Maksuõigus › Maksuotsused

3-23-1801 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2

3-23-1801 MTA heidab kaebajale ette, et kaebaja ei ole MTA-le selgitanud täpsemalt hinna kujunemist ehk hinnaläbirääkimisi. Samuti heidetakse ette, et antud seletused on üldsõnalised. Kaebaja hinnangul on MTA seisukoht vastuoluline. Kaebaja on menetluses ära kuulatud ning andnud oma selgitused MTA-le hinna kujunemise ja tööde teostamise osas nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, et kuna kaebaja on teinud MEO-ga sagedast koostööd, siis tihti toimuvad läbirääkimised näost-näkku, mitte e-kirjade või muude kirjalikku taasesitamist võimaldavate dokumentide kaudu. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et MTA ei ole kaebajale ette heitnud ega menetluses kordagi välja toonud, et kokkulepitud ja arvetel kajastatud hinnad oleks mingil viisil ebamõistlikud või ebausutavad. Kaebaja leiab, et kuivõrd MEO-ga kokkulepitud hinnad on tavapärased ning ei erine teistest menetlusse esitatud kokkulepetest, on MTA andnud hinnaläbirääkimiste läbiviimise asjaoludele otsust tehes ebamõistlikult suure kaalu. MTA on asunud seisukohale, et kaebaja ei ole tõendanud, millised MEO töötajad tegid töid Tallinnas, Räpinas, Viljandis, Tartus, Aleksandri tänaval ja Ülenurmel asuvatel objektidel. Sellest tulenevalt on MTA hinnangul tõendamata ka arvetel nimetatud tööde tegemine. Kaebaja hinnangul on MTA seisukoht vastuolus asjas kogutud tõenditega. MEO juhatuse liige TI on MTA-le 13.09.2022 edastatud e-kirjas selgitanud, et MEO-s töötab 4 inimest, mh TI ise. Ka kaebaja juhatuse liige on selgitanud, et mitmetel objektidel on isiklikult kohal käinud ka TI. Seega on MTA jätnud täielikult tähelepanuta, et kaebaja objektidel võib olla töid teinud ka MEO juhatuse liige TI. Samuti on asjas 21.10.2022 ütlusi andnud EH. EH on ütlustes avaldanud, et ta töötab MEO-s alates 2021. aastast. Sama asjaolu kinnitab TÖR väljavõte, millise kohaselt on EH alates 27.09.2021 registreeritud MEO töötajana. EH avaldab ärakuulamisel, et ta on teinud töid Tallinnas (prügimajade ehitus, nagu nähtub ka arvest nr 150222-av), Räpinas (vahelae talade tõstmine), Viljandis (trepikäsipuude paigaldus), Aleksandri tänaval, Tartus, Ülenurmel (spordihoone laetalade paigaldus) ja Tähe tänaval, Tartus (katusetööd, sisetööd, kipsitööd). EHa ärakuulamisel antud ütlustest nähtub, et EH on veendunud, et ta töötab MEO-s ning saab samast ettevõttest ka igakuist palka. Igakuist palgasaamist kinnitab ka EHa arveldusarve väljavõte, millise kohaselt on TI, kes on MEO juhatuse liige ja omanik, kandnud igal kuul EHale raha. Asjaolu, kas ja kuidas on MEO EHale töötasu maksnud, ei muuda seda, et kaebajale teadaolevalt töötab EH MEO-s. MTA ei ole maksuotsuses välja toonud asjaolusid, miks EHa ütlused peaks olema ebausaldusväärsed. EH ei ole ilmselgelt kaebaja tuttav ega sõber. EH avaldab ärakuulamisel, et leidis töökoha MEO-s läbi töötukassa, so võib eeldada, et EH ei asunud MEO-s tööle tutvuste kaudu. Olukorras, kus MTA leiab, et EH ei töötanud kaebaja objektidel MEO töötajana, leiab kaebaja, et MTA peab oma väidet ka tõendama. Kaebaja leiab, et MTA on ekslikult leidnud, et arvetel kajastatud tööde puhul ei ole tuvastatav, kes MEO-st nimetatud töid tegi. Lisaks kõnealuste arvete esitamisega seotud asjaoludele heidab MTA kaebajale ette, et MEO ei täida seadusest tulenevaid kohustusi ning on kaebaja raamatupidajana koostanud kaebajale arved tehingute kohta, mis ei ole toimunud. Kaebaja ei nõustu MTA seisukohaga. Kaebaja on teinud MEO-ga pikaajaliselt koostööd ning omavahelisi probleeme ei ole esinenud. Asjaolu, kas MEO tasub või ei tasu seadusjärgseid makse, ei ole kaebaja kontrollitav ega mõjutatav asjaolu. Kaebaja on omapoolsed kohustused täitnud nii riigi kui muude tehingupartnerite ees heas usus ning vastavalt oma parimatele teadmistele. MTA heidab kaebajale ette, et kaebaja kassadokumendid ei ole nõuete kohaselt vormistatud ja ei tõenda tehingute toimumist. Kaebaja möönab, et mõnel korral on kassadokumendi puhul esinenud eksimusi. Näiteks toob MTA välja, et AH üle kantud raha ei saa olla kassaraamatus kaebaja sissetulek. Kaebaja hinnangul on nimetatud sissekanne nii ilmselt ekslik, et see ei iseloomusta kaebaja tegelikku kassaraamatu olukorda. On ilmselge, et sissekande puhul on 3

3-23-1801 tegemist inimliku eksimusega. Kaebaja toob välja, et isegi kui kassaraamatus on ebatäpsuseid, siis ei tõenda kassaraamatu ebatäpsused ME OÜ-ga tehtud tehingute aluseks olevate tööde tegemata jätmist. Kassaraamatu väljavõte saab tõendada vaid tehingute alusel raha liikumist, kuid mitte tehingu aluseks olevate tööde tegemist. Samuti ei tõenda asjaolu, et kassaraamatus on ebatäpsuseid seda, milline on kaebaja kassa seis olnud ühel või teisel ajahetkel menetluse jooksul. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja on MTA kontrollitud perioodil arvetes toodud objektidel töid teinud. Kaebaja on selle kohta menetlusse esitanud AOÜ-ga, EEO-ga, ASE ja WT OÜ-ga sõlmitud alltöövõtulepingud. Kõigis nendes lepingutes käsitletakse töid vaidlusalustel arvetel nimetatud objektidel. OÜA väljastatud arvete nr 22-15.1 ja 22-18 osas tehtud MTA järeldustele esitab kaebaja samad vastuväited nagu MEO arvete osas.

3-23-1801 annab alust asumaks seisukohale, et tegemist on tagantjärele üksnes maksuhaldurile esitamiseks koostatud dokumentidega, mis ei kajasta tegelikult toimunud majandustehinguid. Sellele viitab muu hulgas ka kaebaja 17.03.2023 eriarvamuses kirja pandu, kus kaebaja korduvalt märgib, et aktide tegemist ei peetud vajalikuks. Hoolimata sellest ja erinevalt kaebaja väidetest, on maksuotsuse punktides 2.2.2.1.1‒2.2.2.1.5 ja 2.2.2.6 vastustaja muu hulgas analüüsinud ka kaebaja poolt pärast kontrolliakti saamist esitatud teostatud tööde akte. Niisamuti on neid analüüsitud vaideotsuse punktis 10. Vastustaja jääb endiselt seisukohale, et ka kontrolliaktile eriarvamusega esitatud varem puudunud teostatud tööde aktide põhjal ei ole väidetavalt MEO poolt kaebajale vaidlusaluste arvete alusel osutatud teenused üheselt identifitseeritavad. Arvete ega aktide abil ei ole tuvastatavad teenuste osutamise perioodid, kohati ei ole tuvastatavad teenuste osutamise kohad, puudub igasugune teave selle kohta, kuidas ja mille alusel on kujunenud teenuse hind, majandustehingu sisu on kajastatud umbmääraselt nimetades teenuse liiki, ehitus- ja paigaldustööde mahte kajastatakse kilogrammides jne. Vastustaja kordab, et kohtupraktika kohaselt majandustehingu sisu ei saa tuleneda ka isikute ütlustest, vaid peab olema üheselt nähtav asjakohasest dokumentatsioonist (arve, leping) KMS § 31 lg 1, § 37 lg 7 ja MKS § 57 lg-te 1 ja 3 kohaselt. Arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Lisaks peab vastustaja vajalikuks eraldi märkida, et eriarvamusega esitatud OÜA ja MEO vahelised teostatud tööde aktid ei võimalda kuidagi identifitseerida, mis võis olla kaebaja ja OÜA vaheliste vaidlusaluste arvetega väidetavalt osutatud teenuste sisu. MEO rekvisiite kandvatel arvetel ei ole teenuse mahtu kilogrammides kajastatud, nagu kaebuses väidetakse, vaid kajastatud üksnes kogus 1 ilma ühikut täpsustamata. Sarnaselt on kajastatud teenuse mahtu vaidlusalustel kaebajale esitatud OÜA rekvisiite kandvatel arvetel, selle erinevusega, et ühikuks on märgitud „kompl“. Eriarvamusega esitatud väidetavalt MEO arvete juurde kuuluvatel teostatud tööde aktidel on asutud metalltalade- ja postide, metallraamide ning varikatuse metalli paigaldamise tööde mahtu kajastama kilogrammides. Kaebaja on tõesti 02.06.2023 vaides ja 21.06.2023 täpsustatud vaides märkinud, et metallitööde eripäraks on see, et neid kajastatakse kilogrammides. Ehitustööd ja paigaldustööd ei ole enda olemuselt metallitööd, mida oleks võimalik mõõta kilogrammides. Nii kaebaja kui ka MEO seletustest nähtub selgelt, et teenuste hinna kujunemist on selgitatud väga üldsõnaliselt, väites üksnes, et hinnad on kujunenud poolte kokkuleppel vastavalt tööde mahule ja keerukusele. Samas puuduvad igasugused dokumendid (nt hinnapakkumised, lepingud vms dokumendid), mille pinnalt oleks jälgitavad ja tagantjärele tuvastatavad poolte väidetavad hinnakokkulepped ja hinna kujunemine. Paljasõnaliseks jääb kaebaja väide, et kokkulepitud hinnad on tavapärased. Arvestades, et käesoleval juhul ei ole vaidlusaluste MEO arvete alusel väidetavalt saadud teenused isegi üheselt identifitseeritavad, siis pole ka võimalik millegi põhjal hinnata, kuivõrd tavapärased, mõistlikud või usaldusväärsed võiksid teenuste hinnad olla. Ka OÜA ja kaebaja vaheliste vaidlusaluste arvete osas märgib vastustaja, et vastuseks maksuhalduri korraldusele selgitada teenuste hinna kujunemist andis K.Y OÜA esindajana üksnes üldsõnalise umbmäärase vastuse, et hind kujuneb vastavalt hetke olukorrale ja vajadusele. Kaebaja esindajana vastas K.Y teenuse hinna kujunemise osas üksnes „vastavalt, ei tea“. Ühtegi dokumenti, mille pinnalt oleks jälgitav ja tagantjärele tuvastatav hinna kujunemine, esitatud ei ole. Ka siinkohal jääb vastustaja seisukohale, et kuna vaidlusaluste OÜA ja kaebaja vaheliste arvete alusel väidetavalt saadud teenused ei ole isegi üheselt identifitseeritavad, siis ei ole ka võimalik millegi põhjal hinnata, kuivõrd tavapärased, 5

3-23-1801 mõistlikud või usaldusväärsed võiksid teenuste hinnad olla. Teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada. Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad. Antud juhul seda tehtud ei ole. Vastustaja on kontrolliakti punkti 1.2.2.1.1 alapunktis d selgitanud, miks on seisukohal, et kinnitust ei ole leidnud, et TI oleks MEO nimel vaidlusaluste arvete alusel töid teinud. Vastustaja on küsinud TIilt kui MEO esindajalt arvete kaupa, kes olid need töötajad, kes konkreetsel arvel/aktil näidatud töid kaebajale teostasid. TI andis selle peale üksnes järgneva üldsõnalise seletuse: „Põhi ettevõtte töötajad on EH, AP, RL, TI ja palju ka lihtsalt ühepäeva või nädala töötajaid aegajalt abitöölisteks, kellele olen tasunud sularahas ja olen jätnud tasud deklareerimata. Enamjaolt on erinevates kohtades olnud kohalikud abilised“. Vastustaja hinnangul ka TIi üldsõnaline seletus ei võimalda tuvastada töötajaid, kes konkreetsetel ehitusobjektidel töid tegid, sh ei anna alust asumaks seisukohale, et just TI tegi kaebajale vaidlusaluste arvete alusel MEO nimel töid. Kuigi kaebaja väidab, et TI on mitmetel objektidel isiklikult kohal käinud, siis ka kaebaja vastav selgitus kuidagi ei kinnita seda, et TI tegi MEO nimel vaidlusaluste arvete alusel kaebajale töid. Seda enam, et äriregistri andmetel on TI seotud mitmete erinevate äriühingutega. Kokkuvõttes on vastustaja seisukohal, et puuduvad igasugused tõendid, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et just TI teinuks kaebajale vaidlusaluste arvete alusel MEO nimel töid. Kuna EH ei ole maksnud töötasu ega andnud tööülesandeid MEO, siis ei töötanud EH objektidel kui MEO töötaja. Paljasõnaliseks jääb ka kaebaja väide, mille kohaselt MTA on ekslikult leidnud, et arvetel kajastatud tööde puhul ei ole tuvastatav, kes MEO-st nimetatud töid tegi. Esiteks MEO juhatuse liige TI ega ka kaebaja ei ole andnud selgitusi (või esitanud muid tõendeid), mille pinnalt oleks võimalik veenduda, millised töötajad konkreetsetel ehitusobjektidel konkreetsete vaidlusaluste arvete alusel väidetavalt MEO nimel töid tegid. Teiseks TIi poolt üldiselt nimetatud töötajatest üksnes EH on kinnitanud osadel ehitusobjektidel, mille kohta väljastas kaebajale arveid MEO, viibimist. Samas EHa puhul ei ole kinnitust leidnud, et ta oleks objektidel töötanud kui MEO töötaja. Siinkohal ei saa jätta tähelepanuta, et paljudel objektidel, kus kaebaja sõnutsi väidetavalt vaidlusaluste arvete alusel MEO töid tegi, ei ole EH enda sõnutsi üldsegi töid teinud. Samal ajal teised TIi nimetatud töötajad ei kinnita ühelgi vaidlusaluste arvetega väidetavalt seonduval ehitusobjektil tööde tegemist. Vastustaja jääb seisukohale, et antud juhul ei ole usaldusväärselt tuvastatav, kes vaidlusaluste arvete alusel väidetavalt MEO nimel töid tegi. Kaebuses on viidatud ka, et EH avaldas ärakuulamisel, et tegi töid Tallinnas ja tegeles prügimajade ehitusega nagu kaebuses märgitu kohaselt pidi nähtuma ka arvest nr 150222-av. Vastustaja juhib tähelepanu, et arvest nr 150222-av ei nähtu üldsegi, milliseid töid vastava arve alusel Tallinnas väidetavalt tehti. Samas kaebaja enda selgituste kohaselt soetati arve nr 150222-av alusel Tallinnas, Linda 13 hoopis talade ja fermide paigaldust (vt kontrolliakti lk 7 esimene lõik ja seal viidatud seletused), mitte prügimajade ehituse teenust, nagu kaebuses on asutud väitma. Maksuhaldur ei heida kaebajale ette MEO maksukohustuste tasumata jätmist, vaid maksuhaldur toob välja, et arvestades kaebaja ning MEO juhatuse liikme vahelist seotust, siis on ilmne, et kaebaja oli teadlik, et MEO jättis vaidlusaluste arvete alusel käibemaksu tasumata. Ühtlasi see, et kaebaja ei ole enda sõnutsi väidetava tehingupartneri taustale mingit tähelepanu pööranud ning väidetavate tehingute kohta puuduvad igasugused lepingud, hinnakokkulepped jms dokumendid, mis võimaldaks hiljem kasvõi ilmnenud puudustest 6

3-23-1801 tulenevaid nõudeid maksma panna, viitab juba iseenesest sellele, et vaidlusaluste arvete alusel töid ei tehtud ja kaebaja oli sellest teadlik. Siinkohal jääb vastustaja endiselt seisukohale, et antud juhul ilmnenud seotus, kus väidetava ehitusteenuste osutaja MEO juhatuse liige TI korraldab ühtlasi ka kaebaja raamatupidamist, võimaldas vormistada MEO arved, kuid tegelikult tehinguid kaebaja ja MEO vahel ei toimunud. Praegusel juhul toimus väidetavalt vaidlusaluste MEO arvete tasumine kaebaja poolt sularahas, kuid vastustaja on kontrolliakti punktides 1.2.2.5 jj ja maksuotsuse punktides 2.2.2.5 jj põhjendanud, miks on seisukohal, et kaebaja poolt vaidlusaluste arvete eest MEO-le sularahas tasumine ei ole tõendatud. Hindamaks, kas arvetel märgitud osapoolte vahel on tehingud tegelikult aset leidnud, on muu hulgas üheks asjaoluks kogumis, mis annab alust kahtluseks, et arvetel märgitud tehinguid ei toimunud, ka see, kui arvete väidetav tasumine ei leia kinnitust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on esiteks nõuetekohane arve, kust peaks olema väidetavalt soetatud kaup/teenus üheselt identifitseeritav ning teiseks tõendatud peab olema ka see, et vastav kaup/teenus on saadud arvel märgitud isikult. Esiteks ei ole vaidlusalused arved nõuetekohased, kuna väidetavalt osutatud teenused ei ole üheselt identifitseeritavad. Lisaks sellele nähtub tõendeid kogumis vaadates ka, et tegelikult ei soetanud kaebaja kontrollitaval perioodil vaidlusaluste arvete alusel teenuseid MEO-lt ja OÜ-lt A. Neid fakte ei väära see, et kaebaja ise on alltöövõtu korras väidetavalt vaidlusaluste arvetega seonduvatel objektidel enda peatöövõtjatele mingeid töid teinud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3-23-1801 kajastuma arvel. (Tallinna Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-21-457, p 12.) Haldusasjas nr 3-3-1-76-14 tehtud otsuses selgitas Riigikohus: „[a]rvetele majandustehingu sisuna märgitud "transporditeenused" ja "taastamistööd" ei kajasta konkreetset teenust, vaid abstraktselt ja umbmääraselt teenuse liiki. Arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust.“

3-23-1801 saab järeldada, et muudel objektidel kaebaja ja MEO akte ei koostanud. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et kaebaja ega MEO ei esitanud MTA korraldustele vastates kõnealuseid akte, vaid kaebaja esitas need alles koos eriarvamusega, tekitab põhjendatud kahtluse, et aktid on tagantjärgi koostatud. Seda kahtlust kinnitab kaebaja enda poolt eriarvamuses märgitu, kus ta selgitab, et vaidlusaluste MEO arvete juurde akte ei koostatud: „Seetõttu ei pidanud vajalikuks aktide koostamist. Tööde üleandmise aktide vormistamine ei ole kohustus, seda ei saa maksuametnik nõuda“ (p 1.2.2.1.1); „Ei näe vajadust aktide koostamist ja seda ei nõua ka seadus et arvega peab akt kaasas olema“ (p 1.2.2.1.2); „Aktide tegemist ei peetud vajalikuks“ (p 1.2.2.1.3); „Aktide tegemist ei pidanud vajalikuks“ (p 1.2.2.1.4); „Aktide tegemist ei pidanud vajalikuks“ (p 1.2.2.1.5). Kohus nõustub vastustajaga, et aktide tagantjärele koostamine viitab sellele, et kaebaja on soovinud jätta mulje tehingute tegemisest, mida tegelikult ei toimunud. Lisaks nõustub kohus vastustajaga selles, et ka aktide alusel ei ole väidetavalt MEO poolt kaebajale vaidlusaluste arvete alusel osutatud teenused üheselt identifitseeritavad. Tuvastatavad ei ole teenuste osutamise perioodid; kohati ei ole tuvastatavad teenuste osutamise kohad; puudub igasugune teave selle kohta, kuidas ja mille alusel on kujunenud teenuse hind; majandustehingute sisu kirjeldused ei ole piisavalt üksikasjalikud; kohati kajastatakse paigaldustööde mahte kilogrammides. Erinevalt kaebajast nõustub kohus vastustajaga, et ebatavaliseks tuleb pidada metalltalade, -postide ja -raamide ning katuse metallelementide paigaldamise tööde kajastamist kilogrammides. See võiks olla mõistetav metalli ostul või müügil, kuid mitte paigaldustöödel. Muid paigaldustöid on aktidel kajastatud tundides. Kohus soostub vastustajaga, et eelnevalt esile toodud puuduste tõttu ei ole võimalik ka hinnata, kas arvetel kajastatud hinnad on ebamõistlikud.

3-23-1801 teenuse identifitseeritavuse küsimuses vastama kõikidele seaduses ja kohtupraktikas ette nähtud nõuetele. Vastasel juhul võtab maksukohustuslane endale riski, et ta ei suuda maksuhaldurile tehingu toimumist tõendada.

3-23-1801

Kuna ei ole võimalik tuvastada ühtegi MEO töötajat, kes oleks vaidlusalustel arvetel märgitud objektidel töid teinud, ei ole ka võimalik asuda seisukohale, et arvetel näidatud teenuseid osutas MEO.

11

3-23-1801 (allkirjastatud digitaalselt)

12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.