Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-846
Haldusasi
G.Q kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. veebruari 2026. a maksuotsuse nr 12.2-3/066573-7 ja 5. märtsi 2026. a otsuse nr 12.2-3/066573-8 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – G.Q, esindaja C Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.Q määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta G.Q määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2026. a määrus haldusasjas nr 3-26-846 muutmata.
Jõustunud määruse avaldamise asendada füüsiliste isikute (v.a vastustaja esindaja) nimed tähemärgiga.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
3-26-846 võõrandamiseni oma elukohana. Kinnistu võõrandamiselt maksustamisele TuMS § 12 lg 1 p 3, § 15 lg 1 ja § 37 lg 1 alusel.
saadud
kasu
kuulub
Maksuhaldur tuvastas, et G.Q soetas 17.11.2020 hoonestamata Käbi tee 4 kinnistu ja sinna elamu ehitamise eesmärgiks oli võõrandada see Wle ja Fle (tellijad). G.Q ei osanud anda detailseid selgitusi ehitamise käigu ja materjalide valiku kohta. Isegi kui ehitamise organiseeris peamiselt tema elukaaslane Q, siis tavapäraselt tehakse ühise kodu rajamisega seotud otsused ühiselt. Hilisemad ostjad käisid kinnistuga tutvumas juba 2021. a talvel ning tundsid pidevalt huvi ehitamise käigu ja materjalide vastu. W maksis G.Q-le broneerimistasu 20 000 eurot (27.03.2021 ülekanne 10 000 eurot selgitusega „Käbi tee 4 (esimene makse)“ ja 28.03.2021 ülekanne 10 000 eurot selgitusega „Käbi tee 4 (teine makse)“), mille G.Q maksis pärast 15.09.2021 ostu-müügilepingu sõlmimist Wle tagasi (20.09.2021 ülekanne selgitusega „Raha tagasi“). Lepingus broneerimistasu 20 000 eurot kajastamata jätmise eesmärgiks oli näidata, et maja müümise otsus sündis alles 2021. a augustis ja enne seda kasutas G.Q maja oma elukohana. G.Q selgitused maja müümise põhjuste kohta ei ole usaldusväärsed ning ta ei tegelenud aktiivselt kinnistu müügiga (sh ei pannud üles kuulutusi). 19.04.2021 elukohakanne rahvastikuregistris oli näiline. Maja oli 2021. a aprillis alles ehitusjärgus (puudus liitumine vee ja kanalisatsooniga, teostamata olid sisetööd), mistõttu ei saanud seda elukohana kasutada. G.Q ja tema lähedaste selgitused kinnistu elukohana kasutamisest ei ole veenvad, lisaks registreeris G.Q 23.07.2021 elukohaks ka teise aadressi. Kommunaalteenuste tarbimine oli ebaühtlane ja liiga väike selleks, et järeldada maja elukohana kasutamist. Vara üleandmise akt oli formaalne. Kuna G.Q jättis elamu müügi teadlikult ja tahtlikult deklareerimata, püüdes enne seda luua tõendeid majas elamise kohta, siis kohaldub maksusumma määramisele maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg 1 teises lauses sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg. Soetuskuludena saab võtta arvesse üksnes dokumentaalselt tõestatud kulusid kokku 160 848,82 eurot, mistõttu sai G.Q kinnistu müügist kasu 169 151,18 eurot.
2(7)
3-26-846 MTA on rikkunud uurimiskohustust, jättes üle kuulamata kaebaja tollase elukaaslase Q kui ehitamise korraldaja. Kaebaja esitatud kinnituskirjad on jäetud põhjendamatult arvestamata üksnes argumendiga, et kaebaja lähedaste ja ka kinnistu ostjate ütlused võivad olla kallutatud. Kaebaja ei osalenud igapäevaselt ehitusprotsessis, kuna tal puudusid vastavad teadmised ning tema tollane elukaaslane tegutses ehitusvaldkonnas. Hoones elamist ei välista asjaolu, et ostjatel oli huvi elamu vastu juba enne kaebaja sissekolimist. Nn broneerimistasu kandmine kaebajale oli tingitud huvitatud isikute soovist tagada, et müügi korral müüakse elamu just neile. 2021. a kevadeks olid kaebaja suhted elukaaslasega halvenenud ning kaebajal ei olnud täielikku selgust edasise elukorralduse osas. Mingit konkreetset kokklepet kaebaja 2021. a kevadel ostjatega ei sõlminud ning seda ei saa järeldada raha tagastamata jätmisest. Isegi kui kaebaja soovis sisse kolimisega saavutada maksuvabastuse, oli tegu seadusliku maksuplaneerimisega (vt Riigikohtu 04.11.2009 otsust nr 3-3-1-52-09, p 13; 17.06.2009 otsus nr 3-3-1-23-09, p 12). Kaebaja ei pidanud tegema ka täiendavat tööd elamu müümiseks, kuna huvitatud isikud olid juba olemas. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada vaidlustatud haldusaktide täitmine kuni haldusasja menetluse lõpuni. Otsuste kohaselt tuleb kaebajal tasuda praegu 57 346,85 eurot, mis on tema jaoks suur summa. Kaebajal puudub kinnisvara ja muud vahendid maksusumma tasumiseks. Kaebaja on pensionär, kes töötab lasteaias osalise koormusega asendusõpetajana ja tema igakuine sissetulek sõltub sellest, kas asendusõpetajat on parasjagu vaja või mitte. Alates 01.02.2026 töötab kaebaja 0,5 koormusega. Kaebaja netosissetulek ühes kuus on maksimaalselt ca 1576 eurot (sh 783 eurot palk + 793 eurot pension). Maksuvõla sissenõudmiseks algatatav täitemenetlus ja kaasnev pangakontode arestimine mõjutaks kaebaja majanduslikku olukorda ning toimetulekut ilmselgelt negatiivselt. Kohtupraktikas on esialgse õiguskaitse kohaldamist sellises olukorras peetud põhjendatuks. MTA on juba pidanud intressi katteks kinni kaebajale 2025. a tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuulunud 682,24 eurot, mida kaebaja planeeris kasutada hambaraviks.
3-26-846 kasutamise kohta puudub ülevaade. Seega peaks kaebajal olema vahendeid maksukohustuse tasumiseks ning kaebaja on asunud oma tegelikku vara varjama.
3-26-846 negatiivseid tagajärgi. Kaebaja sissetulekuid ja maksunõude suurust arvestades kujuneks ajatamise periood ebamõistlikult pikaks ning intressikohustus suureneks jätkuvalt.
HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
3-26-846
6(7)
3-26-846 haldusakti andmist esinenud olukord (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 määrus nr 321-615, p 14).
määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.