Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise kuupäev ja koht 25.05.2026, Jõhvi Haldusasja number 3-25-4397 Haldusasi XX kaebus Tartu Maakohtu direktori 27.10.2025 käskkirja nr J560-9-1/56 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Menetluse vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: XX Vastustaja: Tartu Maakohus, esindaja: esimees N.X
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Kohtuotsuse peale on võimalik esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 p 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Juhul, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.XX (kaebaja) oli Tartu Maakohtu Võru kohtumajas kohtuistungi vanemsekretäri teenistuses kohtunik MSP menetlusgrupis. Menetlusgruppi juhtinud kohtunik esitas avalduse emapuhkusele jäämiseks ning tema menetluses olnud kohtuasjad jagati ümber teiste Tartu Maakohtu maksejõuetuse- ja äriregistri osakonna ning tsiviilosakonna kohtunike vahel, kelle teenistuskohaks on Tartu kohtumaja.
1
3-25-4397
2.Kaebaja sai 23.09.2025 Tartu Maakohtu kohtudirektorilt teate nr 9-7/25-1320-1, mille kohaselt ei astu Tartu Maakohtusse ettenähtavas tulevikus ametisse ühtegi uut kohtunikku. Tartu Maakohtu Võru kohtumajja jääb 3 kohtunikku ja tööd on pakkuda kolmele kohtuistungi sekretärile. Kohtuistungi vanemsekretäri ametikoht asukohaga Võru kohtumajas koondatakse alates 1.11.2025. Ühtlasi teatas direktor, et antud juhul on tegemist ainsa kohtuistungi vanemsekretäri ametikohaga Võrus, mistõttu teenistusse jäänud kohtuistungi sekretäridega võrdluse väljatoomise võimalus puudub. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 6 rakendamist ei pea tööandja antud juhul otstarbekaks ja tulenevalt ATS § 90 lg-st 7 ei ole kaebajale võimalik pakkuda teist sarnaste teenistusülesannetega ametikohta (dtl 11).
3.Tartu Maakohtu kohtudirektor esitas kaebajale 24.09.2025 ettepaneku nr 9-7/25-1339-1, milles pakkus ATS § 90 lg 7 alusel võimalust asuda alates 13.10.2025 kohtuistungi sekretäri ametikohale asukohaga Tartus. Ühtlasi selgitas direktor, et Tartusse teenistusse asumisega seoses võib kaasneda ümberõppe vajadus teises valdkonnas töötamiseks. Kaebaja vastust ettepanekule oodati kuni 6.10.2026 (dtl 30).
4.Tartu Maakohtu 9.10.2025 käskkirjaga nr 7-1/25-77 kinnitati alates 1.11.2025 uus Tartu Maakohtu koosseis, mille kohaselt Tartu Maakohtu koosseisu kuuluvas maksejõuetuse- ja äriregistri valdkonnas oli ainult üks kohtuistungi vanemsekretäri koht. Tartu Maakohtu 9.10.2025 käskkirjaga nr 7-1/25-77 tunnistati alates 01.11.2025 kehtetuks Tartu Maakohtu 10.09.2025 käskkiri nr 7-1/25-63 „Tartu Maakohtu koosseisu kinnitamine“ (dtl 36).
5.Kaebaja teatas 9.10.2025 Tartu Maakohtule, et talle ei sobi Tartu Maakohtu poolt tehtud pakkumine teenistuse jätkamise osas kohtuistungi sekretärina Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas (dtl 34).
6.Tartu Maakohtu kohtudirektori 27.10.2025 käskkirjaga nr J560-9-1/56 vabastati kaebaja Tartu Maakohtu kohtuistungi vanemsekretäri teenistusest ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu alates 1.11.2025 (dtl 8).
7.Tartu Halduskohtusse laekus 26.11.2025 kaebaja poolt esitatud kaebus Tartu Maakohtu direktori 27.10.2025 käskkirja nr J560-9-1/56 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses.
8.Tartu Halduskohus võttis 14.01.2026 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Maakohtu ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
10.Tartu Halduskohus otsustas 27.04.2026 määrusega läbi vaadata haldusasja kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks kuni 7.05.2026, vastusväidete esitamiseks kuni 14.05.2026. Ühtlasi selgitas kohus menetlusosalistele, et kohtuotsus haldusasjas 3-25-4397 avalikustatakse 25.05.2026.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2
3-25-4397
11.Kaebaja leiab, et Tartu Maakohtu direktori 27.10.2025 käskkiri nr J560-9-1/56 on õigusvastane. Seoses sellega palub kaebaja tuvastada käskkirja õigusvastasus ja välja mõista talle hüvitis tema kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja põhjenduseed on kokkuvõttes järgmised.
11.1.Kuigi kohtuistungi vanemsekretäri ametikoha koondamist põhjendatakse vaidlusaluses käskkirjas fiskaalpoliitiliste asjaoludega, ei ole üheselt selge, millal, mis asjaoludel ja kelle poolt tehtud otsusega otsustati ametiasutuses ametikoht koondada. Seega leiab kaebaja, et Tartu Maakohtu kohtudirektori 23.09.2025 koondamisteatises 9-7/25-1320-1 ja 27.10.2025 käskkirjas nr J560-9-1/56 ei olnud kohtuistungi vanemsekretäri ametikoha koondamine tegelikult põhjendatud.
11.2.Ametniku teenistusest vabastamine koondamise tõttu on põhjendatud juhul, kui ametikoht kaotatakse ametiasutuse koosseisus. Vaidlusaluse käskkirja ja koondamisteatise väljastamise ajal ei olnud Tartu Maakohtu kohtuistungite sekretäride teenistuses koondamisolukorda. Seisuga 24.09.2025 oli suurendatud kohtuistungite sekretäride töökoormust Tartu Maakohtus ning 10.10.2025 seisuga oli teada Tartu Maakohtus ühe kohtuistungi sekretäri teenistussuhte lõpetamisest alates 8.11.2025. Tartu Maakohus tegi 24.09.2025 kaebajale ettepaneku nr 9-7/251339-1, millest tulenevalt ei ole kohtuistungi sekretäride koosseis vähenenud, mida kinnitab ka sisekonkursi läbiviimine Tartu Maakohtus kohtuistungi sekretäri ametikohale. Seega kaebajale koondamisteatise koostamise ajal toimus Tartu Maakohtus sisekonkurss kohtuistungi sekretäri ametikoha täitmiseks määramata ajaks. Järelikult pole põhjendatud kaebaja ametikoha koondamine vaidlusaluses käskkirjas toodud õiguslikul alusel.
11.3.Maakohtutes on tsiviil- ja süüteoosakonnad. Tartu Maakohtu kohtuistungi sekretärid on teadaolevalt struktureeritud kohtuistungi sekretäride teenistusse süüteo valdkonna kohtuistungi sekretäridena, tsiviilosakonna sekretäridena ja maksejõuetuse- ja äriregistri valdkonna sekretäridena. Kaebaja oli enne teenistusest vabastamist maksejõuetuse- ja äriregistri valdkonna kohtuistungi sekretär. Kaebaja arvates oli vastustajal võimalus valida kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, kuid seda pole tehtud. Tartu Maakohtu vanemsekretäri ja sekretäri ametijuhendite järgi kattuvad absoluutses enamuses mõlema teenistuskoha teenistusülesanded. Palk on sama. Vanemsekretäri täiendavaks ülesandeks on vaid kontaktisikuks olemine ja asendusvajaduse korraldamine.
11.4.Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et tegeliku koondamissituatsiooni puudumise ja sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel teenistusse jäämise eelistuõiguse välja selgitamata jätmise tõttu on Tartu Maakohtu direktori 27.10.2025 käskkiri nr J560-9-1/56 õigusvastane. Kaebaja esitas 17.5.2026 täiendava selgituse (vastuväite tähtaega ületades, võimalik oli esitada kuni 14.5.2026): Ta ei nõustu jätkuvalt, et esines koondamissituatsioon. Kuigi ta töötas Tartu Maakohtus asukohaga Võru kohtumajas, siis Tartu Maakohtu kohtuistungi sekretärid on struktureeritud kohtuistungi sekretäride teenistusse süüteovaldkonna kohtuistungi sekretäridena, tsiviilvaldkonna sekretäridena ja maksejõuetuseja äriregistri valdkonna sekretäridena. Need osakonnad ei ole kohtumaja, vaid kogu Tartu Maakohtu põhised. Seetõttu ta ka ei nõustu, et Tartu Maakohtus koondamisteate kättesaamisega ning samal ajal pooleliolev kohusistungi sekretäri sisekonkurss tähtsust ei oma.
3
3-25-4397
Enne koondamisteate kättetoimetamist oleks talle saanud pakkuda seda sekretäri ametikohta. Lisaks oli koondamisteate kättesaamisel Võru kohtumajas töötava kohtuniku AN sekretär Tartust. Seega oleks olnud võimalik mõistlikult korraldada (vastustaja vastuse järgi hakati nagunii sekretäride tööd ümber korraldama), et kaebaja asub AN sekretärina tööle Võrus ning Tartust käiv sekretär Tartu kohtumajja. Veel enam, kui kohtunik MSP naaseb emapuhkuselt, on usutav, et ta vajab sekretäri, st tegelikkuses ametikoht täielikult ära ei kao. Koondamisteates ei pakutud esmalt ühtegi vaba kohtuistungi sekretäri ametikohta (sh Tartus). Kohtuistungi sekretäri ametikohta pakuti alles pärast koondamisteate saamist (jäi mulje, et pärast seda, kui kohtunik MSP vestles telefoni teel kohtuistungi sekretäride juhi PL ja Tartu Maakohtu esimehe MV). Kaebajale tehti küll hiljem ettepanek asuda kohtuistungi sekretäri ametikohale Tartus, kuid see oli formaalne – ebaselge oli, kas ja millistel tingimustel ning milliseid tööülesandeid hakkaksin täitma. Viidati ümberõppele, kuid arusaamatuks jäi, millist ümberõpet, kui pika aja jooksul vajan, kuigi Võrus nii süüte- kui tsiviilosakonna sekretäride puudumisel on ta aastaid ja korduvalt täitnud nende tööülesandeid. Lisaks on kohtuistungi vanemsekretäri ja sekretäri tööülesanded sarnased. Kuna ettepanekust jäi mulje, et tööülesanded hakkaksid ümberõppe vajaduse tõttu olema teistsugused kui seni, kuid täpsematest töötingimusest ega -ülesandest kirjalikult ei teavitatud, siis ametikohta vastu ei võtnud (dtl 48-50).
12.Vastustaja ei nõustunud kaebusega, vaidles sellele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväited kaebusele olid kokkuvõtvalt järgmised.
12.1.Vaidlusalune 27.10.2025 käskkiri nr J560-9-1/56 on õiguspärane ja kaebaja koondamine ATS § 90 lg 1 p 2 alusel on seaduslik. Kohtuistungi vanemsekretäri ametikoha koondamine asukohaga Võru linnas oli põhjendatud kohtuniku pikaajalise töölt eemale jäämisega ja sellest tulenevalt ei oleks kohtuistungi vanemsekretäri ametikohal töötav ametnik olnud koormatud tööga vastavalt ametikoha koormusele. Enne koondamisteate esitamist kaalus vastustaja ATS § 90 lg 6 rakendamist ja võrdles kaebajat ja teisi Võrus töötavaid kohtuistungi sekretäre võttes aluseks ATS § 90 lg 5, kuid leiti, et see ei ole mõistlik.
12.2.Kaebajale pakuti võimalust jätkata töötamist kohtuistungi sekretäri ametikohal asukohaga Tartus. Kaebaja loobus sellest võimalusest. Kaebajale maksti ATS § 101 lg 6 alusel välja hüvitis etteteatamistähtajast puudu jäänud perioodi 1.11.2025-22.12.2025 eest.
12.3.Tähtsust ei oma info Tartu Maakohtus väljakuulutatud sisekonkursi kohta kohtuistungi sekretäride ametikohtadele, kuna kaebajale pakuti sekretäri ametikohta asukohaga Tartus sõltumata väljakuulutatud sisekonkursist vastavalt ATS § 90 lg-le 7. Kuni kaebaja keeldumiseni ettepaneku vastuvõtmisest 9.10.2025 ei olnud sisekonkursi osas otsust tehtud ega välja kuulutatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Kohtu tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
4
3-25-4397
14.Tartu Maakohtu kohtudirektori 27.10.2025 käskkirjaga nr J560-9-1/56 vabastati kaebaja Tartu Maakohtu kohtuistungi vanemsekretäri teenistusest ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu alates 1.11.2025. Kaebaja teenistuskoht oli Võru kohtumajas. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja täitis kohtuistungi vanemsekretäri teenistusülesandeid, mistõttu tema suhtes kohaldatakse ATS sätteid, aga samuti selle üle, et kaebajal poleks õigust taotleda ATS § 105 lg 4 alusel Tartu Maakohtu kohtudirektori 27.10.2025 käskkirja nr J560-9-1/56 tühistamist ja teenistusse ennistamist. Pooltevaheline vaidlus käib eelkõige selle üle, kas kaebaja teenistusest vabastamise ajal on tegelikult tekkinud koondamisolukord ja kas vastustaja oli kohustatud kohaldama koondamisolukorras ATS 90 lg 5 ja 6 ja kas ta on seda tegelikult teinud enne kaebaja teenistusest vabastamist. Pidades silmas vaidluse eset ning seda, et iga eelpoolkirjeldatud asjaolu tuvastamisel võib olla eraldiseisev vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse tuvastamise alus, käsitleb kohus neid pooltevahelisi vaidluskohti eraldiseisvaks õiguslikeks küsimusteks ja analüüsib neid eraldi kaebuse põhjendatavuse hindamisel (HKMS § 157 lg 1). Koondamisolukord
15.ATS § 90 lg 1 p 2 sätestab, et ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Kohtupraktikas on leitud, et ametikoha kaotamine ei ole lubatud meelevaldselt ega subjektiivsel eesmärgil, nt konkreetsest ametnikust vabanemiseks. Kohtul tuleb kontrollida, kas kaebaja ametikoha kaotamine asutuse struktuuris oli põhjendatud. Selle asjaolu tuvastamine on nõutav, et kontrollida, kas esinesid koondamise õigusliku aluse (ATS § 90 lg 1 p 2) kohaselt nõutavad eeldused sättes nimetatud õigusliku tagajärje rakendamiseks.1
15.1.Kohus ei nõustu kaebajaga, et objektiivselt ei ole tekkinud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuistungi vanemsekretäri teenistuskoha suhtes koondamisolukorda. Tulenevalt Justiitsministri poolt 27.10.2005 vastu võetud määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“ § 1 lg 4 on Tartu Maakohtu kohtumajade asukohtadeks Tartu, Jõgeva, Viljandi, Vangla ja Võru linnad. Haldusaja materjalide kohaselt oli kaebaja kohtuistungi vanemsekretärina töötanud Võru linna kohtumajas maksejõuetuse- ja äriregistriasjade osakonna kohtunik MSP menetlusgrupis. Seega oli kaebaja seotud konkreetse maakohtu struktuurilise valdkonnaga, kohtuniku ja kohtumajaga.
15.2.Tartu Maakohtu 9.10.2025 käskkirjaga nr 7-1/25-77 kinnitati uus Tartu Maakohtu koosseis, mille kohaselt on alates 1.11.2025 maksejõuetuse- ja äriregistri valdkonnas üks kohtuistungi vanemsekretäri koht. Ühtlasi tunnistati kehtetuks Tartu Maakohtu 10.09.2025 käskkiri nr 7-1/25-63 „Tartu Maakohtu koosseisu kinnitamine“, mille kohaselt oli alates 1.10.2025 maksejõuetuse- ja äriregistri valdkonnas kaks kohtuistungi vanemsekretäri kohta. Tartu Maakohtu 9.10.2025 käskkirjas nr 7-1/25-77 kajastatud maksejõuetuse- ja äriregistri valdkonnas ühe kohtuistungi vanemsekretäri teenistuskoha koondamine oli tingitud sellest, et Tartu Maakohtu Võru kohtumaja maksejõuetuse- ja äriregistriasjade osakonna kohtuniku 1 TrtRKo 3-23-2940, p 14. 5
3-25-4397
emapuhkusele jäämise tõttu alates 8.10.2025 on oluliselt vähenenud selle valdkonna kohtuistungi vanemsekretäri (kaebaja) teenistusülesannete maht. Samas peeti silmas Eesti Vabariigi 2025–2028. aasta kohtuid puudutavat riigi eelarvestrateegiat, mille täitmiseks esines vastustajal kohutus vähendada eelarvekulusid aastatel 2025-2028, aga samuti seda, et ei olnud ette näha, et ajutiselt täitmata jäetud kohtuniku ametikoht või vaba kohtuniku ametikoht Võru kohtumajas tulevikus täidetakse. Sellest tulenevalt ei saanud vastustaja tagada kaebajale Võru kohtumajas seni olnud kohtuistungi vanemsekretäri või sekretäri töökoormust ei täies ulatuses ega osaliselt, kuna allesjäänud Võru kohtumaja kohtunikke teenindasid nende menetlusgruppides olevad kohtuistungi sekretärid. Sellest kaalutlustest lähtudes otsustas vastustaja muuta 9.10.2025 käskkirjaga nr 7-1/25-77 Tartu Maakohtu teenistujate koosseisu nõnda, et alates 1.11.2025 jäi
koosseisu maksejõuetuse- ja äriregistri valdkonnas vaid üks kohtuistungi vanemsekretäri ametikoht, mille tegelik asukoht oli Tartu kohtumajas. Kohus märgib, et kuigi Tartu Maakohtu kohtudirektori teatisest nr 9-7/25-1320-1 tulenevalt on tööd pakkuda kolmele kohtuistungi sekretärile, puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et tegelikult seoses Võru kohtumaja kolmest kohtunikust ühe kohtuniku emapuhkusele jäämisega oli vastustajal võimalus pakkuda tööd Võru kohtumajas vaid kahele kohtistungi sekretärile.
15.3.Kohus leiab, et juhul, kui vastustajal puudus temast mitteolenevatel asjaoludel võimalus pakkuda tekkinud muudatuste tõttu kaebajale tööd Võru kohtumajas, olid kohtu hinnangul täidetud koondamisolukorra tekkimise eeldused. Kohtuistungi vanemsekretäri töökoormuse oluline vähendamine Võru kohtumajas võib objektiivselt tuua endaga kaasa koondamisolukorra Tartu Maakohtus ja hoolimata sellest, et Tartu kohtumajas on olemas vaba kohtuistungi sekretäri teenistuskoht. Kohus on seisukohal, et isegi siis, kui Tartu kohtumajas oli vaba kohtuistungi sekretäri teenistuskoht ja selle täitmiseks on käivitatud kas avalik või sisekonkurss, ei tähenda see automaatselt seda, et näiteks Võru kohtumajas ei saa objektiivselt tekkida koondamisolukorda. Kohtuistungi sekretäri teenistuses on kaugtööd võimalik korraldada vaid ajutiselt ja osaliselt. Seega võib Võru kohtumaja kohtuistungi sekretär (sh vanemsekretär) olla üle viidud Tartu kohtumajja vaid viimase nõusolekul (ATS § 98 lg 3), mida aga kaebaja pole andnud. Järelikult ATS § 90 lg 1 p-s 2 kirjeldatud juhtumit (põhjendatud juhul kaotatakse teenistuja töökoht ametiasutuse koosseisus) ei saa välistada see asjaolu, et asutuse koosseisus on teises asukohas (teises linnas) vaba teenistuskoht ja isegi siis, kui koondatava teenistuskoha teenistusülesanded on sarnased vaba teenistuskoha ülesannetega. Oluliseks teguriks on sellisel juhul teenistusekohtade asukohtade erinevus. Sellisel juhul on oluline tekkinud koondamisolukorras koondatavale ametnikule vaba teenistuskoha pakkumine ATS § 90 lg 7 alusel, kuid vaba teenistuskoha olemasolu Tartu kohtumajas ei saa välistada tekkinud objektiivasete muudatuste tõttu koondamisolukorda Võru kohtumajas. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vastustaja tegi kaebajale 24.09.2025 ettepaneku nr 97/25-1339-1 asuda alates 13.10.2025 kohtuistungi sekretäri teenistuskohale asukohaga Tartus, kuid kaebaja keeldus sellest. 6
3-25-4397
15.4.Eelnevat arvestades oli kohtu hinnangul Tartu Maakohtu 9.10.2025 käskkirjaga nr 71/2577 alates 1.10.2025 Tartu Maakohtu maksejõuetuse- ja äriregistri valdkonnas teenistujate koosseisulise muudatuse tegemine objektiivselt põhjendatud. Kohtule ei nähtu seda, et eelpoolnimetatud muudatuse tegemine oli vastustaja poolt korraldatud eesmärgiga vabaneda kaebajast või muul subjektiivsel põhjusel. Vajaduse muuta (vähendada) Tartu Maakohtu maksejõuetuse- ja äriregistri valdkonnas olevate vanemsekretäride koosseisu on vastustaja järjekindlalt viidanud nii 23.09.2025 koondamisteatises 9-7/25-1320-1, kaebajale 24.09.2025 tehtud ettepanekus nr 9-7/25-1339-1, aga samuti 27.10.2025 kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjas nr J560-9-1/56 ning vastuses kaebusele. Kohtu arvates vastustaja poolt nimetatud põhjendused seonduvalt muudatustega teenistujate koosseisus on asjakohased ja objektiivsed. Kuigi kohus ei saa hinnata vastustaja poolt tehtud otsuste otstarbekust, selge on aga see, et vastustaja on pidanud järgima rahalise vahendite kokkuhoiuga seotud kohustusi ja lähtuma efektiivse ja otstarbeka ressursside kasutamise põhimõttest. Sel põhjusel kohtuistungi vanemsekretäri teenistusekoha kaotamine maksejõuetuse- ja äriregistriasjade osakonna kohtuniku emapuhkusele jäämise ajaks on põhjendatud.
15.5.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja teenistuskoha kaotamine vastustaja koossisus oli põhjendatud (ATS § 90 lg 1 p 2). ATS § 90 lg 5 ja 6 kohaldamine
16.Kaebaja väitis, et vastustaja jättis õigusvastaselt kohaldamata ATS § 90 lg 6.
16.1.ATS § 90 lg 6 sätestab, et kui ametiasutuse koosseisus kaotatakse ametikoht, on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus ametnik ümber paigutada, vabastades koondamise tõttu ametniku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Ametniku ümberpaigutamisel tuleb arvesse võtta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eelisõigust. Tulenevalt ATS § 90 lg-st 5 kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu.
16.2.Kohus selgitab esmalt, et ATS § 90 lg 6 kuulub kohaldamisele juhul, kui teenistusülesanded olulises ulatuses ei kattu või juhul, kui koondamisele lähevad ametnikud, kes töötavad ametiasutuse eri struktuuriüksustes. 2 Kohtule esitatud kaebuses kinnitas kaebaja ise, et Tartu Maakohtu kohtuistungi sekretärid on teadaolevalt struktureeritud kohtuistungi sekretäride teenistusse süüteo valdkonna kohtuistungi sekretäridena, tsiviilosakonna sekretäridena ja maksejõuetuse- ja äriregistri valdkonna sekretäridena. 2 (Microsoft Word - ATS k\344siraamat 13 05 2013.docx), lk 272. 7
3-25-4397
Seega puudub vaidlus selle üle, et Tartu Maakohtu kohtuistungi sekretärid olid struktuuriliselt eraldatud Tartu Maakohtu 9.10.2025 käskkirjaga nr 7-1/25-77 (varasemalt Tartu Maakohtu 10.09.2025 käskkirja nr 7-1/25-63 alusel). Nimelt kuulus kaebaja teenistuskoht maksejõuetuse- ja äriregistri valdkonda. Teised Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuistungi sekretäride teenistuskohad kuulusid süüteo- ja tsiviilvaldkonda (dtl 38).
16.3.Tulenevalt ATS § 103 lg-st 1 on teenistusest vabastamine ehk vaidlusalune käskkiri haldusakt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seonduvalt ATS § 90 lg 6 kohaldamisega on õiguskirjanduses leitud, et ümberpaigutamine on ametisse nimetamise õigust omava isiku diskretsiooniotsus ning koondataval ametnikul ei ole õigust nõuda selles sättes nimetatud ümberpaigutamist. Samuti ei ole ametisse nimetamise õigust omaval isikul vaja põhjendada, miks ta ümberkorraldamise kasuks ei otsustanud. ATS § 90 lg 5 järgi ametnike võrdluse väljatoomine on vajalik juhul, kui otsustatakse ATS § 90 lg 6 alusel ümberpaigutamise kasuks. 3 Sel põhjusel ei kohaldata antud juhul ATS § 90 lg 5 iseseisvana materiaalõigusliku alusena koondamisolukorras.
Nähtuvalt haldusasja materjalidest ei ole vastustaja otsustanud rakendada ATS § 90 lg 6 ehk paigutada kaebaja ümber Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuistungi sekretäride süüteovõi tsiviilvaldkonda. Samas märgib kohus, et tulenevalt ATS § 90 lg-st 6 kohaldamiseks oli vastustajal õigus, mitte kohustus.
16.4.Vastustaja selgitas 23.09.2025 koondamisteatises nr 9-7/25-1320-1, et ATS § 90 lg 6 rakendamist ei pea ta antud juhul otstarbekaks. Vastuses kaebusele selgitas vastustaja täiendavalt, et enne kaebajale koondamisteate esitamist kaalus vastustaja põhjalikult ATS § 90 lg 6 rakendamise võimalusi, kuid jõudis järeldusele, et selle rakendamine oleks olnud põhjendamatu ja ebaotstarbekas. Võrus töötas lisaks kohtuistungi vanemsekretäri ametikohal töötanud kaebajale veel kaks kohtuistungi sekretäri. Üks neist teeb koostööd süüteoosakonna kohtunikuga ja on pidevalt töötanud süüteo valdkonna kohtuasjadega. Teine Võrus töötav kohtuistungi sekretär, teeb koostööd tsiviilvaldkonna kohtunikuga. Esimesel on kaks alaealist last (7 aastane ja 9 aastane) ning ta on omandanud 2021. aastal bakalaureusekraadi õigusteaduses. Süüteovaldkonna kohtuistungi sekretär töötab süüteovaldkonnas alates 1981. aastast, ning on hinnatud süüteovaldkonna spetsialist. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on tal ka õigustatud ootus jätkata töötamist kuni pensioniõiguse saabumiseni (21.05.2026).
16.5.Kohus peab vastustaja poolt välja toodud põhjendusi koondamisolukorras kaebaja suhtes ATS § 90 lg 6 mittekohaldamise kohta asjakohasteks. Samuti ei ole kohtul kahtlust selles, et vastustaja lähtus eelpoolnimetatud kaalutlustest ka kaebajale 23.09.2025 koondamisteatise esitamise ajal, kui selgitas koondamisteatises, et tema arvates pole ATS § 90 lg 6 kohaldamine otstarbekas.
Sellest nähtub üheselt, et enne vaidlusaluse käskkirja väljastamist on vastustaja kaalunud ATS § 90 lg 6 kohaldamist, kuid ei pidanud seda otstarbekaks. Sel põhjusel vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud põhjendusi ATS § 90 lg 6 mittekohaldamise osas võib kohus käsitleda põhjendusteks ja kaalutlusteks, millele vastustaja tugines just vaidlusaluse haldusakti väljastamise ajal. Kohus toonitab, et tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 ei saa kohus hinnata eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust.
16.6.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja 27.10.2025 käskkiri nr J560-91/56 vastab HMS §-s 54 õiguspärase haldusakti tunnustele ja selle õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole alust. Seega kaebus tuvastamisnõude osas pole põhjendatud.
17.Kaebaja taotles kohtult ATS § 105 lg 1 alusel talle kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmist. Kohus ei ole tuvastanud vastustaja 27.10.2025 käskkirja nr J56091/56 õigusvastasust. Seega pole täidetud riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 ja ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitise määramise eeldus (õigusvastaselt teenistusest vabastamine), mistõttu ei ole kaebus vastavas osas põhjendatud.
18.Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse vastustaja 27.10.2025 käskkirja nr J560-9-1/56 õigusvastasuse tuvastamise ja ka hüvitise määramise nõudes rahuldamata.
19.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata täies ulatuses. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud halduskohtumenetluse käigus kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Sellest tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
20.Kohus selgitab täiendavalt, et asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.