XXXX OÜ kaebus kohtutäitur Risto Sepa 14.07.2016.a. otsusele täiteasjas nr 027/2016/1056
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine, lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: XXXX OÜ (registrikood XXXX), asukoht XXXX Avaldaja lepinguline esindaja: Gert Kasekivi, e-post [email protected]
vandeadvokaat
Puudutatud isik I (sissenõudja): Maardu Linnavalitsus (registrikood 75011470), asukoht Kallasmaa 1, 7411 Maardu, e-post [email protected], [email protected] Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, büroo asukoht Narva mnt 7d, e-post [email protected] istung 17.10.2016.a Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXX OÜ kaebus kohtutäitur Risto Sepa 14.07.2016.a otsusele täiteasjas nr 027/2016/1056 rahuldamata.
2.Jätta puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta kõik ülejäänud menetluskulud XXXX OÜ kanda.
4.Puudutatud isik I ega puudutatud isik II ei ole taotlenud avaldajalt menetluskulude väljamõistmist, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Avaldaja nõue ja põhjendused
1.22.07.2016.a esitas XXXX OÜ (edaspidi kaavaldaja või võlgnik) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 04.06.2016 otsusele täiteasjas nr 027/2016/1056 (tl 1-8).
3.XXXX OÜ ostis kinnistu 06.10.2008.a XXXX OÜ-lt (registrikood XXXX) hinnaga 319 558 eurot. Kinnistu kaasomanikuks olnud XXXX mõttelise osa eest maksis XXXX OÜ XXXX 2 045 eurot. Seega kinnistu soetusmaksumuseks oli 321 603 eurot.
4.Kinnistule on perioodil 2006 kuni 2009 rajatud kruusakattega eratee TeeS § 52 tähenduses, mida kasutab 43 majapidamist oma kinnistutele juurde- ja väljapääsuks. Kinnistule rajatud tee on igapäevases kasutuses kinnistuga külgnevate ja ka piirnevate elamumaade omanike ning sealse piirkonna arendajate ning nende alltöövõtjate poolt. Kinnistule on 2008.a alates rajatud XXXX OÜ 11.09.2006.a projekti (töö nr XXXX) alusel külmaveetrass ja kanalisatsioonitrass. Ehitusluba nr XXXX külmaveetorustiku väljaehitamiseks väljastati kohaliku omavalitsuse poolt 01.02.2008.a ja ehitusluba nr XXXX väliskanalisatsioonivõrgu väljaehitamiseks väljastati kohaliku omavalitsuse poolt 01.02.2008. a ning nende asjaolude üle puudub avaldaja hinnangul ka vaidlus. Vee- ja kanalisatsioonitrass varustab 43 kinnistuga külgnevat majapidamist vee ja kanalisatsiooniühendusega. Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusmaksumus oli 195 915 eurot. Kinnistule on rajatud elektrialajaamad ja kaabelliinid. Maardu Linnavolikogu 13.10.2009.a otsusega nr XXXX seati kinnistule sundvaldus XXXX OÜ kasuks. Kohtutäitur Risto Sepp on täiteasjas nr 027/2016/1056 koostanud 04.06.2016.a Maardu Linnavalitsuse avalduse alusel hindamisakti kinnistu väärtuse kohta kinnistu sundvõõrandamise menetluses. Kohtutäitur on kinnisasja erakorralise hindamise läbiviimise tulemusena leidnud kinnistu väärtuseks olevat 37 000 eurot. Avaldaja heidab ette, et kohtutäitur on kinnistu hinna määranud ilma kinnistu oluliseks osaks olevaid rajatisi (tee, veetrass ja kanalisatsioonitrass) hinna määramisel arvestamata, kuna leidis need rajatised olevat ebaseaduslikud ehitised. Samuti ei arvestanud kohtutäitur talumiskohustuse täitmise eest saamata jäävat tasu ning muud saamata jäävat tulu.
5.Avaldaja esitas 14.06.2016.a kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 027/2016/1056. Kohtutäitur tegi 14.07.2016.a kaebuse suhtes otsuse. Otsusega rahuldas kohtutäitur kaebuse osaliselt, kuid avaldaja hinnangul sisutult ja ebaõigesti. Kaebuse osaline rahuldamine sisuliselt midagi kaasa ei toonud. Kohtutäitur muutis oma seisukohta tee ebaseaduslikkuse suhtes, kuid hindas selle ümber päraldiseks, mida tema hinnangul hindama ei pea.
6.Kaebuses palus avaldaja tühistada hindamisakt ja kohtutäituri 04.06.2016.a otsus täiteasjas nr 027/2016/1056.
30.08.2016.a määrusega võttis kohus avaldaja kaebuse menetlusse.
Puudutatud isiku I ja II seisukoht
8.Puudutatud isikud I ja II kohtu poolt määratud tähtaja jooksul enda seisukohti kirjalikult ei esitanud. Puudutatud isik I kinnitas e-kirja teel, et sai kohtukutse kätte 20.09.2016.a, kuid istungil ei osalenud.
9.Puudutatud isik II (kohtutäitur) selgitas asjas toimunud istungil, et jääb enda otsuses märgitud seisukohtade juurde, paludes jätta kaebus rahuldamata. Kuna täitur on selgitanud, et jääb enda otsuses märgitu juurde, toob kohus lühidalt välja ka kohtutäituri otsuse sisu. Oma otsuses leidis kohtutäitur, et kuna kinnistul asuvad tee, vee- ja kanalisatsioonitrass on ebaseaduslikud ehitised, ei saa neid KASVS kohaselt kinnisasja hinna määramisel arvestada. Hindamise vaidlustamise osas märkis täitur enda otsuses, et kohtutäituri määratud hinna saab vaidlustada kaebuse esitamisega (TMS § 74 lg 7). Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (TMS § 74 lg 8) ning seda on täitur käesoleval juhul ka teinud.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
10.Esmalt võtab kohus seisukoha menetluslikes küsimustes ning kaebuse tähtaegsuse osas (I), teiseks analüüsib kohus kaebust kohtutäituri tegevusele (II), kolmandaks määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse (III). I menetluslikud küsimused ning kaebuse tähtaegsus
11.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
12.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 14.07.2016.a otsustele täiteasjas nr 027/2016/1056 Harju Maakohtule 22.07.2016.a. Avalduse kohaselt on avaldaja saanud kohtutäituri otsuse kätte 14.07.2016.a. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule. II kaebus kohtutäituri tegevuse peale
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri kirjaliku seisukoha ja sissenõudja seisukohaga, leiab, et esitatud kaebus kohtutäituri hindamisakti ja otsuse tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata.
14.Avaldaja selgitab enda kaebuses, et ei nõustu sellega, kuidas kohtutäitur kinnistut hinnanud on. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur jätnud hinna kindlaksmääramisel ebaõigesti arvestamata kinnistul trasside ja tee olemasolu, mis avaldaja arvates kinnisasja hinda tõstavad. Kaebuses palus avaldaja tühistada hindamisakt ja kohtutäituri 04.06.2016.a otsus täiteasjas nr 027/2016/1056.
15.Esmalt selgitab kohus, et TMS ega kinnisasja sundvõõrandamise seadus (KASVS) ei näe ette võimalust hindamisakti kui sellist tühistada. TMS § 218 lg 1 alusel vaatab kohus seega käesolevas asjas läbi vaid kaebuse kohtutäituri otsuse peale (milles avaldaja kinnistu hinna määramisega seonduvat vaidlustab).
16.TMS § 74 lg 6 sätestab, et kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Kohtutäitur on enda hindamisaktis kasutanud 19.09.2012.a AS XXXX; 23.03.2015.a OÜ XXXX; 09.12.2015.a XXXX; 03.06.2016.a XXXX poolt teostatud hinnanguid, määrates kinnistu hinna kindlaks eeltoodud hinnangutele, eriti XXXX hinnangule tuginedes. Võlgnik ei nõustunud kohtutäituri poolt määratud hinnaga ning esitas selle osas kohtutäiturile kaebuse.
17.TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Nimetatud sätte lg 8 kohaselt taotleb hinna vaidlustamise korral kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtutäitur on taotlenud vaidlusaluse kinnistu hindamiseks eksperdi määramist kohtult (tsiviilasi nr 2-16-9821). Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolus, et kohtutäitur on taotlenud kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult ja sellest võlgnikku teavitanud. Kohtu hinnangul on kohtutäitur seega toiminud avaldaja kaebuse lahendamisel kooskõlas TMS § 74 lg-tes 7 ja 8 sätestatuga.
18.Kohtutäituril ja võlgnikul (kinnistu omanikul) on tekkinud põhimõtteline vaidlus kinnistu hinna määramise aluste üle (kas hinna määramisel tuleb arvesse võtta ka sellel asuvaid trasse ja teed või mitte). Eeskätt põhjustab lahkarvamusi küsimus sellest, kas tegu on ebaseaduslike ehitistega KASVS § 16 lg 2 mõttes. Kohus on seisukohal, et kuna tegu on hindamiseks vajaliku õigusliku hinnanguga, võib ekspert vajada selles küsimuses juhiseid, mida formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa anda kohtutäitur. Kohtutäituri roll kinnisasja sundvõõrandamise menetluses on sisuliselt vaid formaalne, piirdudes kinnisasja hindamiseks ekspertiisi korraldamisega. Juhul, kui kinnisasja hindamiseks on vajalik anda hindajale juhiseid, saab kohus seda ilmselt teha tsiviilasjas nr 2-16-9821.
19.Lisaks asjaolule, et kohtutäituri poolt kindlaks määratud kinnistu hinna osas ei ole arvesse võetud ehitisi, on avaldaja ette heitnud ka seda, et hinna määramisel ei ole arvestatud talumiskohustuse täitmise eest saamata jäävat tasu ning muud saamata jäävat tulu. Kohus peab vajalikuks vajalikuks selgitada, et KASVS eristab kinnisasja sundvõõranditasu ja hüvitist sundvõõrandamise eest (vt nt KASVS § 16 lg 1).
20.Kohtutäituri rolli kinnisasja sundvõõrandamise menetluses selgitab KASVS § 16 lg 6, mille kohaselt on teemaa omandamiseks läbiviidava sundvõõrandamise korral kohtutäituri ülesandeks sundvõõrandatav kinnisasi üles kirjutada, hinnata ja vajaduse korral hoiule võtta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras KASVS-st tulenevate erisustega. Seega hindab kohtutäitur vaid kinnisasja kui sellist. Kui võlgnik leiab, et tal on lisaks kinnisasja väärtuse hüvitamisele õigus saada täiendavalt ka mingit laadi hüvitist või kahjuhüvitist, siis selle väärtuse määramine ei ole kohtu hinnangul kohtutäituri, vaid sundvõõrandaja pädevuses. Nimelt on KASVS § 22 lg-s 2 sätestatud, et pärast sundvõõrandamise otsuse jõustumist ja erakorralist hindamist alustab pädev isik viivitamata kokkuleppemenetlust. KASVS § 16 lg 1 kohaselt on kokkuleppemenetlus kokkuleppe sõlmimine sundvõõrandatava kinnisasja ja hoonestusõiguse eest sundvõõrandiandjale makstava sundvõõranditasu ja teiste isikute õigustele sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise suuruse ning maksmise, kahjustatud õiguste omajate huvide tagamise ning kinnisasja valduse üleandmise tingimuste kohta. Kokkuleppemenetluse korraldab üldjuhul maavanem, sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks vallavanem või linnapea, sundvõõrandamisel avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutav minister (edaspidi pädev isik). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtutäituri pädevus (ja kohustus) laieneb vaid kinnisasja hindamisele ning kõigi muude hüvitamisele kuuluvate summade osas peab võlgnik pidama läbirääkimisi sundvõõrandatava kinnisasja omandajaga (Maardu Linnavalitsusega).
21.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viita ega vasta.
III Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
22.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
23.TsMS § 172 lg 1 ja 7 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
24.Kohtutäitur on asjas toimunud istungil kohut teavitanud, et tal antud asjas menetluskulusid tekkinud ei ole. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda.
25.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Puudutatud isik I ei ole enda menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Avaldaja kantud riigilõiv ja õigusabikulud jäävad tema enda kanda.
26.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.