3-2-1-80-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 1. novembril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, AS SampoEesti esindaja vandeadvokaat E. Sassiani ning AS Metre esindaja vandeadvokaat A. Saue osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. oktoobril 1999. a AS Sampo-Eesti ja AS Metre kassatsioonkaebuste alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. detsembri 1998. a otsuse AS Sampo-Eesti hagis AS Metre vastu 457 264 krooni 35 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et AS Sampo-Eesti ja AS Metre sõlmisid 28. juunil 1996. a lepingu nr 30, mille järgi hageja müüs kostjale põhivahendeid summas 579 213 krooni 52 senti. Ostu eest pidi kostja tasuma osade kaupa vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule alates 15. septembrist 1996. a kuni 15. detsembrini 1997. a. Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 1997. a otsusega kohustati kostjat seda lepingut täitma ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 205 539 krooni 25 senti, millest 136 726 krooni 25 senti oli põhivõlg ning 68 813 krooni viivis. Järva Maakohtule 9. jaanuaril 1998. a esitatud hagiavalduse kohaselt täideti ringkonnakohtu otsus 8. oktoobril 1997. a, kuid kostja jäi veel võlgu 147 168 krooni 40 senti. Kostjal oli 29. detsembri 1997. a seisuga tasutud põhivahendite eest 432 045 krooni 12 senti. Tuginedes TsK §-dele 173, 191, 242 lg 1, palus hageja kostjalt välja mõista 147 168 krooni 40 senti võlga ja 150 000 krooni viivist. Asja menetluse kestel vähendas kostja oma võlga, tasudes 13. jaanuaril 1998. a hagejale 78 355 krooni 40 senti. Seega oli
suhteline enamus täidetud ning kreeditor pole tõendanud kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju suurust. Nõutav viivis on hageja võimaliku kahjuga võrreldes ebamõistlikult suur ning TsK § 194 lg 2 alusel tuleb viivist vähendada. Arvesse võttes lepinguliste kohustuste täitmata jätmise pikaajalisust, mõlema äriühingu tähelepanuväärseid majanduslikke huve ning ilmselt kavatsust äritegevuse jätkamiseks, on kohtu arvates 150 000 krooni paraja suurusega viivis. Kassatsioonkaebuse esitasid mõlemad pooled. Hageja kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsuse muutmist ning uue otsusega hagi rahuldamist. Hageja leidis kaebuses, et viivise vähendamisega on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning rikkunud protsessiõiguse normi. TsK § 194 kuulub kohaldamisele siis, kui leppetrahv on ülemäära suur. Viivist võib ebamõistlikult suureks pidada siis, kui see ületab tehingu väärtust. Kostja oli lepingu sõlmimisel viivise määraga nõus. Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 229 lg 2, sest kostja viiviste vähendamise võimalusele ei osundanud. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et hageja kassatsioonkaebus on aluseta. Kohtul on TsK § 194 lg 1 kohaselt õigus leppetrahvi vähendada, kui see on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega. Hageja väitel jäi tal saamata 68 000 krooni. Selle summaga võrreldes on ka väljamõistetud 150 000 krooni viivist ülemäära suur. Ringkonnakohus TsMS § 229 lg 2 sätteid ei ole rikkunud. Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamises samale kohtule. Apellatsioonikohus on lugenud tõendatuks, et kostja on oma lepingulise kohustuse täitnud, s.o võla täielikult ära maksnud. TsK § 233 lg 1 kohaselt lõpetab täitmine kohustise. Täiendavalt põhivõla 68 813 krooni väljamõistmine on osundatud sättega vastuolus. Ringkonnakohtu viidatud 23. mai 1997. a otsuses ei ole märgitud viiviseid 68 813 krooni suuruses summas. TsK § 194lg 1 kohaselt tuleb viivist võrrelda kreeditori kahjudega. Ebaõige on kohtu seisukoht, et viivise vähendamisel ei oma tähtsust kreeditori võimaliku kahju suurus. Ringkonnakohus ei ole arvestanud, et kostja oli maakohtu otsuse 10 969 krooni 10 sendi ulatuses täitnud. Hageja vaidles kirjalikus vastuses kostja kassatsioonkaebusele vastu. Kassatsioonkaebuses on ringkonnakohtu otsuse sõnalist väljendust ning mõtet moonutatud. Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 1997. a otsuse vaidlustamine kaebuses ei ole asjakohane. Kohus on kohustanud kostjat lepingut täitma, kuid leping on seni täitmata. Kolleegiumi istungil palusid poolte esindajad oma volitaja kaebuse rahuldada. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuste väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Õige pole hageja kassatsioonkaebuse väide, et kostja ei ole viivise vähendamise võimalusele osundanud. Kostja on 28. augusti 1998. a hagi vastuse täienduses märkinud, et ta peab õigeks viivise summa vähendamist hagejal tehingust saadud kasumi võrra. Seega on asjas viivise vähendamise algatus tulnud kostjalt ning kohus ei ole TsMS § 229 lõiget 2 rikkunud. Ekslik on ka hageja kassatsioonkaebuse seisukoht, et kohus on viivise vähendamisel materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud. Vastavalt TsK § 194 lg-le 1 on kohtul õigus viivist vähendada, kui tasumisele kuuluv
viivis on kreeditori kahjudega võrreldes ülemäära suur. Selle sättega ei ole kooskõlas hageja väide, et viivist võib pidada ülemäära suureks vaid siis, kui see ületab tehingu väärtust. TsK § 194 lg-st 1 tuleneb, et viivise suuruse hindamisel tuleb tasumisele kuuluvat viivist võrrelda kreeditori kahjudega, mitte aga tehingu väärtusega. Kostja kassatsioonkaebuses on valesti väidetud, et ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kohus leidnud, et kostja on oma võla täielikult ära maksnud. Vastavalt kohtuotsusele on apellatsioonikohus hoopis tuvastanud, et kostjal on 68 813 krooni põhivõlga tasumata. Sellest tulenevalt on väär ka kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et pooltevaheline kohustis oli TsK § 233 lg 1 kohaselt täitmisega lõppenud. Apellatsioonikohus on õigesti leidnud, et Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 1997. a otsusega hageja kasuks väljamõistetud summa sisaldas ka viivist 68 813 krooni. Kassatsioonkaebuses on kostja õigesti märkinud, et TsK § 194 lg 1 kohaselt tuleb viivist võrrelda kreeditori kahjudega. Apellatsioonikohtu otsuse järgi ongi kohus viivise vähendamisel lähtunud sellest, et hageja (kreeditor) pole tõendanud võlgniku kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju suurust. TsK § 194 lg-st 1 ei tulene, et võlgnik vabaneks leppetrahvi tasumise kohustusest, kui kohustise rikkumisel võlgniku poolt kreeditoril kahju üldse ei teki. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maakohtu otsuse 10 969 krooni 10 sendi ulatuses täitnud. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. detsembri 1998. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata. EesistujaJ. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.