OÜ Karpo kaebus Keskkonnaameti tegevuse peale sunniraha rakendamisel
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2024. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja OÜ Karpo, esindaja Ingrid Vinnal Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Kristel Saik
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Karpo apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja materjalide juurde käesoleva otsuse punktis 11 nimetatud dokumendid. Jätta OÜ Karpo apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2024. a otsus muutmata. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Avaldada lahend tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. aprillil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Keskkonnaamet kohustas 30. mai 2023. a ettekirjutusega nr 2991 OÜ-d Karpo: 1) lõpetama koheselt Vardja farmi biotiikidest nõuetele mittevastava heitvee (reovee) juhtimise suublasse (Partsi kraavi), sulgedes täielikult ja lekkekindlalt biotiigi väljavoolu suublasse; 2) peatama koheselt kaebaja tegevuse käigus tekkiva reovee juhtimise biotiikidesse senikauaks, kuni ettevõte on tõendanud analüüsitulemustega, et biotiikidest suublasse juhitav heitvesi vastab veeseaduse (VeeS) alusel kehtestatud saasteainete piirväärtustele. Keskkonnaamet hoiatas, et kui osaühing ettekirjutuses nimetatud kohustusi ei täida, rakendab Keskkonnaamet sunniraha iga ettekirjutuse resolutsiooni punkti eest eraldi 5000 eurot.
2.Keskkonnaamet rakendas 16. oktoobri 2023. a teatega nr 14-8/23/4988-9 OÜ-le Karpo sunniraha 5000 eurot, kuna ettevõte polnud täitnud ettekirjutuse resolutsiooni punkti 2. Keskkonnaamet selgitas, et järgmine kontroll ettekirjutuse täitmise üle toimub 30. oktoobril 2023.
3.Keskkonnaamet rakendas 14. detsembri 2023. a teatega nr 14-8/23/4988-13 OÜ-le Karpo sunniraha ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 täitmata jätmise eest 5000 eurot ja resolutsiooni punkti 2 täitmata jätmise eest 5000 eurot. OÜ Karpo ei lõpetanud Vardja farmi biotiikidest nõuetele mittevastava heitvee juhtimist suublasse. Lisaks ei esitanud analüüsitulemusi, et tõendada biotiikidest suublasse juhitava heitvee vastavust VeeS alusel kehtestatud saasteainete piirväärtustele.
4.Kohtutäitur teatas kaebajale 26. jaanuaril 2024 ja 8. veebruaril 2024, et kaebaja suhtes algatati Keskkonnaameti avalduse ja 30. mai 2023. a ettekirjutuse nr 2991 alusel täitemenetlused (täiteasjad nr 170/2024/95 ja nr 170/2024/96). Nõude vabatahtliku tasumise tähtpäevadeks määrati 26. veebruar 2024 ja 11. märts 2024. OÜ-l Karpo tuli tasudaa 15 890,6 eurot.
5.OÜ Karpo esitas halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 16. oktoobri ja 14. detsembri 2023. a teadete õigusvastasuse tuvastamiseks ning sunniraha rakendamise keelamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja täitis ettekirjutuse resolutsioonid; 2) heitvett ei juhita suublasse. Partsi kraav on kuivenduskraav, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi. Asukoht, kust vastustaja võttis proovi analüüsiks, ei ole Partsi kraav. Biotiigid jäid kevadel ummuksisse. Biotiike ei ole võimalik lekkekindlalt sulgeda. Kui kaebaja ehitab sinna tammi, siis vesi imbub tammi kõrvalt ikka kõrvalpinnasesse, samuti tammi alt. Kui tamm paigaldada, siis tammi ehitamise tulemusel tõuseks oluliselt veetase ja sellega hävitataks rohukonna kudemise (sigimise) ala; 3) rikutud on proovide võtmise nõudeid; 4) sunniraha pole proportsionaalne. Vastustaja oleks võinud ise rakendada asendustäitmist ja ehitada süsteemi ümber.
6.Keskkonnaamet taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) 30. mai 2023. a ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 oli täidetud ja selles osas sunniraha 10 000 eurot ei nõuta; 2(9)
3-24-472 2) kaebaja pole täitnud ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1. Reoveepuhasti kinnistul on biotiigist väljavoolav kraav kaevatud sügavamaks ja suurendatud seeläbi nõuetele mittevastava heitvee äravoolu Partsi kraavi. Sellest tulenevalt on veelgi enam suurenenud kaebaja tegevusest tulenev ebasoodne mõju looduskeskkonnale. Biotiigist suublasse juhitava heitvee nõuetele mittevastavus nähtub kontrolli käigus Vardja biotiigi väljavoolust võetud heitvee punktproovi analüüsitulemustest.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 12. juuli 2024. a otsusega menetluse sunniraha rakendamise teadete õigusvastasuse osas, millega nõuti 30. mai 2023. a ettekirjutuse resolutsiooni punkti 2 täitmist (resolutsiooni punkt 1). Halduskohus jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kuna vastustaja lõpetas sunniraha sunniviisilise täitmise 10 000 euro ulatuses, siis tuleb selles osas menetlus lõpetada; 2) 30. mai 2023. a ettekirjutus kehtib. Vastustaja hoiatas sunniraha rakendamise eest; 3) täitemenetluse tulemusena on 14. detsembri 2023. a täitekorraldusega rakendatud sunniraha 5000 eurot laekunud vastustajale 27. märtsil 2024; 4) vaidlus on, kas kaebaja oli ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 täitnud 14. detsembri 2023. a täitekorralduse andmise ajaks. Kaebaja väidab, et Partsi kraavi ei juhitud heitvett; 5) kaebaja ei olnud 14. detsembri 2023. a seisuga lõpetanud Vardja farmi biotiikidest heitvee juhtimist Partsi kraavi ega sulgenud täielikult ja lekkekindlalt biotiigi väljavoolu suublasse. Kuigi kaebaja selgitas, et alates 4. maist 2023 puudus mõlemast biotiigist väljavool, kinnitas ta, et väljavool biotiikidest oli olemas 12. oktoobril 2023 (dtl 9), mil ta võttis proovid (vt kaebuse lisa 7). Seisuga 12. oktoober 2023 ei täitnud kaebaja Keskkonnaameti 30. mai 2023. a ettekirjutuse punkti 1. Seda kinnitab objekti kontrollimise 23. augusti 2023. a protokoll nr 1124042, milles on märgitud, et kohapealsel kontrollil tuvastati, et reoveepuhasti kinnistul asuva biotiigi väljavoolukohale (maapinnas oleva süvend/kraav) oli asetatud 2 kivi. Kontrollimise hetkel väljavool biotiigist puudus, kuid kivide taga olev kraaviosa oli niiske (dtl 2). Ühtlasi on tõendatud, et kaebaja ei ole 20. novembri 2023. a seisuga täitnud Keskkonnameti 30. mai 2023 ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 (vt dtl-d 43–44). Fakt on, et ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et kaebaja juhitud reoveest ei ole põhjustatud biotiikide veeseisundi mittevastavus VeeS-s sätestatud nõuetele, on jätkuvalt kaebaja kohustus tagada, et biotiikide nõuetele mittevastav heitvesi Partsi kraavi ei voolaks. Sellest johtuvalt ongi Keskkonnaamet teinud kaebajale ettekirjutuse sulgeda biotiigi väljavool lekkekindlalt. On ilmselge, et kahe kivi väljavoolu avasse panek seda lekkekindlalt ei sulge. Sest nagu on märgitud ka 23. augusti 2023. a objekti kontrollimise protokollis nr 1124042, biotiikidest väljavoolu olemasolu mõjutavad mitmed asjaolud, nt sademed (dtl 9). Juhul, kui biotiikides tõuseb vesi nt sademete tulemusel selliselt, et ulatub üle kaebaja asetatud kivide, siis ei ole tagatud biotiikide sulgemine lekkekindlalt. Nii nähtub 20. novembri 2023. a objekti kontrollimise protokollist nr 1127449, et Keskkonnaameti inspektor võttis Vardja biotiigi väljavoolust heitvee punktproovi (dtl 43). Ka olukorras, kus väljavool biotiigist Partsi kraavi ajutiselt puuduks, ei vabane kaebaja ettekirjutuse täitmisest, sest tegemist on ka kaebaja sõnul ajutise nähtusega (kevadperioodil). Juhul, kui biotiikides olev vesi ei vasta VeeS-s sätestatud nõuetele, ei tohi sealt suunata heitvett Partsi kraavi. Asjakohatud on kaebaja selgitused, et Partsi kraav ei ole peakraav ega muu nimetatud veekogu VeeS § 3 lg 1 tähenduses. Nimelt on Keskkonnaameti 30. mai 2023. a ettekirjutuses toodud sulgudes välja selgelt Partsi kraav, mitte pelgalt suubla. Seetõttu puudub kahtlus, et Keskkonnaameti ettekirjutusega on üheselt selgelt kohustatud kaebajatlõpetama biotiikidest nõuetel mittevastava heitvee juhtimine Partsi kraavi (dtl 2); 6) keskkonnakompleksloa nr KKL/318373 tabeli 18 punktis 18.1 on märgitud, et väljuva heitvee proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga viimasest seirekaevust pärast 3(9)
3-24-472 biotiike enne suublasse juhtimist. Kontrolliga tuvastati, et viimasest biotiigist valgub heitvesi mööda maapinda seirekaevu suunas. Seirekaevu betoonrakkes on augud sees. Kontrollimisel tuvastati, et OÜ-l Karpo ei ole võimalik täita keskkonnakompleksloas kehtestatud proovivõtunõuet. Vastustaja teavitas 27. aprillil 2023 telefoni teel OÜ Karpo juhatuse liiget P.E, et Keskkonnaamet paigaldab Vardja biotiigi väljavooluks olevasse pinnaskraavi renni, et võtta suublasse juhitavast heitveest punktproov. Proovi võtmise juures viibis OÜ Karpo agronoom T.V.. Vardja biotiigi väljavoolust võeti punktproov (dtl 48). Ka kaebaja ise laskis
6.juunil 2023 proovid võtta Karpo väljavoolust (dt 477); 7) vastustaja võttis 23. jaanuaril 2024 punktproovi Vardja biotiigi väljavoolust. Proovi võtmisel juhinduti keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määruses nr 49 „Proovivõtumeetodid“ (määrus nr 49) § 25 lg-st 4, mille kohaselt, kui reoveepuhasti puudub, tuleb heitveeproov võtta kohast, kus heitvesi saasteallika territooriumilt välja voolab, nt lähimast kanalisatsioonikaevust, kraavist vms. Määruse nr 49 § 25 lg 5 kohaselt tuleb proovivõtukoht enne proovivõttu puhastada ning oodata ajutiste lisandite äravoolu. Proovivõtmisel määrati näitajad, mis on nõutavad kaebaja keskkonnakompleksloas nr KKL/318373 (tabel V7): biokeemiline hapnikutarve (BHT7), heljum, üldfosfor, üldlämmastik, keemiline hapnikutarve (KHT) ja vesinikioonide kontsentratsioon (pH). Kaebuses nimetatud näitajaid (veetemperatuur, vees lahustunud gaaside, nt hapniku sisaldust, vee elektrijuhtivust, pH-d ehk vesinikioonide sisalduse negatiivset logaritmi) mõõdetakse ühiskanalisatsiooni juhitavast reoveest vaid vajaduse korral. Kaebaja ei juhi heitvett ühiskanalisatsiooni, mistõttu ei ole need asjakohased; 8) keskkonnakompleksloa kohaselt on väljalaskme nimetus Vardja farm ning väljalaskme koordinaadid (L-Est) X: 6455190, Y: 613470; samas on loetletud ka seiratavad näitajad: BHT7, heljum, üldfosfor (Püld), üldlämmastik (Nüld), KHT ja pH; 9) keskkonnakompleksloa nr KKT/318373 punkti 15.14 kohaselt on lubatud saasteainete kogused järgmised: BHT7 – 40 mg/l, KHT – 150 mg/l, heljum – 35 mg/l ning pH – 9 mg/l.
20.novembril 2023 võetud punktproovi tulemused oli järgmised: BHT7 – 34 mg/l, heljum – 62 mg/l, KHT – 164 mg/l ja pH – 7,5 mg/l (dtl 50). Seega ületas heljum ja KHT piirväärtust, mistõttu oli tõendatud, et biotiikidest juhitakse nõuetele mittevastavat heitvett suublasse. Seetõttu on 14. detsembri 2023. a täitekorralduse tegemisel tõendatud, et Keskkonnaameti 30. mai 2023. a ettekirjutuse resolutsiooni p 1 täidetud ei olnud. Seega oli sunniraha määramine õiguspärane; 10) sunniraha pole ebaproportsionaalne. Maksimaalne sunniraha määr on 32 000 eurot. Sunniraha määrati 14. detsembril 2023, kuigi ettekirjutus tehti 30. mail 2023; 11) vaidlusaluse lõunapoolse biotiigi alal tuvastati 16 rohukonna kudupalli ning rohukonn kuulub III kategooria kaitsealuste liikide hulka (dtl 918). Samas ei tähenda eeltoodu, et 30. mai 2023. a ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 täitmine on muutunud võimatuks. Kuna kaebaja enam biotiiki reovett ei juhi, siis biotiikide veetase sõltus põhiliselt sademeveest. Kaebajal polnud keelatud biotiikidest suublasse nõuetele vastavat heitvett juhtida. Seda, kuidas biotiike puhastada, tagamaks heitvee nõuetelevastavus viisil, et tagatud oleks III kategooria kaitsealuste liikide kaitse, saab kaebaja kooskõlastada Keskkonnaametiga. Ainuüksi asjaolu, et ekspert on tuvastanud rohukonna kudepallid ühes biotiigis, ei väära asjaolu, et kaebaja suunas nõuetele mittevastava heitvee suublasse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
4(9)
3-24-472 1) vastustaja esitas küll kohtutäiturile avalduse 10 000 euro ulatuses täitemenetluse lõpetamiseks, kuid ta palus täitekulude osas menetluse jätkamist. Täitemenetlus pole seega täielikult lõppenud. Halduskohus oleks pidanud täitekulude osas menetlust jätkama; 2) kui vastustaja sai kolm päeva hiljem teada, et ettekirjutuse punkt 2 oli täidetud, ei võtnud ta midagi ette, et täitmisavaldused tagasi võtta. Kohtutäitur polnud 23. jaanuariks 2024 täitmisteateid esitanud; 3) hinnata tuleb seda, kas ettekirjutus oli otsuse tegemise ajaks täidetud; 4) Partsi kraav on kuivenduskraav, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi. Tegemist ei ole suublaga. Keskkonnaamet ei võtnud proove Partsi kraavist. Vastustaja ei tõendanud, et suublasse sattus saastunud vesi; 5) halduskohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, kas aluseks võeti kompleksloa tabel 15 või 18. Ettekirjutuses lähtuti tabelist 18, otsuses tabelist 15; 6) halduskohus pole hinnanud seda, et kraavi polnud võimalik lekkekindlalt sulgeda. Vesi imbub kraavi tammi kõrvalt ja selle alt. Ebaproportsionaalne on kogu tiik piirata betoonservaga või ehitada bassein.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja esitas kohtutäiturile avalduse lõpetada täitemenetlus. Selles osas lõpetas halduskohus asja menetluse. Täiendava täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamine jääb arusaamatuks; 2) vastustaja võttis proove Vardja farmi biotiikide väljavoolu alalt. Analüüsi tulemused näitasid, et biotiikidest imbub nõuetele mittevastavat heitvett Partsi kraavi. Proov võeti kohast, kus heitvesi saasteallika territooriumilt välja voolas. Kõik proovid näitavad, et piirmäärasid ületati; 3) vastustaja jättis kaebajale valikuvabaduse, kõrvaldamaks rikkumine (nt biotiikide puhastamine, väljavoolu sulgemine vmt). Biotiigid kuuluvad kaebajale ja ta kasutab neid farmide majandamiseks. Kaebaja ei saa õigustada nõuete mittejärgimist sellega, et tiigid on hooldamata ja halvas seisukorras. Asjaolu, et tiigid asuvad teise isiku kinnistul, ei ole oluline. Teine isik kinnitas, et tal puuduvad vastuväited sellele, kui kaebaja tiike hooldaks; 4) kaebaja väidab, et ta ei kasuta tiike. Kuigi kaebaja esitas keskkonnaloa muutmise taotluse, siis see menetlus veel kestab; 5) sunniraha rakendamist ei väära asjaolu, et 2024. a aprillis tuvastati lõunapoolse biotiigi alal rohukonna sigimispaik. Sunniraha rakendati ja nõuti sisse enne selle asjaolu ilmnemist. Tegemist oli kehtiva ettekirjutusega. Hilisemad asjaolud ei mõjuta tagasiulatuvalt sunniraha rakendamise õiguspärasust. Kaebaja oli 22. augusti 2024. a kontrolli ajaks sulgenud biotiigist väljuva kraavi; 6) täitekulu nõue ja sunniraha nõuded on eraldi nõuded. Sunniraha sissenõudmise lõpetamine ei mõjuta täitekulusid. Täitekulud kannab võlgnik (täitemenetluse seadustiku § 38 lg 1). Need kulud tuleb kanda kaebajal, sest täitemenetluse algatamisest kuni 22. maini 2024 olid sunniraha nõuded kehtivad. Täitetoimikud avati 20. jaanuaril 2024. Kohtutäitur võttis sunniraha nõuded täitmiseks 22. jaanuaril 2024. Vastustaja ei teinud 23. jaanuaril 2024 otsust peatada sunniraha sissenõudmine, sest läbi oli vaja viia täiendav kontroll. Sunniraha täitmine peatati 22. mail 2024.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Asjaolu, et vastustaja esitas vastuse kaebusele pärast kohtu määratud tähtaega, ei tähenda, et vastus tuleks jätta tähelepanuta. Tegemist oli kohtu määratud tähtajaga ning mõningane hilinemine ei mõjuta asja lahendamist. 5(9)
3-24-472
11.Kaebaja esitas koos apellatsioonkaebusega fotod (mh väljavoolu sulgemise kohta), samuti kuvatõmmise KOTKAS infosüsteemist (dtl 986–970 ja 1023–1027, 1028–1030). Vastustaja esitas koos vastusega 27. augusti 2024. a kirja ettekirjutuse kontrollimise kohta, 22. augusti 2024. a objekti kontrollimise protokolli nr 1133217, fotod väljavoolu sulgemise kohta ja kuvatõmmise KOTKAS infosüsteemist kompleksloa muutmise taotluse kohta (dtl 983–996). Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde, kuna need võivad omada tähendust asja lahendamisel (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
12.Kaebaja nõudis kaebuses, et kohus tuvastaks Keskkonnaameti 16. oktoobri ja 14. detsembri 2023. a teadete õigusvastasuse ning keelaks Keskkonnaametil sunniraha (korduva) rakendamise või alternatiivselt kohustaks Keskkonnaametit esitama täitemenetluse lõpetamise avalduse.
13.Halduskohus lõpetas asjas menetluse osas, milles kaebaja taotles teadete õigusvastasuse tuvastamist nendes osades, millega määrati sunniraha 30. mai 2023. a ettekirjutuse resolutsiooni punkti 2 täitmata eest 10 000 eurot ning Keskkonnaameti kohustamist viimati viidatud osas esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus. Halduskohus menetles
14.detsembri 2023. a teate õigusvastasust osas, millega kaebajale määrati 30. mai 2023. a ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 täitmata jätmise eest sunniraha 5000 eurot, ning keelaks sunniraha korduva rakendamise.
14.Keskkonnaamet rakendas 16. oktoobri 2023. a teatega kaebajale sunniraha 5000 eurot, sest ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 oli täitmata. Keskkonnaamet esitas kohtutäiturile avalduse, et selle sunniraha täitmiseks algatatud täitemenetluse lõpetataks ning täitemenetluses nr 170/2024/95 seda sunniraha kaebajalt ei nõuta. Selles osas on halduskohus menetluse lõpetanud. Kas kohtutäitur võib täitekulusid nõuda või mitte, ei seondu enam vastustaja sunniraha täitmisele pööramisega. Keskkonnaamet ei saa kohtutäituri asemel otsustada täitekulude sissenõudmise küsimuse üle. Seega kohustamisnõudega pole kaebajal võimalik saavutada seda eesmärki, et täitur temalt täitekulusid ei nõuaks. Kui täitur on nt isikult nõudnud sisse täitekulud, mida ta ei pidanud tasuma, siis on võimalik esitada hüvitamisnõue (vt RKHKm 3-3-1-31-15, p 12; vt ka käesolev otsus, p 15.4).
15.Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuses sellega, et ta peab lõpetatud täitemenetluste osas kandma täitekulud.
15.1.Vastustaja viis 23. jaanuaril 2024 vaidlusalusel objektil läbi vaatluse. Protokollis nr 1128443 on kajastatud vaatluse tulemust järgmiselt: „[E]ttekirjutuse nr 2991 resolutsiooni punkt 2 täitmise kontrollimisel tuvastati, et [---] kinnistul kogutakse lüpsiplatsipesuveed hoonete vahelisse kogumiskaevu. Ettevõtte esindaja sõnul on kogumiskaevus reoveetrassi mineva toru ots suletud ning kogumiskaevu tühjendamine toimub paakautoga vedelsõnnikuhoidlasse. Kontrollimise hetkel on reovee hulk reoveekaevus piisavalt kõrge, mistõttu ei ole suletud toru otsa võimalik tuvastada. Keskkonnaametil ei ole võimalik kontrollida, kas toru ots on suletud sellisel viisil, et seda ei ole võimalik ettevõttel igal ajahetkel avada ning jätkata reovee juhtimist trassi. Lisaks selgitab OÜ Karpo farmi mehaanik [---], et on alustanud poegimislaudas ehitustöid, mille käigus kogutakse reoveed kokku 200liitrisesse mahutisse ning pumbatakse sõnnikurenni ning seejärel reovesi koos sõnnikuga lükatakse laudast välja tahesõnnikuhoidlasse. Kohapealsel kontrollil tuvastatakse, et tahesõnnikuhoidla ja poegimislauda vahelisel alal on virtsavesi. Kohapealsel kontrollil tuvastatakse, et tahesõnnikuhoidla virtsarennid on hooldamata (täitunud jää, lume ja sõnnikuga), mistõttu ei toimi virtsavee kogumine hoidla virtsakaevudesse. Kohapeal antud 6(9)
3-24-472 farmijuhatajale suuline korraldus puhastada tahesõnnikuhoidla virtsavee kogumisrennid, et vältida virtsavee valgumist sõnnikuhoidlast väljaspoole ümbritsevasse keskkonda (pinnasele). Eeltoodust tulenevalt on OÜ Karpo lõpetanud ettevõtte tegevuse käigus tekkiva reovee juhtimise biotiikidesse ning ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 on täidetud osaliselt, kuna OÜ Karpo ei ole 23.01.2024 seisuga esitanud Keskkonnaametile analüüsitulemusi, millega oleks tõendatud, et biotiikidest suublasse juhitav heitvesi vastab veeseaduse alusel kehtestatud saasteainete piirväärtustele. [---] Sademevesi valgus territooriumil erinevates sademeveekaevudesse ja sealt edasi reoveetrassi, mida mööda valgus sademevesi biotiikidesse. Sellest tulenevalt ei saa lugeda ettekirjutust nr 2991 täidetuks, sest sademevee juhtimisel biotiikidesse jätkub nõuetele mittevastava heitvee väljavool suublasse.“
15.2.Vastustaja viis 22. mail 2024 vaidlusalusel objektil läbi vaatluse. Protokollis nr 1131273 on kajastatud vaatluse tulemust järgmiselt: „[E]ttekirjutuse nr 2991 resolutsiooni punkt 2 täitmise kontrollimisel tuvastati, et Viljandi maakonnas Viljandi vallas XXX Tarvastu farm kinnistul kogutakse lüpsiplatsipesuveed hoonete vahelisse kogumiskaevu. Kogumiskaevu on paigaldatud pump, mille käivitamisel pumbatakse reovesi vedelsõnnikuhoidlasse. Kogumiskaevu kontrollimisel tuvastati, et kanalisatsioonitrassi minev toru on suletud. Poegimislaudas (erivajadustega loomade ja vasikate laudas) kogutakse lüpsikannude/nõude pesul tekkivad reoveed ruumipõrandasse paigaldatud 200 liitrisesse mahutisse. Mahutisse on paigaldatud pump, mille abil pumbatakse reoveed sõnnikurenni. Visuaalsel vaatlusel on sõnnikurennis olev sõnnik liiga vedel ja kett-transportööri abil on sõnnikueemaldus laudast raskendatud. Täiendavalt vajab jälgimist, et sõnnik oleks piisavalt tahe. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Karpo lõpetanud ettevõtte tegevuse käigus tekkiva reovee juhtimise biotiikidesse, millega saab ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 kohustuse lugeda osaliselt täidetuks. [---] Kuna ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 kohustus on osaliselt täidetud, on ära langenud alus kohustusega soetud 16.10.2023 teatega [---] määratud sunniraha 5000 euro ja 14.12.2023 teatega [---] määratud sunniraha 500 euro nõudmiseksOÜlt Karpo ning Keskkonnaamet esitab nimetatud nõuete täitmise lõpetamiseks avalduse ka kohtutäiturile.“ (dtl 597).
15.3.Keskkonnaamet toob välja, et täitetoimikud avati 20. jaanuaril 2024 ning kohtutäitur võttis sunniraha nõuded täitmiseks vastu 22. jaanuaril 2024. Kohtutäitur esitas 26. jaanuaril 2024 ja 8. veebruaril 2024 kaebajale täitmisteated (dtl 284 ja 287). Keskkonnaamet esitas 10. juunil 2024 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (dtl 591).
15.4.Ringkonnakohus jagab eelneva teabe pinnalt vastustaja seisukohta, et 23. jaanuaril 2024 polnud Keskkonnaamet asunud seisukohale, et sunniraha rakendamise aluseks olnud ettekirjutuse resolutsiooni p 2 oli täidetud. Nimelt nähtub 23. jaanuari 2024. a protokollist, et võimalik polnud tuvastada, kas kogumiskaevust reoveetrassi minev toru on lõplikult suletud, samuti olid poegimislaudas ehitustööd reoveekogumise süsteemi ehitamiseks alles alanud ning sadeveel oli võimalik läbi reoveetrassi pääseda biotiikidesse. Täitmisteate kohaselt oli esimene vabatahtlik tasumise tähtaeg 26. veebruaril 2024 ja teise täitmisteate kohaselt oli see
11.märtsil 2024 (dtl 284). Kaebaja pole vastustajat teavitanud, et ta oleks enne täitmisteadetes nimetatud vabatahtliku tasumise tähtaegu ettekirjutuse resolutsiooni punktist 2 tuleneva kohustuse täielikult täitnud. Alles 22. mail 2024 konstateeris vastustaja ettekirjutuse resolutsiooni punkti 2 täitmist ja pärast seda esitas vastustaja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik kohtutäituri seaduse § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele (KTS § 41 lg 3). 7(9)
3-24-472
16.Teiseks ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses sellega, et tuvastatud on ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 mittetäitmine. Kaebaja toob välja, et proove ei võetud suublast ega Partsi kraavist. Kaebaja on seisukohal, et tegemist oli kuivenduskraaviga, mille kaudu juhiti vett maaparandussüsteemi. Seetõttu pole kaebaja hinnangul tõendatud, et Partsi kraavis või suublas oleks proovide puhul saasteainete piirväärtused ületatud.
16.1.Asjaolust, et ettekirjutuse resolutsiooni punktiga 1 kohustati kaebajat lõpetama biotiikidest nõuetele mittevastava heitvee juhtimine suublasse (Partsi kraavi), ei järeldu, et vastustaja on proovid võtnud valest asukohast ja et saastamine pole tõendatud.
16.2.Viidatud resolutsiooni punkti 1 tuleb mõista koostoimes määruse nr 49 § 25 lg-ga 4, mille kohaselt, kui reoveepuhasti puudub, tuleb heitveeproov võtta kohast, kus heitvesi saasteallika territooriumilt välja voolab, näiteks lähimast kanalisatsioonikaevust, kraavist vms. Ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 mõtteks oli tagada, et biotiigist ehk saasteallika territooriumilt ei voolaks saaste välja ja see jääks kontrollitud keskkonda. Protokollides kajastatud proovide võtmise asukoht asus väljaspool biotiiki ja tegemist oli asukohaga, kuhu saasteallikas oli välja voolanud (dtl 43, 462, 525). Seega on proovid võetud väljaspool kontrollitud keskkonda ehk biotiike asukohas, kus saaste oli juba pääsenud vabasse loodusesse. Eelneva tõttu ei tule määravat tähendust omistada sellele, kas väljaspool biotiike asunud ala täpne nimetus on suubla, Partsi kraav või kuivenduskraav.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et võetud proovide tulemused kinnitasid saaste olemasolu väljaspool biotiigi territooriumi ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4).
18.Vaidlusaluse proovi võtmine on protokollitud ning proovi võtmise protseduurist tehti ka fotod (vt protokolli nr 1127449 lisad). Proovivõtu juures viibis OÜ Karpo esindaja, kes andis protokollile allkirja ja kinnitas, et tal märkused proovi võtmise kohta puuduvad. Proovivõtmisel määrati näitajad, mis on nõutavad OÜ Karpo keskkonnakompleksloas nr KKL/318373 (tabel V7): biokeemiline hapnikutarve (BHT7), heljum, üldlfosfor, üldlämmastik, keemiline hapnikutarve (KHT) ja vesinikioonide kontsentratsioon (pH). Võetud proovi analüüsitulemused on kajastatud AS Viljandi Veevärk analüüsilehel nr H-573 (protokolli nr 1127449 lisa). Ükski asjaolu ei kinnita kaebaja väidet, et proovide võtmisel oleks mõõtemetoodikat või muid protseduurireegleid rikutud, mis annaks aluse seada protokollide tulemused kahtluse alla. Kaebaja pole esitanud proovinäitude puhul teist võrdlusalust, mis oleks lükanud vastustaja tulemused ümber.
19.Kaebaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et ta ei saanud objektiivselt ettekirjutuse punkti 1 täita, sest kraavi ei olnud võimalik lekkekindlalt sulgeda ja vesi oleks imbunud pinnasesse tammi kõrvalt või alt. Lisaks toob kaebaja esile, et kui ta oleks väljavoolu sulgenud, siis ei oleks rohukonn ehk III kaitsekategooria liik säilinud.
19.1.Arvestades ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 sõnastust, siis see ei nõudnud kaebajalt konkreetse meetme kohaldamist taotletud eesmärgi saavutamiseks, vaid jättis kaebajale meetme valikul valikuruumi. Sellest tulenevalt juhib vastustaja õigesti tähelepanu asjaolule, et kaebaja sai ise valida, kuidas ta tagab selle, et biotiigist nõuetele mitte vastav heitvesi ei satuks vabasse loodusesse (nt biotiikide puhastamine, väljavoolu sulgemine vmt). Sellises sõnastuses ettekirjutuse resolutsioon ei nõudnud kaebajalt selliste meetmete kohaldamist, mis oleks tingimata pidanud kaasa tooma III kaitsekategooria liikide hävitamise. Samuti ei nõudnud see kaebajalt ebaproportsionaalselt koormavate meetmete kohaldamist, nt uute biotiikide rajamist vmt. 8(9)
3-24-472
19.2.Igal saaste tekitajal tuleb arvestada, et kui tema tegevuse tulemusena tekib saastekahju, siis tal tulebki kanda kulusid, et saastekahju tekkimist piirata, seda vältida või rakendada meetmeid, et olemasolevat olukorda heastada (PS § 53 esimene lause; keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 12 lg 1). Tekkinud saaste kõrvaldamiseks kantavate võimalike kulude suurusega ei saa seega kaebaja vabaneda meetmete rakendamisest, et enda tekitatud negatiivseid tagajärgi kõrvaldada.
19.3.Kaebaja ei vabanenud ettekirjutuse resolutsiooni punktist 1 tuleneva kohustuse täitmisest seetõttu, et biotiikide hoolduseks vajalik maa-ala ei kuulunud valdavalt kaebajale. Kaebaja pole tõendanud, et biotiikide korrastamine või lekke peatamine oleks olnud objektiivselt võimatu. Vastustaja toob välja, et ta suhtles kinnistu omanikuga, kellel puudusid vastuväited, kui tiike hooldatakse.
19.4.Asjaolu, et kaebaja ei kasuta enam biotiike oma majandustegevuses ja ta taotleb Keskkonnaametilt kompleksloa muutmist, ei muuda omaaegset sunniraha määramist õigusvastaseks. Asjaomase ettekirjutuse tegemise ajal ja samuti vaidlusaluse sunniraha rakendamise ajal moodustasid vaidlusalused biotiigid osa kaebaja ettevõtte juurde kuuluvast käitisest.
20.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
21.Tähelepanuta jäävad kaebaja 10. märtsi 2026. a avalduses esitatud seisukohad, et halduskohus on menetluskulud valesti kindlaks teinud. Kaebaja pole halduskohtu otsust vaidlustanud menetluskulude osas.
22.Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.