G.I kaebus Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks lahendama tema 01.01.2026 kaebus
Menetlusosalised
Kaebaja G.I Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Andres Kudrjavtsev
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasjas nr 3-26-491 menetlus.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.I esitas 20.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) kohustamiseks lahendama tema 01.01.2026 kaebus. Kaebuse kohaselt on G.I esitanud AKI-le 01.01.2026 kaebuse võimaliku ebaseadusliku videovalve kohta AÜ XXX territooriumil. Kaebuses selgitati, et krundile nr 752 paigaldatud videovalvekaamerad võivad oma asukoha, kõrguse ja suuna tõttu jälgida kaebaja krunti nr 735, naaberkrunte nr 736 ning nr 737 ja AÜ XXX territooriumil asuvat ühiskasutuses olevat teed. Kaebaja viitas videosalvestist teavitavate märkide puudumisele ning väljendas põhjendatud kahtlust, et kaamerate kasutamine võib riivata tema eraelu puutumatust. Kaebaja palus 01.01.2026 kaebuses AKI-l alustada järelevalvemenetlust ja kontrollida kaamerate paigaldamise ning kasutamise seaduslikkust.
2.Tartu Halduskohtu 20.02.2026 määrusega anti haldusasi nr 3-26-491 kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule.
3.Tallinna Halduskohtu 17.03.2026 kohtunõudega paluti AKI-l teatada kohtule, millises menetlusstaadiumis on kaebaja 01.01.2026 esitatud kaebuse läbivaatamine ja millal on
3-26-491
planeeritud kaebaja kaebuse lahendamine. Ühtlasi paluti täpsustada, millistel kuupäevadel, milliseid pöördumisi on kaebaja teinud ning milliseid toiminguid on AKI menetluses teinud.
4.AKI teatas 17.03.2026 vastuses kohtunõudele, et kaebus tuleks tagastada, kuivõrd kaebuse rahuldamiseks ei oleks võimalik kaebuse eesmärki saavutada ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne; asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Oma seisukohta põhjendab AKI kokkuvõtvalt järgmiselt. Haldustoimikus on järgnevad dokumendid: 1) G.I 01.01.2026 kaebus, registreeritud 02.01.2026 nr 2.1-1/26/3-6-1; 2) G.I 27.01.2026 kaebuse täiendus, registreeritud 28.01.2026 nr 2.1-1/26/3-6-2; 3) G.I 02.02.2026 kaebuse täiendus, registreeritud 03.02.2026 nr 2.1-1/26/3-6-3; 4) G.I 15.02.2026 kaebuse täiendus, registreeritud 16.02.2026 nr 2.1-1/26/3-6-4; 5) AKI 06.03.2026 vastus pöördumisele nr 2.1-1/26/3-6-5. AKI ei ole kaebuse osas järelevalvemenetlust alustanud. AKI-le esitatud kaebusest ega selle lisadest ei nähtu, et toime oleks pandud andmekaitsealane rikkumine. Kaebajale on selgitatud, et kui tal on kahtlus kaamera kasutamise õiguspärasuses, tuleb tal esmalt suhelda kaamera omanikuga ning selgitada välja kaamera kasutamise eesmärk ja õiguslik alus. Kaamera omanikul on kohustus vastata kuu aja jooksul ja kui ta seda ei tee või vastus kaebajat ei rahulda, siis on võimalik uuesti AKI poole pöörduda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27.04.2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus; IKÜM) art 15 annab kaebajale õiguse küsida andmetöötlejalt kinnitust andmete töötlemise kohta. See on esmane samm asjaolude selgitamiseks, mida tuleks rakendada. Seda enam, kui väidetava rikkumise kahtlus on paljasõnaline ja oletuslik. Kaebajale on selgitatud, et teatud juhtudel IKÜM ei kohaldu ning IKÜM ei kohusta igal juhul järelevalvemenetlust alustama. Samuti ei ole üksnes asjaolude väljaselgitamine eraldiseisvalt haldusmenetluse eesmärk, mida peaks tagama riikliku järelevalve läbiviimisega ning sellised kaebaja taotlused on põhjendamatud ja ülemäärased. Konkreetses asjas ei esine asjaolusid, et esineks kaebaja õiguste riive või see oleks nii intensiivne, et avaliku huvi tõttu oleks vajalik korrakaitseorgani sekkumine. Kaebaja on ühistu liige ja tal on tekkinud küsimusi teise ühistu liikme tegevuse osas, kuid kaebaja ise teise ühistu liikmega suhelda ei soovi. AKI ei saa hakata kaebaja asemel suhtlema ja tema eest ühistus suhtlust korraldama.
5.Haldusasi nr 3-26-491 jagati 21.04.2026 lahendamiseks kohtunikule Anu Maria Brenner.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tulenevalt HKMS § 11 lg-st 5, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub, alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Küll aga ei pea menetlustoiminguid kordama, kui asi on veel ettevalmistavas menetluses, nagu on see praegusel juhul. Menetluse lõpetamine
7.Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 punktist 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise
2(5)
3-26-491
õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).
8.Käesoleval juhul on kaebuses taotletud toiming sooritatud. Nimelt on kaebaja esitanud kohtule nõude kohustada vastustajat lahendama tema 01.01.2026 kaebus. Sisuliselt vaidlustas kaebaja AKI viivitust. AKI on oma 06.03.2026 kirjaga vastanud kaebaja 01.01.2026 kaebusele ja selle täiendustele (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 71). Seega on kohtumenetluse kestel vastustaja viivitus lõppenud ning viivituse lõpetamise eesmärgil esitatud kohustamiskaebus on ammendunud ja kaebaja ei vaja viivituse vastu enam kohtulikku kaitset. Järelikult esineb alus lõpetada selles osas asja menetlus HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Viivituse kordumine pole enam tõenäoline, mistõttu puudub alus minna üle jätkutuvastuskaebusele HKMS § 152 lg 2 järgi (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2025 määruse nr 3-25-2559, p 18).
9.Praegusel juhul puudub ka vajadus kaebuse käiguta jätmiseks, et uurida, kas kaebaja soovib menetlust jätkata AKI 06.03.2026 kirja õigusvastasuse tuvastamisnõudes ning vastustaja kohustamisnõudes lahendada kaebaja 01.01.2026 kaebus uuesti. Isegi juhul, kui kaebaja tahteks on sisuliselt vaidlustada AKI 06.03.2026 järelevalve menetluse algatamata jätmist, kuuluks selline kaebus kaebajale tagastamisele.
10.HKMS § 121 lg 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Kaebajal on subjektiivne õigus õiguspärasele menetlusele, kuid see ei kätke endas õigust nõuda järelevalveorganilt järelevalvemenetluse algatamist ning konkreetse meetme kohaldamist (HKMS § 44 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks; puudutatud isik võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13).
12.Käesoleval juhul on kaebaja pöördunud AKI poole järelevalvemenetluse algatamiseks, kuivõrd väidetavalt asub kaebaja naaberkinnistul oleva maja küljes kaamera ning kaebajal on kahtlus, et selle vaatevälja jääb ka tema kinnistu. Oma kahtluste kinnituseks on kaebaja esitanud AKI-le satelliitpildid (dtl-d 30-31).
13.Tulenevalt IKÜM preambula punktist 18 ei tuleks IKÜM-i kohaldada isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja seega väljaspool ametialast või äritegevust; isiklik ja kodune tegevus võiks hõlmata kirjavahetust ja aadresside loetelu või tegevust suhtlusvõrgustikes ja internetis, mida tehakse sellise isikliku või koduse tegevuse raames; IKÜM-i tuleks kohaldada vastutavate töötlejate või volitatud töötlejate suhtes, kes pakuvad isikuandmete isiklikel või kodustel eesmärkidel töötlemise vahendeid.
14.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei esitanud AKI-le ühtegi tõendit, et naaberkinnistul on töötav valvekaamera, mille vaatevälja jääb ka kaebaja kinnistu. Seejuures ei ole vaidlust ka osas, et kaebaja isegi ei olnud eelnevalt naabri poole vastava päringuga pöördunud (vt IKÜM art 15)1. Kaebaja väited tema õiguste rikkumisest on pelgalt hüpoteetilised ja oletuslikud ning 1
Vastavalt IKÜM artikli 15 lõikele 1 on andmesubjektil õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmete ja järgmise teabega: a) töötlemise eesmärk; b) asjaomaste isikuandmete liigid; c) vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele
3(5)
3-26-491
tõendatud ei ole, et tegemist on töötava kaameraga või isegi juhul, kui tegemist on töötava kaameraga, siis ei ole tõendatud, et seda ei kasutata üksnes kodustel eesmärkidel. Sellises olukorras ei saa rääkida intensiivsest riivest kaebaja õigustele, mistõttu on täidetud üks HKMS § 121 lg 2 punkti 2.1 eeldusi – väheintensiivne riive.
15.Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg-st 1 teostab IKS-s, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning IKÜM-s sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet AKI. Esmalt märgib kohus, et AKI 06.03.2026 keeldumine järelevalvemenetluse algatamisest, on käsitletav toiminguna (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus nr 3-20-1342, p 16). „AKI kui järelevalveasutus vastutab IKÜM kohaldamise eest, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi nende isikuandmete töötlemisel ning hõlbustada isikuandmete vaba liikumist EL-is (IKÜM art 51 lg 1, IKS § 51 lg ja § 56 lg 1). Üheks AKI ülesandeks on andmesubjektide kaebuste lahendamine (IKÜM art 57 lg 1 p f). Nii sätestab ka IKÜM art 77, et igal andmesubjektil on õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, kui andmesubjekt on seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub IKÜM-i, ning järelevalveasutus peab teavitama kaebuse esitajat mh menetluse käigust ja tulemustest (vt ka IKS § 61). Kui taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu, võib järelevalveasutus nõuda halduskuludel põhinevat mõistlikku tasu või keelduda taotlust menetlemast, kusjuures järelevalveasutus on kohustatud tõendama taotluse selgelt põhjendamatut või ülemäärast iseloomu (IKÜM art 57 lg 4). /.../ Järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI siiski võtma arvesse ka seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve vajalikkuse.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus nr 3-20-1342, p-d 24-25).
16.Käesoleval juhul on AKI õiguspäraselt keeldunud järelevalvemenetluse algatamisest, kuivõrd AKI järelevalve vajalikkust tingivaid asjaolusid ei nähtunud. Nimelt on AKI oma 06.03.2025 kirjas selgitanud, et kõigepealt tuleb võtta ühendust naabriga, et saada selgust, kas ja millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil on kaamera paigaldatud, samuti seda, kas ja mis ulatuses jääb kaamera vaatevälja kinnistust väljapoole jääv (avalik) ala; kaameraomanik peab vastama ühe kuu jooksul (dtl 71). Ühtlasi selgitas AKI, et kui tegemist on aiandusühistus asuvate kaameratega, on kaebajal võimalik ka ühistu poole pöörduda; Tallinna Ringkonnakohus on 15.11.2018 otsuses nr 2-16-12460 selgitanud, et üldkoosolekul on võimalus leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud ning ühistu juhatus demonteerib ise omavoliliselt paigaldatud kaamerad ja tagastab need omanikule, kui isik ei ole seda pärast hoiatuse saamist teinud (dtl-d 71-72). Olukorras, kus kaebaja väited võimalikust rikkumisest on hüpoteetilised ning seejuures keeldub kaebaja ka oma väidete kinnituseks tõendeid esitamast, ei ole alust järelevalvemenetluse algatamiseks. Veelgi enam, kaebaja saaks oma õigusi maksma panna ka ühistu liikmena ühistu üldkoosolekul, kuivõrd aiandusühistule kehtib sarnane otsustusprotsess korteriühistuga, mistõttu Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsuses nr 2-16-12460 märgitud on asjakohane ka praegusel juhul. isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, eelkõige kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid; d) kui võimalik, siis kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid; e) teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt andmesubjekti puudutavate isikuandmete parandamist, kustutamist või töötlemise piiramist või esitada vastuväide sellisele isikuandmete töötlemisele; f) teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele; g) kui isikuandmeid ei koguta andmesubjektilt, siis olemasolev teave nende allika kohta; h) teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sh profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.
4(5)
3-26-491
17.Seetõttu leiab kohus, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. AKI on oma 06.03.2026 vastuses õigesti märkinud, et järelevalvemenetluse algatamine on kaalutlusotsus ning kaebaja esitatud 01.01.2026 kaebusest ja selle täiendustest ei nähtunud, et kaebaja õigusi oleks rikutud.
18.Eeltoodust tulenevalt on täidetud ka teine HKMS § 121 lg 2 punkti 2.1 eeldus. Seega tuleks kaebus tervikuna tagastada. Menetluskulud
19.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel ning toimingu sooritamine oli tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
20.Kohus asendab kohtulahendi avalikustamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.