3-26-491/9 - Andmekogud ja avalik teave - Muud andmekogud ja avalik teave - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.AKI teatas 17.03.2026 vastuses kohtunõudele, et kaebus tuleks tagastada, kuivõrd kaebuse rahuldamiseks ei oleks võimalik kaebuse eesmärki saavutada ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne; asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Oma seisukohta põhjendab AKI kokkuvõtvalt järgmiselt. Haldustoimikus on järgnevad dokumendid: 1) G.I 01.01.2026 kaebus, registreeritud 02.01.2026 nr 2.1-1/26/3-6-1; 2) G.I 27.01.2026 kaebuse täiendus, registreeritud 28.01.2026 nr 2.1-1/26/3-6-2; 3) G.I 02.02.2026 kaebuse täiendus, registreeritud 03.02.2026 nr 2.1-1/26/3-6-3; 4) G.I 15.02.2026 kaebuse täiendus, registreeritud 16.02.2026 nr 2.1-1/26/3-6-4; 5) AKI 06.03.2026 vastus pöördumisele nr 2.1-1/26/3-6-5. AKI ei ole kaebuse osas järelevalvemenetlust alustanud. AKI-le esitatud kaebusest ega selle lisadest ei nähtu, et toime oleks pandud andmekaitsealane rikkumine. Kaebajale on selgitatud, et kui tal on kahtlus kaamera kasutamise õiguspärasuses, tuleb tal esmalt suhelda kaamera omanikuga ning selgitada välja kaamera kasutamise eesmärk ja õiguslik alus. Kaamera omanikul on kohustus vastata kuu aja jooksul ja kui ta seda ei tee või vastus kaebajat ei rahulda, siis on võimalik uuesti AKI poole pöörduda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27.04.2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus; IKÜM) art 15 annab kaebajale õiguse küsida andmetöötlejalt kinnitust andmete töötlemise kohta. See on esmane samm asjaolude selgitamiseks, mida tuleks rakendada. Seda enam, kui väidetava rikkumise kahtlus on paljasõnaline ja oletuslik. Kaebajale on selgitatud, et teatud juhtudel IKÜM ei kohaldu ning IKÜM ei kohusta igal juhul järelevalvemenetlust alustama. Samuti ei ole üksnes asjaolude väljaselgitamine eraldiseisvalt haldusmenetluse eesmärk, mida peaks tagama riikliku järelevalve läbiviimisega ning sellised kaebaja taotlused on põhjendamatud ja ülemäärased. Konkreetses asjas ei esine asjaolusid, et esineks kaebaja õiguste riive või see oleks nii intensiivne, et avaliku huvi tõttu oleks vajalik korrakaitseorgani sekkumine. Kaebaja on ühistu liige ja tal on tekkinud küsimusi teise ühistu liikme tegevuse osas, kuid kaebaja ise teise ühistu liikmega suhelda ei soovi. AKI ei saa hakata kaebaja asemel suhtlema ja tema eest ühistus suhtlust korraldama.

16.Käesoleval juhul on AKI õiguspäraselt keeldunud järelevalvemenetluse algatamisest, kuivõrd AKI järelevalve vajalikkust tingivaid asjaolusid ei nähtunud. Nimelt on AKI oma 06.03.2025 kirjas selgitanud, et kõigepealt tuleb võtta ühendust naabriga, et saada selgust, kas ja millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil on kaamera paigaldatud, samuti seda, kas ja mis ulatuses jääb kaamera vaatevälja kinnistust väljapoole jääv (avalik) ala; kaameraomanik peab vastama ühe kuu jooksul (dtl 71). Ühtlasi selgitas AKI, et kui tegemist on aiandusühistus asuvate kaameratega, on kaebajal võimalik ka ühistu poole pöörduda; Tallinna Ringkonnakohus on 15.11.2018 otsuses nr 2-16-12460 selgitanud, et üldkoosolekul on võimalus leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud ning ühistu juhatus demonteerib ise omavoliliselt paigaldatud kaamerad ja tagastab need omanikule, kui isik ei ole seda pärast hoiatuse saamist teinud (dtl-d 71-72). Olukorras, kus kaebaja väited võimalikust rikkumisest on hüpoteetilised ning seejuures keeldub kaebaja ka oma väidete kinnituseks tõendeid esitamast, ei ole alust järelevalvemenetluse algatamiseks. Veelgi enam, kaebaja saaks oma õigusi maksma panna ka ühistu liikmena ühistu üldkoosolekul, kuivõrd aiandusühistule kehtib sarnane otsustusprotsess korteriühistuga, mistõttu Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsuses nr 2-16-12460 märgitud on asjakohane ka praegusel juhul. isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, eelkõige kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid; d) kui võimalik, siis kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid; e) teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt andmesubjekti puudutavate isikuandmete parandamist, kustutamist või töötlemise piiramist või esitada vastuväide sellisele isikuandmete töötlemisele; f) teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele; g) kui isikuandmeid ei koguta andmesubjektilt, siis olemasolev teave nende allika kohta; h) teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sh profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.