lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-930/5

Keskkonnaõigus › Looduskaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-930/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Looduskaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1005
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

22.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-930

Haldusasi

Villa Cartelloni OÜ kaebus Keskkonnaameti 12.12.2025 ettekirjutuse nr HM2500258 tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.03.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja Villa Cartelloni OÜ, esindaja vandeadvokaat Marit Toom Vastustaja Keskkonnaamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

Villa Cartelloni OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse Villa Cartelloni OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.03.2026 määruse resolutsiooni p 6 peale.
2.Rahuldada Villa Cartelloni OÜ määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2026 määruse resolutsiooni punkt 6.
3.Teha uus määrus ja rahuldada Villa Cartelloni OÜ esialgse õiguskaitse taotlus. Peatada Keskkonnaameti 12.12.2025 ettekirjutuse nr HM2500258 sunniviisiline täitmine kuni kohtuasjas tehtava lahendi jõustumiseni või kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohus registreeris 30.03.2026 Villa Cartelloni OÜ kaebuse Keskkonnaameti (KeA) 12.12.2025 ettekirjutuse nr HM2500258 tühistamiseks. Ettekirjutusega kohustati kaebajat vältima keskkonnakahju, eemaldades Põlendmaa (9401:002:0026) ja Ranna (9401:002:0026) maaüksustelt kõik istutatud puud, tasandades pinnase, asetades istutamiseks rajatud pinnasehunnikud tagasi tekkinud süvenditesse ning viia

3-26-930 eemaldatud puud hoiualalt ära. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 01.04.2026, ettekirjutuse täitmise kontroll toimub alates 02.04.2026. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, paludes peatada ettekirjutuse kehtivus kohtuvaidluse ajaks. Taotluse põhjenduseks toodi, et ettekirjutuse täitmata jätmisel võib KeA rakendada korduvalt sunniraha (kuni 10 000 eurot), mis põhjustaks olulist varalist kahju, ning amet võib ise puud eemaldada, tekitades pöördumatuid tagajärgi kinnistule. Ettekirjutuse peatamine ei kahjusta avalikke huve, kuna lindude pesitsusperioodil (01.04.2026 – 31.08.2026) ei ole lubatud puid eemaldada. Lisaks rõhutatakse, et KeA on menetlenud asja pika aja jooksul (u 2,5 aastat) ning ei ole ise pidanud puude eemaldamist kiireloomuliseks.

2.Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2026 määruse p-ga 6 kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. Tartu Maakohtu 12.12.2024 jõustunud otsuses tuvastati, et kaebaja tegevus (s.o kuuse- ja kasepuude istutaine) kahjustas rukkiräägu ja teiste Võrtsjärve hoiuala kaitsvate linnuliikide elupaiku ning halvendanud nende seisundit. Kaebaja muutis kinnistute maakasutust metsamaaks ilma nõutava nõusolekuta. EELIS-e andetel paiknevad kinnistutel III kaitsekategooria liikide elupaigad ning tegemist on avamaastiku liikidega, kellele metsastamine on ebasoodne. Esinevad keskkonnakahju või selle ohu tunnused ning KeA-l oli õigus teha ettekirjutus ohu kõrvaldamiseks. Kaebaja väited, et keskkonnakahju ei tekitatud ning ettekirjutus pole nõuetekohaselt põhjendatud, ei ole veenev. Kaebajal puudus ka istutaiseks vajalik nõusolek. Ettekirjutuse täitmine ei too kaasa pöördumatuid tagajärgi, mida ei saaks hiljem heastada. Kui kaebus rahuldatakse, on kaebajal võimalik nõuda istikute ja tööde kulude hüvitamist. Arvestades, et tegemist on noorte istikutega, ei ole endise olukorra taastamine ebamõistlikult keeruline ega võimatu. Sunniraha kohaldamise korral saab kaebaja selle eraldi vaidlustada ning pesitsusperioodil ei saa sunniraha määramine olla põhjendatud, kuna sel ajal ei tohi ettekirjutust täita. Kokkuvõttes leidis kohus, et avalik huvi kaitsvate liikide ja nende elupaikade kaitseks kaalub üles kaebaja huvi ettekirjutuse täitmise edasilükkamiseks ning EÕK taotlus tule jätta rahuldamata.
3.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 6 ning kohaldada EÕK-d. Kaebaja leiab, et halduskohus on ekslikult hinnanud kaebuse eduväljavaateid ning järeldanud põhjendamatult, et EÕK vajadus puudub. Kohtu hinnang tugineb väärale arusaamale väärteoasjas tehtud lahendi tähendusest ning keskkonnakahju või selle ohu tuvastamise eeldusest. Kaebaja rõhutab, et looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg 2 rikkumise tuvastamisest ei piisa keskkonnakahju või selle ohu järeldamiseks. Selline hinnang eeldab keskkonnavastutuse seaduse (KeVS) § 3 lg-s 3 sätestatud kriteeriumide sisulist analüüsi, mida ei väärteomenetluses ega ettekirjutuses tehtud ei ole. Seetõttu on ekslik järeldus, et keskkonnakahju oht on tuvastatud. Lisaks on jäetud arvestamata, et ettekirjutuse tegemise eelduseks on ka adressaadi süü, mida käesoleval juhul ei ole tuvastatud. Väärteomenetluses hinnati üksnes teokoosseisu täidetust, mitte keskkonnakahju täidetust, keskkonnakahju põhjustamist ega süüd KeVS tähenduses. Kaebaja hinnangul ei ole kaebuse eduväljavaated kesised ning halduskohus on vastupidisele järeldusele jõudnud ekslikult. EÕK vajadus tuleneb kaebaja jaoks tekkivast olulisest ja raskesti pööratavast kahjust, kaebaja peab kas täitma ettekirjutuse (sh hävitama istutatud puud ja kandma kulud) või riskima korduvalt rakendatava sunnirahaga. Sunniraha vaidlustamine ei 2(3)

3-26-930 välista finantsriski, vaid lükkab selle ajas edasi. Samuti ei välista kahju hilisema hüvitamise võimalus EÕK kohaldamist, kuna tegemist võib olla pöördumatute tagajärgedega, istikute hävitamisega. Kohtupraktika kohaselt on kahju vältimine iseseisev alus EÕK kohaldamiseks. Lisaks on võimalik, et KeA täidab ettekirjutuse ise, eemaldab istutatud puud, mis muudaks olukorra faktiliselt pöördumatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

5.Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
6.Määruskaebuse põhjal võib järeldada, et kaebajal esineb EÕK vajadus. Tal lasub kohustus eemaldada maaüksuselt sinna istutatud puud. See mõjutab kaebaja varalist positsiooni ja nõuab temalt lisaressurssi. Ettekirjutus on kaebaja suhtes koormav ja see omab talle negatiivset mõju.
7.Kas esitatud väidete alusel kuulub kaebus rahuldamisele või mitte, siis seda otsustab halduskohus asja sisulisel arutamisel.
8.Kohtutoimikus olevatest materjalidest ei nähtu, et esineks kiireloomuline ja pakiline vajaduse loodusväärtuste kaitseks täita ettekirjutuse enne kohtuotsuse jõustumist. Ettekirjutuses tuuakse välja, et puude istutamisega on Põlendmaa ja Ranna maaüksustele põhjustatud keskkonnakahju tekkimise oht kaitsealuste linnuliikide soodsa seisundi säilitamisele ning ebasoodne mõju hoiualale. Esialgse hinnangu kohaselt pole aga ettekirjutuse alusel võimalik järeldada, et kaitsealuste linnuliikide soodne seisundi oleks juba märkimisväärselt kahjustunud ja seetõttu nende elupaik oleks kohe kiiresti hävinemas. Näiteks pole ettekirjutuse kohaselt taastamistöid lubatud teha lindude pesitsemise ajal, s.o 1. aprillist kuni 31. augustini, mis viitab sellele, et ka praeguseks välja kujunenud keskkonda kasutavad linnud oma elupaigana. Maakohtu 12. detsembri 2024. a otsusest asjas nr 4-242216 nähtub, et puud istutati 2023. a mais-juunis. Seetõttu ei saa eelduslikult tegemist olla sellise olukorraga, kus tegemist oleks ettekirjutuse ajaks suureks kasvanud puudega, mille tõttu oleks keskkonnaoht realiseerunud või kohe realiseerumas. Kui viimati märgitud asjaolud peaksid kohtumenetluse ajal muutuma või selginema, siis annab see aluse hinnata EÕK küsimus ümber.
9.EÕK taotlus ja määruskaebus esitatud kujul ei sisalda selliseid asjaolusid, mis tingiksid kogu ettekirjutuse kehtivuse peatamise.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja EÕK taotluse ja peatab vaidlustatud 12.12.2025 ettekirjutuse nr HM2500258 sunniviisilise täitmise ehk sunniraha rakendamise. See tähendab, et kaebajal lasub ettekirjutusest tulenev kohustus, kuid vastustaja ei saa kohtumenetluse ajal nõuda kohustuse sunniviisilist täitmist.

(allkirjastatud digitaalselt) 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium