A.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kaebaja õiguse tuvastamiseks foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hooneid ja territooriumi avalikult kasutatavast (avalikkusele ligipääsetavast) ruumist (mis ei ole Politsei- ja Piirivalveameti valduses) ja foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hoonete ja territooriumite läheduses
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – A.U, volitatud esindaja Allan Viirma Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 09.03.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tuvastada, et kaebajal on õigus foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hooneid ja territooriumi avalikult kasutatavast (avalikkusele ligipääsetavast) ruumist (mis ei ole Politsei- ja Piirivalveameti valduses) ja foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hoonete ja territooriumite läheduses.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja A.U kasuks välja menetluskulud kokku summas 1538,75 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.05.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.24.01.2025 saabus Tallinna Halduskohtule A.U kaebus tuvastada kaebaja õigus foto-, helija videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hooneid ja territooriumi avalikult kasutatavast (avalikkusele ligipääsetavast) ruumist, foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hoonete ja territooriumite läheduses ning foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hoonetes ja territooriumil selles osas, kuhu avalikkusele on piiramata ligipääs.
2.Tallinna Halduskohus tagastas oma 12.06.2025 määrusega A.U kaebuse nõudes Politsei- ja Piirivalveameti vastu kaebaja õiguse tuvastamiseks foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hoonetes ja territooriumil selles osas, kuhu avalikkusele on piiramata ligipääs. Sama määrusega otsustas kohus võtta A.U kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti vastu kaebaja õiguse tuvastamiseks foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hooneid ja territooriumi avalikult kasutatavast (avalikkusele ligipääsetavast) ruumist (mis ei ole Politseija Piirivalveameti valduses) ja foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hoonete ja territooriumite läheduses menetlusse. Asjas toimus 09.03.2026 kohtuistung
3.1.PPA selgitustaotluste vastustest (dtl 12-16, dtl 17 ja dtl 20-22) nähtuvalt on PPA seisukohal, et PPA valduses olevate objektide läheduses, objektide territooriumil ja ruumides fotografeerimine ja videosalvestamine on kaebajale (laiemalt, kõigile) keelatud. Kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu. Kaebajale teadaolevalt on füüsilisele isikule Eesti Vabariigis tagatud õigus teha selliseid tegusid ja toiminguid, mis ei ole õigusvastased.
3.2.Ainus dokument, milles on mainitud keeldu fotografeerida ja heli- või videosalvestada on PPA peadirektori 20.05.2024 käskkiri nr 1.1-1/44 Lisa 2 (dtl 14-15) punkt 2.8, mille kohaselt on „külalisel“ keelatud „Fotografeerida, heli- ja videosalvestada objektil ilma objekti valdaja eelneva nõusolekuta.”. Kaebaja märgib, et ka see dokument märgib keelu alalütlevas vormis ehk objektil, mitte ka objekti läheduses, nagu PPA on keelu kehtivust selgitanud. Mingil arusaamatul põhjusel näib PPA pidavat „külaliseks“ käskkirja mõistes ka isikuid, kes viibivad PPA objektide „läheduses“, ilmselt näiteks PPA peahoone (Pärnu mnt 139, Tallinn) suhtes Kalevi bussipeatuses, võibolla isegi Vineeri bussipeatuses. Kuna PPA ei ole „läheduses“ mõistet avanud siis on kaebajal ise üritanud sellest kuidagi aru saada aga kahjuks ei ole selle keelualuse territooriumi defineerimine või määratlemine kaebajal kuidagi selgemaks saanud. Nagu PPA õigesti märgib, on erinevate tehniliste vahenditega võimalik saada hea kvaliteediga foto ka väga kaugelt, selles on PPA-l kahtlemata õigus ja ilmselt sinnamaani ulatub siis ka fotografeerimise ja videosalvestamise keeld. Mitme kilomeetri kaugusele (või muul arusaadava määratlusega piiritletud ala) selline ala PPA hinnangul ulatub, ei ole PPA kaebajale selgitanud.
3.3.PPA peadirektori 20.05.2024 käskkiri nr 1.1-1/44 on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, see ei ole avalikult kättesaadav. Riigikaitseobjektide nimekiri (VV 06.04.207 2(10)
määrus nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“), mille hulka kuuluvad kahtlusteta ka PPA objektid, on riigisaladus. PPA peadirektori käskkirja ei ole kaebajale ühelgi viisil kätte toimetatud ega teatavaks tehtud. Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal mistahes teadmine, millised objektid on need objektid, mille läheduses, territooriumil ja ruumides on fotografeerimine ja videosalvestamine PPA hinnangul õigusvastane ja keelatud. PPA peadirektori 20.05.2024 käskkiri nr 1.1-1/44 ei ole kaebajale kätte toimetatud, samuti ei ole seda avalikult avaldatud. Haldusakt ei ole kehtiv kui seda ei ole adressaadile teatavaks tehtud või kätte toimetatud (HMS § 61 lg 1). PPA seisukoht, nagu omaks PPA peadirektori käskkirjad mingit mõju kaebajale, näitab ühemõtteliselt, et PPA ei saa aru, millisel viisil õigusnormid ja haldusaktid töötavad ja mil viisil isikutele mõju avaldavad. PPA „tahan keelan“ positsiooni rõhutab ka 10.12.2024 selgitustaotluse vastus (vt dtl 20-22), mille viimases osas on sisuliselt selgelt öeldud, et vahet ei ole, kas mõni õigusnorm sätestab kodanikule keelu või mitte, tegelikult otsustab PPA, mis on keelatud ja mis ei ole. Kui PPA ei aktsepteeri tegevust, siis on see keelatud ja kõik. Elulisest näitest1 on selge, et isikutelt on vabadus sellisel alusel ka võetud (PPA nimetab vabaduse võtmist sealjuures tavaliselt vestluseks või vabaduse ajutiseks piiramiseks).
3.4.Kaebaja leiab, et PPA on andnud kaebajale eksitavat informatsiooni eesmärgiga piirata kaebaja vabadusõigusi. Kaebaja hinnangul esineb reaalne oht, et kaebajat PPA objekti läheduses pildistamise või videosalvestamise eest karistatakse. Isegi kui kaebajat ei karistata, allutatakse kaebaja sellisel juhul ikkagi suure tõenäosusega mingisuguse PPA menetluse või toimingute alla, millega kaebaja peab tegelema ja millega võib kaasneda kaebaja vabaduse võtmine. Kaebaja soovib, et tema vabadusõigused oleksid kaitstud ja et ta ei peaks tegelema PPA etteheidetega õigusrikkumise kohta, millel ilmselgelt puudub igasugune alus. Kaebaja on hobifotograaf ja talle meeldib fotografeerida nii linnalises kui looduslikus keskkonnas. PPA on seisukohal, et PPA objektide (mille nimekiri on riigisaladus) läheduses (mis on “läheduses” otsustab PPA arvatavasti omal äranägemisel) fotografeerimisel ja videosalvestamisel ilma PPA nõusolekuta on kaebaja toime pannud õigusrikkumise. Kaebaja ei ole sellise absurdse seisukohaga nõus ja soovib saada antud küsimuses õigusselgust, et välistada PPA poolsed ilma õigusliku aluseta kaebaja vabadusõiguste rikkumised ilma PPA poolse reaktsioonita. Kaebaja vabadusõiguste rikkumise oht on sealjuures reaalne, PPA on seisukohal, et PPA objektidel ja objektide läheduses fotografeerimine ja videosalvestamine on keelatud ja ei ole aktsepteeritav ja sellisele tegevusele järgneb ilmselgelt PPA reaktsioon kaebaja allutamisega mingile menetlusele, millega kaasneb kaebaja vabaduse võtmine või vähemalt piiramine, võimalik, et ka karistamine. PPA seesugune tegevus oleks ilmselgelt õigusvastane, samas on see vägagi tõenäoline. Kuna aga PPA lisaks õigusnormidega sätestatud keeldudele esitab kaebajale keelu ka selle alusel, millist kaebaja tegevust PPA arvab heaks lihtsalt, ilma igasuguse õigusliku aluseta, mitte aktsepteerida, on asjas selguse saamine oluline mitte ainult kaebaja jaoks vaid ka laiemalt. PPA isehakanud keelamisalgatustele tuleb anda kohtulik selge hinnang. PPA arusaam enda (õigusvastaselt) kehtestatud keelu olemusest on selge. See on ajas kehtiv ja keelab kaebajal fotografeerida ja videosalvestada PPA hoonete ja territooriumite läheduses, territooriumil ja hoonetes. Eile, täna ja edaspidi. Selline arusaam on ekslik. Selline keeld on õigusvastane ning kaebaja vabadusõigusi rikkuv. Lisaks formaalsele alusetusele on PPA keeld ka sisuliselt absurdne. XXI sajandil, kus tavapärase fototehnikaga on võimalik 3 kilomeetri kauguselt fotografeerida sellise kvaliteediga, et inimene on fotolt äratuntav ning miniatuursed tehnikavidinad mitte ainult ei salvesta vaid ka voogedastavad 4K kvaliteedis pilti on PPA üritus seada fotografeerimise, 1
Vt artikkel kättesaadav arvutivõrgus: https://elu24.postimees.ee/8094166/ou-mida-sateed-parnu-politseimaja-filminud-mees-sattus-korrakaitsjatega-pahuksisse )
3(10)
heli- ja videosalvestamise keeldu lihtsalt arusaamatu. Arvatavalt vähemalt kaks kolmandikku PPA objektidest on Google Maps keskkonnas üles pildistatud ja igal kümnendal autol, mis PPA objektidest mööda sõidab, on salvestusseade, mis PPA objekte möödudes salvestab, sealhulgas on sellised seadmed kõigil liinibussidel. Pildi voogedastamine (ilma salvestamata) ei ole sealjuures PPA peadirektoril käskkirjaga (ega ühegi teise õigusnormiga) keelatud tegevus, kuid ilmselt on ka see siiski PPA poolt isegi ilma peadirektori käskkirjata mitteaktsepteeritav ja sanktsioneeritav tegevus. Milles seisneb PPA mure sellega, et PPA töötajaid võiks fotografeerimise või videosalvestamisega tuvastada jääb arusaamatuks. Kui PPA-l on probleeme sellega, et nende territooriumil on paiku, millel toimuvat salajast või varjatud tegevust saab filmida või fotografeerida tänavalt, siis tuleb ehitada privaatsust võimaldav ja fotografeerimist takistav aed või teha salastatud tegevusi siseruumides, mitte asuda üritama kodanike vabadusõigusi seadusliku aluseta ära võtma. Viimast on muidugi lihtsam teha.
3.5.Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohtadega (vt ka dtl 72-76), mis on toodud vastuseks kaebusele ja märgib mh järgmist. Esiteks küsimuse all on see, kas kaebajal on põhiseadusest tulenev õigus fotografeerida, video- ja helisalvestada PPA hooneid ja territooriumi avalikust ruumist või mitte. Vastus sellele on kas jah või ei (viimasel juhul koos viitega keeldu seadvale õigusnormile), mitte viited Rootsi sõjaväebaasi pildistamisele ja sellele järgnevast arutelust, kuidas fotode abil on võimalik vaenutegevust planeerida. Teiseks, kaebaja hinnangul ei ole PPA ümber lükanud kaebuse lisaks oleva „Postimehe“ artiklist nähtuva olukorra lõpplahendust. PPA hoonet fotografeerinud isikul võeti fotoaparaat käest ära ja ta sunniti politseiautosse. Isiku vabadus võeti ühemõtteliselt. Kaebaja ei ole seisukohal, et kaebaja peaks saama analoogses olukorras oma vabadusõiguste võtmise kohtulikku kontrolli asuda teostama alles peale seda, kui PPA ametnikud on kaebajat mõned tunnid või päeva-paar keldriruumides kinni pidanud ja tema fotograafiahuvi ühiskonnaohutuses lõplikult veendunud. Kolmandaks, kaebaja väide selle kohta, et iga filmija suhtes võidakse kasutada jõudu, on õige. Kui PPA hinnangul on PPA hoonete ja territooriumi fotografeerimine avalikust ruumist keelatud, siis korrarikkumise kõrvaldamiseks on PPA-l õigus kasutada jõudu. Neljandaks, mis puudutab võimalike teenuste soovijate, süüdistavate, kannatanute ja kolmandate osapoolte fotografeerimist, siis neid isikuid on võimalik lisaks PPA objekti läheduses fotografeerida ka igal pool mujal. Ühtlasi märgib kaebaja, et isegi kui kaebaja salvestamisega mingit teavet süüdistatavate, tunnistajate jt kohta koguks, ei ole teabe kogumine so näiteks fotografeerimine õigusvastane. Õigusvastane saaks olla üksnes teabe avaldamine. Viiendaks, eelnevast tulenevalt ei esine mitte mingeid süüdistatavate, kahtlustatavate ja PPA enda prevaleerivaid huvisid kaebaja põhiõiguse (avalikus ruumis fotografeerida, video- ja helisalvestada) ees. Kuuendaks soovib kaebaja märkida, et hobifotograafiks olemine või mitteolemine ei tekita, muuda ega piira isiku põhiõiguseid. Kokkuvõtvalt, PPA ei ole esitanud 12.08.2025 vastuses mitte ühtegi viidet mitte ühelegi õigusaktile, mis õigustaks keeldu PPA objekti ja territooriumi avalikust ruumist foto-, helivõi videosalvestada. Samas on PPA jätkuvalt seisukohal, et PPA objektide salvestamine avalikust ruumist on keelatud. Tegemist on selgelt Eesti Vabariigi õigusruumi sobimatu seisukohaga. Jõu kasutamise õigusega amet on lihtsalt võtnud pähe asuda kodanikele ilma igasuguse aluseta keelde kehtestama. Kaebaja palub kaebus rahuldada. 4(10)
3.6.Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde.
3.7.Kaebaja palub mõista vastustajalt välja menetluskulud kokku summas 1970 eurot ilma käibemaksuta (sh riigilõiv 20 eurot) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 96-99).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
4.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.PPA hinnangul on tuvastuskaebuse esitamine alusetu ja tõendamata. PPA toimingud või haldusaktid peavad omama vahetu õigusmõju isiku õigustele ja vabadustele. Tulenevalt HKMS § 6, § 17 lg 1, § 37 lg 2 p 6 ei aruta kohus füüsilise isiku subjektiivsete õiguste realiseerimise piiramist teoreetilisest aspektist, vaid see kitsendus peab avaldama reaalset mõju kaebaja eneseteostusvabadusele (sarnaselt üldkorralduse vaidlustamisele, vt nt Riigikohtu lahend nr 3-23-1915/18 p 14). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on hobifotograaf. Hobi on üks eneseteostuse viise ja hobifotograafia üks selle liike, kuid sellega tegeletakse üldjuhul töövälisel ajal ja vabatahtlikult. Ei ole alust arvata, et vaidlus võiks puudutada kaebaja sissetulekuallikaid või elukutset. Ei ole üheselt selge ja on tõendamata, mil moel, milline PPA haldusakt või toiming on riivanud kaebaja õigusi. Vaidlus on tõukunud Postimehes avaldatud artiklist ja kirjavahetusest PPA-ga. Kaebaja küsimused PPA-le ja kaebuse alus, mille alusel on formuleeritud kaebuse nõue omavahel ei riimu. PPA on vastanud kaebaja küsimustele, millest ei saa kuidagi järeldada, et PPA on keelanud kaebajal enese teostamist.
4.2.17.10.2024 e-kirjas tsiteerib kaebaja Lääne prefektuuri ametniku vastust ajakirjaniku küsimusele ning soovib tutvuda õigusaktiga, mis reguleerib PPA hoone jäädvustamist. 25.09.2024 PPA vastuses nr 1.1-21/722-2 selgitatakse, et filmimine või fotografeerimine PPA objektidel ja territooriumil toimub üksnes PPA loal ning lisab vastusele peadirektori kehtestatud korra. 01.10.2024 e-kirjas esitab kaebaja täiendavaid küsimusi rõhutades, et teda huvitab fotografeerimise või salvestamise lubatavus avalikkusele ligipääsetavast ruumist ja territooriumil. 01.11.2024 vastuses nr 1.1-21/755-4 korratakse, et on keelatud fotografeerida, heli- ja videosalvestada objektil ilma objekti valdaja eelneva nõusolekuta. 07.11.2024 e-kirjas soovib kaebaja selgust selles, „...kas fotografeerimine ja filmimine PPA objektil (ja objekti filmimine ning fotografeerimine) on temale keelatud või ei ole (ja kui on siis millise normi alusel)....“ 10.12.2024 PPA vastuses nr 1.1-21/755-6 selgitatakse põhjalikult haldusakti andmise ja kehtivuse tingimusi.
4.3.Eeltoodust nähtuvalt on kaebajat huvitanud fotografeerimine-salvestamine PPA objektil või territooriumil, mitte fotografeerimise-salvestamise lubatavus avalikus ruumis. Järeldus, mille on teinud kaebaja PPA vastustest ja õigus, mille tunnustamist ta kohtult nõuab, ei vasta sellele, mida ta on PPA-lt tegelikult soovinud teada saada.
4.4.Nimetatut kinnitab tsitaat XX selgitustest 13.09.2024 Postimehe ajakirjanikule, mis käivitas kirjavahetuse PPA-ga: „..siseturvalisuse ühishoone ja selle territooriumil või selle läheduses filmimist või provotseerivat käitumist, siis ükskõik millise hoone valdaja saab kehtestada reeglid, mis sellel territooriumil kehtivad, ..“
5(10)
PPA ametniku YY 25.0.2025 kommentaar Postimehele2 ajakirjaniku päringule, mis on seotud kõnealuse kohtuasjaga: „...Y ütles, et kui inimene siiski soovib PPA valvatavaid hooneid pildistada, on politseil korrakaitseseadusest tulenevalt õigus ohu ennetamiseks inimeselt küsida, mis eesmärgil ta hooneid filmib või pildistab. "Kui inimesel ei ole pahatahtlikke kavatsusi, võibki olukord piirduda inimese küsitlemise ja tema informeerimisega, et fotosid ei ole hea avalikustada, kuna see võib tekitada ohuolukordi, näiteks aidata kaasa objektivastase ründe planeerimisele. Kindlasti peab inimene arvestama ka kehtivate andmekaitse reeglitega. Kui aga selgub, et inimesel on foto- või videomaterjaliga pahatahtlikud plaanid, siis tegeleme olukorraga juba juhtumipõhiselt edasi. Näiteks on ka kaitsepolitseiamet välja toonud, et kaitseväe rajatistest piltide saatmine agressorriikidele on karistatav," kirjeldas Y.“ Seega ei käi jutt mitte igasugusest kaugusest PPA objektist, vaid sellisest, mis võib kahjustada siseturvalisust ja avalikku korda või riivata kolmandate isikute õigusi. Samuti ei käi jutt igasugusest salvestamisega seotud tegevusest. Kaebusele lisatud Postimehe artiklis PPA esindaja selgitab: „... politsei pöörab suuremat tähelepanu siseturvalisuse hoone läheduses tavapärasest erinevalt käituvate inimeste suhtes, seda enam, kui on teadmata käitumise motiiv. ...“. Sildid on paigutatud territooriumi piirile, mitte eemale (nt sissesõiduteele), mis aitab isikutel tutvuda käitumisreeglitega, mis on kehtestatud sisenemisel PPA territooriumile või hoonesse. PPA õigusega kehtestada käitumisnõuded viibimiseks PPA hoones või territooriumil nõustus halduskohus 12.06.2025 määrusega, jättes A.U kaebuse selles osas menetluse võtmata.
4.5.Isegi juhul kui PPA tunneks huvi kaebaja tegevuse vastu mõne PPA objekti juures, ei oleks see tema väidetavat eneseteostust – hobifotograafiat - riivav. PPA on selgitanud meedia kaudu avalikkusele ja kaebajale, kuidas võidakse tegeleda isikuga, kes oma käitumisega PPA hoone või territooriumi jäädvustamisel pälvib PPA huvi. See piirdub üldjuhul kontakti loomisega isikuga ja soovituste andmisega. Seda pidi kaebaja mõistma juba XX selgitustest 13.09.2024 Postimehele. Kaebaja argumente ei toeta kaebusele lisatud kirjutis Postimehest, kuidas politsei suhtles isikuga, kes filmis Pärnu ühishoonet, tundis huvi tegevuse eesmärgi vastu ja selgitas küsitluse põhjust. Artikkel on kirjutatud selle isiku avalikustatud salvestiste põhjal, milles puuduvad viited jõu kasutamisele filmija suhtes või korraldusele filmimise keelamiseks. 11.02.2025 vastuses kohtunõudele viitas PPA mitmetele allikatele, mis annab alust kahtluseks, et kellegi tegevust/hobi jms, mis iseenesest on õiguspärane ja lubatud, võidakse kasutada vaenutegevuse eesmärgil, kuna see lihtsustab objekti vastu suunatud tegevuste planeerimist. Peale vastuse saatmist avaldati meedias 25.06.2025 teade, mille kohaselt üks Eesti kodanik pildistas Rootsis sõjaväebaasi 3. See kinnitab kaudselt, et PPA-l on vajadus olla senisest tähelepanelikum selles osas, mis toimub PPA hoonete ja territooriumi ümbruses. Seetõttu kaebaja väide, justkui iga filmija suhtes võidakse kasutada jõudu, on ekslik.
4.6.Kaebaja HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja veel puutunud kokku olukorraga, kus tema tegevust PPA objektide juures oleks häiritud või takistatud. Seega on tema tõstatatud kahtlused hüpoteetilist laadi.
Kaebaja eneseteostusvabaduse – hobifotograafia - kõrval väärivad kaitset ka teiste isikute põhiõigused (PS § 19 teine lause): õigus privaatsusele, elukutse valiku vabadus, õigustatud ootus saada riigilt tõhusat kaitset, suhelda riigiga ilma, et keegi kõrvaline isik seda näeks jne. XX selgitustest 13.09.2024 Postimehele: „..Politseihoones käivad riiklike teenuste soovijad, süütegude tunnistajad, kannatanud ja ka kolmandad osapooled, kes peaksid saama siin käia segamatult ja mitte kartuses saada jäädvustatud kellegi sotsiaalmeediakontol. ...“ Kui tekib kahtlus, et isiku tegevus objektil või selle läheduses võib riivata PPA või kolmandate isikute huve objektil või territooriumil, tuleb kahtluse kõrvaldamiseks asjaolud välja selgitada. Näiteks olukorras, kus kolmandate isikute (põhi)õigused prevaleerivad kaebaja hobifotograafia ees, ei õigusta kaebaja õiguse tunnustamine kolmandate isikute õiguste hülgamist. Lõpetuseks PPA leiab, et kaebust ei ole võimalik esitatud kujul rahuldada. Kaebaja kõneleb eneseteostusvabaduse riivest teoreetilisest aspektist tuginedes PPA vastustel tema küsimustele, mis olid esitatud hoopis teisest vaatenurgast. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on tuvastamiskaebuse esitamise võimalused piiratud (Riigikohtu lahend nr 3-1-2164/40 p 17). HKMS § 45 lg-e 2 kohaselt on tuvastamiskaebus esitamine lubatav üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ja tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 peab tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Riigikohus on varem leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks oma õiguste kaitsmisel on eriline preventiivne huvi. Kaebajal peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu lahend nr 3-17-749/24, p 11 ja nr 3-19-882/22, p 23.1). Kaebaja ei ole tõendanud erilise vajaduse olemasolu tuvastuskaebuse esitamiseks. PPA ametnike meedias avaldatud selgituste (31.01.2025 kaebuse lisa – 13.09.2024 Postimehe artikkel) ning kaebaja järelepärimistele antud vastuste (31.01.2025 kaebuse lisad 25.09.2024 PPA vastuse nr 1.1-21/722-2; 01.11.2024 vastus nr 1.1-21/755-4 ja 10.12.2024 PPA vastus nr 1.1-21/755-6) põhjal ei saa järeldada või kinnitada, et PPA oleks keelanud just kaebajal fotografeerimist. Sisenemisel PPA territooriumile on igal isikul võimalik tutvuda PPA kasutuses olevatel objektidel kehtivate reeglitega. Tegemist ei ole tavapäratu korraldusega, sest sarnast tähistamist kasutavad ka teised isikud (näiteks hoiatussilt videovalve kohta jne). Kaebaja järeldus, justkui nende PPA objektidele kehtestatud reeglite mõju ulatub piiramatult väljaspoole PPA territooriumi, on alusetu. 01.11.2024 vastuses on PPA osundanud politsei ja piirivalve seadusele, Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määruseele nr 210 „ Isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö kord“, Vabariigi Valituse 23.09.2016 määrusele nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ ning PPA peadirektori 20.05.2024 käskkirjale nr 1.1-1/44 „Politsei- ja Piirivalveameti füüsilise turvalisuse tagamise kord ja selle korra lisas 2 „Külaliste objektil viibimise kord“ Koos 25.09.2024 PPA nr vastusega 1.1- 21/755-2 saadeti kaebajale tutvumiseks külaliste objektil viibimise kord, mille 2.8 kohaselt tuleb fotografeerimiseks, heli- ja videosalvestamiseks objektil küsida objekti valdaja luba. Asjaolu kaebajat ei rahulda PPA vastused, ei tähenda, et PPA ei oleks vastanud kaebaja esitatud küsimustele ega viidanud õigusaktidele.
4.7.Kohtuistungil asus vastustaja seisukohale, et sellist üldist keeldu avalikust ruumist helivõi videosalvestada PPA hooneid siiski õiguslikust regulatsioonist ei tulene, kuid PPA-l on õigus isikut küsitleda ja välja selgitad, mida ja miks konkreetne isik teeb. Avalikust ruumist pildistamisele ja videosalvestamisele keeld ei kehti, vastustaja on väljendanud end varasemalt ekslikult. Puudub vaidlus selles, et sellist keeldu ei ole (kohtuistungi helisalvestis 27:5933:24).
7(10)
4.8.Vastustaja palub kaebaja menetluskulusid vähendada märkides, et menetluskulud kogusummas 1950 eurot ei ole põhjendatud (vt dtl 102-103).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
5.1.Esiteks rõhutab kohus, et käesolevas asjas võttis kohus kaebuse menetlusse üksnes nõudes tuvastada kaebaja õigus foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hooneid ja territooriumi avalikult kasutatavast (avalikkusele ligipääsetavast) ruumist (mis ei ole Politsei- ja Piirivalveameti valduses) ja foto-, heli- ja videosalvestada Politseija Piirivalveameti hoonete ja territooriumite läheduses. Nõudes, mis puudutas kaebaja õiguse tuvastamist foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hoonetes ja territooriumil selles osas, kuhu avalikkusele on piiramata ligipääs tagastas kohus kaebuse. Vastav määrus on jõustunud. Seega tuleb jätta kõik poolte seisukohad ja väited seoses tagastatud kaebuse nõudega tähelepanuta. Samuti tuleb jätta tähelepanuta kõik muud väited, mis väljuvad kaebuse esemest.
5.2.Käesolevas asjas on vaidluse all üksnes küsimus, kas avalikust ruumist on PPA hoonete ja territooriumi fotografeerimine, heli- ja videosalvestamine keelatud või mitte ning juhul kui see on keelatud, siis milline on see õiguslik alus ehk kust see keeld tuleneb. Seejuures tuleb tuvastamiskaebuse puhul teha asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Vastustaja on vastuseks kohtu küsimusele, millisel õiguslikul alusel leiab PPA, et isikutel (sh kaebajal) on olukorras, kus ta viibib väljaspool PPA territooriumi, keelatud PPA hoone ja territooriumi fotografeerimine, heli- ja videosalvestamine teatanud, et „PPA hooned on riigikaitseobjektid. PPA lähtub valvatavatel objektidel meetmete kehtestamisel riigikaitseseaduse 6. peatükist „Riigikaitseobjekti ja selle kaitse“ ja Vabariigi Valituse 23.09.2016 määrusest nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“; politsei ja piirivalve seaduse § 3 lg-e 1 p-st 8, lg-st 42 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrusest nr 210 „ Isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö kord“. Peale selle arvestab PPA avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-s 61, 9, 11, 12 sätestatuga. Kui hoonet kasutab lisaks politseile teine julgeolekuasutus, võetakse aluseks objektivalve ja isikute kaitse vajaduse hindamisel julgeolekuasutuste seaduse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuded. See tähendab, et kaitstakse objekti ja isikut, kellel on mingi kokkupuude objektiga (töötajad, töötajad, kelle suhtes laieneb näiteks PPVS § 4 lg 5, kliendid (näiteks sõjapõgenikud), kinnipeetud, hoonet külastav kõrge Eesti Vabariigi või välisriigi riigiametnik või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja, väliskülalised jne). Meetmed, mida iga konkreetse valvatava riigikaitseobjekti puhul rakendatakse, määratletakse turva- või objektivalve teostamise plaanis, mille aluseks on objektile koostatud riskianalüüs või ohuhinnang. Kui hoone, taristu või isikute jäädvustamisega võidakse ohustada objekti ja/ või isikuid, võidakse sellise riski ennetamiseks ja maandamiseks kehtestada objekti turvaplaanis või objekti sisekorras eraldi reegel/nõue. Keeld pildistada või salvestada PPA hooneid avalikust ruumist ei ole kogu aeg kehtinud. Julgeolekuolukord Eestis ja maailmas on viimastel aastatel oluliselt muutunud ning traditsioonilised ja nn rahuaja meetodid erinevate ohtude ennetamiseks või tõkestamiseks ei ole enam nii tõhusad.4 Siinkohal PPA pöörab tähelepanu, et ka erahuvis (nt turist) tehtud 4
Vt nt Kaitsepolitsei aastaraamat 2019-2020, lk 27-28, süüdimõistetud riigireeturitest ja FSB kaastöötajatest, kellest osa tegeles info kogumisega KAPO ja PPA kohta. Tutvuda saab: https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Aastaraamat_2019_2020.pdf
8(10)
salvestisi võidakse kasutada andmete kogumiseks ja analüüsimiseks jms. Seetõttu võidakse kellegi tegevust/hobi jms, mis iseenesest on õiguspärane ja lubatud, kasutada vaenutegevuse eesmärgil, kuna see lihtsustab objekti vastu suunatud tegevuste planeerimist.5PPA avaliku korra ja sisejulgeoleku tagajana prognoosib ohte ja võtab tarvitusele meetmed, mis esmapilgul võivad avalikkusele tunduda ebaproportsionaalsed, kuid mis on mõeldud objekti kahjustamise ära hoidmiseks ning turvalisuse ja isikute (põhi)õiguste kaitse tagamiseks.“ Kohtuistungil palus kaebaja veelkord vastustajal vastata küsimusele, kas kõikidest nendest lausetest ja väljatoodust, mida menetlusdokumentidest ja selgitustaotlustest on kaebaja välja võtnud, on kaebaja täiesti valesti aru saanud? Kas Politsei- ja Piirivalveameti objektide pildistamine, foto ja video salvestamine avalikust ruumist on lubatud ja sellega ei ole mingeid probleeme. Vastustaja vastas, et sellega pole kunagi mingeid probleeme olnud (helisalvestis 21:56 – 24:19). Vastustaja leidis kohtuistungil, et sellist üldist keeldu avalikust ruumist helivõi videosalvestada siiski kehtivast õiguslikust regulatsioonist ei tulene, kuid PPA-l on õigus isikut küsitleda ja välja selgitada, mida ja miks konkreetne isik teeb. Avalikust ruumist pildistamisele ja videosalvestamisele keeld ei kehti, vastustaja on väljendanud end varasemalt ekslikult. Puudub vaidlus selles, et sellist keeldu ei ole (kohtuistungi helisalvestis 27:5933:24). Samuti ei ole kohus suutnud vastavat keeldu kehtivatest seadustest tuvastada. Järelikult on PPA objektide pildistamine ja videosalvestamine väljastpoolt nende territooriumi õiguspärane tegevus. Kohus märgib siinkohal, et põhiseaduses sätestatud eneseteostusvabadust saab Kuivõrd vastustaja nõustus kohtuistungil kaebajaga selles, et sellist üldist keeldu ei eksisteeri, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebus on põhjendatud ja kaebaja tuvastamisnõue tuleb rahuldada.
5.3.Mis puudutab vastustaja seisukohta selles, et kaebajal puudub üldse kaebeõigus vastava tuvastamiskaebuse esitamiseks, siis kohus vastustajaga selles osas ei nõustu. Kaebaja on piisavalt ära näidanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi vastava kaebuse esitamiseks ning antud juhul puudub tõhusama nõude esitamise võimalus. Samuti on kohus seisukohal, et nähtuvalt kohtule esitatud vastustaja seisukohtadest, esineb käesoleval juhul reaalne oht, et vastustaja võib omavoliliselt, ilma seadusliku aluseta asuda piirama kaebaja õigust vabale eneseteostusele (Põhiseaduse § 19). Lisaks nähtus vastustaja vastustest ning avalikkuses avaldatud infost selgesti, et vastustaja oli ekslikul seisukohal, et avalikust ruumist on PPA hoonete ja territooriumi igasugune fotografeerimine, heli- ja videosalvestamine keelatud ning PPA hoonete vahetus läheduses on samuti fotografeerimine, heli- ja videosalvestamine keelatud. Kaitse riigivõimu omavolilise tegevuse eest annab igaühele Eesti põhiseaduse § 13 lg 2 . Seega on vastava tuvastamiskaebuse esitamine lubatav lähtudes preventiivsest huvist. Alles kohtuistungil nõustus vastustaja sellega, et sellist õiguslikku keeldu hetkel kehtivas seadusandluses ei eksisteeri.
5.4.Ülejäänud poolte seisukohad ei oma asja lahendamisel mingit tähtsust ja väljuvad kaebuse esemest, millest tulenevalt jätab kohus need tähelepanuta. Kaitsepolitsei aastaraamat 2023-2024, lk 21: „... Vene eriteenistused ei tunne huvi pelgalt riigisaladuse vastu, vaid kõige vastu, mida kokku annab korjata. ...“. Tutvuda saab: https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Aastaraamat%2020232024.pdf 5
Vt nt nt M. Paaliste. Kapo hoiatab: kaitseväe rajatistest piltide saatmine agressorriikidele on karistatav. Postimees. 08.12.2022. Tutvuda saab: https://www.postimees.ee/7666376/ kapo-hoiatab-kaitsevae-rajatistest- piltide-saatmine-agressorriikidele-on-karistatav
9(10)
6.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist kokku summas 1970 eurot ilma käibemaksuta (sh riigilõiv 20 eurot) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 96-99). Kohus leiab, et kaebaja menetluskulud on välja mõistetavad (HKMS § 109 lg 1 ja 11). Vastustaja palub menetluskulusid vähendada (dtl 102-103). Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on menetluskulud üldjoontes põhjendatud ja vajalikud. Samas arvestab kohus sellega, et kohus tagastas kaebuse ühes nõudes. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus menetluskulusid kaebuse koostamisele kulunud aja osas poole võrra. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1538,75 eurot (käibemaksuta).
7.Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.