Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Asjaolud 22.07.2016 esitas Affronte Inveteeringud OÜ (võlgnik) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 14.07.2016 otsusele täiteasjas nr 027/2016/1056 (tl 1-8), milles palub tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 04.06.2016 hindamisakt täiteasjas nr 027/2016/1056 ja kohtutäituri 14.07.2016 otsus täiteasjas nr 027/2016/1056 ning jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Kaebuse kohaselt kuulub võlgnikule kinnisasi registriosa numbriga 10821702, aadressiga Pirnipuu pst, Maardu linn, Harjumaa, sihtotstarbega transpordimaa 100%, katastritunnusega 44601:007:0263, pindalaga 14 652 m2. Võlgnik ostis kinnistu 06.10.2008 Maxi Petrol Tade OÜ-lt (registrikood 10653329) hinnaga 319 558 eurot. Kinnistu kaasomanikuks olnud OP mõttelise osa eest maksis võlgnik OP-le 2045 eurot. Seega kinnistu soetusmaksumuseks oli 321 603 eurot. Kinnistule on perioodil 2006 kuni 2009 rajatud kruusakattega eratee TeeS § 52 tähenduses, mida kasutab 43 majapidamist oma kinnistutele juurde- ja väljapääsuks. Kinnistule rajatud tee on igapäevases kasutuses kinnistuga külgnevate ja ka piirnevate elamumaade omanike ning sealse piirkonna arendajate ning nende alltöövõtjate poolt. Kinnistule on 2008. aastast alates rajatud Merton Projekt OÜ 11.09.2006 projekti (töö nr 06042) alusel külmaveetrass ja kanalisatsioonitrass. Ehitusluba nr 4879 külmaveetorustiku väljaehitamiseks väljastati kohaliku omavalitsuse poolt 01.02.2008 ja ehitusluba nr 4877 väliskanalisatsioonivõrgu väljaehitamiseks väljastati kohaliku omavalitsuse poolt 01.02.2008 ning nende asjaolude üle puudub võlgniku hinnangul vaidlus. Vee- ja kanalisatsioonitrass varustab 43 kinnistuga külgnevat majapidamist vee ja kanalisatsiooniühendusega. Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusmaksumus oli 195 915 eurot. Kinnistule on rajatud elektrialajaamad ja kaabelliinid. Maardu Linnavolikogu 13.10.2009 otsusega nr 272 seati kinnistule sundvaldus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks. Kohtutäitur Risto Sepp on täiteasjas nr 027/2016/1056 koostanud 04.06.2016 Maardu Linnavalitsuse avalduse alusel hindamisakti kinnistu väärtuse kohta kinnistu sundvõõrandamise menetluses. Kohtutäitur on kinnisasja erakorralise hindamise läbiviimise tulemusena leidnud kinnistu väärtuseks olevat 37 000 eurot. Võlgnik heidab ette, et kohtutäitur on kinnistu hinna määranud ilma kinnistu oluliseks osaks olevaid rajatisi (tee, veetrass ja kanalisatsioonitrass) hinna määramisel arvestamata, kuna leidis need rajatised olevat ebaseaduslikud ehitised. Samuti ei arvestanud kohtutäitur talumiskohustuse täitmise eest saamata jäävat tasu ning muud saamata jäävat tulu. Avaldaja esitas 14.06.2016 kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 027/2016/1056. Kohtutäitur tegi 14.07.2016 kaebuse suhtes otsuse. Otsusega rahuldas kohtutäitur kaebuse osaliselt, kuid avaldaja hinnangul sisutult ja ebaõigesti. Kaebuse osaline rahuldamine sisuliselt midagi kaasa ei toonud. Kohtutäitur muutis oma seisukohta tee ebaseaduslikkuse suhtes, kuid hindas selle ümber päraldiseks, mida tema hinnangul hindama ei pea. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isikud I ja II kohtu poolt määratud tähtaja jooksul enda seisukohti kirjalikult ei esitanud. Puudutatud isik I kinnitas e-kirja teel, et sai kohtukutse kätte 20.09.2016, kuid istungil ei osalenud. Kohtutäitur selgitas asjas toimunud istungil, et jääb enda otsuses märgitud seisukohtade juurde, paludes jätta kaebus rahuldamata. Oma otsuses leidis kohtutäitur, et kuna kinnistul asuvad tee, vee- ja kanalisatsioonitrass on ebaseaduslikud ehitised, ei saa neid KASVS kohaselt kinnisasja hinna määramisel arvestada. Hindamise vaidlustamise osas märkis täitur otsuses, et kohtutäituri määratud hinna saab vaidlustada kaebuse esitamisega (TMS § 74 lg 7).

Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (TMS § 74 lg 8) ning seda on täitur käesoleval juhul ka teinud. Esimese astme kohtu määrus 22.11.2016 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 14.07.2016 otsusele täiteasjas nr 027/2016/1056. Kohtutäituri menetluskulud jättis kohus tema enda kanda ja sissenõudja menetluskulud võlgniku kanda. Kohus märkis, et puudutatud isikud ei ole taotlenud võlgnikult menetluskulude väljamõistmist, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Võlgnik ei nõustu kaebuses sellega, kuidas kohtutäitur kinnistut hinnanud on. Võlgniku hinnangul on kohtutäitur jätnud hinna kindlaksmääramisel ebaõigesti arvestamata kinnistul trasside ja tee olemasolu, mis kinnisasja hinda tõstavad. Kaebuses palus võlgnik tühistada hindamisakt ja kohtutäituri 14.07.2016 otsus täiteasjas nr 027/2016/1056. Esmalt selgitas kohus, et täitemenetluse seadustik (TMS) ega kinnisasja sundvõõrandamise seadus (KASVS) ei näe ette võimalust hindamisakti kui sellist tühistada. TMS § 218 lg 1 alusel vaatab kohus seega käesolevas asjas läbi vaid kaebuse kohtutäituri otsuse peale, milles avaldaja kinnistu hinna määramisega seonduvat vaidlustab. TMS § 74 lg 6 sätestab, et kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Kohtutäitur on enda hindamisaktis kasutanud 19.09.2012 AS Arco Vara, 23.03.2015 OÜ Ehitusekspert, 09.12.2015 Domus Kinnisvara ja 03.06.2016 ERI Kinnisvara poolt teostatud hinnanguid, määrates kinnistu hinna kindlaks eeltoodud hinnangutele, eriti ERI Kinnisvara hinnangule tuginedes. Võlgnik ei nõustunud kohtutäituri poolt määratud hinnaga ning esitas selle osas kohtutäiturile kaebuse. TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Nimetatud sätte lg 8 kohaselt taotleb hinna vaidlustamise korral kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtutäitur on taotlenud vaidlusaluse kinnistu hindamiseks eksperdi määramist kohtult (tsiviilasi nr 2-169821). Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolus, et kohtutäitur on taotlenud kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult ja sellest võlgnikku teavitanud. Kohtu hinnangul on kohtutäitur seega toiminud avaldaja kaebuse lahendamisel kooskõlas TMS § 74 lg-tes 7 ja 8 sätestatuga. Kohtutäituril ja võlgnikul (kinnistu omanikul) on tekkinud põhimõtteline vaidlus kinnistu hinna määramise aluste üle (kas hinna määramisel tuleb arvesse võtta ka sellel asuvaid trasse ja teed või mitte). Eeskätt põhjustab lahkarvamusi küsimus sellest, kas tegu on ebaseaduslike ehitistega KASVS § 16 lg 2 mõttes. Kohus oli seisukohal, et kuna tegu on hindamiseks vajaliku õigusliku hinnanguga, võib ekspert vajada selles küsimuses juhiseid, mida formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa anda kohtutäitur. Kohtutäituri roll kinnisasja sundvõõrandamise menetluses on sisuliselt vaid formaalne, piirdudes kinnisasja hindamiseks ekspertiisi korraldamisega. Juhul, kui kinnisasja hindamiseks on vajalik anda hindajale juhiseid, saab kohus seda ilmselt teha tsiviilasjas nr 2-16-9821. Lisaks asjaolule, et kohtutäituri poolt kindlaks määratud kinnistu hinna osas ei ole arvesse võetud ehitisi, on avaldaja ette heitnud ka seda, et hinna määramisel ei ole arvestatud talumiskohustuse täitmise eest saamata jäävat tasu ning muud saamata jäävat tulu. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et KASVS eristab kinnisasja sundvõõranditasu ja hüvitist sundvõõrandamise eest (vt nt KASVS § 16 lg 1).

Kohtutäituri rolli kinnisasja sundvõõrandamise menetluses selgitab KASVS § 16 lg 6, mille kohaselt on teemaa omandamiseks läbiviidava sundvõõrandamise korral kohtutäituri ülesandeks sundvõõrandatav kinnisasi üles kirjutada, hinnata ja vajaduse korral hoiule võtta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras KASVS-st tulenevate erisustega. Seega hindab kohtutäitur vaid kinnisasja kui sellist. Kui võlgnik leiab, et tal on lisaks kinnisasja väärtuse hüvitamisele õigus saada täiendavalt ka mingit laadi hüvitist või kahjuhüvitist, siis selle väärtuse määramine ei ole kohtu hinnangul kohtutäituri, vaid sundvõõrandaja pädevuses. Nimelt on KASVS § 22 lg-s 2 sätestatud, et pärast sundvõõrandamise otsuse jõustumist ja erakorralist hindamist alustab pädev isik viivitamata kokkuleppemenetlust. KASVS § 16 lg 1 kohaselt on kokkuleppemenetlus kokkuleppe sõlmimine sundvõõrandatava kinnisasja ja hoonestusõiguse eest sundvõõrandiandjale makstava sundvõõranditasu ja teiste isikute õigustele sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise suuruse ning maksmise, kahjustatud õiguste omajate huvide tagamise ning kinnisasja valduse üleandmise tingimuste kohta. Kokkuleppemenetluse korraldab üldjuhul maavanem, sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks vallavanem või linnapea, sundvõõrandamisel avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutav minister (edaspidi pädev isik). Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et kohtutäituri pädevus (ja kohustus) laieneb vaid kinnisasja hindamisele ning kõigi muude hüvitamisele kuuluvate summade osas peab võlgnik pidama läbirääkimisi sundvõõrandatava kinnisasja omandajaga (Maardu Linnavalitsusega). Kohus märkis, et kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viita ega vasta. Menetluskulude jaotuse määramisel tugines kohus TsMS § 172 lg-tele 1, 7 ja 10 ning § 175 lg-le 31. Kohtutäitur on asjas toimunud istungil kohut teavitanud, et tal antud asjas menetluskulusid tekkinud ei ole. Kohus jättis kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 võlgniku kanda. Puudutatud isik I ei ole enda menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Võlgniku kantud riigilõiv ja õigusabikulud jäävad tema enda kanda. Määruskaebus 07.12.2016 esitatud määruskaebuses palub võlgnik tühistada Harju Maakohtu 22.11.2016 määrus osas, millega jäeti võlgniku kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda ja teha tühistatud osas uus määrus, millega tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 04.06.2016 hindamisakt täiteasjas nr 027/2016/1056 ja jätta kõik menetluskulud Tallinna kohtutäitur Risto Sepp kanda. Võlgnik ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega kohtutäituri menetluskulud jäeti tema enda kanda. Võlgniku hinnangul ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud, mistõttu ei vasta see TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Võlgnik taotles kohtult hindamisakti tühistamist, lähtudes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-36-16 toodud seisukohast. Riigikohus on lahendis nr 32-1-36-16 leidnud, et kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne tasuotsus. Sama seisukohta on Riigikohus korranud tsiviilasjas nr 3-2-1-3216 tehtud lahendis. Tuginedes viidatud lahendile on võlgnik seisukohal, et hindamisakt kui

õigusi ja kohustusi tekitav dokument on kohtulikule kontrollile alluv ja kohtu poolt tühistatav dokument. Samuti on kohus võlgniku hinnangul valesti tuvastanud faktilised asjaolud. Maakohtu määruse kohaselt on kohtutäitur enda hindamisaktis kasutanud 19.09.2012 AS-i Arco Vara, 23.03.2015 OÜ Ehitusekspert, 09.12.2015 Domus Kinnisvara ja 03.06.2016 ERI Kinnisvara poolt teostatud hinnanguid, määrates kinnistu hinna kindlaks eeltoodud hinnangutele tuginedes, eriti aga ERI Kinnisvara hinnangule tuginedes. Hindamisaktist nähtuvalt on kohtutäitur ülalnimetatud hindamisaktid küll ära nimetanud, kuid hindamisakti koostamisel ta nendest lähtunud ei ole, v.a ERI Kinnisvara arvamus. Maakohus on võlgniku kaebuse jätnud sisuliselt lahendamata, avaldades, et kui kinnisasja hindamiseks on vajalik anda hindajale juhiseid, saab kohus seda ilmselt teha tsiviilasjas nr 216-9821. Kohtu järeldustest tulenevalt ei oma tähtsust, milline on kohtutäituri otsuse sisu ning see võib olla ka sisuliselt ebaõige, kui kohtutäitur on kohtult taotlenud eksperdi määramist. Ometigi peab kohtutäitur koostama hindamisakti ka pärast uue hindamise läbiviimist ning erakorralisel hindamisel koostatud hindamisakt peab alluma kohtulikule kontrollile. Võlgnik leiab, et antud vaidluses tuleb arvestada, et erinevalt tavalisest täitemenetlusest, kus vaidluse sisulise lahendamisega enam ei tegeleta, vaid toimub nn formaliseeritud menetlus, kus kohtutäitur viib ellu täitedokumendis sisalduva kohustuse, on kohtutäituril erakorralise hindamise läbiviimisel sisuline roll õiglase sundvõõranditasu määramisel ja tagamisel, kuna tema hindab sundvõõrandatavat asja. Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtutäituri otsuse vaidlustamise peamiseks põhjuseks oli see, et kohtutäitur on kinnistu hinna määranud ilma kinnistu oluliseks osaks olevaid rajatisi (tee, veetrass ja kanalisatsioonitrass) hinna määramisel arvestamata, kuna leidis need rajatised olevat ebaseaduslikud ehitised. Samuti ei arvestanud kohtutäitur talumiskohustuse täitmise eest saamata jäävat tasu ning muud saamata jäävat tulu. Selline seisukoht on vastuolus kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) ja maa erakorralise hindamise korraga. KASVS § 17 lg-st 1 tulenevalt peab sundvõõranditasu määramisel arvestama ka kinnisasja viljadest saadava väärtusega. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtutäitur erakorralisel hindamisel ei pea arvestama kahju ja päraldiste ning viljade väärtusega. Võlgnik tõi maakohtule esitatud kaebuses välja, et kohtutäitur on valesti kohaldanud materiaalõigust 14.07.2016 otsuse tegemisel täiteasjas nr 027/2016/1056. Maakohus sellisele seisukohale hinnangut ei andnud, mis on vastuolus TsMS § 442 lg 8 ja TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestatuga. Maakohus on asja lahendamisel jätnud sisuliselt hindamata kõik võlgniku esitatud väited ning kõrvaldamata kõik kohtutäituri eksimused materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel. Võlgnik on seisukohal, et kohtutäitur on vara hinnanud sisuliselt ebaõigesti ning ebaõige hindamine on ilmne. TsÜS § 57 lg-tele 1 ja 2 tuginedes leiab võlgnik, et kohtutäitur on valesti käsitanud teed päraldisena, mis kehtiva õiguse kohaselt seda ei ole. Kinnistul paiknev eratee on ehitis ning kinnistu oluline osa, mis kuulub erakorralisel hindamisel hindamisele. Kohtutäitur on ebaõigel seisukohal, et maa erakorralisel hindamisel päraldisi ei hinnata ning maakohus on selle eksimuse kõrvaldamata jätnud. KASVS § 17 lg 1 on sõnaselgelt sätestatud, et sundvõõranditasu peab katma kahjud, mida sundvõõrandiandja peab sundvõõrandamise tõttu kandma, kusjuures kinnisasja sundvõõranditasu peab katma nii kinnisasja kui ka koos sellega sundvõõrandatavate päraldiste ja viljade väärtuse, kui seadusest tulene teisiti. KASVS § 16 lg 4 teises lauses sätestatu kohaselt lähtutakse erakorralisel hindamisel lähtutakse maa hindamise seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud korrast. Maa hindamise seaduse § 8 lg 2 on

sätestatud, et erakorraline hindamine sundvõõrandamiseks ja riigi omandis oleva objekti erakorraline hindamine toimuvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kinnisasja sundvõõrandamise eesmärgil teostatavat erakorralist hindamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus „Maa erakorralise hindamise kord“, mis jõustus 11.11.2005. Maa erakorralise hindamise korra punkti 1 kohaselt on hindamise objektiks maatükk koos selle oluliste osade ja päraldistega. Maa erakorralise hindamise korra punkti 18 kohaselt, mis kehtestab sundvõõrandamise eesmärgil teostatava hindamise erisused, võetakse hindamisel arvesse nii kinnisasi kui ka koos sellega sundvõõrandatavate päraldiste ja viljade väärtus. Samuti on kohtutäitur ebaõigesti kohaldanud hetkel kehtivat ehitusseadustikku (EhS), täpsemalt EhS §-i 142. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ei anna ehitusseadustiku sätetele tagasiulatuvat mõju ega jõudu. Sellest tulenevalt on vale anda hinnanguid kasutusloa ja ka ehitusteatise nõutavusele enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitiste suhtes praegu kehtiva ehitusseadustiku alusel. Kohtutäitur on ebaõigesti leidnud, et kinnistul paiknev veetrass ja kanalisatsioonitrass on ebaseaduslikud ehitised. Kohtutäituri selline seisukoht ei rajane kehtival õigusel, kuna kasutusloa puudumine ei tee ehitist ebaseaduslikuks. Kuna vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks on väljastatud ehitusload ning selle üle vaidlust ei ole, on kõnealused rajatised seaduslikud ehitised ning nendega tuleb arvestada erakorralisel hindamisel. Lisaks märgib võlgnik, et EhS § 35 lg 5 sätestab, et kui ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitamisest peab teavitama, siis asendab ehitusteatist ehitusluba. Kuna veetrassi ja kanalisatsioonitrassi ehitamiseks on väljastatud ehitusluba, ei peaks nende suhtes ehitusteatist esitama. Sellest tulenevalt on asjakohatud kohtutäituri viited ehitusteatisele ning maakohus on selle eksimuse kõrvaldamata jätnud. Vastused määruskaebusele Kohtutäitur jääb samale seisukohale, mis maakohus 22.11.2016 määruses ja palub mitte rahuldada määruskaebust. Sissenõudja leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on põhjendatud ega pea määruskaebust õigeks. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.11.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel jõudnud õigele järeldusele, et võlgniku kaebus kohtutäituri 14.07.2016 otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt määruskaebuses leitule, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Nõustuda ei saa võlgniku väitega, et maakohus on jätnud asja lahendamisel sisuliselt hindamata kõik võlgniku esitatud väited.

Kohtutäituri 14.07.2016 otsuse vaidlustamise peamiseks põhjuseks oli see, et kohtutäitur on sundvõõrandatava kinnistu hinna määranud ilma kinnistu oluliseks osaks olevaid rajatisi (tee, veetrass ja kanalisatsioonitrass) arvestamata, kuna leidis need olevat ebaseaduslikud ehitised. Maakohus on võlgniku sisulistele väidetele kinnistu hinna määramise osas selgitanud, et juhiseid kinnisasja hindamiseks saab vajadusel anda kohus tsiviilasjas nr 2-16-9821. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgniku õigused sundvõõrandatava kinnisasja hinna võimaliku ebaõigsuse vaidlustamiseks on tagatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 7 alusel kaebuse esitamise võimalusega TMS §-s 217 sätestatud korras. TMS § 74 lg 7 sätestab, et võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Sama sätte lg 8 kohaselt hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Käesoleval juhul on võlgnik TsMS §-s 217 sätestatud korras vaidlustanud kohtutäituri hindamisakti, esitades kaebuse kohtutäituri tegevusele ning kohtutäitur on kaebuse lahendamise kohta tehtud 14.07.2016 otsuses TMS § 78 lg 8 alusel määranud edastada maakohtule taotluse eksperdi määramiseks kinnisasja uue hindamise korraldamiseks. Kohtutäituri vastava taotluse alusel on algatatud tsiviilasi nr 2-16-9821, milles on kohtutäituri taotlus rahuldatud ning määratud ekspertiisi läbiviimiseks riiklikult tunnustatud ekspert. Seaduse mõtte kohaselt toimub kohtutäituri vastava avalduse menetlemine hagita menetluses, millele kohalduvad hagimenetluse sätted, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Seega kohalduvad kohtutäituri avalduse alusel eksperdi määramiseks algatatud menetluses ka eksperdiarvamust kui tõendit tsiviilkohtumenetluses reguleerivad TsMS §-d 293-305, sealhulgas §-d 303 ja 304 eksperdi küsitlemise ning täiendava ja kordusekspertiisi määramise kohta. Kohtutäituril puuduvad täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt võimalused anda sisulist hinnangut kohtu määratud eksperdi poolt antud ekspertarvamuse kohta. Seda on õigustatud tegema üksnes eksperdi määranud kohus konkreetse tsiviilasja raames. Kuivõrd olukorras, kus võlgnik on kohtutäituri tegevuse hinna määramisel vaidlustanud, toimub vastava kaebuse lahendamine TMS § 74 lg-s 8 sätestatud korras, s.o praegusel juhul tsiviilasjas nr 2-16-9821, ei saanud maakohus seega käesolevas menetluses ka anda sisulist hinnangut võlgniku kaebuses esitatud seisukohtadele, mis puudutavad kinnistu hinna määramist. Vastupidisel juhul tekkinuks olukord, kus kinnistu hinna määramise küsimus lahendatakse paralleelselt kahes menetluses korraga, milline lahendus ei ole selgelt kooskõlas seaduse eesmärgiga. Samadel kaalutlustel ei pea ka ringkonnakohus käesolevas määruskaebemenetluses võimalikuks hinnata määruskaebuse väiteid, mis puudutavaid kinnistu hinna määramise aluseid. Toodust tulenevalt on maakohus vaidlustatud määruses õigesti viidanud võimalusele, et kinnisasja hindamiseks vajalikke juhiseid ja õiguslikke hinnanguid saab hindajale anda kohus tsiviilasjas nr 2-16-9821. Arvestades, et TMS § 74 lg-st 7 tulenevalt toimub kohtutäituri poolt määratud hinna vaidlustamine TMS § 217 kirjeldatud kaebemenetluses ning seadus ei näe sellisel juhul ette võimalust hindamisakti tühistada, on maakohus käesolevas asjas õigesti vaadanud läbi üksnes võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Põhjendamatud on ka kaebuse etteheited kohtupoolsest materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest. Mis puudutab võlgniku väiteid talumiskohustuse täitmise eest saamata jääva tasu ja muu saamata jääva tulu osas, siis vastuseks neile väidetele on maakohus selgitanud kohtutäituri rolli kinnisasja sundvõõrandamise menetluses ja selle tulemusel leidnud, et kohtutäituri pädevuses ei ole lisaks kinnisasja väärtusele määrata hüvitise või kahjuhüvitise väärtus, mida võlgnikul enda hinnangul on õigus lisaks kinnisasja väärtuse hüvitamisele saada. Kolleegium nõustub maakohtu eeltoodud seisukohaga. Ringkonnakohus jagab

maakohtu seisukohta, et kohtutäituri pädevus laieneb vaid kinnisasja hindamisele ning kõigi muude hüvitamisele kuuluvate summade osas peab võlgnik pidama läbirääkimisi sundvõõrandatava kinnisasja omandajaga (Maardu Linnavalitsusega). Ülaltoodu alusel ei anna üksi määruskaebuses toodud väide alust kaevatava maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtutäituril ei ole ringkonnakohtule 30.01.2017 esitatud kirja kohaselt esindaja kulusid tekkinud. TsMS § 175 lg-st 31 tulenevalt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Sissenõudja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud määruskaebemenetlusega seonduvate kulude nimekirja. Ka ei nähtu toimiku materjalidest puudutatud isikute poolt muude kulude kandmist, mille rahalise suuruse saaks kohus toimiku materjalide põhjal kindlaks määrata. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluses kantud puudutatud isikute menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.