OÜ Viimsi Properties kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.11.2023 käskkirja nr T-11- 4/23/71 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Viimsi Properties, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Timo Päit, Eva Vanamb Kolmas isik- Elektrilevi OÜ, esindaja Katri-Helena Siirak
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 25.04.2024 ja kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.11.2023 käskkirja nr T11- 4/23/71
2.Mõista Tallinna linnalt OÜ Viimsi Properties kasuks välja menetluskulu 2 451,20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22.07.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) seadis 03.11.2023 käskkirjaga nr T-11-4/23/71 Peterburi tee 38/13 kinnisasjale (katastritunnus 78403:315:2000), pindala 3191 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%) Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857 (edaspidi sundvalduse teostaja) kasuks sundvalduse (p 1.1.); sundvalduse alaks on Peterburi tee 38/13 kinnisasja 35 m 2 suurune osa, mis on tähistatud käskkirja lisaks oleval skeemil sinise viirutusega (1.2.); sundvaldus on tähtajatu (1.3.); sundvalduse tasu võrdub tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu suurusega ja on otsuse tegemise ajal asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 155 tulenevalt 0 eurot (1.4.); sundvalduse teostajal on õigus paigaldada
sundvalduse alale maakaabelliin, seda kasutada, hooldada, remontida, asendada ja muul viisil kasutusse anda ning ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil (1.5.); sundvalduse teostaja taastab pärast punktis 1.5. nimetatud tööde lõpetamist oma kulul kinnistu endise seisundi (1.6.); sundvalduse teostaja teavitab kinnisasja omanikke tehnovõrgu plaanilistest ehitus-, hooldusja remonttöödest ette vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist (1.7.); kinnisasja igakordsed omanikud on kohustatud taluma sundvalduse alal maakaabelliini ning järgima õigusaktidest tulenevaid kasutuspiiranguid (1.8.). Sundvalduse seadmisel lähtuti õigusaktidest, elektripaigaldise kaitsevööndi nõuded on sätestatud ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Nimetatud määruse § 10 lg 3 sätestab, et maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Seega ei olnud käskkirja järgi võimalik kaitsevööndi ala vähendada. Elektripaigaldist ümbritsev kaitsevöönd on vajalik elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 04.12.2023 OÜ Viimsi Properties kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.11.2023 käskkirja nr T-11- 4/23/71 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Vastustaja on ilma põhjendusteta haldusaktis nõustunud kolmanda isiku väitega, et elektrikaabel ei saa asuda hoone seinale lähemal kui 1,1 meetrit. Samal ajal on kindlaks määranud sundvalduse seadmise maakaabelliinile, mis on kavandatud hoonest 1,6 m kaugusele. Haldusaktist ei selgu, mida vastustaja peab silmas maakaabli majandamise all. Vaidlust ei ole selles, et maakaableid on võimalik paigaldada ning on paigaldatud hoone välisseinale lähemale kui 1,1 meetrit. Kolmanda isiku taotletud sundvaldusega koormatava ala plaanil on näha, et maakaabel on nii selle algus- kui ka lõpp-punktis kavandatud hoone sisse ehk sisuliselt hoone välisseina kõrvale. Eesti Vabariigi põhiseaduses (PS) sätestatud omandipõhiõigusest (PS § 32) ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest (KAHOS) eesmärgist tulenevalt peab sundvaldusega koormatav ala olema vähim, mis on vajalik avaliku eesmärgi saavutamiseks. Vastav avalik eesmärk on saavutatav ka ilma kaebaja omandiõigust rikkumata ning ilma sundvalduse seadmiseta või alternatiivselt sundvalduse seadmisega nii, et see koormaks kaebaja kinnistut oluliselt väiksemas mahus.
4.Sundvalduse seadmisega kitsendatakse kaebaja kui Peterburi tee 38/13 kinnistu omaniku omandiõigust. Vahetult seatud sundvalduse ala kõrval (sisuliselt sundvalduse alal) asub kaebaja kinnistul asuva kanalisatsioonitorustiku kanalisatsioonikaev. Torustik jääb vahetult seatud servituudiala kõrvale. Kaebajale kuulub ka Peterburi tee 38/14 asuv kinnistu, kuhu sama kanalisatsioonitorustik välja jõuab. Kaebaja on püüdnud tema kinnistul asuvat kanalisatsioonitorustikku Tallinna linnas tegutsevale vee-ettevõtjale üle anda, kuid AS Tallinna Vesi ei ole seda vastu võtnud. Torustik on vana ja amortiseerunud ja vajab lähiajal terviklikku uuendamist, et tagada selle torustiku kaudu kanalisatsiooniteenust kasutavate isikute õigused ja huvid. Sundvalduse seadmine vahetult kanalisatsioonitorustiku kõrvale suurendab oluliselt kaebaja kulusid kanalisatsioonitorustiku uuendamisega seoses. Seega on kaebajal vajalik tagada, et kanalisatsioonitorustik oleks toimiv ja kahjustusteta. Olukorras, kus sundvalduse alal või selle vahetus läheduses paiknevad kaebajale kuuluvad tehnovõrgud (kanalisatsioonitorustik), on kaebajal tehnovõrkude hooldamine ja vajadusel keerulisemad ja kulukamad.
5.Arusaamatu on, miks koormati kaebaja kinnistut suuremal määral kui Peterburi tee 38/2 kinnistut. Elektrilevi OÜ-l puudub mõistlik põhjendus, miks ei oleks võimalik maakaablit paigaldada piki Peterburi tee 38/2 kinnistupiiri nii, et see kulgeks kas mööda kinnistute piiri või alternatiivselt Peterburi tee 38/2 hoonest 1 meetri kaugusel. Sellisel juhul oleks ala, mille suhtes kaebaja kinnistule tuleks määrata sundvaldus, oluliselt väiksem ja seega oleks kaebaja omandipõhiõiguse riive väiksem. 2(12)
6.Vastustaja korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud ja arvestanud, et maakaablit on võimalik paigaldada ning elektrivarustus Peterburi tee 38/1 hoonele tagada ka nii, et maakaabel ega sundvalduse ala kaebaja kinnistule ei ulatu. Selleks tuleks maakaabel kavandada Peterburi tee 38/2 hoonest ida- ja põhjaserva pidi Peterburi tee 38-1 kinnistuni. Kaebaja möönab, et sellisel juhul oleks vajaliku kaabli pikkus suurem, kuid vajadus maakaablit pikemalt kavandada ei õigusta vastavate kaalutlusteta kaebaja omandipõhiõiguse kitsendamist. Samuti on Elektrilevi OÜ-l võimalik maakaabli vedamisega seotud kulud kajastada Peterburi tee 38/1 kinnistu omanikule ettenähtud liitumistasus. Kuna Peterburi tee 38/1 ja Peterburi tee 38/2 kinnistutel asuvad hooned paiknevad kõrvuti, siis on võimalik elektrikaabel kavandada ka hoonete siseselt, mille tulemusena oleks perspektiivse kaabli pikkus oluliselt lühem.
7.Vastustaja ei ole vastavaid kaalutlusi vaidlustatud käskkirjas välja toonud, kuigi kaebaja on vastustajale enne sundvalduse seadmist vastuväited sundvalduse seadmisele esitanud. Vastustajal on kohustus sundvaldust seades kaaluda, kas taotletavat avalikku eesmärki on võimalik saavutada ka ilma isiku omandipõhiõigust rikkumata.
8.Kaebaja ei nõustu käskkirja punktis 6.1.2 tooduga, et maakaabelliini suhtes sundvalduse seadmisel tuleks lähtuda maakaabelliini kaitsevööndi ulatusest. Maakaabelliini kaitsevööndi ulatus on õigusaktide kohaselt 1 meeter kaabli asukoha mõttelisest vertikaaltasandist. Samuti on 1 meetri laiune ala elektripaigaldisest vajalik elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Kaebaja ei nõustu aga väitega nagu peaks sundvalduse ala kattuma kaitsevööndi ulatusega. Sellist kitsendust KAHOS-est ei tulene. Maakaabli paiknemiseks vajalik ala ei ole 2 meetri laiune, vaid maakaabel saab paikneda ka kuni 50 sentimeetri laiusel alal. Maakaabel ei vaja tehniliselt toimimiseks laiemat ala kui 50 sentimeetrit. Võimalike maakaabliga seotud hooldustööde jaoks rakendub seaduses sätestatud ehitise kaitsevööndi ulatus. Kaebaja omandipõhiõigus on juba ehitise kaitsevööndi ulatuse tõttu piiratud. Seetõttu puudub objektiivne vajadus määrata sundvalduse ala laiuseks kokku 2 meetrit, kui see ei ole vajalik maakaabelliini toimimiseks. Kolmas isik ei ole välja toonud, kui lai on tema poolt paigaldatav maakaabli trass, mistõttu ei ole võimalik kontrollida ka seda, kui lai sundvalduse ala seadmine on põhjendatud.
9.Sundvalduse seadmise eelduseks peab olema tegelik vajadus ning kinnisasja põhjendamatu koormamine ei ole lubatav (Riigikohtu 10.01.2023 lahend nr 3-20-1280, p 11.1). Vastustaja ei ole esitanud põhjendusi, miks on vajalik sundvaldusega koormata laiema ala, kui see on vajalik maakaabelliini toimimiseks. Samuti ei ole vastustaja kaalunud maakaabelliini asukoha muutmist nii, et maakaabelliini sundvaldusega hõlmatud ala ei hõlmaks kaebaja kinnistut või hõlmaks kaebaja kinnistut oluliselt väiksemas ulatuses.
10.Maakaabelliini ei ole võimalik rajada ilma projekteerimistingimusteta tulenevalt EhS § 83 lg 1 p-st 2. Rajatakse uus elektripaigaldis, mis läbib mitut kinnisasja. Kinnistuid hõlmav detailplaneering ei käsitle Peterburi tee 38/1 kinnistu elektriga varustamist selliselt, nagu soovitakse kavandada (Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-21-409). Vastustaja ei ole väljastanud kõnealuse elektripaigaldise rajamiseks projekteerimistingimusi, mistõttu ei ole õiguspärane vastustaja käskkiri seada kaebaja kinnistule sundvaldus.
11.Kaebaja ei ole Elektrilevi OÜ-ga saavutanud sundvalduse seadmises kokkulepet. Kuna kaebaja toonane esindaja on rahvuselt rootslane ning tal puuduvad valdkonnapõhised eelteadmised, siis ei saanud kaebaja esindaja aru maakaabelliini lõplikust kavandatud asukohast. Seega ei ole tegemist sundvalduse seadmisega kinnisasja omaniku nõusolekul või kokkuleppel.
12.Kolmanda isiku 13.05.24 menetlusdokumendi lisas nr 3 esitatud joonisel on projekteeritav trass kavandatud Peterburi tee 38/1 kinnistul kulgema vahetult Peterburi tee 38/1 kinnistul asuva hoone äärde. Kaebaja ei mõista, millest lähtuvalt on kolmas isik trassi asukoha selliselt joonisele kandnud, kuna selline trassi asukoht oleks ilmselgelt ebamõistlik. Trass tooks kaasa kunstlikult pikema trassi rajamise vajaduse võrreldes tegeliku vajadusega. Puudub põhjus, miks alternatiivse 3(12)
trassi asukoht ei võiks kattuda täielikult praegusel hetkel projekteeritava trassi asukohaga. Kui ühel sundvalduse järgse lahenduse järgi on projekteeritav trass kavandatud Peterburi tee 38/1 kinnistul alajaama jõudma võimalikult otsemat teed pidi, siis alternatiivi 1 järgi on projekteeritav trassi asukoht pealtnäha pikem. Arvestades kahe lahenduse äärmiselt väikest majanduslikku hinnavahet, ei ole võimalik välistada, et kolmas isik on teadlikult püüdnud luua mulje, et alternatiiv 1 järgne trass oleks majanduslikult kallim kui tegelikkuses.
13.Paepinnasel on kaeviku teostamine varem läbikaevamata pinnasesse ehk uude asukohta oluliselt aja- ja ressursimahukam ning seetõttu kallim. Alternatiivi 2 kohaselt asuks aga kolmanda isiku poolt väidetavast 72,21m pikkusest trassist koguni 56,69 meetrit olemasolevas maakaabli kaevikus, mistõttu ei ole vajalik selles ulatuses sellise ressursikuluga kaevikuid teha. Olemasolevas kaevikus on pinnas juba läbikaevatud ja seetõttu palju kiiremini ligipääsetav. Kolmanda isiku poolt esitatud alternatiivi 2 maksumus ei ole võrreldav sundvalduse aluseks oleva trassi rajamise kuludega ega ka alternatiivi 1 rajamise kuludega, sest kalkulatsioon ei võta arvesse olemasoleva kaeviku kasutusvõimalust. Maakaabli trassi asukoha määramisel tuleb arvestada asjaolu, et trassi asukoht langeks 89% ulatuses kokku juba olemasoleva kaeviku asukohaga. Samas ulatuses langeks uue trassi paigaldamise puhul juba olemasoleva trassiga kokku ka kitsendusi põhjustav kaitsevöönd. Seega oleks ainsaks uueks kitsendusi põhjustavaks osaks alternatiivi 2 puhul 15,52 meetri pikkune maakaabel osas, kus see ei lange kokku olemasoleva kaeviku ja olemasoleva kaitsevööndiga. Seega tuleb alternatiivi 2 kaalumise puhul arvestada mitte üksnes majandusliku mõõtmega, vaid ka isikutele maakaablist ja selle kaitsevööndist tekkivate negatiivsete mõjudega.
14.Alternatiivi 2 korral oleks kaitsevööndi ulatus ja seeläbi uue liituja elektriliitumisega kaasnev negatiivne mõju kõigile kinnistutele ligi neli korda väiksem ning mõju kaebaja kinnistule ja seeläbi kaebaja omandiõigusele puuduks üldse. Alternatiivi 2 kasuks räägib ka asjaolu, et kui projekteeritud trassi ning alternatiivi 1 korral tuleks paigaldamistöid teostada kitsastes tingimustes, siis alternatiivi 2 puhul on tööde teostamiseks vajalik vaba ruum oluliselt laiem ning seeläbi on tööde teostamine ka lihtsam.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud käskkirjaga ei vähendata Peterburi tee 38/13 kinnistu kasutamise võimalusi ning see ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja subjektiivseid õigusi. Sundvalduse ala paikneb kinnistu piiril ning ei häiri kinnistu sihipärast kasutamist. Ei esine ühtegi argumenti, kuidas kaebaja õiguste rikkumine või ohtu sattumine oleks võimalik. Sundvaldus on seatud kõiki isikuid kõige vähem koormavamale lahendusele tuginedes. Sundvalduse seadmise otsusega on seatud kolmandale isikule kohustus taastada tööde lõpetamisel kinnistu endine seisund ning kolmandal isikul on kohustus teavitada kaebajat kümme päeva töödest ette.
16.Sundvalduse seadmise menetlus on teatava piiratusega. Kui hinnata sundvalduse kohast madalpinge kaabli asukohta, on tegu kõige lühema ühendusteega, mis koormab isikuid kõige vähesemal määral. See on tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam lahendus. Peterburi tee 38/1 kinnistu elektriliitumise lähteülesande asendiskeemil kujutatult oleks madalpinge kaabel läbinud Peterburi tee 38/13 kinnistut risti. Selliselt oleks küll lahendatud kaebaja esitatud etteheide, mille kohaselt on planeeritud kaabelliin olemasoleva kanalisatsioonitorustikule lähedale, kuid oleks tähendanud kaebaja kinnistu oluliselt suuremat koormamist.
17.Kaabelliini asukoha valikul on arvestatud olemasolevate tehnovõrkudega ehk kanalisatsioonitorustikuga (EhS § 70 lg 6). Arvestades sundvalduse kohast lahendust, on tegu kõige optimaalsema ja kaebajat vähem koormavama lahendusega. Seejuures ei ole eluliselt usutav ega ka tõendatud, et kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine oleks kaabelliini asukoha tõttu keerulisem. Tegu on otsitud põhjendusega ning hüpoteetilise argumentiga. Sundvalduse ala ega kaabelliin ei mõjuta ühelgi määral kanalisatsioonitorustiku kasutust. 4(12)
18.Võrguettevõtja on elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja kohaselt pädev hindama kaabelliini majandamiseks vajamineva ala suurust. Kaabelliini majandamine, paigaldamine või vajadusel hooldamine, nõuab kaevetöid, mida ei saa tehniliselt teostada hoonele liiga lähedal. Arvestada tuleb Peterburi tee 38/2 hoone endaga. Isegi kui tehniliselt oleks võimalik kaabelliini nihutada rohkem Peterburi tee 38/2 hoone poole, jääb arusaamatuks, millist eesmärki see kaebaja jaoks täidaks, kuivõrd sundvalduse ala vähenemine poleks eluliselt tuntav, vaid raskendaks tööde teostamist.
19.Kaitsevööndi eesmärk on eelkõige kaitsta ehitist ning selle piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks (EhS § 70 lg 1). Sundvalduse alasse on arvestatud kaitsevööndi laius eelkõige, et tagada võimalik ligipääs kaabelliinile. Kaabelliin peab sundvalduse alasse ära mahtuma koos kaitsevööndiga. Kuigi sisuliselt võivad alad kattuda, ei kata kaitsevöönd olemuselt samasuguseid toiminguid, mida katab sundvalduse ala. Selliselt on tegu kõige selgema lahendusega ning välistatakse hilisemad ebaselgused ning õigussuhe on vastavalt reguleeritud. Sundvalduse ala ega kaitsevöönd ei tähenda, et kaebaja ei saa oma kinnistut selles osas kasutada. Kaitsevööndi alaski on isikul võimalik piirangutest kõrvale kalduda ehitise omaniku nõusolekul. Kaitsevööndis tegutsemisel lähtutakse põhimõttest, et ehitise ohutust ei tohi vähendada. Seega ei vähene sundvalduse alal autode parkimise võimalus, mida kehtiv detailplaneering ette näeb.
20.Detailplaneeringutes määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad (PlanS § 126 lg 1 p 4). On tavapärane, et ehitusprojekti koostamisel tehnovõrkude ja –rajatiste täpset asukohta täpsustatakse koostöös osapooltega (tehnovõrgu valdaja, liituja ja maaomanikud) ning seda ei käsitleta EhS § 27 lg 4 p 5 kohaselt, kui ei minda vastuollu detailplaneeringus kavandatud tehnovõrgu lahendamise põhimõtetega. Detailplaneering käsitleb vaid olemasolevaid. Peterburi tee 38/1 liitumine toimub kaabelliini pikendamisega jaotuskilbist JK51957 kuni planeeritud jaotuskilbini JK65427 (skeemil kujutatud sinisena) maakaabelliine. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on Peterburi tee 38/1 ja Peterburi tee 38/2 ühendatud kaabelliiniga läbi Peterburi tee 38/7 ja Peterburi tee 38/13 kinnistu. Nii on Pluvo Eesti OÜ poolt koostatud tööprojekt Peterburi tee 38/1 kinnistu elektriliitumiseks kooskõlas kehtiva detailplaneeringu põhimõttega. Vaidlusalune lahendus koormab vähemal määral kaebaja kinnistut kui detailplaneeringus kajastatud olemasolev lahendus. Detailplaneeringu lahendusega võrreldes on koormatavad alad kaebaja kinnistul vähenenud.
21.EhS § 83 lg 1 sätestab juhud, millal on projekteerimistingimused elektripaigaldiste puhul nõutavad. ELTS § 3 eristab termineid elektripaigaldis ja liin. Samuti eristab kahte terminit EhS § 83 lg 2. EhS lisa 1 käsitleb minimaalselt maakaabelliini alates 35 kV, kuid vaidlusaluse sundvalduse seadmise aluseks on kavandatud 0,4 kV kaabelliin. Lisaks näeb liini põhimõttelise lahenduse ette kehtiv detailplaneering. Puudub vajadus liini kavandamiseks projekteerimistingimuste menetlust läbi viia.
22.Sundvalduse seadmise otsus kui haldusakt on õiguspärane, vastab kõigile HMS-st ja KAHOSst tulenevatele nõuetele nii formaalselt kui ka materiaalõiguselt. Menetlusosalistele on antud võimalus arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, mida isikud on ka teinud. Võimaldatud on leida omavaheline kokkulepe, selleni on materjalidest nähtuvalt ka jõudutud, kuid arusaamatul põhjusel on kaebaja asunud sundvalduse seadmisele hilisemalt vastuväiteid esitama. Asjaolusid hinnates on sundvaldusega koormatud kaebaja kinnistu kõige väiksemal määral kui tehniliselt see võimalik on, et tagada majanduslikult ja tehniliselt kõige optimaalsem lahendus.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
23.AÕS § 1581 eesmärk on sõnaselgelt reguleerida talumiskohustust olukorraks, kus kinnistule rajatakse tehnovõrk või -rajatis, et tagada tarbimiskoha elektrivarustus ning selleks seatakse sundvaldus KAHOS-s sätestatud korras. Seda, et tarbija elektriga varustamine on AÕS § 1581 lg 1 tähenduses avalik teenus, on kinnitanud ka Riigikohus. 5(12)
24.Elektrilevi OÜ osutab võrguteenust 17.06.2004 väljastatud tegevusloa nr 3-3/99 alusel. Seega laienevad Elektrilevi OÜ-le kui jaotusvõrguettevõtjale ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustused, sh kohustus ühendada asjakohase taotluse ausel liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuv nõuetekohane elektripaigaldis. Sundvalduse seadmist taoleti Peterburi tee 38/1 kinnistu liitumise jaoks Elektrilevi OÜ elektrivõrguga ehk tarbija elektriga varustamiseks tulenevalt Elektrilevi OÜ ja liituda sooviva isiku vahel sõlmitud liitumislepingust. Liitumislepingus nimetatud tarbimiskoht asub Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas ning Elektrilevi OÜ täidab oma seadusest ja liitumislepingust tulenevat kohustust.
25.Sundvalduse korralduses toodud sõnastusest: „maakaabelliin on 50 cm kaugusel Peterburi tee 38/13 kinnistu piirist, mis on 1,1 m kaugusel maja seinast“ võis kaebaja järeldada, et maakaabelliin jääb paiknema 1,6 meetri kaugusele Peterburi tee 38/2 hoone seinast. Maakaabel asetseb u 1,13 meetri kaugusel Peterburi tee 38/2 hoonest ning Peterburi tee 38/13 ning Peterburi tee 38/2 vaheline kinnistu piir asetseb ca 0,6 meetri kaugusel Peterburi tee 38/2 hoonest. Maakaabli kaugus kinnistu piirist on ca 0,53 meetrit.
26.Kaebaja ei ole tõendanud, et maakaabli rajamise tagajärjel lakkaks kanalisatsioonitorustik toimimast või saaks mingil viisil kahjustada. Maakaablid projekteeritakse ja paigaldatakse kooskõlas Elektrilevi OÜ võrgustandardiga, mis on olnud pikaaegselt kaablite projekteerimis- ja paigaldustööde aluseks. Võrgustandardi nõuded on end tõestanud pikaajalise praktika näol ja puudub alus arvata, et maakaabli paigaldamise tõttu saaks kanalisatsioonitorustiku kahjustada või lakkaks toimimast.
27.Kaebaja väited majandusliku kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid kanalisatsioonitorustiku seisukorra kohta ning selle kohta, et ta on soovinud oma kinnistul asuvat kanalisatsioonitorustikku AS-le Tallinna Vesi üle anda ning viimane on keeldunud selle vastuvõtmisest.
28.Äriregistri kohaselt on Kaebaja põhitegevusalaks enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja osutab avalikku teenust vee-ettevõtjana.
29.Projekteeritud lahenduse puhul ei ole tehnorajatisest tulenev kitsendus kaebajale oluliselt suurem, kui avalik huvi. Samuti tähendaks maakaabli rajamine piki kinnistu piiri seda, et teise kinnisasja (Peterburi tee 38/2) omanik satub samaväärsesse olukorda ehk ka teist kinnistut tuleks koormata sundvaldusega (või isikliku kasutusõiguse kokkuleppega). Sellise alternatiivi puhul tuleks maakaabli rajamisega koormata seega rohkem kinnistuid, kui projekteeritud lahenduse puhul, mis ei ole aga kooskõlas AÕS § 1581 lg-s 2 sätestatud põhimõttega.
30.Kaebaja pakutud lahendus ei ole kooskõlas AÕS § 1581 lg 1 toodud põhimõttega, mille kohaselt peab tehnovõrk või - rajatis olema majanduslikult ja tehniliselt kõige otstarbekam. Seega on tehnovõrgu rajamisel lähtekohaks eelkõige seadusest tulenev majanduslik ja tehniline otstarbekus ning asjakohasel juhul arvestatakse seejuures ka maaomanike huve. Kui projekteeritud trassi pikkus on antud juhul ca 59 meetrit, siis kaebaja viidatud alternatiivse lahenduse korral kujuneks maakaabli trassi pikkuseks vähemalt 69 meetrit. Seega ei ole pakutud lahendus tehniliselt ega majanduslikult otstarbekam vaid tooks vastupidiselt kaasa projekti kallinemise.
31.Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lg-st 5 tulenevalt määrab uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimisja tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid võrguettevõtja. Seega ei ole kaebaja pädev hindama tehnovõrgu rajamisega seotud tehnilisi tingimusi. Elektrilevi OÜ ei projekteeri ega raja hoonesiseseid kommunikatsioone sellisel viisil.
32.Kaebaja toonud välja vaid ühe alternatiivse lahenduse, milleks on maakaabli paiknemine 1 meetri kaugusel kinnistu piirist. Seega vastustaja ei pidanudki kaaluma alternatiivseid lahendusi, mis on kaebaja poolt välja toodud alles kohtule esitatud kaebuses. 6(12)
33.Sundvalduse alaks ei olegi määratud 2 meetrit, vaid ühelt poolt kaablitelge 1 meeter ning teiselt poolt kaablitelge 0,5 meetrit. Arvestades, et kaablite kogulaius on ca 0,3 meetrit ning kaebaja kinnistu piires asuv trassi lõik on ca 20 meetrit, moodustubki sundvalduse alaks 35 m2. Kaebaja ei ole pädev hindama maakaabli paiknemiseks vajalikku ulatust või seda, kui suurt ala on vaja maakaabli eesmärgipäraseks kasutamiseks. Eesmärgipärase kasutamise tagamine hõlmab endas ka vajalikke remondi- või hooldustöid selliste vajaduste ilmnemisel.
34.Ekslik on kaebaja seisukoht, et maakaabelliini rajamist kaebaja kinnistule on taotlenud Elektrilevi OÜ. Maakaabelliin on kaebaja kinnistule projekteeritud seoses liitumislepingu ning Elektrilevi OÜ seadusest tuleneva kohustuse täitmisega ning selliste kohustuste täitmise eelduseks ei ole alati asjassepuutuvate kinnistute koormamine sundvalduse seadmise teel. Samuti on ekslik kaebaja seisukoht, et maakaabelliini suhtes kohaldub ehitise kaitsevöönd, mistõttu on sundvalduse seadmine põhjendamatu. Ainuüksi asjaolu, et määrus näeb maakaabelliinile ette kaitsevööndi ulatuse, ei anna Elektrilevi OÜ-le alust asuda maakaabelliini ka rajama. Selleks on vajalik asjassepuutuvale kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmine Elektrilevi OÜ kasuks, mida on võimalik sõlmida ka notariaalse isikliku kasutusõiguse kokkuleppe sõlmimise teel.
35.Kuigi Riigikohtu lahendis (3-20-1280 p 11.1) oli vaidluse sisuks sundvalduse seadmine eratee avalikuks kasutamiseks, nõustub kolmas isik viidatud Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt peab sundvalduse seadmise eelduseks olema tegelik vajadus ning kinnisasja põhjendamatu koormamine ei ole lubatav. Käesoleval juhul on sundvalduse seadmise vajadus olemas ning kaebaja kinnisasja ei ole põhjendamatult koormatud. Seejuures ei ole sundvaldusega koormatud ala laiem, kui see on vajalik maakaabelliini toimimiseks. Kaebaja kinnistule projekteeritud maakaabelliini ohutuse ja kaitse (sh ka vajalikke hooldus- ja remontööde teostamine) tagamiseks ettenähtud elektripaigaldise kaitsevöönd ja sundvalduse korraldusega kehtestatud ala ei ületa seda.
36.Kolmas isik on 19.04.2023 esitanud projekteerimistingimuste taotluse nr 2311002/03707. Taotluse osas vastas pädev asutus, et alal kehtib detailplaneering, lahendus vastab detailplaneeringu põhimõtetele ning majandus- ja taritusministri määruse „ Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg-le 3.
37.Kaebaja on eksinud alternatiiv 1 joonise koostamisel, sest maakaablit ei ole võimalik rajada täielikult hoone seina äärde. Peterburi tee 38/1 kinnistul asuva hoone all asub läbikäik. Trassi ülemine horisontaalne osa kattub projekteeritud lahendusega – st antud osa ei kulge mööda Peterburi tee 38/1 kinnistul asuva hoone serva. Tulenevalt korrigeerimisest kujuneks projekti maksumuseks 27 543,40 eurot ning trassi pikkuseks 60,75 meetrit.
38.Trassi on kujutatud selliselt, et ülemine horisontaalne osa kulgeb Peterburi tee 38/13 ja Peterburi tee 38/1 kinnistu vahelisest piirist all pool ning alumine horisontaalne osa läheb diagonaalis hoone nurgani. Eeltoodu ei ole täies osas vastavuses projekteerija poolt projekteeritud trassiga, mistõttu on kolmas isik korrigeeris ka projekteeritud trassi joonist koos kalkulatsiooniga. Selle kohaselt on trassi kogupikkuseks 60,50 meetrit (60,91 meetri asemel) ning maksumuseks 27 486,18 eurot (27 623,12 euro asemel).
39.Maakaablit ei ole võimalik rajada täielikult hoone seina äärde. Tulenevalt asjaolust, et elekter on kõrgendatud ohu allikas, tuleb maakaablit rajada selliselt, et oleks välditav võimaliku kahju tekkimine hoonele ning oleks tagatud vajalike tööde (hooldus ja remont) teostamise võimalikkus. Vastavalt võrgustandardile peab hoone seina ja rajatava maakaabli vahemik olema vähemalt 1 meeter. Seetõttu ei ole alternatiiv 1.1 järgi võimalik maakaablit Peterburi tee 38/1 kinnistu liitumise tarbeks ka rajada. Arvestades eelnevat ei ole võimalik, et kaebaja kinnistule saaks tekkida kitsenduse mõju üksnes kaitsevööndi, mitte maakaabli talumisest.
40.Kaitsevööndite kattuvuse nõue tuleneb EhS § 70 lg-st 5. Elektrilevi OÜ lähtub oma praktikas EhS-s sätestatud nõuetest ning on sellest lähtunud ka alternatiiv 2 puhul. 7(12)
41.Projekti eelarve koostamisel on lähtutud riigihanke tulemusena töövõtjaga sõlmitud töövõtu raamlepingu ühikhindadest. Raamlepingu ühikhind kaeviku rajamisel ei ole sõltuvuses sellest, kas kaeviku rajamise asukohas on juba teine olemasolev maakaabel või mitte, vaid ühikhind hõlmab kaeviku rajamist ning seda sõltuvalt sellest, kas kaevamine toimub haljasalal või tehisalal. Seetõttu ei nõustu kolmas isik kaebaja seisukohtadega seoses sellega, et alternatiiv 2 kohaselt oleks 56,69 meetri ulatuses maakaabel olemasolevas kaevikus ning seetõttu peaks alternatiiv 2 olema oluliselt soodsam.
42.Kaebaja põhitegevusalaks on kinnisvara üürileandmine ja käitus. Seega ei ole kaebaja isik, kes omaks vajalikke tehnilisi ja ehituslikke teadmisi või oskuseid. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lg 5 kohaselt on võrgu konkreetsete lahenduste väljaehitamine üksnes Elektrilevi OÜ pädevuses ning väljaehitatava võrgu konfiguratsiooni ja tehniliste parameetrite valiku üle otsustab samuti Elektrilevi OÜ. See tähendab Elektrilevi OÜ asjakohast kaalutlusõigust.
43.Kaebajale tekkiv riive ei ole suurem kui avalik huvi ehk taristu rajamine. Kaebaja ei ole tõendanud, et sundvalduse seadmine kitsendab oluliselt kaebaja omandiõigust, samuti seda, et maakaabli rajamise tagajärjel lakkaks kanalisatsioonitorustik toimimast või saaks muul viisil kahjustada. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit väidetava majandusliku kahju tekkimise kohta. Maakaabli nihutamine 0,13 meetri ulatuses ei too kaasa olulist muudatus trassi paiknemise osas, mistõttu sisuliselt ühtib projekteeritud lahendus kaebaja soovitud ühe alternatiiviga.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Kaebus tuleb rahuldada, kuna vaidlusaluse maakabelliini ehitamiseks puudusid projekteerimistingimused, mis pidid olema aluseks sundvalduse seadmisele. Peterburi tee 38/1, Peterburi tee 38/2 ja Peterburi tee 38/13 kinnistute osas kehtib Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 otsusega nr 234 kehtestatud Peterburi tee 38 kinnistu detailplaneering. Sundvalduse seadmiseks on vaja teada sundvalduse ala täpset asukohta ja seda kehtiv detailplaneering ei määratle, seetõttu ei piisa vahetult detailplaneeringule tuginemisest.
45.Kaebajale kuuluv Peterburi tee 38/13 kinnistu on transpordimaa sihtotstarbega. Kinnistut läbivad erinevad tehnovõrgud ja kinnistu kaudu toimub juurdepääs teistele kvartalisisestele kinnisutetele.
46.Elektrilevi OÜ osutab elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lõikes 1 nimetatud teenuseid ja tal on sama seaduse § 66 lõikes 1 nimetatud võrgu arendmiskohustus. Tehnorajatis (maakaabelliin) on seega vajalik avaliku teenuse osutamiseks ja ELTS-s sätestatud kohustuse täitmiseks.1
47.Vastavat AÕS § 1581 lõikele 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. /.../. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
48.Elektrilevi OÜ taotles tehnorajatise talumiseks (elektrikaabli maapõue paigutamiseks) kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 5 lg 2, § 39 ja § 40 alusel sundvalduse seadmist kaebaja omandis olevale Peterburi tee 38/13 kinnistule selleks, et tagada elektriga liitumiseks Peterburi tee 38/1-1 ja 38/1-2 kinnistutele maakaabelliini rajamine. Taotluses on märgitud, et kinnistu omanik Viimsi Properties OÜ on sundvalduse seadmisega nõus, ent Rootsi kodanikust juhatuse liikme sellekohane nõusolek jäi tehnilistel põhjustel lisamata. Sundvalduse seadmise menetluses selgus siiski, et Viimsi Properties OÜ sundvalduse seadmisega nõus ei olnud
Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52398 ja 03.06.2015 otsus nr 3-14-51574; Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2018 otsus nr 3-17-460, p 15
8(12)
ja ta esitas oma vastuväited. Õigusaktidest tulenevalt selline nõusolek iseenesest sundvalduse seadmise eelduseks ei ole, juhul kui muud sundvalduse seadmise eeldused on täidetud ja vastuväited kaalutud.
49.Kaebaja on toonud subjektiivsete õiguste rikkumisena esile selle, et maakaabli olemasolu teeks tulevikus kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise keerulisemaks ja kallimaks. Sundvalduse ala paikneb kaebaja kinnistu piiril ning ei ole põhjust eeldada, et see häirib kinnistu sihipärast kasutamist. Tehnorajatiste kaitsevöönd kaebaja kinnistul sisuliselt ei suurene ja kinnistu kasutamise võimalused (sh parkimine) sellest ei muutu. Kaebajal on küll kaebeõigus, kuid kohtu hinnangul on tema õiguste riive vähene. See omab tähtsust õiguste kaalumisel ja alternatiivide valikul.
50.Kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav teise isiku omandis oleva kinnistu omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus (KAHOS § 4 lg 2). Seega on sundvaldus kohane ja vähem koormav meede. KAHOS § 40 lg 1 järgi seatakse AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse kehtestamiseks KAHOS-s sätestatud eeldustel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 11 nimetatud isiku kasuks.
51.Kaebaja on leidnud, et kolmandal isikul ei ole trassiehtiuseks nõutavaid projekteerimistingimusi ning trassi asukoht ei ole kaebaja jaoks soodne ning ei ole parim võimalikest alternatiividest, samuti, et sundvalduse ala (35 m2) on määratud põhjendamatult suur.
52.Kui taotlus on esitatud avalikes huvides ja nii majanduslikult kui tehniliselt paremat alternatiivi ei ole, on kaebajal tekkinud AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustus. Elektrilevi OÜ-l on õigus selles, et neil on ELTS § 65 lg 1 ja 66 lgst 1 tulenev kohustus elektriga liitumise tagamiseks. KAHOS § 40 lg-test 2–5 saab järeldada, et kui sundvalduse seadmist taotletakse tehnovõrgu või rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks, on puudutatud kinnisasjade omanikega läbirääkimine ja neile projekti tutvustamine eeskätt võrguettevõtja ülesanne. Elektrilevi OÜ põhjendas sundvalduse seadmise taotluses ja selle lisades, et elektriga varustamiseks valitud trass on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaim. Kuna aga sundvaldus seatakse kohaliku omavalitsuse haldsaktiga, peab Elektrilevi OÜ põhjendama taotluses, et paremat alternatiivi trassi asukohale ei ole ning kohalik omavalitsus peab sellega nõustuma. Kohalik omavalitsus peab suutma seda vaidluse tekkides ka omapoolselt põhjendama ja tõendama.
53.ELTS § 3 p 9 kohaselt on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum, ELTS § 3 p 14 kohaselt on liin aga võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa. Seega on mõiste „elektripaigaldis“ mahult lai, hõlmates enda alla ka „liini“. EhS § 83 lg 1 p 2 kohaselt on mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks vajalikud projekteerimistingimused. Kuna siin kasutab seadus mõistet „elektripaigaldis“, tähendab see, et igasuguse elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogumi, sh liini, rajamiseks on vaja projekteerimistingimusi, juhul kui need läbivad mitut kinnistut. Projekteerimistingimusi aga siin välja antud ei ole. Sel põhjusel tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada. Kolmas isik osundas, et EhS lisa 12 käsitleb minimaalselt maakaabelliini alates 35 kV, kuid vaidlusaluse sundvalduse seadmise aluseks on kavandatud 0,4 kV kaabelliin. Samas läbib kavandatav maakaabelliin igal juhul mitut kinnistut ja see tekitabki antud juhul vajaduse projekteerimistingimuste järele (EhS § 83 lg 1 p 2).
54.Kinnistuid hõlmav detailplaneering ei käsitle Peterburi tee 38/1 kinnistu elektriga varustamist sellise täpsusega, nagu see on määratletud sundvalduse seadmise käskkirjas, vaid seal on määratletud Peterburi tee 38/1 kinnistu elektriga varustamise põhimõtteline lahendus. 3 Vastustaja on selgitanud, et Peterburi tee 38/1 liitumine toimub kaabelliini pikendamisega jaotuskilbist
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/3201/5001/Lisa_1.pdf Vastustaja vastluse lisa 3 Peterburi tee 38 tehnovõrkude koondplaan.
9(12)
JK51957 kuni planeeritud jaotuskilbini JK65427 (DP tehnovõrkude joonisel (joonis vastustaja lisa 3). Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on Peterburi tee 38/1 ja Peterburi tee 38/2 ühendatud kaabelliiniga läbi Peterburi tee 38/7 ja Peterburi tee 38/13 kinnistu, kuid vaidlusalust trassi sinna samasse asukohta antud ei ole. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks detailplaneeringus määratud tehnovõrkude asukoha täpsustamist rajatise projekteerimise või ehitamise staadiumis (PlanS v.r § 9 lg 2 p 7 kohta vt Riigikohtu 02.12.2009 otsus nr 3-17-1909, p 19; PlanS ja KAHOS seoste kohta vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2019 otsus nr 3-19- 63, p-d 19–20), seega uue detailplaneeringu kehtestamine ei olnud vajalik.
55.Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsuses haldusasjas nr 3-21-409, p-s 18, on leitud, et kui detailplaneering ei määratle kinnistute elektrivarustuse tagamiseks vajaliku maakaabli täpset asukohta, vaid selle põhimõttelise lahenduse ning kavandatav elektripaigaldis läbib mitut kinnisasja, tuleb EhS § 83 lg 1 p-st 2 tulenevalt anda elektripaigaldise rajamiseks projekteerimistingimused. Seega ei saa kolmas isik asuda vaidlusalust maakaabelliini rajama ilma vastavate projekteerimistingimusteta.
56.Sundvalduse andmise käskkiri loob küll eeldused kolmandale isikul maakasutuseks, kuid ei asenda projekteerimistingimusi, mis tuleb täiendavalt taotleda. KAHOS § 5 lg 1 kohaselt on kinnisasja sundvõõrandamise või kinnisasjale sundvalduse seadmise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering (p 1); detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused (p 2) ja kehtestatud riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu korral vastav eriplaneering (p 3). Sellest järeldab kohus, et projekteerimistingimused tuli antud juhul taotleda enne sundvalduse seadmist ja sama järelduse saab teha tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2024 otsusele haldusasjas nr 3-22-1878, p-le 12, kus kohus viitab, et sundvõõrandamise eesmärk oli projekteerimistingimuste alusel koostatud ehitusprojekti elluviimine. Sundvalduse seadmise ja projekteerimistingimuste menetlus saaksid toimuda ka paralleelselt, ent enne sundvalduse haldusaktiga seadmist peaksid projekteerimsitungimused olema juba kehtestatud.4
57.Seega tuleb käskkiri eeltoodud põhjustel tühistada. Kohus märgib siiski lühidalt ka kaebuse muude argumentide kohta.
58.Vastustaja ja kolmas isik on kohtule põhjendanud, et vaidlusalune lahendus on parem kui kaebaja pakutud alternatiiv 1 (rajatav maakaabel täielikult Peterburi tee 38/2 kinnistul) ja alternatiiv 2 (rajatav maakaabel mööda Peterburi 38/2 hoone ida- ja põhjakülge (idaservas paikneks maakaabel olemasoleva keskpinge maakaabli kaevikus). Kohus iseenesest nõustub sellega.
59.Elektrilevi OÜ põhjendas sundvalduse seadmise taotluses ja selle lisades, et elektriga varustamiseks valitud trass on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaim. Samas on nii taotluses kui sundvalduse käskkirjas selle kohta antud väga napid põhjendused ja peamised argumendid alternatiivsete trasside sobimatuse kohta toodi välja alles kohtumenetluses. Asjaolu, et Elektrilevi OÜ-l on kohustus trassid välja ehitada ja elektriga varustamise avalikku teenust osutada, ei võta kohalikult omavalitsuselt vastutust selle eest, et sundvalduse ala valitakse parim ja vähem koormavaim võimalikest. Sundvalduse seadmise haldusakt on tavapärane kaalutlusotsus koos selle üle toimuva tavapärase kohtuliku kontrolliga.
60.Kolmanda isiku 13.05.2024 esitatud kalkulatsioonid sisaldavad kolmanda isiku kinnitusel ärisaladusena kolmanda isiku töövõtja ühikhindu (ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2) ning sellise info avalikuks tulek võib tekitada kolmandale isikule ja tema koostööpartneritele tegelikku ja olulist kahju. Kolmas isik peab põhjendatuks kaitsta oma koostööpartneriga sõlmitud kokkulepete tingimusi ühikhindade konfidentsiaalsuse osas ning peab võimalikuks jagada nende sisu üksnes põhjendatud juhtudel ja ulatuses. Kolmas isik märkis, et on
Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-22-1878, p 9.
10(12)
valmis vajadusel esitama vaid kohtule näitamiseks kalkulatsioonid detailsemate andmetega, paludes jätta need tõendeid teistele menetlusosalistele avalikustamata. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei pidanud kohus alusandmete avaldamist antud juhul aga vajalikuks: alternatiiv 2 oli rahaliselt selgelt kallim ja ka tehniliselt keerukam, rahalises mõttes oli aga vaidlusaluse lahenduse ja alternatiivi 1 vahe sedavõrd väike, et neid tuleb rahalise kulu mõttes käsitleda võrdsetena ning küsimus taandub tehniliselt optimaalsemale lahendusele. Seejuures tasub siiski märkida, et rahaliselt oli vaidlusalune lahendus odavaim.
61.Alternatiivi 2 lahenduse maksumus oleks kolmanda isiku kalkulatsiooni järgi hinnanguliselt 31 093,39 eurot ning trassi kogupikkus oleks minimaalselt 72,21 meetrit. Kuigi alternatiivi 2 puhul oleks koormatuid kinnistuid kaks – Peterburi tee 38/2 ja Peterburi tee 38/1 – on tulenevalt lahenduse maksumusest tegemist majanduslikult selgelt ebaotstarbekama lahendusega. Kolmas isik osundas ka, et kalkulatsioonides on asfaltkatte taastamist arvestatud üksnes trassi meetrite ulatuses ja maakaablite paiknemise laiuses (tegemist on ringtoitega ja kaablid paigaldatakse paralleelselt), samas kui tegelik asfaltkatte taastamise maht kujuneb välja ehitustööde teostamise käigus, kuid alternatiivi 2 puhul on taastamise tööd oluliselt kallimad (arvestades, et tegemist on pikema trassiga). Kuivõrd rajatav maakaabel hakkab kulgema igal juhul üle eraomandis olevate kinnistute, sõltub kulukatte taastamiseks muuhulgas ka kinnistu omanike nõuetest.
62.EhS § 70 lg 1 kohaselt on ehitise kaitsevöönd ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 10 lõike 3 kohaselt on maakaabelliini kaitsevöönd piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Seoses kaeviku rajamisega on kolmas isik selgitanud, et kaevise laius peab olema ulatuses, mis võimaldab kaabli(te) ja kaablikaitsetoru(de) takistuseta paigaldust, täitepinnasega täitmist, pinnase tihendamist, kaitse- ja hoiatuslindi paigaldamist ning käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutut liikumist kaevise põhjal. Seega võib kaeviku laius kogu trassi ulatuses varieeruda. Maakaabli paigaldussügavus (kaugus täidetud ja tasandatud kaevise ülapinnast kuni maakaabli ülapinnani) on üldjuhul 0,7 meetrit ning paigaldussügavus raudtee ja sõidutee all, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all ning künnimaal on 1 meeter. Kohtu jaoks on need selgitused loogilised ja seetõttu veenvad. Loogilised on kolmanda isiku selgitused, miks ei saa elektrikaablit kavandada ei vahetult hoone kõrvale ega ka hoonete siseselt. Kolmandat isikut ei saa sundida teostam tehniliselt võimatut või ohtlikku maakaabelliini paigaldust. EhS § 70 lg 6 kohaselt eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
63.Seoses alternatiiviga, mille puhul algaks tehniline lahendus Peterburi tee 38/1 kinnistul asuvast alajaamast (nimetusega 103:(Lasnamäe)), selgitas kolmas isik, et kuna alajaamas asuvad trafod ja jaotusseadmed ei kuulu mitte Elektrilevile, vaid teisele kliendile, ei ole võimalik kolmandal isikul nimetatud alajaamast Peterburi tee 38/1 hoone liitumise tarbeks toidet võtta. Seega see alternatiiv langeb ära või on seotud lisakuludega.
64.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kasuks. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel.
65.Kaebaja esitas taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 2 451,20 (1488,70 ja 1174,25) eurot ilma käibemaksuta. Asja juurde on esitatud ka 31.12.2023 arve nr 2312339 ning 27.05.2024 arve nr 241-2414, arvetele on lisatud kulude spetsifikatsioon. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg-st 6 11(12)
tulenevalt ei ole kohtul väljamõistetavate esindajakulude suuruse määratlemisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel võtta eelkõige arvesse hoopis läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32). Arvestades kohtuvaidluse mahtu, peab kohus kaebaja menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 2 451,20 eurot (ilma käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.