Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
23.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-4615
Haldusasi
W.W kaebus Rae valla tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – W.W , esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja – Rae vald
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
W.W määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse W.W määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-25-4615.
2.Jätta W.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määrus haldusasjas nr 3-25-4615 muutmata.
3.Jõustunud kohtumääruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.W.W (kaebaja) esitas 17.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla tekitatud varalise kahju 6 025 327 eurot ning mittevaralise kahju 3 500 000 eurot hüvitamiseks.
2.Tallinna Halduskohus jättis 29.12.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu 1050 eurot tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi taotluse koos teatisega kaebaja majandusliku seisundi kohta esitamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
3-25-4615
3.Kaebaja esitas 08.01.2026 halduskohtule taotluse 19.12.2025 määratud tähtaja pikendamiseks. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et ta on Rootsi kodanik ning kohtumäärus tehti aastavahetusel, mil kaebajal ja tema esindajal oli puhkus.
4.Tallinna Halduskohus jättis kaebaja 08.01.2026 taotluse 08.01.2026 kirjaga rahuldamata, kuna kaebaja ei toonud taotluses välja mõjuvat põhjust HKMS § 69 lg 1 mõttes. Kaebaja õigusteadmistega esindaja pidi olema teadlik, et kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaebajale ei saanud tulla üllatusena, et tööpäeval 29.12.2025 võib kohus teha määruse, millega palub kaebuses esinev puudus kõrvaldada. Kohus andis kaebuse puuduse kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja määruse kättesaamisest arvates, mistõttu oli kaebajal piisavalt aega riigilõivu tasumiseks, isegi kui tähtaja sisse jäi aastavahetus. Tähtaeg riigilõivu tasumiseks saabus alles 08.01.2026.
5.Kaebaja esitas 08.01.2026 halduskohtule menetlusabi taotluse, milles palus võimaldada riigilõivu tasumist osamaksetena kolmes võrdses osas, kuna kaebaja on töötu ja tal puudub sissetulek.
6.Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2026 kohtunõudega menetlusabi taotluse käiguta ning andis kaebajale nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks koos taotleja allkirjastatud teatisega enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta ning koos kaebaja väiteid kinnitavate tõenditega aega 5 tööpäeva kohtunõude kättesaamisest arvates.
7.Kaebaja esitas 26.01.2026 halduskohtule taotluse, milles palus pikendada menetlusabi taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaega, eriti osas, mis puudutab Rootsi maksuametist asjakohaste andmete saamist isiku sissetulekute (nende puudumise kohta).
8.Tallinna Halduskohus jättis 27.01.2026 määrusega tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 1050 eurot tasumiseks aega 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). Tähtaja pikendamiseks ei ole alust, kuna mõjuvaks põhjuseks (HKMS § 69 lg 1) ei saa pidada vajadust küsida Rootsi maksuametist nõutavaid andmeid. Kaebaja esindajale ei saanud tulla üllatusena, milliste tõenditega tuleb menetlusabi taotlust põhistada. Kohus juhtis juba 29.12.2025 määruses kaebaja tähelepanu välisriigis elava isiku elukohariigi pädeva asutuse teatise esitamise vajalikkusele. Kuna menetlusabi taotluses esitatud andmed on tõendamata, puudub kohtul võimalus hinnata taotleja tegelikku majanduslikku seisu ja menetlusabi taotlus jääb HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kaebaja vandeadvokaadist esindajale pidi juba kaebuse esitamisel olema selge, et asja läbivaatamise üheks eelduseks on riigilõivu tasumine või nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamine. Eelnevat on selgitatud kaebajale ka varasemalt haldusasjas nr 3-25-590.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 18.02.2026 määrusega kaebuse läbivaatamatult ning määras tagastada määruse jõustumisel kaebajale tasutud riigilõiv 350 eurot. Tallinna Halduskohtu 27.01.2026 määruse resolutsiooni p 2 jõustus 12.02.2026, mistõttu oli kaebuselt riigilõivu 1050 eurot tasumise tähtaja viimane päev 17.02.2026. Tähtaegselt kohtule nõutavat riigilõivu ei tasutud (HKMS § 68 lg 1). Küll nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on tasunud 18.02.2026 (s.o tähtaja rikkumisega) riigilõivu 350 eurot. Kohtule ei ole esitatud ühtegi menetlusdokumenti, kus oleks taotletud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist ega märgitud, et kaebaja vähendab kahjunõude suurust ja sellest johtuvalt tasub riigilõivu 350 eurot. Ka ei saa kohus omal algatusel ainuüksi kirjeldatud makse tegemisest järeldada, et kaebaja on kahjunõude suurust vähendanud. Kohtule jääb mulje, et kaebaja soovib jätkuvalt maksta riigilõivu osamaksetena (HKMS § 110 lg 1 p 2), nagu on taotlenud menetlusabi 2(4)
3-25-4615 taotluses (kolme võrdse osamaksena, st 3 x 350 eurot), kuigi kohus ei ole kaebajale menetlusabi andnud ning vastav määrus on jõustunud. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega (HKMS § 70). See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist oli selle tagajärje eest eelnevalt hoiatatud (HKMS § 70 ls 2). Kohus ei ole enda määratud tähtaega pikendanud, mistõttu puudus kaebajal õigus tasuda riigilõiv 350 eurot pärast kohtu määratud tähtaega. Kaebaja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud puudust, millele kohus varasemalt 27.01.2026 määruses on viidanud ning eelnevat ei väära ka riigilõivu 350 eurot hilinenult tasumine. Tegemist on puudusega, mis takistab asja läbivaatamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja palub 13.03.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määrus ja saata asi menetlusse võtmiseks tagasi halduskohtule. Kaebuse tagastamine oli formalistlik ja ebaproportsionaalne. Tegemist ei olnud puudusega, mida ei saanuks kõrvaldada. Kaebust ei saa tagastada olukorras, kus kaebaja on väljendanud selgelt soovi menetlust jätkata ning asunud riigilõivu reaalselt tasuma, isegi kui puuduse kõrvaldamine ei toimunud täielikult või tähtaegselt. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse, taotles tähtaegade pikendamist ning tasus lõpuks ka reaalse rahasumma. See näitab menetlushuvi. Sellises olukorras oleks olnud põhjendatud täiendava tähtaja andmine või kaebajalt seisukoha küsimine 350 euro suuruse makse tähenduse kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 18.02.2026 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Kaebuse sisulise läbivaatamise eeldusena pidi kaebaja tasuma riigilõivu 1050 eurot ühe maksena, sest halduskohus jättis 27.01.2026 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata ja kaebuse käiguta ning andis riigilõivu tasumiseks 5-päevase tähtaja. Kaebaja ei esitanud määruskaebust halduskohtu 27.01.2026 määruse peale, millega jäeti tema menetlusabi taotlus läbi vaatamata, ega tasunud riigilõivu 1050 eurot 5 päeva jooksul halduskohtu 27.01.2026 määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates, s.o hiljemalt 17.02.2026. Kaebaja tasus küll päev hiljem (s.o 18.02.2026) halduskohtule riigilõivu 350 eurot, kuid ei esitanud tähtaegselt uut taotlust menetlustähtaegade pikendamiseks ega ka uut menetlusabi taotlust. Samuti ei esitatud menetlusdokumenti, kus oleks selgitatud nõutust väiksemas summas riigilõivu tasumist, nt taotletud kahjunõude vähendamist selliselt, et kaebuse esitamisel kuulukski tasumisele riigilõiv 350 eurot. Võttes arvesse, et halduskohtu 27.01.2026 määruse resolutsiooni p-s 3 oli selgelt märgitud, et kaebuselt nõutav riigilõiv 1050 eurot tuleb tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates, ning kaebajat esindab õigusteadmistega vandeadvokaat, ei saanud kaebajal tekkida arusaama, et kaebuse läbivaatamine on võimalik 3(4)
3-25-4615 ka juhul, kui kaebaja maksab riigilõivu vähem kui halduskohtu nõutud 1050 eurot. Halduskohtul lasub küll selgitamiskohustus ja kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), kuid see ei ole piiramatu ega nõua, et kohus oleks pidanud pärast kaebuse korduvat käiguta jätmist veelkord välja selgitama, mida kaebaja 350 euro suuruse riigilõivu tasumisega kohtult taotleb. Seejuures oli halduskohus 27.01.2026 määruse p-s 15 kaebajat hoiatanud, et kaebuses esineva puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel tagastatakse tema kaebus läbivaatamatult. Kui kaebajat ei ole seaduse või kohtulahendiga riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastatud, eeldab kaebuse sisuline läbivaatamine riigilõivu tasumist (vt HKMS § 39 lg 1 p 4, § 104 lg 1). Kuna kaebaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul puudust ning riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab asja läbivaatamist, on halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse õigesti tagastanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.