Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – QQQ Kood: gggggggg maksukohustuslase number taotluse esitanud riigis: 50786410 Aadress: XXX, JUDETUL ILFOV, 077010 COMUNA AFUMATI Rumeenia. Kolmas isik – CCC (registrikood yyyyyyyy)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda luba Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks arestida mistahes CCC poolt QQQ-ile tasumata nõuded kogusummas 122 978,51 eurot ning kohustada CCC-d täitma mistahes kohustused kogusummas 122 978,51 eurot QQQ ees QQQ asemel Maksu- ja Tolliametile.
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte CCC-le. Maksu- ja Tolliametil tuleb korraldada ise Rumeenia pädeva asutuse abiga MTA poolt halduskohtule esitatud taotluse ning kohtumääruse kättetoimetamine puudutatud isikule QQQ ning teavitada kohut viivitamatult kättetoimetamisest või selle võimatusest.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
/.../
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS ja maksukorralduse seadus (MKS) ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2), pöörata sissenõue rahalisele õigusele täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3) ja arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata MKS § 130 lg 1 p 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse.
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Euroopa Kohus leidis 20. jaanuari 2021. a otsuses kohtuasjas C-420/19 (mille ese on Riigikohtu (Eesti) 29. mai 2019. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotlus ning mis käsitleb direktiivi 2010/24/EL artikli 16 tõlgendamist), et direktiivi 2010/24/EL artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et taotluse saanud liikmesriigi kohtud, kes lahendavad ettevaatusabinõusid käsitlevat taotlust, on seotud taotluse esitanud liikmesriigi asutuste hinnanguga sellele, kas nende abinõude rakendamiseks seatud tingimused on faktiliselt ja õiguslikult täidetud, eriti juhul, kui see hinnang sisaldub artikli 16 lõike 1 teises lõigus ette nähtud dokumendis, mis on taotlusele lisatud. 2
6.Rumeenia maksuhalduri 26.01.2026 MTA-le esitatud taotluse ega MTA 30.03.2026 esitatud taotluse järgi ei ole ei Eesti ega Rumeenia maksuhalduri nõue esitatud CCC vastu. CCC-l on Rumeenia maksuhalduri edastatud teabe kohaselt eelduslikult eraõigussuhtest tulenev rahaline kohustus puudutatud isiku ees. Rumeenia maksuhalduri ettevaatusabinõude kohaldamiseks esitatud taotluse ja MTA taotluse sisu ja eesmärk on arestida äriühingu puudutatud isiku nõue CCC vastu ja kohustada CCC-d täitma see kohustus maksuhaldurile. Kohus selgitab, et kuigi MTA taotluses on CCC määratletud isikuna, kelle suhtes loa andmist taotletakse, peab kohus asjakohaseks käesolevas määruses käsitada äriühingut QQQ isikuna, kelle suhtes loa andmist taotletakse tulenevalt asjaolust, et äriühing QQQ on isik, kelle vastu on suunatud Rumeenia maksuhalduri poolt läbi viidav menetlus. Kuivõrd CCC on üksnes isik, keda käesoleva määrusega kohustatakse täitma eraõigussuhtest tulenev rahaline nõue puudutatud isiku asemel MTA-le, peab kohus asjakohaseks käsitada CCC-d käesolevas menetluses kolmanda isikuna. Eeltoodu ei mõjuta MTA poolt taotletud täitmist tagava toimingu sisulist kohaldamist.
7.Rumeenia maksuhalduri esitatud taotlusest nähtuvalt on äriühingu QQQ tõenäoline võlgnevus Rumeenia maksuhalduri ees kogusummas 122 978,51 eurot. Nõuete suhtes ei ole veel kohaldatud taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist meedet. Ettevaatusabinõude kasutamist Rumeenia maksuhalduri poolt on peetud õigustatuks seetõttu, et puudutatud isik ei deklareerinud täielikult sõidujagamise platvormide kasutamise kaudu teenitud tulusid ja sellega seonduvalt on tekkinud kohustus täiendavate maksude tasumiseks. Samuti leiti, et ettevõte ei registreerunud käibemaksukohustuslasena ja ei esitanud käibemaksudeklaratsioone. Sellest tulenevalt leiti, et ettevõte ei deklareerinud maksuametile kogutud käibemaksu summas 268 119 RONi. Rumeenia maksuhalduril on äriühingu maksukäitumist arvestades kahtlus, et esineb suur oht, et puudutatud isik hoidub maksude tasumisest kõrvale. Seega on Rumeenia maksuhaldur tuvastanud asjaolud, millest tulenevalt on maksunõude 122 978,51 eurot määramine äriühingule QQQ tõenäoline, ning põhjendanud on kahtlust, et menetluse tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohtul ei ole põhjust seada kahtluse alla Rumeenia maksuhalduri MTA-le esitatud teavet.
8.Rahvusvahelise ametiabi andmist (ettevaatusabinõude rakendamist) saab pidada kooskõlas olevaks Eesti õigusnormide ja halduspraktikaga. Taotletavat meedet saab lugeda CCC (ja puudutatud isiku) õiguste ja huvide proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks riiveks. MTA on esile toonud, et lõpetab CCC ja puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui puudutatud isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks Rumeenia maksuhalduri maksunõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 122 978,51 senti.
9.Kohus rahuldab MTA taotluse ning annab MTA- le loa arestida Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) mistahes CCC poolt QQQ-ile tasumata nõuded kogusummas 122 978,51 eurot ning kohustada CCC-d täitma mistahes kohustused kogusummas 122 978,51 eurot QQQ ees QQQ asemel Maksu- ja Tolliametile.
10.Kohus toimetab määruse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte CCC-le. Äriühingule QQQ määruse või sellekohase teabe kättetoimetamine ja vajadusel tõlkimine tuleb korraldada MTA-l (koostöös Rumeenia pädevate ametiasutustega).
3
11.Kohus selgitab täiendavalt, et määrusega antud loa alusel CCC poolt äriühingule QQQ tasumisele kuuluvate summade tasumine maksuhaldurile tuleb lugeda CCC poolt samas summas kohustuse täitmiseks äriühingu QQQ ees. Kohtu antava loa järelmiks on seega, et CCC poolt äriühingule QQQ võlgnetava võimaliku summa tasumisel maksuhaldurile ei saa äriühing QQQ nõuda CCC-lt teistkordselt vastava summa tasumist endale.
12.HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.