lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-1038/2

Teenistussuhted › Muud teenistussuhted

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1038/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Muud teenistussuhted
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
761
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1038

Haldusasi

X.H kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 04.03.2026 otsuse tühistamiseks lähetuse ja lähetuskulude osas

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
4.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

nimi

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X.H esitas 06.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) 04.03.2026 ja/või 20.03.2026 otsuse tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega lähetati Ingrid Kullerkann ja Teet Raidma India Vabariiki ning otsustati hüvitada nende lähetuskulud. Otsusega rikutakse toimingupiirangut (KVS § 11 lg 1). Otsus võeti vastu teabevahetuse teel, mis on vastuolus Riigikohtu 11.09.2025 otsusega nr 5-25-27. Salajased või ette teatamata istungid takistavad vaatlejate seaduslikku õigust protsessi jälgida. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õigusvastane, kui see on vastuolus põhiseaduse või seadusega. Tuleb küsida, miks valiti just need isikud (huvide konflikt) ja kuidas teenib see visiit valimiste aususe tagamise eesmärki, kui osalejad ei ole vaatlusspetsialistid. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse abinõuna lähetuskulude väljamaksmise peatamist, kuna ilma kohtu sekkumiseta kasutatakse riigi vahendeid ebaseadusliku otsuse alusel.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kaebeõiguse puudumine on kaebuse põhjendusi arvestades ilmselge, ei pea kohus põhjendatuks jätta kaebust muude menetluslike küsimuste lahendamiseks käiguta. Riigikohus on kaebajale korduvalt selgitanud, et valimiskaebusega ei saa kohtusse pöörduda üldistes huvides ning ära peab olema näidatud, kuidas on rikutud kaebaja subjektiivseid õiguseid (08.01.2026 otsus nr 5-25-81, 22.12.2025 määrus nr 5-25-78, 18.12.2025 otsus nr 5-25-77, 19.04.2023 otsus nr 5-23-27, 30.03.2023 otsus nr 5-23-24 ja 29.03.2023 otsus nr 5-23-17). Sama põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluses. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). VVK tegevuse seaduslikkuse 1(2)

kontrollimiseks ei ole seadusega antud igaühele õigust pöörduda avalike huvide kaitseks kohtusse (s.o õigust esitada populaarkaebust). Ka PS § 15 lg 1 annab igaühele õiguse pöörduda kohtusse üksnes oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral, mitte avalikes huvides.

3.Kaebaja väidete tuumaks on, et VVK on otsuste tegemisel rikkunud menetluskorda. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei saa kohtusse pöörduda ainuüksi eesmärgil, kui kaebaja soovib veenduda vastustaja tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu määruse nr 3-3-1-100-08 p 36 ja otsuse nr 3-3-1101-08 p 28). VVK liikmete välisriiki lähetamise ja lähetuskulude hüvitamise otsusel puudub mistahes puutumus kaebaja subjektiivsete õigustega, sh tema vabaduste või kohustustega. Halduskohtusse ei saa pöörduda haldusakti vaidlustamiseks, mis mõjutab teiste isikute õiguseid, vabadusi või kohustusi, kui sama otsusega ei kaasne vahetut mõju kaebaja õigustele ning kaebuse rahuldamine ei anna kaebajale selget eelist ehk õiguslikku kasu. Kohtu põhjendus kaebeõiguse puudumise kohta puudutab nii tühistamis- kui ka tuvastusnõuet. Õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub juba tühistamisnõudes, kuivõrd haldusakti õigusvastasus on tühistamise eelduseks. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kuna kohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus tühistamisnõude esitamisel, puudub tal kaebeõigus ka tuvastusnõude esitamisel.
4.Kaebaja väidab KVS nõuete rikkumist. Halduskohtusse ei saa pöörduda teise isiku sanktsioneerimiseks või karistamiseks, kui selline tagajärg ei kaitse kaebaja õiguseid. Ainuüksi kaebaja soov tagada VVK tegevuse seaduslikkus ei ole kaebajale kuuluv avalik-õiguslik subjektiivne õigus, vaid üldine avalik huvi. Avaliku huvi kaitseks puudub kaebajal halduskohtusse pöördumiseks kaebeõigus (HKMS § 44 lg 2). KVS §-d 17-21 näevad sama seaduse sätete rikkumise korral ette HKMS § 4 lg 1 mõttes teistsuguse menetluskorra.
5.Halduskohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 teine lause). Seega ei asu kohus ka kaebeõiguse möönmisel kontrollima kaebaja väidet, mille kohaselt on otsustus põhjendamatu. Juhul, kui kaebaja on soovinud kohtusse pöörduda kaebuse päises viidatud kolmanda isiku kaitseks (vt dtl 16), siis puudub kaebajal ka selles osas kaebeõigus (HKMS § 44 lg 2).
6.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses on toodud ka soov kaitsta riigi rahalisi vahendeid. Ka selles osas ei ole puutumust kaebaja avalik-õiguslike subjektiivsete õigustega, vaid tegemist on avaliku huvi kaitseks esitatud väitega, mille osas puudub kaebajal kaebeõigus.
7.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuses ei ole toodud ning sellest ei järeldu ka loogiliselt, kuidas võiks ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata osutuda kaebaja õiguste kaitse hiljem oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Seadus ei anna käesoleval juhul kaebajale õigust esitada halduskohtule kaebust muul alusel kui enda õiguste kaitseks, mistõttu ei saa ka sellisel muul eesmärgil esialgset õiguskaitset kohaldada (samas, teine lause).
8.Kaebuse tagastamise tõttu ei lahenda kohus menetlusabi taotlust sisuliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja