Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. aprill 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2769
Haldusasi
OÜ Viimsi Properties kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 3. novembri 2023. a käskkirja nr T-11-4/23/71 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Viimsi Properties, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, esindaja Katri-Helena Siirak
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
17. märts 2026
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja nr 3-23-2769 materjalide juurde:
1.1.Tallinna linna 24. märtsi 2026. a seisukohale lisatud väljavõtted Peterburi tee 38 detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaanist (dtl 228) ja seletuskirjast (dtl 229–233);
1.2.Tallinna Linnavolikogu 28. jaanuari 2021. a otsus nr 14 „Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000 otsusega nr 234 kehtestatud Peterburi tee 38 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine“ koos lisaga.
Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-2769 muutmata.
Mõista Tallinna linnalt OÜ Viimsi Properties (registrikood 14629121) kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks 1172,60 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend kaks eurot 60 senti).
Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Jõustunud kohtuotsus avaldada tervikuna.
3-23-2769
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11. mail 2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le Viimsi Properties kuuluvad Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuvad hoonestatud tootmis- ja ärimaa kinnistud Peterburi tee 38/5, 38/6, 38/7 (korteriomand), 38/9, 38/10 ja 38/12 (kaasomandis) ning transpordimaa kinnistud Peterburi tee 38/13 ja 38/14.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) otsustas 03.11.2023 käskkirjaga nr T-114/23/71 seada Peterburi tee 38/13 kinnisasjale (katastritunnus 78403:315:2000) Elektrilevi OÜ (sundvalduse teostaja) kasuks sundvalduse. Sundvalduse alaks on Peterburi tee 38/13 kinnisasja 35 m2 suurune osa, mis on tähistatud käskkirjale lisatud skeemil sinise viirutusega. Sundvaldus on tähtajatu ning sundvalduse tasu võrdub tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu suurusega ja on otsuse tegemise ajal asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-st 155 tulenevalt 0 eurot. Sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale maakaabelliin, seda kasutada, hooldada, remontida, asendada ja muul viisil kasutusse anda ning ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil. Pärast tööde lõpetamist taastab sundvalduse teostaja oma kulul kinnistu endise seisundi. Sundvalduse teostaja teavitab kinnisasja omanikke tehnovõrgu plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest ette vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist. Kinnisasja igakordsed omanikud on kohustatud taluma sundvalduse alal maakaabelliini ning järgima õigusaktidest tulenevaid kasutuspiiranguid. Sundvalduse seadmise eesmärk on tehnovõrgu arendamise kaudu parandada elektriühendust, et võimaldada sundvalduse teostajal osutada elektritarbijatele nõuetekohaseid võrguteenuseid. Maakaabelliini trass on valitud optimaalseimast tehnilis-majanduslikust kalkulatsioonist lähtudes. Maakaabelliini pikkus kaitsevööndi ulatuses on 20 m ning kaitsevööndi laius kaablist on 1 m mõlemale poole (vt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 3) ja maksimaalne kasutusõiguse ala on 35 m 2. Peterburi tee 38/13 kinnistu asub Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 otsusega nr 234 kehtestatud Peterburi tee 38 kinnistu detailplaneeringu (DP, osaliselt kehtetu) alal. Elektrilevi OÜ 14.09.2023 taotluse aluseks on Pluvo Eesti OÜ koostatud Peterburi tee 38/1-1 ja 38/1-2 elektriliitumise 2(10)
3-23-2769 tööprojekt. OÜ Viimsi Properties on soovinud maakaabli asukoha nihutamist kinnistu piiri poole ja sundvalduse ala vähendamist 1 meetrini (s.o pool kaitsevööndi alast). Projekteeritud maakaabelliin asub 1,1 m kaugusel hoone seinast ja 50 cm kaugusel Peterburi tee 38/13 kinnistu piirist. Peterburi tee 38/13 kinnistule jääb maakaablite kasutusõiguse ala laiusega 1,5 m (1 m ühele poole telge ja 0,5 m teisele poole kuni kinnistu piirini). Kaabli asukohta ei ole võimalik muuta, sest 1,1 m maja seinast on Elektrilevi OÜ jaoks minimaalne ala, milles kaablit majandada. Kaitsevööndi nõuded on sätestatud õigusaktides ja selle ala laiust ei ole võimalik vähendada. Elektripaigaldist ümbritsev kaitsevöönd on vajalik elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
3.OÜ Viimsi Properties esitas Tallinna Halduskohtule 04.12.2023 kaebuse TLPA 03.11.2023 käskkirja nr T-11-4/23/71 tühistamiseks. Vastustaja on haldusaktis ilma põhjendusi esitamata nõustunud kolmanda isiku väitega, et elektrikaabel ei saa asuda hoone seinale lähemal kui 1,1 m. Sundvaldusega koormatav ala peab olema vähim, mis on vajalik avaliku eesmärgi saavutamiseks. Praegusel juhul oleks eesmärk saavutatav kaebaja omandiõigust riivamata või alternatiivselt viisil, mis koormaks kaebaja kinnistut oluliselt vähem. Vahetult sundvalduse ala kõrval asub kaebajale kuuluva kanalisatsioonitorustiku kanalisatsioonikaev. Torustik on vana ja amortiseerunud ning vajab lähiajal terviklikku uuendamist, et selle saaks vee-ettevõtjale üle anda. Sundvalduse seadmine suurendab oluliselt kanalisatsioonitorustiku uuendamise kulusid, samuti muudab keerukamaks ja kulukamaks selle hooldamise. Pole arusaadav, miks on kaebaja kinnistut koormatud suuremal määral kui Peterburi tee 38/2 kinnistut. Maakaabel on võimalik paigaldada kinnistute piirile või alternatiivselt Peterburi tee 38/2 hoonest 1 m kaugusele. Sellel juhul oleks kaebaja kinnistul sundvalduse ala väiksem. Vastustaja ei ole mh võtnud arvesse, et maakaablit on võimalik paigaldada ja Peterburi tee 38/1 hoone elektrivarustus tagada ka viisil, et kaabel kulgeks Peterburi tee 38/2 hoone ida- ja põhjaserva pidi Peterburi tee 38-1 kinnistuni. Kuigi vajaliku kaabli pikkus oleks sel juhul suurem, ei õigusta see lahenduse kaalumata jätmist. Elektrilevi OÜ-l on võimalik maakaabli vedamisega seotud kulud kajastada Peterburi tee 38/1 kinnistu liitumistasus. Kuna Peterburi tee 38/1 ja 38/2 hooned paiknevad kõrvuti, oleks kaabel võimalik kavandada ka hoonete siseselt. Sundvalduse seadmisel ei pidanud vastustaja lähtuma maakaabelliini kaitsevööndi ulatusest. Sundvalduse ala ei pea kattuma kaitsevööndi ulatusega. Tehniliselt ei ole maakaabli toimimiseks vaja laiemat ala kui 50 cm. Võimalike hooldustööde tegemise tagab piisavalt kaitsevöönd ning puudub objektiivne vajadus määrata sundvalduse ala laiuseks 2 m , kui see ei ole vajalik maakaabelliini toimimiseks. Maakaabelliini ei saa rajada ilma projekteerimistingimusteta, sest kinnistuid hõlmav DP ei käsitle Peterburi tee 38/1 kinnistu elektriga varustamist kavandatud viisil. Vastustaja ei ole projekteerimistingimusi väljastanud, mistõttu ei ole õiguspärane seada kaebaja kinnistule sundvaldust.
4.Tallinna linn palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Käskkiri ei vähenda Peterburi tee 38/13 kinnistu kasutamise võimalusi ning ei riiva ülemääraselt kaebaja õigusi. Sundvalduse ala paikneb kinnistu piiril ja ei häiri kinnistu sihipärast kasutamist. Valitud lahendud on isikuid kõige vähem koormav ning ka tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam. Tõendamata ja otsitud on väide, et kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine on kaabelliini tõttu keerulisem. Sundvaldus ega kaabelliin ei mõjuta kuidagi kanalisatsioonitorustiku kasutamist. Kaabelliini majandamine, paigaldamine ja vajadusel hooldamine nõuab kaevetöid, mida ei saa tehniliselt teostada hoonele liiga lähedal. Isegi kui kaabelliin oleks võimalik nihutada rohkem Peterburi tee 38/2 hoone poole, ei oleks sundvalduse ala vähenemine kaebaja jaoks tuntav. Sundvalduse alaks on arvestatud kaitsevööndi laius selleks, et tagada ligipääs kaabelliinile. Kaitsevöönd ei kata olemuselt samasuguseid toiminguid, mida katab sundvalduse ala. Tegu on kõige selgema lahendusega, mis välistab hilisemad võimalikud vaidlused. Sundvalduse ala ei takista kinnistu kasutamist 3(10)
3-23-2769 (sh autode parkimist). Peterburi tee 38/1 liitumine toimub kaabelliini pikendamisega jaotuskilbist JK51957 kuni planeeritud jaotuskilbini JK65427. Kehtiva DP järgi on Peterburi tee 38/1 ja 38/2 kinnistud ühendatud kaabelliiniga läbi Peterburi tee 38/7 ja 38/13 kinnistute. Seega on Peterburi tee 38/1 elektriliitumise tööprojekt kooskõlas ka kehtiva DP põhimõttega. Valitud lahendus koormab kaebaja kinnistut vähem kui DP-s toodud lahendus. Kavandatakse 0,4 kV kaabelliini, mille põhimõtteline lahendus on nähtud ette kehtivas DP-s, mistõttu ei ole projekteerimistingimuste väljastamine nõutav.
5.Elektrilevi OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. Sundvaldus on vajalik Peterburi tee 38/1 kinnistu elektrivõrguga liitumiseks. Maakaabel asetseb ca 1,13 m kaugusel Peterburi tee 38/2 hoonest ning Peterburi tee 38/13 ja 38/2 kinnistute vaheline piir paikneb ca 0,6 m kaugusel Peterburi tee 38/2 hoonest. Maakaabli kaugus kinnistu piirist on ca 0,53 m. Puudub alus arvata, et maakaabli paigaldamine kahjustaks kanalisatsioonitorustikku või selle toimimist. Kaebaja väited majandusliku kahju tekkimise kohta on paljasõnalised. Maakaabli rajamine kinnistute piirile tähendaks, et ka teist kinnisasja (Peterburi tee 38/2) tuleks koormata sundvaldusega, mis ei ole kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 1 lg-s 2 toodud põhimõttega. AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevalt on tehnovõrgu rajamisel lähtekohaks eeskätt majanduslik ja tehniline otstarbekus. Projekteeritud trassi pikkus on ca 59 m, kuid kaebaja viidatud alternatiivse lahenduse korral oleks see vähemalt 69 m. See tooks kaasa projekti kallinemise. Sundvalduse ala laiuseks ei ole määratud 2 m, vaid ühelt poolt kaablitelge 1 m ja teiselt poolt kaablitelge 0,5 m. Arvestades, et kaablite kogulaius on ca 0,3 m ja kaebaja kinnistule jääva trassilõigu pikkus ca 20 m, siis kujunebki sundvalduse alaks 35 m2. Kaebaja ei ole pädev hindama, kui suurt ala on maakaabli eesmärgipäraseks kasutamiseks (sh vajalikeks remondi- ja hooldustöödeks) tarvis. Maakaablit ei ole võimalik rajada täielikult hoone seina äärde, vaid võrgustandardi kohaselt peab nende vahe olema vähemalt 1 m. Elektrilevi OÜ esitas 19.04.2023 projekteerimistingimuste taotluse, kuid pädev asutus vastas, et lahendus on kooskõlas õigusaktide ja alal kehtiva DP põhimõtetega.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.06.2024 otsusega OÜ Viimsi Properties kaebuse, tühistas TLPA 03.11.2023 käskkirja nr T-11-4/23/71 ning mõistis Tallinna linnalt OÜ Viimsi Properties kasuks välja menetluskulu 2451,20 eurot. Kaebus tuleb rahuldada, sest maakabelliini ehitamiseks puudusid projekteerimistingimused, mis pidid olema aluseks sundvalduse seadmisele. Peterburi tee 38/1, 38/2 ja 38/13 kinnistute suhtes kehtib Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 otsusega nr 234 kehtestatud DP. Sundvalduse seadmiseks on vaja teada sundvalduse ala täpset asukohta, mida kehtiv DP ei määratle. Seetõttu ei piisa tuginemisest vahetult DP-le. Peterburi tee 38/13 kinnistu sihtotstarve on transpordimaa. Kinnistut läbivad eri tehnovõrgud ning selle kaudu toimub juurdepääs teistele kvartalisisestele kinnistutele. Elektrilevi OÜ taotles tehnorajatise talumiseks (elektrimaakaabli paigaldamiseks) kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 5 lg 2, § 39 ja § 40 alusel sundvalduse seadmist kaebajale kuuluvale Peterburi tee 38/13 kinnistule, et tagada Peterburi tee 38/1 kinnistu elektrivõrguga liitumine. Sundvalduse ala paikneb kinnistu piiril ja ei ole põhjust eeldada, et see häirib kinnistu sihipärast kasutamist. Tehnorajatiste kaitsevöönd kaebaja kinnistul sisuliselt ei suurene ning kinnistu kasutamise võimalused (sh parkimine) ei muutu. Kaebaja õiguste riive on väike. See mõjutab õiguste kaalumist ja alternatiivide valikut. Elektrituruseaduse (ELTS) § 3 p-dest 9 ja 14 nähtuvalt on „elektripaigaldis“ avar mõiste, mis hõlmab mh „liini“. Ehitusseadustiku (EhS) § 83 lg 1 p 2 kohaselt on mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks vajalikud projekteerimistingimused. Seega on ka liini rajamiseks vaja projekteerimistingimusi, kui see läbib mitut kinnistut. Kuna 4(10)
3-23-2769 projekteerimistingimusi ei ole antud, siis tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada. Vaatamata sellele, et EhS lisa 1 käsitleb alates 35 kV maakaabelliini, kuid praegusel juhul on kavandatud 0,4 kV kaabelliin, läbib kavandatav maakaabelliin igal juhul mitut kinnistut ja seetõttu on projekteerimistingimused EhS § 83 lg 1 p 2 järgi vajalikud. Kinnistuid hõlmav DP ei käsitle Peterburi tee 38/1 elektriga varustamist sellise täpsusega, nagu see on määratletud sundvalduse seadmise käskkirjas, vaid näeb ette üksnes selle põhimõttelise lahenduse (vt Peterburi tee 38 tehnovõrkude koondplaan). Peterburi tee 38/1 liitumine toimub kaabelliini pikendamisega jaotuskilbist JK51957 kuni planeeritud jaotuskilbini JK65427. Vaidlusalust trassi ei kavandata DP-s märgitud asukohta. DP-s määratud tehnovõrkude asukoha täpsustamine projekteerimise või ehitamise staadiumis on võimalik (nt Riigikohtu 02.12.2009 otsus nr 3-17-1909, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2019 otsus nr 3-19-63, p-d 19–20) ja uue DP kehtestamine ei olnud vajalik. Kui DP ei määratle kinnistute elektrivarustuse tagamiseks vajaliku maakaabli täpset asukohta, vaid põhimõttelise lahenduse ning kavandatav elektripaigaldis läbib mitut kinnisasja, tuleb EhS § 83 lg 1 p 2 kohaselt anda elektripaigaldise rajamiseks projekteerimistingimused (Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-21409, p 18). Sundvalduse seadmise käskkiri ei asenda projekteerimistingimusi, vaid need tulnuks KAHOS § 5 lg 1 p-st 2 tulenevalt taotleda enne sundvalduse seadmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2024 otsuse nr 3-22-1878, p-d 9 ja 12). Kaebuse muud argumendid ei annaks alust seda rahuldada. Halduskohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku põhjendustega, et valitud lahendus on parem kui kaebaja pakutud alternatiiv 1 (rajatav maakaabel täielikult Peterburi tee 38/2 kinnistul) ja alternatiiv 2 (rajatav maakaabel mööda Peterburi 38/2 hoone ida- ja põhjakülge, sh osaliselt olemasoleva keskpinge maakaabli kaevikus). Samas on taotluse ja sundvalduse käskkirja põhjendused väga napid ning peamised argumendid alternatiivsete trasside sobimatuse kohta toodi välja alles kohtumenetluses. Kolmas isik on täpsemate kalkulatsioonidega seoses viidanud ärisaladusele (töövõtja ühikhindade osas) ning nende väljanõudmine ei ole ka vajalik. Alternatiiv 2 oli rahaliselt selgelt kallim (31 093,39 eurot) ja tehniliselt keerukam (trassi kogupikkus minimaalselt 72,21 m ning kaks koormatavat kinnistut). Valitud lahenduse ja alternatiivi 1 rahaline erinevus oli aga sedavõrd väike, et neid tuleb käsitada kulu mõttes sisuliselt võrdsetena ja küsimus taandub tehniliselt optimaalsemale lahendusele. Maakaabelliini paigaldamiseks vajaliku kaeviku rajamisega seoses on kolmas isik selgitanud, et kaevise laius peab võimaldama kaabli(te) ja kaablikaitsetoru(de) takistuseta paigaldust, täitepinnasega täitmist, pinnase tihendamist, kaitse- ja hoiatuslindi paigaldamist ning käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutut liikumist kaevise põhjal. Seetõttu võib kaeviku laius kogu trassi ulatuses varieeruda. Maakaabli paigaldussügavus on üldjuhul 0,7 m ning raudtee ja sõidutee all, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all ja künnimaal 1 m. Need selgitused on loogilised ja seetõttu veenvad. Samuti on loogilised kolmanda isiku selgitused, miks ei saa elektrikaablit kavandada vahetult hoone kõrvale ega hoonete sisse. Kolmandat isikut ei saa sundida teostama tehniliselt võimatut või ohtlikku maakaabelliini paigaldust. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise (vt EhS § 70 lg 6). Alternatiiv, mille puhul algaks tehniline lahendus Peterburi tee 38/1 kinnistul asuvast alajaamast, langeb ära või on seotud lisakuludega, sest seal asuvad trafod ja jaotusseadmed ei kuulu Elektrilevi OÜ-le, vaid teisele kliendile.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Tallinna linn palub 19.07.2024 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus järeldas ebaõigesti, et vaidlusaluse maakaabelliini ehitamiseks peavad olema projekteerimistingimused. Alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 otsusega nr 234 5(10)
3-23-2769 kehtestatud Peterburi tee 38 kinnistu DP, mis näeb ette Peterburi tee 38/1 ja 38/2 kinnistute ühendamise elektrivõrguga läbi Peterburi tee 38/7 ja 38/13 kinnistute. Halduskohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusele nr 3-21-409, kuid ei arvestanud selle konteksti. Nimetatud asjas oli DP-ga määratud, et elektrivarustus tuleb alajaamast kuni kinnistuni, kuid elektrivarustuse ala ise jäi DP alast välja, mistõttu väljastati projekteerimistingimused põhjendatult. Sellest lahendist ei järeldu, et Peterburi tee 38/1 elektriliitumiseks tuleb anda projekteerimistingimused. Praegusel juhul on DP-s määratud Peterburi tee 38/1 ja 38/2 kinnistute elektrivõrguga ühendamine Peterburi tee 38/7 ja 38/13 kinnistute kaudu. DP-s on määratud nii kaabelliini algus- ja lõpp-punktid kui ka kinnistud, mida see läbib. DP tõttu ei ole projekteerimistingimised nõutavad (EhS § 83 lg 2). DP-s ettenähtud lahenduse elluviimisel on kohtupraktikas peetud võimalikuks tehnovõrkude asukohta projekteerimise või ehitamise staadiumis täpsustada. Trassi täpsustatud asukoht on majanduslikult otstarbekam ja kaebajale vähem koormavam (maht kaebaja kinnistul väiksem ja Peterburi tee 38/7 kinnistut ei koormata). Arusaamatu on halduskohtu väide, et sundvalduse käskkiri ei asenda projekteerimistingimusi. Vastustaja ei olegi seda soovinud, vaid kooskõlas KAHOS § 5 lg 1 p-ga 1 lähtus sundvalduse seadmisel kehtivast DP-st. Kuna lahendus on DP-s määratud, siis puudus projekteerimistingimuste andmiseks alus ja ka vajadus. Sellises olukorras oleks ebaproportsionaalne nõuda täiendava haldusmenetluse korraldamist. Kaebaja on olnud sundvalduse menetlusse kaasatud ja tema vastuväited ei andnud põhjust eelistada mõnda teist maakaabelliini asukohta. Sellega on sisuliselt nõustunud ka halduskohus.
8.OÜ Viimsi Properties palub 16.09.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus tuvastas õigesti, et DP ei käsitle Peterburi tee 38/1 kinnistu elektriga varustamist sellise täpsusega, mis võimaldaks jätta projekteerimistingimuste menetluse vahele. Kooskõlas EhS § 83 lg 1 p-ga 2 ning Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusega nr 3-21-409 (p 18) on halduskohus põhjendatult leidnud, et projekteerimistingimuste andmine oli nõutav. Kehtiva DP tehnovõrkude joonise järgi ei ole Peterburi tee 38/13 kinnistule sundvaldusega seatud asukohta nähtud ette ühtegi tehnovõrku peale kanalisatsioonitorustiku, mis kuulub kaebajale ning mille toimimine tuleb tagada. Ilmselgelt oleks torustiku hooldamine ja rekonstrueerimine oluliselt kulukam, sest lisaks tuleks arvestada maakaabelliini asukohaga. Sundvalduse seadmisel ei ole seda arvesse võetud. Kuna EhS § 83 lg 1 p 2 kohaselt on nõutav projekteerimistingimuste andmine, siis on vaidlustatud käskkiri vastuolus KAHOS § 5 lg-ga 1. Vastustaja lähenemise korral puuduks tehnovõrkude asukoha DP-s määramisel tähendus, sest sundvalduse saaks ikkagi seada DP-s ettenähtust erinevale lahendusele. Ebaõige on seisukoht, et projekteerimistingimuste menetlus oleks ebaotstarbekas, sest lõpptulemus oleks ette teada. Kaebaja märgib täiendavalt, et ei nõustu halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab alternatiivide valikuga seotud kaalutlusi (otsuse p-d 58–63). Kohtu põhjendused ei ole veenvad ega jälgitavad. Kaebaja tõi alternatiivi 2 puhul välja, et kolmanda isiku maksumuse arvestus ei võta ilmselt arvesse, et uut kaevikut on vaja kaevata üksnes 11% ulatuses ning muus osas saab kasutada olemasoleva maakaabli kaevikut. Halduskohus ei ole seda hinnanud. Kolmanda isiku hinnakalkulatsioonide aluseks võivad küll olla riigihangete raames pakutud ühikhinnad, mis ei erista seda, kas tegemist on olemasoleva kaevisega või uue tehisalaga, kuid lähtuda tuleb siiski eeldatavast tegelikust maksumusest (sh koormaks viidatud alternatiiv kolme kinnistu asemel vaid kahte kinnistut). Vaidlustatud käskkirja järgne lahendus ei ole ka mõistlikum kui kaebaja pakutud alternatiiv 1. Kolmanda isiku arvestuste järgi oleks korrigeeritud trass majanduslikult kõige soodsam lahendus. Halduskohus nõustus põhjendamatult kolmanda isiku seisukohtadega, et elektrikaablit ei saa kavandada vahetult hoone kõrvale ega ka hoone sisse. Kaebaja andmetel on kolmas isik kitsastes tingimustes ka varem kavandanud maakaabelliini trassi vahetult hoone seina äärde. Alusetu on väite, et 6(10)
3-23-2769 maakaabelliini selline paigaldamine oleks tehniliselt võimatu või ohtlik. Alternatiivi 1 puhul oleks koormatavate kinnistute arv samuti kolme asemel kaks. Kaebaja jääb ka esimese astme kohtus esitatud seisukohtade juurde.
9.Elektrilevi OÜ toetab 23.09.2024 seisukohas Tallinna linna apellatsioonkaebust ning palub selle rahuldada. Halduskohus leidis õigesti, et Peterburi tee 38/1 elektrivõrguga liitumise tarbeks projekteeritud lahendus on tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam. Nõustuda ei saa hinnanguga, et enne sundvalduse seadmist tuli taotleda projekteerimistingimused. Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-21-409 ei ole kohaldatav praegusele vaidlusele, kuna nimetatud asjas jäi elektrivarustuse ala ise DP alast välja ja projekteerimistingimused olid seega vajalikud. Teede ja tehnovõrkude asukohad näidatakse detailplaneeringus põhimõttelisena (vt ka planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 4). Peterburi tee 38 DP näeb ette Peterburi tee 38/1 ja 38/2 ühendamise kaabelliiniga läbi Peterburi tee 38/7 ja 38/13 kinnistute. Seejuures taotles kolmas isik enne sundvalduse seadmise taotluse esitamist ka projekteerimistingimusi, millele vastustaja kui pädev asutus vastas, et projekteerimistingimuste väljastamiseks ei ole alust. EhS lisa 1 järgi ei ole 0,4 kV maakaabelliin ehitusloakohustuslik. Tegemist ei ole ka muu olulise avaliku huviga rajatisega. Seega ei ole projekteerimistingimuste väljastamine praegu nõutav ega põhjendatud. Projekteerimistingimusi ei ole vaja ka EhS § 83 lg-st 2 tulenevalt, sest kavandatakse 0,4 kV maakaabelliini ehitamist ning liituva kinnisasja (Peterburi tee 38/1) elektrivarustus on hõlmatud kehtiva DP-ga. AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse tekkimise eeldused on täidetud. Tehnovõrk soovitakse rajada avalikes huvides ning sellega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks puudub muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et Tallinna linna apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Halduskohus tühistas TLPA 03.11.2023 käskkirja nr T-11-4/23/71 (dtl 18–22) põhjusel, et kuna Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 otsusega nr 234 kehtestatud Peterburi tee 38 DP (dtl 45, dtl 102) ei määratle ehitatava 0,4 kV maakaabelliini täpset asukohta ja väljastatud ei ole EhS § 83 lg 1 p-st 2 tulenevalt nõutavaid projekteerimistingimusi, siis puudub Peterburi tee 38/13 kinnisasjale sundvalduse seadmiseks KAHOS § 5 lg 1 kohane alus. Apellatsiooniastmes ongi vaidluse all eeskätt küsimus, kas Peterburi tee 38/1 elektriga varustamine on DP-s nähtud ette piisavalt täpselt või tulnuks selle tehnovõrgu asukoht täpsustada projekteerimistingimustes. Sisulist vaidlust ei ole selles, et KAHOS § 5 lg 1 ei võimalda asuda tehnovõrgu või -rajatise asukohta valima alles sundvalduse seadmise käigus (v.a siis, kui sundvaldus seatakse omaniku nõusolekul – vt KAHOS § 5 lg 2), vaid KAHOS § 4 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel saab sundvalduse omaniku nõusolekuta seada üksnes sellise tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks, mille asukoht on eelnevalt määratud kindlaks kas asjakohase planeeringu või projekteerimistingimustega (vt ka Riigikohtu 30.12.2024 otsus nr 3-20-2291, p 17). See ei välista nt projekteerimistingimuste ja sundvalduse seadmise taotluste paralleelset menetlemist (EhS § 28 lg 1 ja KAHOS § 39 lg 1 kohaselt on mõlemal juhul pädevaks asutuseks kohaliku omavalitsuse üksus), kuid oluline on see, et sundvalduse seadmise otsust ei saa teha enne projekteerimistingimuste väljastamist.
12.Halduskohus on asjakohaselt tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusele nr 3-21-409 (p 18), milles on selgitatud, et kui ükski kehtiv detailplaneering ei määratle 7(10)
3-23-2769 kinnistu elektrivarustuse tagamiseks vajaliku maakaabli täpset asukohta, vaid üksnes selle põhimõttelise lahenduse, ning kavandatav elektripaigaldis (elektrimaakaabelliin) läbib mitut kinnisasja, tuleb elektripaigaldise rajamiseks EhS § 83 lg 1 p-st 2 tulenevalt anda projekteerimistingimused. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et ringkonnakohtu seisukoht haldusasjas nr 3-21-409 ei ole praegusele vaidlusele laiendatav, sest asjaolud on erinevad. Vastuväidete kohaselt on oluliseks lahknevuseks, et haldusasjas nr 3-21-409 jäi elektrivarustuse ala DP alast välja (määratletud oli liitumispunkt DP ala välispiiril ja ühenduse loomise koht ehk naaberkinnistul paiknev alajaam), kuid praegusel juhul on Peterburi tee 38 DP-s määratletud nii kaabelliini algus- ja lõpp-punktid kui ka kinnistud, mida see läbib. Vastustaja ja kolmanda isiku väitel näeb DP ette Peterburi tee 38/1 ja 38/2 kinnistute elektrivõrguga ühendamise Peterburi tee 38/7 ja 38/13 kinnistute kaudu. Ringkonnakohus palus 17.03.2026 istungil Tallinna linnal täpsustada, millist DP tehnovõrkude koondplaanil (dtl 102) kajastatud ühendust on silmas peetud. Vastustaja esitas koos 24.03.2026 selgitusega väljavõtte DP tehnovõrkude koondplaanist (dtl 228), millel on sinisega tähistatud servituudiala, mida on sundvalduse seadmisel käsitatud DP-s ettenähtud lahendusena. Lisaks esitas vastustaja väljavõtted DP seletuskirjast (dtl 229–233). Ringkonnakohus võtab nimetatud täiendavad tõendid HKMS § 198 lg 3 alusel asja õigemaks lahendamiseks toimikusse.
13.DP seletuskirja p 2.7.2 kohaselt baseerub planeeritaval maa-alal paiknevate objektide elektrivarustus samal territooriumil (praegusel Peterburi tee 38/7 kinnistul) asuval alajaamal nr 1232. DP seletuskirja p 3.2.3 viitab, et mh tehnovõrkude servituudid on antud joonisel 3, mille puhul ongi vastustaja kinnitusel tegemist DP tehnovõrkude koondplaaniga, ning tabelis
2.DP seletuskirja tabelis 2 (dtl 232) on Peterburi tee 38/13 krundi (pos nr 13) osas välja toodud mh „elektriservituut“ kruntide pos nr 1–12 kasuks (sh pos nr 1 – Peterburi tee 38/1). DP seletuskirja p-st 3.5.1 tuleneb omakorda, et perspektiivse tänavavõrgu korrastamiseks ja tänavavalgustuse tarbeks on reserveeritud kohad kaablitele ning määratud on servituudialad kaablitele 1+1 m.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on DP seletuskirja põhjal üheselt arusaadav, et Peterburi tee 38/1 krundi elektrivarustus oli kavandatud Peterburi tee 38/7 krundil paiknevast alajaamast nr 1232 ning elektrikaabel pidi kulgema üle Peterburi tee 38/13 kinnistu. Küll aga ei ole tõendite põhjal võimalik teha järeldust, et elektriühendus oleks kavandatud vastustaja näidatud asukohta (dtl 228) ja langeks osaliselt kokku vaidlusaluse käskkirja lisas (dtl 19) näidatud sundvalduse alaga. DP tehnovõrkude koondplaani tingmärkidest lähtudes on vastustaja tähistatud ala puhul eeskätt tegemist olemasolevate tehnovõrkudega (sh olemasolev 6 kV maakaabelliin tähistusega 6407 ja kaebajale kuuluv kanalisatsioonitrass) seotud servituudialaga (v.a osas, milles see ristub projekteeritud vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike ning tänavavalgustuse kaabelliiniga, mis on tähistatud vastavalt V1, K1, G1 ja VV). Plaanilt nähtub küll elektriühendus alajaama nr 1232 ja Peterburi tee 38/1 kinnistu vahel (sh ühendus alajaamaga nr 103), mis kulgeb rohkem DP ala servas, kuid see on tähistatud olemasoleva 6 kV maakaabelliinina ning selle olemasolu nähtub ka geoportaali kitsenduste kaardilt (dtl 113). Kokkuvõttes ei ole alust väita, et Peterburi tee 38/1 kinnistule kavandatud elektriühendus ja selle rajamiseks vajalik servituudiala oleks DP-s selgelt ette nähtud, vaid tegemist oli samuti üksnes põhimõttelise lahendusega. Asjaolule, et lahendus ei olnud kuigi arusaadav, viitab kaudselt seegi, et Elektrilevi OÜ esitas 19.04.2023 vastustajale taotluse projekteerimistingimuste saamiseks, mille andmist ei pidanud vastustaja aga vajalikuks (dtl 85–86).
15.Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et nagu ringkonnakohus viitas ka 17.03.2026 istungil, siis kuigi Peterburi tee 38 DP (DP003110) hõlmas algselt kõiki asjassepuutuvaid kinnistuid ja 8(10)
3-23-2769 vaidlusalune maakaabel kulgeks üksnes algse DP ala sees, tuli vastustajal võtta sundvalduse seadmisel täiendavalt arvesse, et Tallinna Linnavolikogu 28.01.2021 otsusega nr 14 tunnistati varasem DP kehtetuks kõigi Peterburi tee 38/13 transpordimaa sisse jäävate kinnistute osas (sh jäeti praegu kehtivast DP alast välja Peterburi tee 38/7 kinnistu). Kuna nimetatud otsust ei ole kohtule esitatud, võtab ringkonnakohus selle Tallinna õigusaktide registrist HKMS § 198 lg 3 alusel käesoleva asja juurde. Osaliselt kehtetuks tunnistamise tagajärjel kehtib Peterburi tee 38 DP sisuliselt kujul, milles on nähtud küll ette see, et Peterburi tee 38/1 kinnistu elektrivarustus lahendatakse Peterburi tee 38/7 kinnistul asuva alajaama nr 1232 baasil, kuid Peterburi tee 38/7 kinnistu ise jääb siiski DP alast välja. Seega ei erine olukord sisuliselt haldusasjas nr 3-21-409 kajastatust. Veel enam, isegi kui nõustuda, et DP joonised koos seletuskirjaga näevad Peterburi tee 38/1 kinnistu elektrivõrguga ühendamise lahenduse ette sundvalduse seadmiseks piisava täpsusega, ei ole vastustaja seda lahendust tegelikult järginud, sest Peterburi tee 38/1 kinnistu elektrivarustust ei ole plaanitud lahendada Peterburi tee 38/7 kinnistul asuva alajaama nr 1232 baasil, vaid hoopis Peterburi tee 38/2 kinnistul paiknevas hoones asuva jaotuskilbi kaudu, mis on omakorda ühendatud Peterburi tee 38/4 kinnistul asuva alajaamaga nr 9541 (dtl 101). Kuigi DP-s ettenähtud tehnovõrkude ja -rajatiste asukohta on lubatud projekteerimise või ehitamise staadiumis täpsustada (nt Riigikohtu 02.12.2019 otsus nr 3-17-1909, p 19), ei võimalda EhS § 83 lg 1 p 2 ja KAHOS § 5 lg 1 p 2 projekteerimistingimusi väljastamata seada sundvaldust sellisele lahendusele, mida DP ette ei näe. Normist kõrvalekaldumist ei saa õigustada asjaolu, et maakaabelliini rajamine vaidlusaluse käskkirja lisas määratud asukohta oleks majanduslikult otstarbekam ning ka kaebaja jaoks ilmselt vähem koormavam, võrreldes sellega, kui Peterburi tee 38/1 elektrivarustus lahendataks Peterburi tee 38/7 kinnistul paikneva alajaama nr 1232 baasil.
16.Kuna halduskohus rahuldas kaebuse õiguspäraselt põhjusel, et enne sundvalduse seadmist tulnuks rajatava maakaabelliini asukoht täpsustada projekteerimistingimustega, siis ei mõjuta kaebaja muude etteheidetega seonduv asja lahendamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega siiski ka selles, et vaidlusaluses käskkirjas valitud lahendus ei koorma iseenesest kaebaja õigusi ülemääraselt ja vastustaja ei pidanud eelistama kaebaja välja toodud võimalikke alternatiivseid lahendusi (dtl 24–25, 142–143). Kaebaja pakutud alternatiivi 2 (maakaabelliin kulgeks teiselt poolt Peterburi tee 38/2 hoonet ja kogu ulatuses Peterburi tee 38/2 kinnistul, dtl 128–129) puhul puuduks küll vajadus koormata kaebaja kinnistut, kuid tegemist oleks märksa kulukama lahendusega. Kaebaja väide, et võimalus olemasoleva keskpingekaabli kaevikut n-ö taaskasutada muudaks ehitamise oluliselt odavamaks, on tõendamata ja kolmanda isiku esitatud kalkulatsioonid seda ei kinnita. Käskkirjas valitud lahenduse (maakaabelliin paikneks Peterburi tee 38/13 kinnistu piirist ca 0,5 m sissepoole, dtl 156–157) ja kaebaja pakutud alternatiivi 1 (maakaabelliin paikneks Peterburi tee 38/2 ja 38/13 kinnistute piiril, dtl 154–155) puhul rahalist erinevust ei esine ning samuti oleks Peterburi tee 38/13 kinnistu koormamine mõlemal juhul vältimatult vajalik (alternatiivi 1 puhul oleks üksnes sundvalduse ala mõnevõrra väiksem, s.o kuni 35 m2 asemel kuni ca 25 m2).
17.Sõltumata sellest, kas maakaabelliini paigaldamine Peterburi tee 38/2 hoone seinast 0,6 m kaugusele (s.o kinnistute piirile) oleks tehniliselt teostatav või mitte, on põhjendatud lähtuda eesmärgist rajada uus elektripaigaldis asukohta, mis võtab mh arvesse õigusaktides sätestatud kaitsevööndi laiust. Elektripaigaldise kaitsevööndi eesmärk on tagada selle ohutus ja kaitse (EhS § 77 lg 1). Maakaabelliini kaitsevööndi laiuseks on äärmistest kaablitest mõlemale poole 1 m (majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 § 10 lg 3). Praegusel juhul ei esine mõjuvat põhjust rajada maakaabelliin asukohta, mis faktiliselt kitsendaks kaitsevööndi ulatust. Peterburi tee 38/13 kinnistu on 100% transpordimaa ja kaebajale kuuluv kanalisatsioonitorustik paikneb kinnistu piirist rohkem kui 1 m seespool (dtl 9(10)
3-23-2769 23), mitte ei asuks see kohakuti rajatava maakaabelliiniga. Iseenesest on usutav, et kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine tulevikus võib osutuda elektripaigaldise kaitsevööndist ja selle tõttu ehitamisele võimalikult seatavatest lisapiirangutest (vt EhS § 70 lg 3) tingitult mõnevõrra kulukamaks, kuid ei ole alust eeldada, et võimalikud lisakulud oleksid sellise suurusega, et õigustada elektripaigaldise kaitsevööndi vähendamist. EhS § 70 lg 6 näeb samuti ette, et võimaluse korral tuleks eelistada lahendust, kus kaitsevöönditega ehitiste kaitsevööndid kattuksid võimalikult suures ulatuses ning eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
18.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 otsus muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Tallinna linn on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole esitanud andmeid ringkonnakohtu menetluses muude kulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
20.OÜ Viimsi Properties on palunud mõista vastustajalt välja ringkonnakohtu menetluses kantud esindajakulu 1172,60 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab esindaja 10,66 töötunnile. Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse asja apellatsioonimenetlusega on õigusbüroo arvetega HKMS § 109 lg 11 nõuetele vastavalt tõendatud. Taotletud summa ei ületa esimese astme kohtu menetluses kantud esindajakulu suurust (2451,20 eurot) ning menetluskulu ei ole vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades põhjust pidada ilmselgelt ülepaisutatuks (HKMS § 109 lg 6). Seega tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel mõista Tallinna linnalt kaebaja esindajakulud välja tervikuna.
21.Elektrilevi OÜ ei ole esitanud andmeid apellatsioonimenetlusega seotud kulude kandmise kohta ning osales kohtumenetluses vastustaja poolel. Seega jäävad kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 8 teise lause ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
22.Kuna otsus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel arvutivõrgus avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.