Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-23-2523 20. aprill 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Julia Laffranque X kaebus Tartu Vangla direktori 29. mai 2023. a käskkirja nr 3-3/3-2, 11. oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-3/3-15 ja
13.oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-2/355 õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks, kohustamiseks maksta saamata jäänud töötasu ning hüvitise väljamõistmiseks Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Agu Rillo Tartu Ringkonnakohtu 11. veebruari 2025. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2024. a ja Tartu Ringkonnakohtu
11.veebruari 2025. a otsused osas, millega kohtud jätsid rahuldamata kaebaja nõude tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 29. mai 2023. a käskkiri nr 3-3/3-2 ja mõista kaebaja kasuks välja saamata jäänud töötasu. Muuta selles osas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Tühistada Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2024. a otsuse resolutsiooni p 1 ja Tartu Ringkonnakohtu 11. veebruari 2025. a otsuse resolutsiooni p 1 ülejäänud osas.
4.Teha tühistatud osas uus otsus. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 11. oktoobri 2023. a käskkiri nr 3-3/3-15, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, ja Tartu Vangla 13. oktoobri 2023. a käskkiri nr 3-2/355, millega kaebaja vabastati avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel teenistusest alates 13. oktoobrist 2023, ja muuta teenistusest vabastamise alust, lugedes kaebaja teenistusest vabastatuks avaliku teenistuse seaduse § 87 lg 1 alusel ametniku enda soovil.
5.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 7500 eurot.
6.Jätta Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2024. a ja Tartu Ringkonnakohtu 11. veebruari 2025. a otsused menetluskulude kandmise ja kohtulahendis nimede varjamise osas muutmata.
7.Jätta kassatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
8.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-23-2523
1.Tartu Vangla sai 12. aprillil 2023 info, et 18. märtsil 2023 toimus Põlvamaal Kopra puhkemajas sünnipäeva tähistamine, mille käigus vanemvalvur X 15-aastane laps jõi koos täisealistega alkoholi, sh viina. Sellest teabest lähtudes algatas Tartu Vangla 29. mail 2023 X suhtes käskkirjaga nr 3-3/3-1 distsiplinaarmenetluse ning kõrvaldas ta käskkirjaga nr 3-3/3-2 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest alates 29. maist 2023, makstes avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 78 lg 3 alusel ühes kuus 60% tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töötasu alammäär. Tartu Vangla määras 11. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 3-3/3-15 kaebajale distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise ning vabastas 13. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 3-2/355 kaebaja ATS § 94 alusel teenistusest. Teenistussuhte viimaseks päevaks loeti 12. oktoober 2023.
1.1.Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt pidas vastustaja tõendatuks, et kaebaja 15-aastane laps jõi sünnipäeva alguses vähemalt kaks pitsi viina ning hiljem vähemalt ühe viina ja mahla kokteili. Käskkirja kohaselt seisneb teo etteheidetavus selles, et kuigi alkoholiseaduse (AS) § 46 alusel on keelatud alaealisel tarbida alkohoolset jooki, ei takistanud kaebaja kui lapsevanem lapsel seda tegemast ning rikkus seega perekonnaseaduse § 116 lg-st 2 ja § 124 lg-st 1 tulenevat vanema kohustust oma last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
1.2.Samuti pidas vastustaja tõendatuks, et kaebaja nägi, kuidas laps jõi pitsist viina, ning andis tütrele vähemalt ühe enda valmistatud viinakokteili, mille viimane ka ära jõi. Sellega rikkus kaebaja vastustaja hinnangul AS § 47 lg-s 2 sätestatud alaealisele alkohoolse joogi pakkumise keeldu. Vastustaja leidis käskkirjas, et nende kahe teoga rikkus kaebaja: 1) ATS § 50, mille kohaselt peab ametniku tegevus vastama Eesti Vabariigi põhiseadusele ning muudele seadustele ja õigusaktidele; 2) ATS § 51 lg-t 4, mille kohaselt peab ametnik väärikalt käituma nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust ja hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet; 3) vanglateenistuja eetikakoodeksi punkti 1.6, mis nõuab, et vanglateenistuja käitub korralikult igal ajal ja igas olukorras; 4) vanglateenistuja eetikakoodeksi punkti 1.9, mille kohaselt peab vanglateenistuja tegema endast kõik oleneva, et hoida ära õigusrikkumine; 5) vanglateenistuja eetikakoodeksi punkti 7.6, mille kohaselt peab vanglateenistuja tegema endast kõik sõltuva, et teised isikud ei paneks toime õigusrikkumisi.
1.3.Distsiplinaarkaristus määrati ATS § 94, vangistusseaduse (VangS) § 148 ja § 150 lg 1 p 4 ning justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 3 alusel. Vastustaja põhjendab teo raskust ja karistusliigi valikut sellega, et teenistuja on end diskrediteerinud ametnikuna, kui vaatas tegevusetult pealt, kuidas 15-aastane laps joob viina, ja pakkus seda alaealisele ka ise. Selleks, et vangla saaks usaldada oma ametnikele avaliku võimu teostamise õiguse, peab vangla olema veendunud, et isik täidab ja järgib talle pandud kohustusi hoolega, mida ühiskond ning riik temalt ootab. Kui isik ei ole võimeline isegi oma alaealise lapse heaolu eest seaduses ettenähtud määral seisma, ei saa vanglateenistus uskuda, et isik suudab talle usaldatud avalikku võimu nõuetekohaselt teostada. Usaldusväärne vanglaametnik peab järgima seadust ning tagama korda. X mitte ainult ei lasknud õigusrikkumisel jätkuda, vaid võimendas seda alaealisele alkoholi pakkumisega. Isik, kes paneb toime sellise rikkumise, ei täida ilmselgelt eeskujuliku ja õiguskuuleka vanglaametniku rolli, mida nii vangla kui ka ühiskond temalt ootab. Vanglaametniku esmane eesmärk on aga teiste inimeste suunamine õiguskuulekama elu poole. Ka ei ole kahtlust, et vanglateenistuse mainet kahjustaks märgatavalt see, kui avalikkuseni jõuaks info, et 15-aastane tüdruk jõi oma vanglaametnikust ema nähes ja õhutusel ligi kümne vanglateenistuja juuresolekul varjamatult pitsist viina ning veel juhtival 2(9)
3-23-2523 ametikohal oleva teenistuja sünnipäeval. Ühiskond ei aktsepteeriks sellist käitumist, sest vanglateenistujatelt oodatakse seaduskuulekust ning kõrgeid moraalseid standardeid. Rikkumisega on kaebaja sedavõrd kahjustanud vanglateenistuse usku tema usaldusväärsusesse, et vastustaja ei pidanud võimalikuks seda ühegi teise VangS § 150 lg-s 1 loetletud karistuse liigiga taastada.
2.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla käskkirjade nr 3-3/3-15 ja 3-2/355 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning Tartu Vangla 29. mai 2023. a käskkirja nr 3-3/3-2 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja nõudis ka distsiplinaarmenetluse ajal, s.o perioodil 1. juunist 12 oktoobrini 2023, teenistusest õigusvastase kõrvaldamise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist. Samuti nõudis kaebaja hüvitist õigusvastase teenistusest vabastamise eest aastase töötasu ulatuses, s.o 25 497 eurot. Kaebaja põhjendas ATS § 105 lg 1 teise lause kohast suurema hüvitise nõuet sellega, et ta töötas vanglasüsteemis peaaegu 20 aastat ning pärast nii pikka perioodi vanglasüsteemis töötamist on kaebajal raske leida tööd erasektoris, eriti sama palgatasemega.
3.Tartu Halduskohus jättis 25. aprilli 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata (p 1), menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (p 2) ja asendas kohtulahendi avalikustamisel nimed tähemärgiga (p 3).
3.1.Distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamine oli õiguspärane, sest käskkiri sisaldas piisavalt põhjendusi, miks distsiplinaarsüüteo toimepanemise kahtlus osutab asjaolule, et ametnikule ei ole ATS § 83 p 6 kohaselt enam võimalik usaldada avaliku võimu teostamise õigust: 1) tekkinud on kahtlus, et kaebaja ei ole käitunud väljaspool teenistust väärikalt; 2) olukorras, kus kahtlused leiavad kinnitust, tuleks pidada kaebaja käitumist väärituks ning ametniku enda autoriteeti ning ametiasutuse mainet kahjustavaks; 3) kahtlustele kinnituse leidmine toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu, sest rikkumise laadist tulenevalt ei saa olla kindel, et ametnik suudab teenistus- ja usaldussuhte raames kaasa aidata ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele; 4) kõnealusel viisil usalduse kaotanud ametniku teenistussuhte jätkumisel ei saaks vangla tagada vanglateenistuse usaldusväärsust; 5) distsiplinaarmenetluse ajaks ametniku teenistusest kõrvaldamine teenib eesmärki vältida vanglateenistuse maine kahjustamist; 6) teenistusest kõrvaldamine annab organisatsiooni ametnikele selge tagasiside, et vangla suhtub sedalaadi kahtlustesse väga tõsiselt.
3.2.Ka kaebajale määratud karistus ning ametist vabastamine olid õiguspärased. Karistus on määratud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, isik on ära kuulatud ning ta on saanud esitada oma arvamuse ja vastuväited. Vastustaja hindas tõendeid õigesti. Vastustaja kvalifitseeris õigesti teenistuskohustuste rikkumise ATS § 75 lg 5 kohaselt oluliseks ning karistus oli proportsionaalne. Kaebaja teod on toonud kaasa usalduse kaotuse kaebaja suhtes ning vastustajal on põhjendatud arvata, et kaebaja ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuste täitmist.
3.3.Kriminaalmenetluse lõpetamise 16. veebruari 2024 määrusest nähtub, et kaebaja suhtes alustati karistusseadustiku (KarS) § 182 lg 1 tunnustel kriminaalasi kahtlustusega selles, et ta 18. märtsil 2023 toimunud peol täisealise isikuna kallutas enda alaealist last alkoholi tarvitama. Kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu; prokuröri hinnangul puudusid piisavad kaebajat süüstavad tõendid. Halduskohus leidis, et asjas ei ole tähtsust, et kaebaja suhtes algatatud kriminaalmenetlus lõpetati. Kriminaal- ja distsiplinaarmenetlus kaitsevad erineva kaaluga õigushüvesid, mistõttu võib tegu, mis ei ole käsitatav ega karistatav kuriteona, olla lubamatu ja karistatav ATS või vanglasiseste õigusaktide mõistes.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 11. veebruari 2025. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata (p 1), menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (p 2) ja asendas kohtulahendi 3(9)
3-23-2523 avalikustamisel füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (p 3). Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited ei lükka ümber halduskohtu järeldust selle kohta, et kaebaja alaealine laps jõi peol alkoholi ning kaebaja oli sellest teadlik ja soosis alkoholi tarbimist, kui pakkus tütrele enda valmistatud viinakokteili. Kuivõrd kaebaja tugines apellatsioonkaebuses ka sellele, et joobe tuvastamine üksnes tunnistajate ütlustega ei ole usaldusväärne (viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-45-11 lisatud eriarvamusele), selgitas ringkonnakohus, et praegusel juhul ei olnud distsiplinaarmenetluse eesmärk kaebaja tütre joobe täpne tuvastamine, vaid kaebaja käitumise hindamine. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu järeldustega käskkirjade õiguspärasuse ning karistuse proportsionaalsuse kohta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused, v.a menetluskulude jaotuse ja kohtulahendis nimede asendamise osas. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Vastustajal ei ole alaealise isiku alkoholi tarbimise või alkoholi tarvitama kallutamise võimaliku süüteo toimepanemise uurimispädevust ega pädevust menetleda eraelulist sündmust ka distsiplinaarmenetluses. Seega sekkus vastustaja lubamatult eraviisilisel sünnipäevapeol viibinud isikute ja ametnike perekonna- ja eraellu. Vastustaja, olles edastanud prokuratuurile kuriteoteate sünnipäevapeol toimunud väidetava alaealise alkoholi tarvitamise ja tema alkoholi tarvitama kallutamise kohta, oleks pidanud ootama prokuratuuri seisukohta, mitte ise menetlust läbi viima.
5.2.Saadud tunnistused on ebaseaduslikud, sest ametnikel polnud võimalust eraelulise sündmuse kohta tunnistuse andmisest keelduda. Vastutaja oleks seda käsitanud töökohustuse rikkumisena, mis oleks võinud olla aluseks töötajast tunnistaja vastutusele võtmiseks. Tunnistajate kohustamiseks anda distsiplinaarmenetluses tunnistusi puudus seaduslik alus, mistõttu on tõendid lubamatud.
5.3.Ringkonnakohus hindas tõendeid valesti ning alandas lubamatult tõendamisstandardit. Puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et alaealine tarvitas alkoholi.
5.4.Isiku terviseseisund kuulub delikaatsete isikuandmete hulka ning joobe tuvastamine on käsitatav isikuandmete töötlemisena. Tartu Vangla analüüsis distsiplinaarmenetluses alaealise alkoholijoobes olekut ja võimalikku alkoholi tarvitamist teda sellest teavitamata ja nõusolekut küsimata.
5.5.Vastustaja on distsiplinaarmenetluse toimikusse lisanud ilma andmesubjektilt nõusolekut küsimata fotod alaealise sotsiaalmeediaplatvormide kontodelt. Kontod olid küll avalikud, kuid alaealise ülesotsimise ja tema fotode distsiplinaarmenetlusse lisamisega sekkus vastustaja lubamatul määral alaealise eraellu.
6.Vastustaja palub kassatsioonkaebuse jätta rahuldamata. Ametniku tööandjal on õigus viia läbi distsiplinaarmenetlust ka juhul, kui võimalik rikkumine on pandud toime teenistusülesannete väliselt. ATS § 51 lg-st 4 nähtub, et seadusandja pidas kohustust käituda isiklikus elus väärikalt osaks ametniku teenistusülesannetest. Sellele viitab ka avaliku teenistuse käsiraamat. Kuna distsiplinaarmenetlus oli lubatav, siis oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 9 lg f alusel lubatud eriliigiliste isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta.
4(9)
3-23-2523
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt ja teeb tühistatud osas ise otsuse kohtumenetluses asja uueks arutamiseks saatmata (HKMS § 230 lg 5 p 5).
8.Kolleegium selgitab, kas teenistusest kõrvaldamise ja palga vähendamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamise ja saamata jäänud töötasu hüvitamise nõue on lubatav (I), kas on rikutud menetlusnorme tõendite kogumisel ja hindamisel (II), kas kaebaja on rikkunud teenistuskohustusi (III), kas distsiplinaarkaristus oli proportsionaalne (IV) ning lahendab lõpuks asjas esitatud nõuded (V). I Teenistusest kõrvaldamise ja palga vähendamise õigusvastasuse tuvastamise ja sellest tingitud saamata jäänud töötasu hüvitamise nõude lubatavus
9.Kaebaja teenistusest kõrvaldamise käskkiri tehti 29. mail 2023 ja anti kaebajale samal päeval kätte. Kaebaja ei esitanud teenistusest kõrvaldamise ja palga vähendamise käskkirja kehtetuks tunnistamise nõuet ega ole ka hiljem taotlenud sellise nõude esitamiseks tähtaja ennistamist.
9.1.Halduskohus selgitas kaebajale, et käskkirja kehtivust vaidlustamata ei ole kaebajal õigust nõuda saamata jäänud töötasu hüvitamist. Kaebaja vastas, et ei vaidlustanud seda käskkirja, kuivõrd ta oli kindel, et distsiplinaarmenetluse tulemus on tema jaoks soodne ning Tartu Vangla kompenseerib saamata jäänud töötasu automaatselt. Kaebaja jäi seisukohale, et sellele vaatamata on võimalik vastustajat kohustada saamata jäänud palka maksma ka käskkirja õigusvastaseks tunnistamise korral. Halduskohus võttis kaebuse sellise nõudega menetlusse. Vastustaja ei vaielnud kaebuse menetlusse võtmisele vastu, kuid märkis, teenistusest kõrvaldamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamise korral jääks käskkiri ikkagi kehtima, mistõttu ei oleks ATS § 78 lg 4 eeldus täidetud.
9.2.Kohtud leidsid, et kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamine oli õiguspärane, ja jätsid kaebaja teenistusest kõrvaldamise ja palga vähendamisega seotud nõuded rahuldamata.
9.3.Kolleegium selgitab, et teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldamise aluseks on prognoosotsus, mis tehakse sel hetkel olemas oleva teabe põhjal. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastaseks tunnistamine ja teenistusest vabastamise aluse muutmine ei too kaasa teenistusest kõrvaldamise otsuse õigusvastasust. Kui teenistuja leiab, et prognoosotsus on vale, tuleb õiguste efektiivseks kaitseks esitada teenistusest kõrvaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamise nõue seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
9.4.Tuvastamiskaebus peab olema isiku õiguste kaitseks sobiv HKMS § 44 lg 1 tähenduses ning selle võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). ATS § 78 lg 4 sätestab üheselt, et ametnikule makstakse maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei muuda haldusakti kehtetuks, st täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vaja see kehtetuks tunnistada (vt RKHKo 3-3-1-45-12, p 29; RKEKo 3-2-1-178-15, p-d 13 ja 18.2).
5(9)
3-23-2523 Haldusorganil on võimalik ise kohtuotsuse tulemusel HMS § 65 kohaselt tunnistada teenistusest kõrvaldamise käskkiri tagasiulatuvalt kehtetuks ja maksta kaebajale saamata jäänud palk distsiplinaarmenetluse aja eest välja, kuid haldusorganile ei tekiks tuvastamisnõude rahuldamisega kohustust teenistusest kõrvaldamise käskkiri kehtetuks tunnistada. Teenistusvaidluste puhuks ei ole seadustega ette nähtud erisust HKMS § 45 lg-st 2. Teenistusest kõrvaldamise õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks seetõttu kaasa kaebaja soovitud tulemuse saavutamisele ning teenistusest kõrvaldamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole seega lubatav. Kohus saab distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise õigusvastasuse korral siiski heastada isikule tekkinud negatiivsed tagajärjed ATS § 105 lg 1 teise lause kohase suurema hüvitise väljamõistmisega, kui ametniku palka on distsiplinaarmenetluse ajaks vähendatud.
9.5.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata kaebaja nõue kohustada vastustajat maksma teenistusest kõrvaldamise ajal saamata jäänud palka. II Tõendite kogumine ja hindamine
10.Kaebaja leiab kassatsioonkaebuses, et kohtud on tunnistajate ütlusi hinnanud valesti. Kolleegium on seisukohal, et kohtud ei ole jätnud tõendeid tähelepanuta ega mõne tõendi arvestamata jätmist põhjendamata. Seega ei ole kohtud tunnistajate ütluste sisu hindamisel rikkunud menetlusnorme.
11.Kaebaja heidab kassatsioonkaebuses vastustajale ette, et vastustaja ei teavitanud tema last lapse isikuandmete töötlemisest ning sotsiaalmeediast andmete kogumisega sekkuti põhjendamatult lapse eraellu.
11.1.Distsiplinaarasja toimikus olevad lapse TikToki kontolt võetud fotod kajastavad 2022. a suvel toimunut, samas kui pidu, millega seoses kaebaja suhtes distsiplinaarasi algatati, toimus 2023. a märtsis. Käskkirjas ei ole fotodele tuginetud. Kolleegium nõustub, et selliste varasemast ajast pärinevate fotode kogumine ja toimikusse lisamine oli põhjendamatu. See menetlusviga ei saanud aga mõjutada distsiplinaarmenetluse tulemust.
11.2.Alaealise lapse seaduslik esindaja on tema hooldusõiguslik vanem. Vanema isikuhooldusõigus hõlmab ka lapse isikuandmete töötlemisega seotut. Seega saab lugeda vanema teavitamisega täidetuks isikuandmete kaitse üldmääruse art-st 14 tuleneva andmesubjekti teavitamise kohustuse ning vastustaja ei pidanud täiendavalt teavitama kaebaja last. III Distsiplinaarsüütegu
12.Teo karistatavus kriminaalkorras ei välista distsiplinaarmenetlust (ATS § 75 lg 9) ega vastustaja pädevust selle toimepanemise asjaolusid uurida. Samuti ei välista vastustaja pädevust distsiplinaarmenetlust läbi viia asjaolu, et etteheidetavad teod pandi toime väljaspool tööaega. ATS § 69 kohaselt on distsiplinaarsüütegu teenistuskohustuse rikkumine ning see rikkumine saab seisneda ka vääritus teos, mh teenistusvälisel ajal (vt RKHKo 3-3-1-70-03, p 15).
12.1.Käskkirja kohaselt loeti teenistuskohustusteks, mida rikuti, ATS § 50 ja § 51 lg 4 ning justiitsministri 13. novembri 2008. a käskkirja nr 176 „Vanglateenistuja eetikakoodeks“ punktidest 1.6, 1.9 ja 7.6 tulenevad kohustused. Vanglateenistuja eetikakoodeksi punkt 1.6 nõuab korrektsust igal ajal ning punktis on selgitatud, et vääritu käitumine eraelus võib kahtluse alla seada kogu vanglateenistuse usaldusväärsuse. Eetikakoodeks sisaldab ka muid vabal ajal käitumise nõudeid. Ka 6(9)
3-23-2523 ATS § 51 lg 4 nõuab ametnikult väärikat käitumist mh väljaspool teenistust. Ametniku kohustuste rikkumine on seega võimalik teenistusvälisel ajal ja väljaspool ametiruume. Väärika käitumise nõue on teenistuskohustus ning selle nõude rikkumine teenistuskohustuste rikkumine (vt RKHKo 3-3-1-13-16, p 20). Hindamisel, kas ametniku käitumine vastas ATS § 51 lg-le 4, tuleb tuvastada, kas ametniku toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt rikkujat ametnikuna diskrediteerida. Teo kvalifitseerimiseks ametnikku diskrediteeriva vääritu teona on piisav, kui usutavalt on põhjendatud, et tegu diskrediteeris ametnikku ülemuse silmis. On oluline, et järeldus maine kahjustumise kohta on piisavalt objektiivne selleks, et ka erapooletu ja mõistlik vaatleja leiaks, et käitumine oli sobimatu ning laiduväärne. Saab eeldada, et rikkumisel on olulised tagajärjed kaebaja mainele, kui juhtumit tajunud isikute kirjeldusest või ülemuse hinnangust võib järeldada, et enamik organisatsiooni liikmetest või avalikkus tajuksid ja hindaksid kaebaja käitumist valdavalt sarnasel moel (vt RKHKo 3-3-1-29-16, p-d 10–11 ja 13). Kolleegium nõustub vastustaja ja kohtute hinnanguga, et kaebajale ette heidetud tegu kvalifitseerub väärituks teoks ja seega vanglateenistuja eetikakoodeksi punktis 1.6 sätestatud teenistuskohustuse rikkumiseks. Ei ole kahtlust, et erapooletu ja mõistlik kõrvaline isik leiaks, et alaealist alkoholi tarvitama kallutamine on sobimatu ning laiduväärne. Kuivõrd kaebaja tegu oli vastuolus AS § 47 lg-s 2 sätestatud keeluga, mille rikkumise puhuks on ette nähtud ka karistus KarS § 182 lg 1 kohaselt, rikkus kaebaja seeläbi ka vanglateenistuja eetikakoodeksi punktis 1.9 ja ATS § 51 lg-s 4 sätestatud teenistuskohustust. Asjas ei ole tähtsust asjaolul, et kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetlus lõpetati. Sellest ei saa järeldada, et tegu pole toimunud või see ei ole distsiplinaarkorras etteheidetav. Alkoholijoobesse puutuvate asjaolude arvessevõtmisel väljaspool teenistust toime pandud vääritu teo sisustamiseks ei tule lähtuda süüteomenetluses kehtivatest tõendamisstandarditest (vt RKHKo 3-3-1-29-16, p 14).
12.2.Alaealisel on AS järgi keelatud alkoholi tarvitada ning keelu rikkumise korral on alaealist võimalik karistada väärteomenetluses (AS § 71). Seega rikkus kaebaja tegu ka eetikakoodeksi punktis 7.6 sätestatud teenistuskohustust.
12.3.Kaebaja tegu ei saa kvalifitseerida teenistuskohustuse rikkumiseks ATS § 50 alusel. ATS § 50 kohaldub teenistussuhte raames ametiasutuse ülesande täitmisel. Puhkeajal, puhkusel või teenistussuhte peatumise korral muul juhul (nt haiguse ajal) saavad ATS nõuded olla kohaldatavad ainult otsesõnu sätestatud juhtudel, nt ATS § 51 lg 4. Kuivõrd distsiplinaarkaristuse määramise aluseks on konkreetne tegu, mis kujutas endast teenistuskohustuste rikkumist, ei mõjuta karistuse määramise õiguspärasust see, et vastustaja on teo ekslikult kvalifitseerinud ka ATS § 50 rikkumisena. IV Karistuse proportsionaalsus
13.ATS § 75 lg 1 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega ning lõike 2 kohaselt tuleb arvesse võtta järgmist: 1) süü vormi; 2) süüteo tagajärgede raskust; 3) kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus; 4) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist; 5) rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel.
7(9)
3-23-2523
13.1.Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis kaebaja süü vormi põhjalikult hinnanud ning leidnud, et teenistuskohustuste rikkumise pani kaebaja toime raske hooletusega. Kolleegium nõustub vastustajaga.
13.2.Vastustaja väidab, et arvestas karistuse määramisel ka ametniku varasemat teenistusalast käitumist. Haldusaktist selgub, et kaebaja nimetati vanglateenistujana ametisse 2004. aastal, teda on aastatel 2004-2023 ergutatud kuuel korral laitmatu teenistuse ja teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest, ta on saanud teenistusmedalid 10-aastase ja 15-aastase laitmatu teenistuse eest. Kaebajat ei ole teenistuse jooksul varem distsiplinaarkorras karistatud. Arenguvestluse kokkuvõtetest nähtub, et kaebaja vahetu juhi hinnangul on kaebaja kohusetundlik ja abivalmis kolleeg, kes täidab teenistusülesandeid väga hea tulemusega. Need asjaolud on haldusaktis küll välja toodud, kuid käskkirjast ei selgu, miks neile vaatamata on vajalik kaebaja teenistusest vabastada.
13.3.ATS § 75 lg 4 kohaselt võib distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada, kui rikkumine on oluline. Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ATS § 75 lg 5). Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et isegi juhul, kui teenistusest vabastamise kui rangeima karistuse eeldused on formaalselt täidetud, tuleb karistuse määrajal karistuse rangust ikkagi kaaluda. Ka rikkumiste olulisus ei vabasta distsiplinaarkaristuse määrajat igakordsest kaalumiskohustusest sellise teo eest karistamise otsustamisel ja karistuse valikul (vt RKHKo 3-16-113/47, p 14 ja seal viidatud praktika). Teenistusest vabastamine on rangeim distsiplinaarkaristus, mille määramisel on asutusel kõrgendatud põhjendamiskohustus (vt RKHKo 3-3-1-13-11, p 10 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Vastustaja ongi haldusaktis tuginenud sellele, et rikkumine oli oluline seetõttu, et tõi kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu. Olukorras, kus kaebaja oli olnud teenistuses üle 20 aasta ning tema senist teenistust oli hinnatud laitmatuks ja teda korduvalt selle eest tunnustatud, ei olnud vastustajal põhjust pidada kaebajat üleöö ebausaldusväärseks. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks midagi teinud selleks, et veenduda, kas kaebaja võiks edaspidi oma suhtumist ja käitumist alaealiste alkoholitarvitamise suhtes muuta. Tegemist oli üksiku juhtumiga, mitte kaebaja väljakujunenud käitumismustriga. Kolleegiumi hinnangul ei ole seetõttu põhjendatud järeldus, et kaebajat ei saa enam mitte mingil juhul usaldada.
13.4.Eeltoodust tulenevalt ei olnud vastustaja valitud karistus proportsionaalne. Kuivõrd karistus ei olnud proportsionaalne, on karistuse määramise käskkiri õigusvastane. V Kaebaja nõuded ja menetluslikud küsimused
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse osas, millega kohtud jätsid rahuldamata kaebaja nõuded Tartu Vangla direktori 11. oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-3/3-15 ja 13. oktoobri 2023. a käskkirja nr 3-2/355 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning õigusvastase teenistusest vabastamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse ning tunnistab need käskkirjad õigusvastaseks, muudab teenistusest vabastamise alust, lugedes kaebaja teenistusest vabastatuks ATS § 87 lg 1 alusel ametniku enda soovil.
8(9)
3-23-2523
15.Kassatsioonkaebuses nõuab kaebaja õigusvastase teenistusest vabastamise eest hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6374,25 eurot. Kaebaja väitel oli tema töötasu 1477,75 eurot kuus, kuid
16.juunil 2023 sai ta Sisekaitseakadeemia neljanda taseme kutseõppe õppekava läbimise tunnistuse, millest tulenevalt oleks kaebaja põhitasuks pidanud alates 16. juunist 2023 olema 2016 eurot. Kaebaja väitel pidi tema kuutasu määraks alates 27. juulist 2023 olema 2016 + 108,75 = 2124,75 eurot. Vastustaja aga viitab, et ametniku palgatingimuste muutmiseks on vajalik teenistusse nimetamise õigusega ametniku (direktori) otsus ning ainuüksi kutseõppes taseme omandamine ei pea tagama, et ametnikule tagatakse ametiastme palgavahemiku kõrgeim palgamäär. Kaebaja ametipalga suuruse muutmist ei olnud otsustatud. ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kolleegium rahuldab kaebaja hüvitisenõude. Kolleegium mõistab välja distsiplinaarmenetlusele eelnenud kolme kuu keskmisest töötasust suurema hüvitise, et heastada osaliselt distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise tagajärjed ja Sisekaitseakadeemia neljanda taseme kutseõppe õppekava läbimise tõttu võimalik töötasu suurenemine juhul, kui kaebaja oleks saanud teenistuses jätkata. Neid asjaolusid arvestades peab kolleegium õiglaseks hüvitiseks kokku 7500 eurot.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja ei vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtu otsust osas, millega kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kassatsioonimenetluse kulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda ning märgib, et tal ei ole kassatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd kumbki pool ei ole kassatsioonimenetluses menetluskulusid kandnud, jäävad poolte võimalikud kassatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
17.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.