Meie Nursipalu MTÜ kaebus väljastatud raielubade tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.03.2026 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Meie Nursipalu MTÜ, seaduslik esindaja MN ja volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kaasatud haldusorgan Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Merle Vilu
Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus Kirjalik menetlus
Keskkonnaameti
RESOLUTSIOON
Võtta Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.03.2026 määruse resolutsiooni punkti 4 peale menetlusse. Jätta Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.03.2026 määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata. Tagastada 20.03.2026 määruskaebuselt enammakstud riigilõiv 20 eurot Meie Nursipalu MTÜ pangakontole nr EE231010220296942221, märkides selgitusse: „Riigilõiv 20.03.2026 määruskaebuselt haldusasjas nr 3-26-478.“ Avaldada lahend tervikuna
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) esitas 20.01.2026 Keskkonnaametile (KeA) metsateatised raadamistööde tegemiseks Nursipalu harjutusvälja laiendataval alal.
2.KeA registreeris 11.02.2026 metsaregistris metsateatised nr 50001194940, 50001194941, 50001194942, 50001194943, 50001194944, 50001194945, millega kiitis metsaseaduse (MS) § 32 lg 2 p 4 ja § 41 lg 81 alusel heaks Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata,
3-26-478 keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ ja kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm“ (koos Nursipalu laienduse keskkonnaülevaatega) alusel ette nähtud raadamistööd. Metsateatistes nähti ette ka tingimused raadamisele.
3.Meie Nursipalu MTÜ esitas 19.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse KeA 11.02.2026 raielubade nr 50001194940, 50001194941, 50001194942, 50001194943, 50001194944, 50001194945 tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) korras metsateatiste kehtivuse peatamist. Vaidlustatud metsateatised asuvad Nursipalu harjutusvälja laiendamise dokumentides planeeritaval nn Ida laskeväljal. Kavandatav raadamine on vastuolus Nursipalu harjutusvälja laiendamise korraldustega, sh selle alusdokumentidega, samuti looduskaitseseadusest tulenevate liigikaitsenõuetega, sh riiklikult tähtsate rohevõrgustiku säilitamise tingimuste ja Natura alade kaitseks kehtestatud nõuetega. Arvestades raadamisest tuleneva pöördumatu keskkonnamõjuga, esineb kaebajal EÕK vajadus, kuna selle kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliseks raskemaks või võimatuks.
4.Kohus rahuldas 19.02.2026 määrusega kaebaja EÕK taotluse ajutiselt ning peatas KeA 11.02.2026 raielubade kehtivuse 30 päevaks alates määruse tegemisest.
5.KeA palus 06.03.2026 vastuväites tühistada 19.02.2026 määruse resolutsiooni p-s 1 kohaldatud ajutine EÕK ja teha uus määrus, millega jäetakse kaebaja EÕK taotlus rahuldamata või alternatiivselt mitte jätkata EÕK kohaldamist pärast 19.02.2026 määrusega määratud tähtaja saabumist. KeA hinnangul puudub EÕK kohaldamiseks alus, kuna kaebaja ei tõendanud vältimatut kahjuohtu. Isegi juhul, kui teatud kahjuoht eksisteeriks, kaalub selle üles ülekaalukas avalik huvi, eeskätt riigikaitseline eesmärk. Küsimus, kas raadamine on kooskõlas alusdokumentidega, kuulub põhivaidluse sisulisse lahendamisse ega saa õigustada ajutiste meetmete kohaldamist. Looduskaitseline kahju on välditud või leevendatud, kaitsealused liigid on ümberistutatud ning nende seisundit on hinnatud. III kaitsekategooria liikide puhul ei kaasne raadamisega populatsiooni kahjustamist, kuna kasvukohad säilivad või on asendatud. Lisaks on kehtestatud kõrvaltingimused, mis kohustavad tegevuse käigus avastatud isendid ümber asustama. Seega ei ole tegemist pöördumatu keskkonnakahjuga. Raadamist käsitatakse ajutise häiringuna, mitte koosluse pöördumatu muutusena.
6.RKIK palus 06.03.2026 vastuväites tühistada Tallinna Halduskohtu 19.02.2026 määruse punkt 1 ning jätta EÕK taotlus rahuldamata. RKIK taotles EÕK tühistamist, rõhutades ülekaalukat avalikku huvi ja keskkonnamõjude kontrollitust. Nursipalu arendamine on riigikaitseliselt vältimatu. Raadamise peatamine lükkaks harjutusvälja kasutuselevõttu vähemalt aasta võrra edasi, vähendades Eesti kaitsevõimet ja heidutust. Kohtupraktika tunnustab seda kui ülekaalukat avalikku huvi. Kaeba väited on eksitavad. Liikide kaitse on tagatud (ümberasustamine, kõrvaltingimused). Metsateatiste esitamisel on arvestatud kõikide alusdokumentidest tulenevate tingimustega. Nursipalu harjutusvälja laienduse mõju rohevõrgustikule on hinnatud Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaate aruandes. 57 ha raadamist jääb Rõuge jõe valgalale, mis on väike 2(5)
3-26-478 osa kogu jõe valgalast (1380 ha), sh tegemist ei ole Timmase loodusalaga. Natura eelhindamises on järeldatud, et relvade lasketegevusega kaasnevast mürast tingitud negatiivsed mõjud Timmase loodusalale saab välistada, kuna see ei põhjusta negatiivset mõju vee-elustikule. Eelhindamises leiti, et välistada ei saa ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala kaitse eesmärkidele ainult juhul, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Mõjude välistamiseks loobus RKIK truupsilla lahendusest ning selle asemel plaanib kasutada lahendust, mis ei mõjuta jõe veekeskkonda ega Timmase loodusala kaitse eesmärke. Mõju linnustikule on hinnatud „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ aruandes. Tegelikkuses mõõdetud müratasemed olid mõjude hindamisel eeldatutele isegi madalamad ning kaebaja vastupidised väited on eksitavad. Ida laskevälja raadamine ei mõjuta varasemaid mürataseme hinnanguid.
7.Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2026 määruse resolutsiooni punktiga 4 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata alates 22.03.2026. Kohus märkis, et raadamistööde alustamise korral ei ole võimalik taastada raiumiseelset olukorda, mistõttu ei saa EÕK vajadust ainuüksi sellel alusel välistada. Samas pöördumatu tagajärje võimalikkus ei ole iseenesest piisav EÕK kohaldamiseks, vaid see on üks kaalutlus kogumis. Kaebaja tugines eeskätt keskkonnakaitselistele argumentidele, viidates võimaliku pöördumatu kahju tekkimisele. Samas nähtus vastustaja esitatud andmetest, et kaitsealuste liikide kasvukohad olid ümber asustatud või nende kaitse oli tagatud ning vajadusel olid ette nähtud leevendusmeetmed. Samuti ei olnud veenvalt tõendatud, et raadamine oleks kahjustanud rohevõrgustiku toimimist sellisel määral, mis õigustaks tööde peatamist. Metsateatised andsid loa üksnes metsa raiumiseks ega otsustanud maa edasist kasutusotstarvet, mistõttu ei olnud määrava tähendusega väited hilisemate mõjude kohta. Huvide kaalumisel on määravaks riigikaitselased avalikud huvid. Harjutusvälja arendamise edasilükkamine takistaks oluliselt riigi kaitsevõime tagamist, arvestades muu hulgas tööde ajalisest piirangutest tulenevaid asjaolusid. Pöördumatuse risk ei tinginud EÕK kohaldamist ning kaebaja huvid ei kaalu üles riigikaitselist avalikku huvi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 ning kohaldada EÕK-d. Nursipalu harjutusvälja arenguprogrammi kohaselt tuli alade täpne paiknemine määrata projekterimise käigus, kuid selline projekteerimine jäi teostamata. Sellest hoolimata on metsateatised väljastatud KeA dokumentides esitatud indikatiivsete lahenduste alusel, mida ei saa käsitada siduvate ega lõplike planeerimisotsustena. Vaidlustatud haldusaktid ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 nõuetele. Keskkonnamõju ja Natura asjakohane hindamine on sisemiselt vastuolulised ega tugine ühtsele faktilisele alusele. Eelkõige ei ole nõuetekohaselt hinnatud kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele ega välistatud olulise negatiivse mõju esinemist, mistõttu on rikutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 3 ja § 22 ning loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 nõuded. Olukorras, kus mõju puudumine ei ole teaduslikult kindlalt välistatud, tulnuks lähtuda ettevaatuspõhimõttest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 10 tähenduses. 3(5)
3-26-478 KeA ei ole piisavalt selgitanud kavandatava raadamise ulatust ega vajadust ning esitatud andmed on vastuolulised. Seetõttu ei ole tõendatud, et kavandatav tegevus on vältimatult vajalik ning puuduvad vähem keskkonda kahjustavad alternatiivid, mis on vastuolus KeÜS §st 11 tuleneva vältimispõhimõttega. Kavandatav raadamine toob kaasa rohevõrgustiku tuumala killustumise ning ökosüsteemi toimimise kahjustamise, oles vastuolus planeeringutes ja keskkonnaõiguses saetud eesmärkidega. Samuti ei ole piisavalt tagatud kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, mistõttu on rikutud looduskaitseseaduse liigikaitset reguleerivaid sätteid. Metsateatistega hõlmatud aladel ei ole tegelikult teostatud kaitsealuste taimede ümberistutamist (metsateatised nr 50001194944 ja 50001194945) ning puudub selgus sipelgapesade ümberasustamise kohta (metsateatised nr 50001194945 ja 50001194943). 21.03.2026 teostatud kontrolli põhjal puudusid ümberistutamise ja ümberasustamise jäljed, mille koordinaadid esitati. Seega esinevad vastuolud KeA esitatud andmete ja tegeliku olukorra vahel. Lisaks tõi kaebaja esile, et raadamistöödega plaaniti alustada 23.03.2026, mistõttu esineb reaalne oht pöördumatute tagajärgede saabumiseks.
9.KeA palus jätta kaebaja määruskaebuse rahuldamata. 23.03.2026 toimus kohapealne kontroll koos Meie Nursipalu MTÜ esindajate, KeA ametnike ja RMK esindajatega, mille kohta koostati kontrollimise protokoll. Kontrolli tulemusel leiti, et: 1) punktis 57.804641,26.913210 on palu-karukell ümber asustatud 10.09.2025; 2) punktis 57.804549,26.911771 ei olnud taim looduses tuvastatav (võimalik vegetatiivne puhkeseisund); 3) punktis 57.804097,26.912002 ei ole liiki leitud varasematel vaatlustel (03.07.2025 ja 10.09.2025); 4) mets-vareskolla leiukohad ei ole olnud ametile teada, kuid liigi arvukust arvestades ei ohusta üksikute kasvukohtade hävimine liigi säilimist (looduskaitseseadus (LKS) § 55 lg 8). Sipelgapesade osas tuvastati ühes punktis (57.804213,26.913657) sipelgate liikumine, ümberasustamise vajadus on selgitamisel ning RMK on jätnud alale ca 30 m puhvriala. III kaitsekategooria liigi roomava öövilge (Goodyera repens) osas ei ohusta raadamine liigi säilimist, arvestades arvukaid leiukohti piirkonnas. Lisaks on metsateatistele seatud kõrvaltingimus avastatud kaitsealuste taimede ümberasustamiseks.
10.RKIK rõhutas, et riigikaitseline avalik huvi kaalub üles kaebaja keskkonnakaitselised huvid. Julgeolekuolukord ei ole muutnud. Määruskaebuses ei ole toodud võrreldes esialgse õiguskaitse taotlusega uusi asjaolusid, mis annaks alust pidada metsateatisi õigusvastaseks. Raadamistööde peatamine takistaks Nurispalu harjutusvälja, sh Ida laskevälja kasutuselevõttu ning riigi kaitsevõime tagamist. Harjutusvälja arendamine toimub koostöös Kaitseväega ning vastavalt arengudokumentidele. Vaidlusalune raadamine on osa laskeväljade rajamisest, mis eeldab alade lagedaks tegemist ohutuse tagamiseks. Metsateatised on antud kehtiva õiguse ja keskkonnamõjude hindamise alusel ning sisaldavad piiranguid, nt pesitsusrahu 15. aprill – 15. juuli ja kohustust vajadusel kaitsealused liigid ümber asustada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. 4(5)
3-26-478
12.Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
14.EÕK vajadust ei saa välistada. Raietöödega sekkutakse intensiivselt olemasolevasse keskkonda ja põhjustatakse häiringuid.
15.Pöördumatu või raskesti kõrvaldatava tagajärjena ei saa siinses asjas käsitada üksnes olemasolevate puude raiumist. Tegemist on valdavalt majandusmetsaga, millel ei ole tuvastatud iseseisvat märkimisväärset looduskaitselist väärtust. Vaidlusaluses asukohas asuvate kaitsealuste liikide osas on Keskkonnaamet hinnanud mõju kaitsealustele liikidele, sh võtnud tarvitusele vajalikud meetmed (nt viinud 23.03.2026 läbi kohapealse paikvaatluse (vt käesolev määrus, p 9)). Metsateatistele on seatud leevendusmeetmed ja kõrvaltingimused (nt avastatud kaitsealuste taimede ümberasustamine, pesitsusrahu ajavahemikus 15. aprill – 15. juuli). Leevendus- ja kompensatsioonimeetmete eesmärgiks on tagada, et liikide elupaiku ei kahjustataks olulisel määral. Praegusel juhul puudub alus eeldada, et mõne kaitsealuse liigi isendite kogum, kes elab vaidlusalusel territooriumil, hävineks jäädavalt. Seetõttu ei ole praeguses menetlusetapis alust jaatada, et EÕK kohaldamata jätmine ja raielubade realiseerimine tooks kaasa pöördumatu või raskesti kõrvaldatava kahju.
16.Ka riigi julgeolek kui avalik huvi räägib EÕK kohaldamise vastu. Kavandatav raadamine on otseselt seotud riigi kaitsevõime tagamisega. Mida kauem tuleb oodata raietööde teostamisega, siis seda hiljem saab vaidlusalust ala asuda riigi kaitsevõime tõstmiseks kasutama. Raadamistööde peatamisel jääksid eelduslikult kauemaks kui aastaks seisma ka muud harjutusvälja rajamiseks vajalikud tegevused ning harjutusvälja kasutuselevõtt. Tulenevalt lähtuvast julgeolekuohust, on riigi kaitsevõime tugevdamiseks ja heidutuse tagamiseks vajalike tegevuste ja projektide elluviimine ajakriitiline ning igasugune viivitus kahjustab kaitsevõimet.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 11.03.2026 määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata.
18.HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. MTÜ Meie Nursipalu taotlus riigilõivu tagastamiseks on esitatud HKMS § 104 lg-s 81 toodud tähtaega järgides. Meie Nursipalu MTÜ on 20.03.2026 tasunud määruskaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kuna määruskaebus on HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivuvaba, siis tuleb tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.
19.Kuna määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb määrus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 4 alusel avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.