lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2794/10

Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2794/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1089
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Veiko Vaske ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

29.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2794 Y.B kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 06.04.2026 määrus

Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised esindajad

ja

09.09.2024

nende Kaebaja Y.B Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Jaana Lindmets

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.B määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta Y.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.04.2026 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse.
2.Rahuldada Y.B määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.04.2026 määruse resolutsiooni p 2 ja saata asi tühistatud osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Y.B esitas 08.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 09.09.2024 otsuse nr 2-15/224 tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega tunnistati vandeadvokaat Y.B süüdi distsiplinaarsüüteos, mis seisneb eetikakoodeksi § 12 lg 4, § 14 lg-te 3 ja 4 ning § 15 rikkumises. Aukohus määras talle advokatuuriseaduse (AdvS) § 19 lg 2 p 2 alusel karistuseks rahatrahvi 1000 eurot (resolutsiooni p 1) ning kohustas tasuma Eesti Advokatuurile aukohtu menetluskulude eest hüvitise 820 eurot (resolutsiooni p 2). Kaebaja märgib, et kohtul tuleb kontrollida Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse vastavust headele kommetele. Aukohus kohustas kaebajat tasuma Eesti Advokatuuri kodukorra § 59 lg 2 alusel koosmõjus Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse ja

3-24-2794 aukohtu otsuse tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-ga 1 Eesti Advokatuurile aukohtu menetluskulude eest hüvitise 820 eurot. Viidatud üldkogu otsus on heade kommete vastasuse tõttu tühine, kuivõrd ei ole selge, milles menetluskulud seisnevad ning mis ulatuses võivad need advokatuuril aukohtumenetluse käigus tekkida. Menetluskulude hüvitis peab katma reaalseid kulusid, mitte olema peidetud tuluallikaks.

2.Eesti Advokatuur esitas kohtule seisukoha, milles taotles kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 1 p 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal puudub kaebeõigus Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse vaidlustamiseks. Tegemist on advokatuuri siseaktiga, mille vaidlustamine on võimalik üksnes erandlikel asjaoludel. AdvS § 9 p 5 kohaselt kuulub üldkogu pädevusse advokatuuri kodukorra ja kutse-eetika nõuete vastuvõtmine ning üldkogu tegutses vaidlustatud otsuse tegemisel seadusest tuleneva pädevuse piires. AdvS § 18 näeb selge sõnaga ette aukohtu otsuste vaidlustamise võimaluse halduskohtus, kuid seadus ei sätesta üldist õigust vaidlustada halduskohtus advokatuuri üldkogu otsuseid. Vastustaja hinnangul kinnitab see, et seadusandja on pidanud üldkogu otsuseid organisatsioonisisesteks otsusteks, mille kohtulik kontroll on piiratud.
3.Tallinna Halduskohus jättis 06.04.2026 määrusega (resolutsiooni p 2) kaebuse Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse peale läbi vaatamata (HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 1 p 2). Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, kuna tegemist on siseaktiga ning siinses asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid selle kohtulikku kontrolli (RKHKo 3-3-154-05, p 13).
4.Y.B esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada osas, milles kaebus jäeti läbi vaatamata. Halduskohus kohaldas materiaalõigust vääralt ning põhjendas määrust ebapiisavalt. Eesti Advokatuuri üldkogu otsus ei ole käsitatav siseaktina, vaid avalik-õigusliku juriidilise isiku kõrgeima juhtorgani otsusena, mis peab alluma kohtulikule kontrollile. Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsus, millega kinnitati, et advokaadile distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb tasuda aukohtu menetluskulude hüvitisena Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäär, on tühine ja seda ei saa kohaldada. Kaebaja ei esitanud iseseisvat nõuet üldkogu otsuse tühistamiseks, vaid palus kontrollida selle võimalikku tühisust põhinõude lahendamisel. Põhinõude menetlemisel on võimalik tugineda ka aukohtu otsuse aluseks oleva juhtorgani otsuse tühisusele. Sellisel juhul peab kohus kontrollima tühisuse väidet ning tühisuse tuvastamisel jätma üldkogu otsuse kohaldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 analoogia kohaselt ei ole tühisel otsusel algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seetõttu ei ole seda vaja tühistada ega saagi tühistada. AdvS ega Eesti Advokatuuri kodukord ei näe ette õigust ega võimalust üldkogu otsuse edasikaebamiseks, selline olukord ei ole kooskõlas demokraatliku riigi põhimõtetega ega ühinguõiguse üldiste alustega. Kui AdvS või kodukord ei sätesta sellist õigust, tuleb kohaldada seaduse analoogiat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

2(4)

3-24-2794

6.Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse peale. Halduskohus oli seisukohal, et tegemist on siseaktiga ning siseakti vaidlustamine pole praegusel juhul lubatav.
7.Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus ennatlikult kaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutab Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsust distsiplinaarmenetluses menetluskulude suuruse kohta.
8.Eesti Advokatuuri kodukorra § 59 lg 2 sätestab, et advokaadile distsiplinaarkaristuse määramisel maksab advokaat advokatuurile üldkogu poolt kehtestatud suuruses menetluskulude hüvitise. Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsusega kinnitati advokaadile distsiplinaarkaristuse määramisel aukohtu menetluskulude hüvitise suuruseks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ühe kuutasu suurune alammäär. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt oli see 820 eurot. Distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kaebajat ja kohustati teda tasuma 820 eurot.
9.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuses märgitud kohustus tasuda distsiplinaarmenetluse raames distsiplinaarmenetluse kulude eest 820 eurot reguleerib sisesuhteid. Viidatud akt ei reguleeri kutseorganisatsiooni sisemist funktsioneerimist. Viidatud aktiga pannakse advokaadile distsiplinaarmenetluse raames peale kindlas suuruses täiendav rahaline kohustus ja seda kui iseseisvale õigussubjektile. Sellel on analoogne mõju nagu nt kutseorganisatsiooni liikmeks saamisel (vt RKHK 3-22-2187, p 27 jj) või väljaarvamisel. Seetõttu pole tegemist kutseorganisatsiooni sisemise regulatsiooniga, reguleerimaks kaitseorganisatsiooni liikmeid puudutavaid töökorralduslikke küsimusi. Viidatud aktil on üldkorralduse iseloom, mida isikul on õigus vaidlustada alates hetkes, kui see omab mõju isiku õigustele (RKHK 3-23-1915, p 14).
10.Isegi juhul, kui vaidlusalust otsust käsitada siseaktina, siis ka siseaktid on halduskohtus vaidlustatavad, kui need piiravad isiku õigusi (HKMS § 6 lg 1 ja § 44 lg 1; vt ka RKHK 3-22157; 3-22-1463, p 24). Praegusel juhul on viidatud otsusest tulenevalt kaebajale distsiplinaarmenetluse raames kaasnenud Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse alusel kindlas summas rahaline kohustus. Seda saab käsitada kaebaja kui iseseisva õigussubjekti õiguste piiramisena.
11.Kaebaja toob määruskaebuses välja, et ta pole kaebuses eraldi vaidlustanud 15.03.2021 otsust, vaid tema hinnangul piisab sellest, kui ta esitab kaebuse põhjendustes väite selle kohta, et tegemist on tühise otsusega. Kaebaja peab otsust tühiseks põhjusel, et see on vastuolus heade kommetega.
12.Kui kaebaja soovib vaidlustada 15.03.2021 otsust, siis tuleb tal kaebuses esitada eraldi sellekohane nõue. Üksnes kaebaja õiguslikust väitest ei piisa selleks, et kohus saaks hinnata selle otsuse õiguspärasust ja kehtivust (vt HKMS § 5 lg 1, § 37 lg 2 ning § 41 lg-d 1 ja 2). Kui kaebaja tahteks on esitada tühisuse tuvastamise nõue, siis tuleb tal siduda see haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse alustega, mitte aga heade kommetega vastuolus oleva tehingu alusega. Advokatuuri organite otsused on avalik-õiguslikud aktid, mitte eraõigusliku (ühinguõigusliku) iseloomuga tehingud, mille tühisusele saaks tugineda TsÜS-i järgi.
13.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 ja saadab asja selle nõude osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. 3(4)

3-24-2794 (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja