda hagejale võlg, kuna hageja on kinnitanud oma valmidust kõrvaldada töös tekkinud puudused. Hageja rikkus võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 636 sätestatud asja üleandmise kohustust, tellija alusetu keeldumine töö vastuvõtmisest (VÕS § 638) ei ole tõendatud. Kostjal puudus tellijana kohustus tasuda hagejale lepingus kokkulepitud, kuid tegemata tööde eest lepingus märgitud tööde lõpptähtajal, kuna tööd olid sel ajal üle andmata ja puudustega. Tõendatud on, et tööd võeti vastu 8. mail. Seega on kostjal õigus vähendada lepingu järgi tasutavat summat lepingus kokkulepitud määras.
5.Hageja palus apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse tühistada ulatuses, millega rahuldati vastuhagi summas 240 000 krooni ja jäeti hagi osaliselt rahuldamata, ning teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi summas 202 400 krooni ning jätta vastuhagi rahuldamata.
6.Kostja palus apellatsioonkaebuses linnakohtu otsust muuta ja jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja rahuldati vastuhagi, ning tegi uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 202 400 krooni. Ringkonnakohus leidis, et vaidluse esemeks ei ole töö kvaliteedist tulenev nõue. Vaidluse all on küsimus, kas hageja tegi töö tähtaegselt või mitte ning sellest tulenevad võimalikud sanktsioonid. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tõendavad töö tähtaegset valmimist hageja seadusliku esindaja seletused ja seda kinnitavad kirjalikud tõendid (tööde üleandmis-vastuvõtmisakt, peatöövõtulepingu tellija õiend, ehituspäeviku väljavõtted ja ehitise kasutusluba). Hageja esitas kostjale töö üleandmisvastuvõtmisakti, kuid kostja hoidus üleandmis-vastuvõtmisakti vormistamisest, et tal ei tekiks kohustust tööde eest tasuda. Võlaõigusseaduse § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu, talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna hageja lõpetas tööd tähtaegselt, ei ole kostjal alust väljamakstavat summat alltöövõtulepingu p 12.7 alusel vähendada ega viivisenõuet esitada, mistõttu tuleb kostja vastuhagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada vastuhagi ja hagi jätta rahuldamata. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus vaidluse sisu valesti mõistnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tegi töö lepingus ettenähtud tähtajal. Samuti on vaidluse esemeks töö kvaliteet. Ringkonnakohus ei tuvastanud, millal töö kostjale üle anti. Ringkonnakohus rikkus 1. jaanuarini
2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 93 sätestatud tõendi lubatavuse põhimõtet. Tööde kohast üleandmist sai alltöövõtulepingu järgi tõendada üksnes vastava aktiga. Akti üleandva isiku seletuse kasutamine dokumendi üleandmise tõendina on lubamatu. Ringkonnakohus ei saanud töö üleandmise protseduurina näha pooltele ette teistsugust korda, kui pooled olid lepingus kokku leppinud. Tööde üleandmise tõendiks ei saa olla Eesti Kontserdi õiend tööde tegemise kohta, kuna Eesti Kontsert ei olnud alltöövõtulepingu pooleks. Samuti ei saa tööde üleandmist tõendada hageja ühepoolsed ehituspäeviku kanded ja internetiväljaannete väljavõtted kostja tegevuse kohta. Kostja maksekohustuse eelduseks saab olla hageja esitatud arve ja selles märgitud alus. Sellist arvet ringkonnakohtu otsuses märgitud ei ole.
8.Hageja leiab kassatsioonkaebusele esitatud vastuses, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud, ja palub kaebuse rahuldamata jätta. Ringkonnakohus leidis õigesti, et vaidluse esemeks on töö õigeaegne valmimine ja sellest tulenevad võimalikud sanktsioonid. Vaidlust ei ole töö kvaliteedist tulenevas nõudes, sest sellist nõuet kostja ei esitanud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja lõpetas tööd lepingus ettenähtud tähtajaks. Kohus ei ole TsMS § 93 rikkunud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kuni 1. jaanuarini 2006. a kehtinud TsMS § 227 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Sama seaduse paragrahvist 228 tulenevalt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ning otsustab, mis asjaolud on tuvastatud ja millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada. Samad nõuded kohtuotsusele on sätestatud ka 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS §-des 436 ja 438. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes ta leiab, et vaidluse esemeks ei ole töö kvaliteet. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja põhjendanud lepingus kokkulepitud kuupäeval töö vastu võtmata jätmist ning oma vastuhagi sellega, et üleandmiseks esitatud töö ei olnud kvaliteetne.
11.Tulenevalt VÕS § 636 lg-st 1 peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Vastavalt VÕS §-le 638 on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 12. veebruari 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-04 (RT III 2004, 6, 67) seisukohale, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Nähtuvalt alltöövõtulepingu p-st 14.1 võetakse tööd vastu üleandmis-vastuvõtmisaktiga pärast töövõtja kõigi kohustuste täitmist ning pärast akti allkirjastamist on töövõtjal õigus esitada tellijale üleantud tööde eest arve. Sama lepingu p-st 14.2 tulenevalt peab üleandmis-vastuvõtmisaktil olema
lõplikult määratud tööde maksumus, garantiitingimused, võimalikud defektid, vaegtööd ja pooltevahelised pretensioonid teineteisele või märge nende puudumise kohta. Lepingu p 14.5 kohaselt on tellijal õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest, kui töö ei ole tehtud lepingu dokumentidega määratud kvaliteedi tasemel või koguses. Kui pooltel tekib vaidlus töö kvaliteetsuse hindamisel, on neil õigus kaasata hindamisele sõltumatu ekspert. Ekspertiisikulud kannab töövõtja. Juhul kui ekspertiis tõestab tellija pretensioonide alusetust, on töövõtjal õigus ekspertiisikulud tellijalt sisse nõuda.
12.Asjas on tuvastatud, et pooled ei ole lepingu p-s 14.1 ettenähtud üleandmis-vastuvõtmisaktile alla kirjutanud. Hageja väitel keeldus kostja alusetult lepingus kokkulepitud ajaks tehtud töö vastuvõtmisest. Kostja aga leiab, et kuna töö ei olnud lepingus kokkulepitud kuupäevaks lõpetatud ning tehtud töö ei olnud kvaliteetne, ei pidanud ta seda lepingust tulenevalt vastu võtma. Tuginedes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. aprilli 2001. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-32-01 (RT III 2001, 33, 349), leidis ringkonnakohus, et ehitise kasutuselevõtmisega tuleb ehitis lugeda vastuvõetuks ning kostja on kohustatud hagejale tasuma. Kolleegium märgib, et kuna viidatud asjas väljendatud seisukoht on esitatud ehitise tellija ja töövõtja vahelise lepingu täitmisse puutuvalt, ei saa seda laiendada alltöövõtulepingu poolte õigustele ja kohustustele ehitise osa (töö) vastuvõtmisel. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus tuvastama, kas kostjal oli alus keelduda hageja töö vastuvõtmisest ning kas see keeldumine oli vormistatud ja esitatud vastavuses selles küsimuses lepingus kokkulepitud vaidluse lahendamise korrale (alltöövõtulepingu p 14.5).
13.Riigikohtu istungil esitas hageja lepinguline esindaja taotluse kostjalt 3500-kroonise menetluskulu väljamõistmiseks. Menetluskulude väljamõistmise otsustab asja lõplikult lahendav kohus vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele. Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.