X. X ́i kaebus Saaremaa vallavanema 26.05.2025 käskkirjale nr 13-1/102 "Ametniku teenistusest vabastamine" X. X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld
Menetlusosalised
Vastustaja: Saaremaa vald, seaduslik esindaja vallasekretär Aivar Rahno Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.05.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.X. X (kaebaja) nimetati Saaremaa vallavanema 14.02.2025 käskkirjaga nr 13-1/41 Saaremaa Vallavalitsuse kommunikatsiooniteenistuse koosseisus olevale kommunikatsioonija turundusjuhi ametikohale.
2.Saaremaa vallavanema 26.05.2025 käskkirjaga nr 13-1/102 (käskkiri) vabastati kaebaja avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 86, § 91 lg-te 1 ja 3, § 101 lg-te 2 ja 3 ning § 103 lg-te 1 ja 2 alusel ning abivallavanema L. L 20.05.2025. a esildisest nr 13-4/3030-1 lähtudes Saaremaa Vallavalitsuse kommunikatsiooni ja turundusjuhi ametikohalt seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Käskkirja põhjenduse kohaselt ei vastanud kaebaja töökogemus, teadmised ja
3-25-2013 oskused tema vahetu juhi (abivallavanem) hinnangul piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.
3.Kaebaja esitas 17.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega: 1) tunnistada käskkiri õigusvastaseks; 2) muuta kaebaja ametist vabastamise alust ja lugeda ta avalikust teenistusest vabastatuks omal soovil selliselt, et tema viimaseks tööpäevaks loetakse 16.06.2025 ja 3) mõista Saaremaa vallalt kaebaja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukohad: Kaebajal toimus 12.05.2025 abivallavanema kui kaebaja vahetu juhiga eelnevalt ette teatamata katseajavestlus. Vestluse kohta koostas abivallavanem katseajavestluse kirjaliku kokkuvõtte (katseajavestluse kokkuvõte), mis edastati kaebajale ja anti võimalus arvamuse avaldamiseks. Katseajavestluse kokkuvõte on vastuoluline. Selle p-de 1 ja 2 kohaselt näitas kaebaja väga häid teadmisi kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonnas; vallavalitsuse pressiteated olid hästi koostatud ja pälvinud üleriigilist tähelepanu; pressiteadete koostamine on muutunud proaktiivsemaks ja fookus on liikunud positiivsemale kajastusele. Kaebaja näitas ametnikuna üles algatusvõimet ja organiseerimisoskust; tal õnnestus edukalt korraldada Kuressaare veevärgi reostuse eksperthinnangu tulemuste kommunikeerimine nii pressikonverentsi kui ka muu kajastuse näol jne. Ka enne katseajavestlust oli kaebaja saanud abivallavanemalt eranditult üksnes positiivset tagasisidet, samuti väljendas abivallavanem oma positiivset hinnangut kaebajale kui töötajale ja kolleegile oma 23.06.2025 soovituskirjas. Nende positiivsete hinnangute valgusel on arusaamatu, miks hinnati kaebaja katseaja tulemus ebarahuldavaks. Ei vasta tõele katseajavestluse kokkuvõtte p-des 3 ja 4 kaebajale ette heidetud puudujäägid Saaremaa Vallavalitsuse kommunikatsiooniteenistuse töö juhtimisel ja teenistusele pandud ülesannete täitmise tagamisel. Etteheited kaebajale on kokkuvõttes esitatud nii üldsõnaliselt, et nende vastu on võimatu end kaitsta. Abivallavanem ei pidanud juhtimiskogemuse olemasolu enne kaebaja ametisse asumist vajalikuks ja juhtimiskoolitust kaebajale ei võimaldatud. Kaebaja uuris omal käel juhtimisalast teavet. Pole õige, et kommunikatsiooniteenistus juhib ennast ise ning puudub tööülesannete jagamine. Kuna meeskonnaliikmete vahel oli ära jagatud, kes millise vallavalitsuse osakonnaga koostööd teeb, siis ei olnud iga meediapäringu saabudes vajalik kaebaja sekkumine. Olenevalt päringu teemast oli selge, kelle ülesanne on koostöös sisuosakonnaga hakata sellele vastust koostama. Kommunikatsiooniteenistuses vaadati iga nädala alguses koos üle jooksva nädala tegevused ning muul ajal suheldi operatiivselt. Kaebaja toetas alluvat, kellel puudusid kommunikatsioonispetsialisti elementaarsed oskused. Jääb ebaselgeks, millistest tiimisisestest kokkulepetest pole kaebaja kinni pidanud. Kaebaja eksis ühes pressiteates, märkides sõna „Kuressaare“ asemel „Saaremaa“. See viga sai parandatud. Kaebajale on ette heidetud puudusi valla kriisikommunikatsiooni korraldamisel. Ühtegi akuutset kriisi, milles oleks tulnud valla kriisikommunikatsiooni korraldada, kaebaja teenistusaega ei langenud. Kaebaja oli kriisikommunikatsiooni korraldamise tööülesandest 2(8)
3-25-2013 teadlik ja täitis seda ülesannet nt seoses Kuressaare joogivee kvaliteedi probleemiga. Samuti valmistas Kuressaare 2023. a veekriisi analüüsi avalikustamise ette nii, et teemakäsitlus saaks ühekordse laialdase meediakajastusega lõpetatud ning et see ei muutuks pikaajaliseks saagaks. Koostöövestlusel ja katseajavestluse kokkuvõttes ei teinud abivallavanem vahet kriisikommunikatsiooni korraldamisel ja kriisiõppusel. Vestlusel heideti kaebajale ette kriisiõppustega seonduvat. 23.–24.04.2025 toimunud kriisiõppusel kaebaja osales ning täitis selle raames vajalikke kommunikatsiooniülesandeid. Samal ajal oli üks teenistuse spetsialist kontorist eemal ning kaebajale ei olnud antud suunist jätta oma igapäevatööd tegemata, mistõttu püüdis ta õppusel osalemist kombineerida oma tavapäraste tööülesannete täitmisega. Tõele ei vasta, et kaebaja ei soovinud kriisikommunikatsiooniga tegeleda. 29.04.2025 kriisiõppusel palus kaebaja osaleda oma alluval, kuna õppuse aeg langes kokku vallavalitsuse istungiga, millest avalikkuse informeerimine oli samuti kaebaja teenistusülesanne. Katseajavestlusel tehtud etteheited olid kaebajale ootamatud. Ärakuulamisõigus oli kaebajale tagatud üksnes formaalselt. Katseajavestluse kokkuvõte ei sisalda vestlusel kaebaja poolt etteheidete vastuseks esitatud seisukohti. Käskkirja põhjendavas osas ei ole kaebaja vastuväiteid katseajavestluse kokkuvõttele analüüsitud ega käskkirja andmisel arvesse võetud. Käskkirja andja ja katseajavestluse läbiviija ei olnud üks ja sama ametnik. Jääb mulje, et käskkirja andnud vallavanemale lõi katseajavestluse läbi viinud abivallavanem ühekülgse pildi kaebaja teenistusalasest toimetulekust ja vallavanem ei saanud kaalutlusõigust õigesti teostada. Katseajast kokkuvõtteid tehes on kaebaja töös otsitud pisivigu. Teenistusest vabastamisel ei võetud arvesse, et üldhinnang tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele oli vestluse kokkuvõttes positiivne. Isegi kui katseajavestluse kokkuvõttes nimetatud vajakajäämised esinenuks, oleks neid saanud asjakohaste koolitustega mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Selliste koolituste pakkumine oli ametiasutuse kohustus (ATS § 31 lg 1). Teenistusest vabastamise käskkiri on kaebaja jaoks tõsise tagajärjega haldusakt, mis peab olema põhjalikult põhjendatud. Vaidlustatud käskkirjas ei ole aga ühtki sisulist põhjendust ega kaalutlust, millest käskkirja andja on lähtunud. Viidatud on üksnes abivallavanema 20.05.2025. a esildisele, mida kaebajale tutvustatud ei ole. Käskkiri on põhjenduste puudumise ja kaalutlusõiguse rikkumise tõttu õigusvastane.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusalune käskkiri on õiguspärane. ATS ega muud õigusaktid ei sätesta katseajavestlusele ega sellest etteteatamisele muid nõudeid, kui et see peab toimuma enne katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist. Kaebaja vahetu juht otsustas katseajavestluse läbi viia ajal, mil nagunii toimus tema ja kaebaja regulaarne kohtumine. See lahendus oli otstarbekas ning ajasäästlik. Kuna regulaarsetel kohtumistel arutatavatest teemadest üldjuhul ette ei teatata, vaid need tõstatatakse koha peal, siis toimis abivallavanem nii ka kõneksoleval juhul. Vestlusest ette teatamata jätmine ei ole katseaja tulemustele hinnangu andmise seisukohast oluline.
3(8)
3-25-2013 Katseajavestluse kokkuvõttes on välja toodud, et vastustaja hindab positiivselt kaebaja teadmisi kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonnas ning tema algatusvõimet ja organiseerimisoskust, kuid vastustaja hinnangul ei vasta kaebaja töökogemus, teadmised ja oskused piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele kommunikatsiooniteenistuse töö juhtimise ja teenistusele pandud ülesannete täitmise ning kriisikommunikatsiooni korraldamise valdkondades. Need erinevatele oskustele ja teadmistele antud erinevad hinnangud ei ole omavahel vastuolus. Katseajavestluse kokkuvõtte üldist hinnangut kaebaja pädevustele ei saa lugeda positiivseks. Üldhinnang katseaja tulemuse kohta antakse hinnangute kogumi alusel. Kui ametniku pädevused mõnele nõudele vastavad, siis ei järeldu sellest automaatselt, et katseaja tulemus on rahuldav. Kui pädevused mõnele olulisele nõudele ei vasta, siis võib see olla katseaja ebarahuldava tulemuse aluseks. Praegusel juhul ilmnes kaebaja vahetu juhi hinnangul katseajal, et kaebaja pädevused kahes olulises teenistuskoha töövaldkonnas ei vasta kehtestatud nõuetele. Ilma nende pädevusteta ei ole osa ametikoha teenistusülesandeid võimalik täita ja neid pädevusi ei ole võimalik kiiresti – nt ühekordse koolituse käigus – piisavas mahus omandada. Vastustaja hinnangud kaebaja pädevustele on kujunenud kogu katseaja jooksul, sh kogu katseaja jooksul kommunikatsiooniteenistuse teenistujatelt saadud info alusel, ja neid ei ole antud ühekordsete sündmuste põhjal. Seetõttu ei pea vastustaja kohaseks anda omapoolseid hinnanguid kaebaja välja toodud konkreetsetele sündmustele. Kahtlemata oli ka struktuuriüksuse juhtimise ja kriisikommunikatsiooni valdkondades konkreetseid ülesandeid, mida kaebaja täitis hästi, kuid üldise hinnanguna paraku kaebaja pädevused nendes valdkondades nõuetele ei vasta. Katseajavestluse kokkuvõttes on selgelt välja toodud, millistes valdkondades esinesid millised vajakajäämised kaebaja oskustes, töösooritustes ja oma rolli tunnetamisel. Vastustaja andis oma hinnangud kokkuvõttes, mis esitati kaebajale arvamuse andmiseks, vaatas kaebaja arvamuse läbi ja jäi selle tulemusel endisele seisukohale. Ka 23.06.2025 abivallavanema soovituskiri kaebajale ei tähenda, et katseajavestluse kokkuvõttes välja toodud puudujääke kaebaja töös ei esinenud. Kaebaja ärakuulamine enne käskkirja andmist on olnud nõuetekohane. Õigusaktid ei nõua, et teenistusest vabastamise haldusakti andja ja katseajavestluse läbiviija oleks sama ametiisik. Praegusel juhul tegi katseajavestluse läbiviija haldusakti andjale haldusakti andmiseks ettepaneku ja esitas selle põhjendused, mis on tavapärane praktika. Vastustaja ei ole rikkunud ATS § 31 lg-st 1 tulenevat kohustust ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks. Saaremaa Vallavalitsuse kommunikatsiooniteenistuse 2025. a koolituseelarve oli 920 eurot. Seega olid ametniku teadmiste ja oskuste arendamiseks vajalikud vahendid asutuse eelarves ette nähtud ja kaebajal oli struktuuriüksuse juhina nende kasutamise pädevus, sh enda teadmiste ja oskuste arendamiseks. Struktuuriüksuse ja teiste inimeste juhtimise ning kriisikommunikatsiooni korraldamise pädevused omandatakse pikema aja jooksul ning olulise osa neist moodustab töökogemus. Kuna vallavalitsuse kommunikatsiooni- ja turundusjuhil tuleb sellealaseid ülesandeid täita kohe, siis ei ole mõeldav nende pädevuste omandamine pikema aja jooksul. Käskkirja p 2 sätestab teenistusest vabastamise õigusliku ja faktilise alusena, et teenistusest vabastamise aluseks on ATS § 91 lg 1. Ametnik vabastati teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, sest vahetu juhi hinnangul tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Seega on käskkirjas 4(8)
3-25-2013 selle andmise õiguslik ja faktiline alus esitatud. Õigusnormid ei reguleeri, kui põhjalikult peab faktiline alus olema haldusaktis esitatud. Vastustaja viitas käskkirjas vahetu juhi hinnangule, mis on esitatud kokkuvõttes ja kaebajale enne käskkirja andmist saadetud ning mille kohta ta esitas oma arvamuse. Käskkirjas kokkuvõtte sisu ja katseaja ebarahuldava tulemuse aluseks olevate hinnangute käskkirjas tervikuna esitamata jätmine oli kaebaja huvides. Teenistusest vabastamise haldusakt on erinevalt kokkuvõttest vallavalitsuse dokumendiregistris avalikult kättesaadav. Käskkirjas viidatud abivallavanema esildis nr 13-4/3030-1 on asutuse sisedokument, millega kaebaja vahetu juht tegi vallavanemale põhistatud ettepaneku kaebaja teenistusest vabastamiseks. Vastustajal ei olnud kohustust esildist kaebajale tutvustada. Esildises ei ole kaebajat puudutavat teavet, mida vastustaja ei ole kaebajale esitanud katseaja kokkuvõttes või tema teenistusest vabastamise käskkirjas. Kui kaebaja oleks vastustajalt seda taotlenud, oleks vastustajale esildisega tutvumist võimaldanud. Kaebaja on teenistusest vabastatud õiguspäraselt, mistõttu ei ole alust tema teenistusest vabastamise alust muuta, samuti puudub alus kaebaja nõutud hüvitise väljamõistmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja vabastati vaidlustatud käskkirja kohaselt teenistusest Saaremaa Vallavalitsuse kommunikatsiooni- ja turundusjuhi ametikohalt ATS § 91 lg-te 1 ja 3 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.
7.ATS § 91 kohaselt võib ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastada ainult juhul, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.
8.Kaebaja väitel oli tema teenistusest vabastamine õigusvastane kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: a) katseajavestluse kokkuvõte oli vastuoluline, sest osa selles kaebajale antud tagasisidest oli positiivne; b) kaebaja tööle nii katseajavestluse kokkuvõttes kui käskkirjas ette heidetud puudused on üldsõnalised ja tõele mittevastavad, kaebaja töös on otsitud pisivigu; c) kaebajale ei võimaldatud koolitusi, mis oleks olnud eelduseks oma ülesannete paremale täitmisele; d) kaebaja kuulati teenistusest vabastamise menetluses ära üksnes formaalselt, katseajavestlus toimus kaebaja jaoks ootamatult; e) katseajavestluse kokkuvõte ja käskkirja põhjendused on pealiskaudsed, ei sisalda kaebaja vastuväiteid talle ette heidetud puudustele ja neid vastuväiteid pole analüüsitud, mistõttu vastustajal ei olnud võimalik oma kaalutlusõigust õigesti teostada; f) käskkirja andja ja katseajavestluse läbiviija ei olnud üks ja sama ametnik; g) käskkirjas on viidatud abivallavanema esildisele, mida pole kaebajale tutvustatud.
9.Senises kohtupraktikas on leitud, et ATS § 91 lg 1 alusel ametniku teenistusest vabastamise kui haldusorgani kaalutlusotsuse korral saab kohtulik kontroll HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt piirduda esmajoones analüüsiga, kas ametiasutuse tegevus on olnud meelevaldne. Halduskohus saab kontrollida, kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas normi eesmärgiga. Väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on
5(8)
3-25-2013 asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest (vt Riigikohtu 12.05.2008. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-08, p 13; 08.05.2001. a otsus nr 3-3-1-27-01, p-d 4–5). Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt seadusega või seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele (vt ATS § 24 lg 1). Samuti on kohtupraktikas leitud, et katseajal viibiva ametniku puhul on tema teenistussuhe võrreldes määramata ajaks ametisse nimetatud ametnikuga vähem kaitstud (Riigikohtu 08.05.2001 otsus haldusasjas nr 3-31-27-01, p 3).
10.Eelnevast tulenevalt saaks kohus kaebaja teenistusest vabastamise põhjenduste sisulise õigusvastasuse tuvastada üksnes juhul, kui need põhjendused oleksid selgelt meelevaldsed või täiesti sobimatud. Kohus sellist meelevaldsust või ilmset sobimatust kaebaja vabastamise põhjendustes ei näe.
11.Kaebajale on katseajavestluse kokkuvõttes (dtl 4–5) ette heidetud puudujääke kommunikatsiooniteenistuse töö juhtimisel ja teenistusele pandud ülesannete täitmisel (kokkuvõtte p 3) ning valla kriisikommunikatsiooni korraldamisel (kokkuvõtte p 4). Ei ole vaidlust, et mõlema ülesande puhul on tegemist kaebaja ametijuhendi (dtl 17–18) järgsete ülesannetega (vt ametijuhendi p-d 3.1. ja 3.6.).
12.Kohus nõustub, et kaebajale ette heidetud vajakajäämised oleks võinud olla kirjeldatud katseajavestluse kokkuvõttes ja käskkirjas üksikasjalikumalt. Siiski on katseajavestluse kokkuvõttest arusaadav, et vahetu juhi hinnangul ei ole kaebaja võtnud teenistuse juhtimisel piisavalt kindlakäelist rolli, ei toimu teenistusesisest ülesannete piisavalt selget jagamist ega tiimisisest koostööd, mille tulemusena on töös ette tulnud vigu. Samuti on kokkuvõttest arusaadav, milles vahetu juht näeb puudujääke valla kriisikommunikatsiooni korraldamisel. Kohus ei näe, et kaebaja teenistusülesannete täitmisele tehtud etteheited oleks arusaamatud, selgelt meelevaldsed või sobimatud. Kaebaja on kaebuses ja tagasisides katseajavestluse kokkuvõttele ka iseenesest möönnud, et ühes pressiteates esines katseajavestluse kokkuvõttes osutatud viga ja seda, et oli keeruline ühitada oma muude tööülesannete täitmist kriisiõppusel osalemisega.
13.Katseajavestluse kokkuvõttes ei ole keskendutud konkreetsete üksikjuhtumite analüüsimisele, vaid see kujutab kohtu arusaamise järgi endast vahetu juhi üldist hinnangut kaebaja teadmiste, oskuste ja isikuomaduste kohta. Sellisel viisil tagasiside esitamist ei saa pidada õigusvastaseks. Kuna katseaja kestus on ajaliselt piiratud ja suhteliselt lühike, on üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht ametniku teadmiste, kogemuste, oskuste ja isikuomaduste kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-27-01 p 4–6; 12.05.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-1808, p 13). Katseaja tulemuse mittevastavaks hindamine ei eelda vältimatult, et isik oleks katseaja kestel toime pannud konkreetseid õigusrikkumisi, katseajal viibiva isiku vabastamine peab olema võimalik ka juhul, kui vastustaja katseaja tulemuste pinnalt mõistab, et pikaajaline koostöö ei ole kaebaja teadmiste, oskuste ja isikuomaduste tõttu võimalik.
14.Kriisikommunikatsioon ja kriisiõppusel osalemine ei küll samastatavad, kuid on kohtu hinnangul üksteisega tihedalt seotud, sest kriisiõppustel toimub võimalike hädaolukordade lahendamiseks valmistumine, mille üks osa on ka kriisikommunikatsiooni praktiline harjutamine.
15.Kaebaja teenistusest vabastamist ei muuda õigusvastaseks see, et etteheidete kõrval oli katseajavestluse kokkuvõttes osutatud ka kaebaja positiivsetele omadustele ja töösaavutustele. Positiivsed ja negatiivsed aspektid on selgelt eristatavad. Isiku katseajal teenistusest vabastamine ei eelda, et hinnang tema isikule ja teenistusülesannete täitmisele peaks olema läbinisti negatiivne. Ei saa väita, et positiivne kaaluks käesoleval juhul vastustaja leitud puudujäägid selgelt üles. On eelkõige vastustaja otsustada, milliseid omadusi ja oskusi ta 6(8)
3-25-2013 tööga hakkamasaamisel määravateks peab. Samuti ei tulene kaebaja teenistusest vabastamise õigusvastasust sellest, et abivallavanem on andnud talle 23.06.2025 soovituskirja (dtl 42). Soovituskirjas ja katseajavestluse kokkuvõttes antud hinnangud ei ole omavahel vastuolus. Katseajavestluse kokkuvõttes nägi vastustaja vajakajäämisi struktuuriüksuse juhtimises ja kriiskommunikatsiooni korraldamises. Soovituskirjas ei ole vastustaja soovitanud kaebajat kui juhti, samuti ei ole seal käsitletud kriisikommunikatsiooni küsimusi.
16.Kohtu hinnangul ei ole millegagi tõendatud, et kaebajale etteheidetud puudused tulenesid sellest, et talle ei võimaldatud väidetavalt oma tööks vajalikke koolitusi. Samuti pole tõendatud, et kaebaja taotles endale konkreetsete koolituste võimaldamist ja sellest keelduti. Kaebaja ei saanud teenistusse asumisel eeldada, et ta ei pea ilma eelnevalt koolitusi läbimata olema üldse võimeline oma ülesandeid täitma. Nagu vastustaja on välja toonud, olid kaebaja juhitud vallavalitsuse struktuuriüksusele vastustaja eelarves ette nähtud koolitusvahendid ja kaebajal kui struktuuriüksuse juhil oli võimalik neid vahendeid kasutada mh iseenda koolitusvajaduste katmiseks.
17.Kohtu hinnangul ei rikkunud vastustaja kaebaja teenistusest vabastamisel tema seisukohtade ärakuulamise kohustust. Pole vaidlust, et kaebaja ja vastustaja vahel toimus 12.05.2025 katseajavestlus. Millal täpselt tuleb katseajavestlus teenistujaga läbi viia ja kuidas ning millal sellest ette teatada, seda õigusaktid ei sätesta. Ehkki kaebaja sai vestlusest teada alles vahetult enne selle toimumist, oli talle vestluse ajal teada, et tegemist on katseajavestlusega. Katseajavestluse kokkuvõte vormistati kirjalikult ning kaebajale anti 13.05.2025 võimalus avaldada selle kohta vastustajale oma kirjalik seisukoht hiljemalt 19.05.2025, mida kaebaja ka tegi (dtl 2–3). Kohus leiab, et isegi kui katseajavestluse toimumine võis olla kaebaja jaoks ootamatu ja ta ei pruukinud vestluse käigus suuta kõigis talle etteheidetud küsimustes suuta piisavalt kiiresti seisukohta võtta, oli kaebajale tagatud hiljem piisav aeg oma seisukohtade kujundamiseks ja nende kirjalikuks väljendamiseks. Need kaebaja seisukohad olid vastustajale kaebaja teenistusest vabastamise otsustamise ajal teada.
18.Käskkirjas sisalduv põhjendus katseaja ebarahuldavate tulemuste kohta on napp, ent käskkirjas on viidatud kaebaja vahetu juhi hinnangule. Kohtu arvates pidi kaebajale olema sellest arusaadav, et silmas on peetud kaebaja vahetu juhi katseajavestlusel ja katseajavestluse kirjalikus kokkuvõttes väljendatud hinnangut, mis oli kaebajale teada. HMS § 56 lg 1 ls 2 kohaselt võib haldusakti põhjendus olla esitatud ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega tuleb ka katseajavestluse kokkuvõttes esitatud põhjendused lugeda käesoleval juhul käskkirja põhjendusteks. Ei ole alust arvata, et vastustaja ei oleks kaebaja katseajavestlusel suuliselt ja 19.05.2025 kirjalikult esitatud seisukohtade ja vastuväidetega enne käskkirja andmist tutvunud. Vastustajal ei olnud kohustust esitada haldusakti põhjendustes eraldi vastuseid kaebaja seisukohtadele ja kohtu hinnangul ei saa sellest järeldada vastustaja poolt kaalutlusvea tegemist. Kuna vastustaja luges kaebaja katseaja tulemused ebarahuldavateks ja vabastas kaebaja teenistusest, siis tuleb järeldada, et ta ei nõustunud kaebaja esitatud vastuargumentidega. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-27-01, p 7 on leitud, et ainuüksi põhjalikumate sisuliste motiivide puudumine käskkirjas ei too kaasa selle tühistamist, kui vaidlustatud käskkiri on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt mõistetav. Kohus leiab, et ehkki praegusel juhul ei ole tegemist tühistamisnõude, vaid õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamisega, saab samast seisukohast katseaja tulemuste tõttu teenistusest vabastamise põhjenduste hindamisel lähtuda ka käesolevas asjas.
19.Kohus nõustub vastustajaga, et käskkirja õigusvastasust ei saa järeldada ka sellest, et katseajavestluse läbiviija (kaebaja vahetu juht, abivallavanem) ja käskkirja andja (vallavanem) ei olnud sama isik. Kehtiv õigus ei nõua, et katseajavestluse peaks ametnikuga läbi viima vahetult tema teenistust vabastamise õigust omav isik (vt ka avaliku teenistuse 7(8)
3-25-2013 seaduse käsiraamat1, lk 276). Käskkirjas on viidatud selle andmise alusena abivallavanema hinnangule ning pole mingeid andmeid selle kohta, et käskkirja andja (vallavanem) poleks olnud selle hinnanguga või kaebaja poolt sellele hinnangule väljendatud (kirjalikest) vastuväidetest käskkirja andmise ajal teadlik või tal poleks olnud võimalik nendega tutvuda.
20.Samuti ei saa käskkirja õigusvastasust kohtu hinnangul järeldada sellest, et käskkirjas on viidatud selle andmise alusena abivallavanema esildisele, mis ei olnud kaebajale enne käskkirja andmist kättesaadav. Vastustaja on nimetatud esildise esitanud käesoleva kohtuasja materjalide juurde (dtl 28). Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on vallavalitsuse sisemises asjaajamises kasutatava dokumendiga, milles ei ole esitatud sellist teavet, mis ei oleks kaebajale olnud juba muul viisil kättesaadav. Selle dokumendiga tutvumise võimaluse puudumine enne käskkirja andmist ei saanud kaebaja subjektiivseid õigusi riivata või käskkirja õiguspärasust mõjutada.
21.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et vastustaja oleks teinud käskkirja andmisel selliseid menetlus- või vormivigu, mis oleks saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks teinud kaebaja teenistusest vabastamise otsustamisel sisulise vea. Tegemist on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega, vastustaja esitatud põhjendused ei ole selgelt meelevaldsed või sobimatud ning kohus ei saa asuda teostama kaalutlusõigust vastustaja eest. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
22.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud ja ka tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik