X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 3.01.2025 maksuteate nr 20250332843 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner Kaasatud isik – Rahandusministeerium, esindaja Heili Jaamu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.04.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 03.01.2025 maksuteatega nr 20250332843 X. Xt tasuma 2025. aasta mootorsõidukimaksu 675,09 eurot.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 3.02.2025 X. X kaebus. Kaebaja täiendas kaebust 17.02.2025 ning taotles MTA 03.01.2025 maksuteate nr 20250332843 tühistamist.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Kehtestatud mootorsõiduki maks ja registreerimistasu on vastuolus põhiseadusega. Määratav mootorsõidukimaks ja sõidukite registreerimistasu rikuvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 110 ning on vastuolus Euroopa Kohtu otsuse C-76/14 punktidega 34 ja 36. Arvestatud ei ole asjaolu, et autod amortiseeruvad esimesel kasutusaastal. Euroopa Kohus on öelnud, et amortisatsioon ei saa põhineda ühel kriteeriumil. Eestis arvestatakse üksnes sõiduki vanust, kuid
jäetakse arvestamata odomeetri näit. Lisaks arvestatakse amortisatsiooni aastase kulumi põhiselt (u 13,5%). Eesti autoturu näide – uus Volvo XC60 on maksumusega 86 070 eurot ja samasugune seitse kuud vana kasutatud auto on 64 990 eurot, seega on amortisatsiooni kulum 24,5%. Euroopa Kohtu asjas C-76/14 tehtud otsuse p 34 ja 36 järgi peab maksustamise alus olema tegelik amortisatsioon. Euroopa direktiiv 2015/1535 infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord on aluseks Eesti maksuseadustele, mis võivad mõjutada kaupade vaba liikumist.
4.Mootorsõidukimaksu seadus (MSMS) on vastuolus direktiivi 2015/1535 artikliga 6, kuna Eesti Vabariigi Valitsus esitas lõpliku teavituse Euroopa Komisjonile alles 19.02.2025, kuid viimane tähtaeg oleks olnud 18.10.2024. Seega on ka vastuolus põhiseadusega. Euroopa Kohtu otsuses nr C-662/22 on toodud, et direktiivides 2000/31 ja 2015/1535 ette nähtud eelneva teatamise kohustusi järgimata jätmine toob kaasa selle, et eraõiguslike isikute vastu ei saa tugineda meetmetele, millest oleks tulnud teatada ja millest ei ole teatatud.
5.Eestis ei oleks saanud kehtestada autodele mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu, kuna eelnevalt ei ole läbi viidud kontrolli tulenevalt direktiivist 2015/1535 ja saadud kommentaare Euroopa Komisjonilt. Lisaks ei ole vastavasse seadusesse üle võetud direktiivi 83/182/EMÜ, eriti nn piiritöötajate ja üliõpilaste osas. 19.02.2025 TRIS infosüsteemi1 üles laetud ja Vabariigi Presidendi väljakuulutatud MSMS ei ole teksti poolest üks ühele samasugune võrreldes seaduse selle tekstiga, mis on kaebuse esitamise hetkel kehtiv (kehtiv alates 01.01.2025).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ning läbi vaatamata kaebaja taotluse osas tunnistada liiklusseaduse § 19024 lg 1 vastuolus olevaks põhiseadusega. Kaebajale on väljastatud mootorsõidukimaksu maksuteade kehtiva õiguse alusel, maksuteade on põhjendatud ja sealt selgub, mis on maksuteate aluseks ning maksuteade on arvutusvigadeta.
7.Kaebusest ei nähtu ühtegi väidet, mis seonduks vaidlusaluse mootorsõidukimaksu teatega. Vastavalt MSMS § 3 p-le 1 on mootorsõidukimaksu objektiks liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk ning MSMS § 5 järgi maksab mootorsõidukimaksu mootorsõiduki omanik või liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud. Kaebaja ei vaidle vastu, et maksuteate lisas 2 nimetatud sõidukid kuuluvad talle ning need sõidukid on registreeritud liiklusregistris. Seega on kaebajal seadusest tulenev kohustus mootorsõidukimaksu tasuda. MKS § 10 lg 2 p 2 tulenevalt on maksuhalduri ülesanne muuhulgas arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma.
8.MSMS § 9 lg 1 näeb ette, et MTA väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruaril. Seega oli MTA õigustatud arvestama ja määrama mootorsõidukite eest kaebaja poolt tasumisele kuuluva maksusumma ja väljastama selle kohta vaidlustatud maksuteate. Samuti ei ole kaebuses väidetud, et maksuteates märgitud maksusumma oleks arvutatud valesti. Maksuteate lisast 2 nähtub, mis sõidukitele, mis andmete alusel ning milline maksusumma on arvutatud ning millised on maksukomponentide- ja määra arvutamise põhimõtted. Maksuarvutuste aluseks olevad sõidukite detailandmed on avalikult kättesaadavad ka Transpordiameti e-teeninduses, kust on omakorda võimalik kontrollida, et maksuteadet koostades on lähtutud just Transpordiameti edastatud andmetest nagu MSMS § 16 lg 3 ette näeb.
9.Õigusormi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (põhiseaduse § 15 lg 1 teine lause). Niisamuti ka õigusnormi Euroopa Liidu 1
Tehniliste kaubandustõkete vältimine | TRIS - European Commission
2(7)
õigusega vastuolus tunnistamise eelduseks on vastava normi asjassepuutuvus. Õigusnormi ei peeta asjassepuutuvaks juba ainuüksi juhul, kui vastav säte ei saa kuuluda konkreetses vaidluses kohaldamisele. Vaidluse all on kaebajale tehtud mootorsõidukimaksu maksuteade, mitte kaebajale tema poolt tasumisele kuuluva mootorsõiduki registreerimissumma määramine. See tähendab, et antud vaidluses ei saa mitte mingil juhul kuuluda kohaldamisele LS ptk 123 toodud õigusnormid, vaid kohaldamisele kuulub MSMS. Seetõttu ei saa ka LS § 190 24 lg 1 pidada antud vaidluses asjassepuutuvaks õigusnormiks. Sellest tulenevalt tuleb jätta kaebaja taotlus LS § 190 24 lg 1 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata, kuna säte ei ole asjassepuutuv PS § 15 lõike 1 teise lause mõttes. Kuna vastav säte ei ole asjassepuutuv, siis ei ole asjakohased ka kaebaja väited LS § 19024 lg 1 Euroopa Liidu õigusega vastuolu kohta.
10.Kaebusele lisatud Euroopa Komisjoni 16.10.2024 teatises 2024/313/EE toodud märkused puudutavad sõiduki vanusest sõltuvat registreerimistasu kordajat (mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu § 19024 lg 1, kehtiva LS § 19024 lg 1), kuid kaebaja on vaidlustanud hoopis mootorsõidukimaksu maksuteate. Kaebaja tõstatatud küsimused, mis käsitlevad registreerimistasu regulatsiooni väidetavaid puudusi (sh väidetavat vastuolu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 110 ja Euroopa Kohtu praktikaga), kaebaja väited, mis seonduvad Euroopa Komisjoni mittenõuetekohase teavitamisega seonduvalt liiklusseaduse muudatustega, mis tehti registreerimistasu regulatsiooni seadusesse lisamisel, jms ei ole käesoleva vaidluse, s.o. 03.01.2025 mootorsõidukimaksu maksuteate nr 20250332843 õiguspärasuse hindamise kontekstis asjassepuutuvad.
KAASATUD ISIKU SEISUKOHT
11.MSMS on kooskõlas põhiseadusega. Kõik mootorsõiduki maksu kohustuslikud elemendid (maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev ning maksusoodustused) on kindlaks määratud seaduses. Eestil ja teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel ei ole sama maksusüsteem. Maksuliikide ja maksuobjektide valiku õigus on Riigikogul. MSMS-s kujuneb maksusumma objektiivsete näitajate alusel, mis kehtivad kõigile maksumaksjatele ühtviisi. Eesti süsteemi kohaselt on mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu maksustamiskomponentideks tavajuhul (kui sõidukil on liiklusregistris CO2 heitenäit) baasosa, CO2 osa ja sõiduautode puhul ka mass. Aastamaksu ega registreerimistasu maksukomponentideks ei ole sõiduki müügihind või väärtus. Vanusekoefitsient vähendab nii aastamaksu kui registreerimistasu puhul tasumisele kuuluvat summat, kuid teeb seda mõlemal juhul erinevalt. Vanusekoefitsient ei ole otseselt käsitatav mootorsõiduki amortisatsiooni arvestamise alusena ja seda põhjusel, et mootorsõiduki väärtus ei ole Eesti süsteemis seadusandja poolt määratud maksukomponendiks.
12.Euroopa Komisjoni teavitamine on olnud nõuetekohane ja piisav. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.09.2015 direktiiviga (EL) 2015/1535 nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise korra (direktiiv 2015/1535) kohast teavitust vahendab Euroopa Komisjon ja Eesti riigi vahel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Direktiivi 2015/1535 kohaselt kuuluvad de facto tehniliste eeskirjade hulka tehnilised spetsifikatsioonid, muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, mis on seotud toodete või teenuste tarbimist mõjutavate fiskaal- või finantsmeetmetega, soodustades selliste tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimist. Tehnilisest normist teavituse materjalid on leitavad teavitamise infosüsteemis TRIS2. Mootorsõidukimaksu ja registreerimistasuga on seotud järgmised teavitused ja vastused. Euroopa Komisjoni arvamust tuleb eristada Euroopa Komisjoni märkustest. Arvamusele on kohustuslik vastata, märkustele mitte. Direktiivi 2015/1535 kohaselt tuleb liimesriigil märkuste puhul neid arvesse võtta nii palju kui võimalik. Eesti võttis tabelis märgitud vastuses esitatud märkused 2
3(7)
arvesse ning andis Euroopa Komisjonile selle kohta ka 19.02.2025 tagasisidet. Lõppteksti esitamiseks ei ole konkreetset tähtaega.
13.Kaebaja esitab viited MSMS-le ja liiklusseadusele, milliste kõrvutamisel 19.02.2024 Euroopa Komisjonile esitatud MSMS-i terviktekstiga võib leida tekstis täiendusi, millest enamik hakkavad kehtima 01.01.2027 ja paar jõustusid 01.01.2025. Neid võib lugeda kaebaja nimetatud erinevusteks seaduste tekstide vahel. Need muudatused, mis on täna kehtivas seaduses uued, võrreldes 19.02.2024 Euroopa Komisjonile saadetud terviktekstiga, ei sisalda tehnilist normi või sisaldavad tehnilise normi tühistamist ja nendest Euroopa Komisjoni teavitama ei pea.
14.Liiklusseaduse muudatused seoses Eestis automaksu kehtestamisega (registreerimistasu puudutavates küsimustes) on Euroopa Komisjonile esitatud teatisega 313; sätted on leitavad maksukorralduse seaduse ja riigilõivu seaduste muutmisele MSMS-i lõpusätetes. Seega ei ole kaebaja väide õige ja liiklusseadusse lisatud regulatsiooni osas on nõuetekohased teavitused esitatud.
15.Kaebaja lisatud kirjavahetusest tema ja Euroopa Komisjoni vahel ei too Euroopa Komisjon kordagi välja reaalset vastuolu teavitamise protseduuriga. Euroopa Komisjon on pöördunud ka Eesti riigi poole, et saada selgus, mis on lõppteksti ja kehtiva teksti vahelised erinevused. Kaebaja välja toodud asjaolu, et seaduse tekstis ja Euroopa Komisjoni esitatud tekstis on leitavad erinevused, ei tähenda, et MSMS või LS oleks kehtetu või vastuolus põhiseadusega. Lisaks ei nähtu kaebusest, et ükski nendest sätetest, milles kaebaja erinevusi leiab, oleks kaebajale MSMS alusel esitatud maksuteate osas asjassepuutuv.
16.Kaebusest ei nähtu, et kaebaja vaidlustaks tema enda poolt tasumisele kuuluva mootorsõiduki registreerimissumma määramist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, kuidas mootorsõiduki registreerimistasu arvutamise regulatsioon tema õigusi riivab. Kaebuses on ilmselt esitatud teoreetiline käsitlus ühest näidiseks võetud autost. Kuna kaebajal puudub seadusest tulenev õigus algatada menetlus abstraktseks normikontrolliks, tuleks jätta kaebus selles osas läbi vaatamata.
17.Kohtuasi C-76/14 käsitles eeskätt teistest liikmesriikidest pärit kasutatud sõidukite ja siseriiklikul turul juba olemasolevate samasuguste sõidukite vahelist maksuneutraalsust, muuhulgas ka amortisatsiooni temaatikat, mille kohta tehtud järeldused olid eeskätt Rumeenia maksusüsteemi kesksed. Järeldusi ei saa üks-ühele laiendada teiste riikide süsteemidele.
18.Euroopa Komisjonilt saadi 03.07.2025 THEMIS Dialogue (varasem EU Pilot) andmebaasi raames päring nr EUP(2025)10984, mis tugines Euroopa Komisjoni talitustele esitatud kaebusele, milles kaebaja juhtis tähelepanu sellele, et Eestis kehtestatud sõiduki registreerimistasu teatavad õiguslikud aspektid ei pruugi olla kooskõlas EL õigusega. Päringus esitatakse täpsustavaid küsimusi Eesti automaksu kohta. Kui isikul on kahtlus, et tema õigusi on riivatud, on tal õigus asjaolude kontrollimiseks pöörduda Euroopa Komisjoni poole. Asjaolude väljaselgitamiseks on normaalne, et Euroopa Komisjon pöördub täpsustavate küsimustega liikmesriigi poole. Rahandusministeerium on päringule vastates jaganud Euroopa Komisjonile igakülgset teavet Eesti automaksu loogikast ja õigusaktidest. Päringu algatamine ei tähenda aga seda, et rikkumise tõenäosus on märkimisväärne. Automaksu valdkond on jätkuvalt Euroopa Liidu tasandil reguleerimata, mistõttu on igas liikmesriigis omamoodi maksusüsteemid. Nendest paremaks arusaamiseks on igati mõistlikud Euroopa Komisjoni pöördumised liikmesriikide poole kontrollimaks, et koormised vastavad liidu üldistele maksustamispõhimõtetele. Rahandusministeeriumis algas automaksu loomine väljatöötamiskavatsuse koostamisega. Nii selle kui hilisema eelnõu koostamise käigus on pidevalt analüüsitud kõikide aspektide kooskõla kehtiva 4(7)
õigusruumiga. Rahandusministeerium ei tea ühtegi asjaolu, mis võiks Eesti automaksu tingimata Euroopa Liidu üldise maksuõiguse ja siseriikliku õigusega vastuollu seada.
19.On üldteada fakt, et sõidukite maksustamine ei ole EL tasandil harmoniseeritud. Euroopa Kohus on märkinud: „mis puudutab mootorsõidukitele kohaldatavaid makse, siis tulenevalt sellest, et nimetatud valdkonnas puudub ühtlustamine, on igal liikmesriigil oma maksumeetmete korraldamisel kaalutlusõigus“. Euroopa Kohus toonitab sealjuures, et eelnev põhimõte kehtib nii kaua kuni on tagatud ELTL artikli 110 täitmine, mis samuti ei sisalda ühtegi sätet automaksude kohta, vaid reguleerib üldist maksustamise aluspõhimõtet – diskrimineeriva maksustamise täieliku vältimise kohustust. Seletuskirja kõnealuses punktis kajastatakse valdkondlikku seadusandlust, kuivõrd aluslepingulised põhimõtted on nagunii ülimuslikud. Seletuskirja teksti eesmärk on näidata, et sellises valdkonnas, nagu seda on automaksud, puudub EL-s ühine, sõidukite maksustamisele keskenduv õigusakt (nagu näiteks käibemaksudirektiiv käibemaksu puhul), mis jätab liikmesriikidele võimaluse iseseisvalt reeglid kujundada – niikaua, kuni need on vastavuses nii EL-i kui ka siseriiklike üldiste maksustamispõhimõtetega.
20.Direktiiviga 2015/1535 nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamine, artikli 5 punktis 1 selgitatakse üheselt, et direktiiviga sätestatud teavitamise protseduur kehtib tehniliste eeskirjade eelnõude kohta. Nimetatud direktiivi artikli 5 punkti 3 kohaselt esitab liikmesriik ka tehnilise eeskirja lõpliku teksti komisjonile. Kaebaja on väitnud, et mootorsõidukimaksu seaduse TRIS andmebaasi üleslaadimise põhjus oli kaebaja pöördumine Euroopa Komisjoni poole. Lõppteksti faili üleslaadimine on kaebajast täielikult eraldiseisev tegevus. Üleslaadimisega lõpetati eelnõu ja jõustunud seaduse menetlusprotsess. Kaebaja on lisanud dokumendist Directive 2015/1535/EU: Guidance for Officials väljavõtte, millega selgitab, et „dokumendi punkt 5 sätestab selgesõnaliselt, et uute tehniliste eeskirjade teavitamata jätmine toob kaasa olukorra, kus „siseriiklikud kohtud ei saa neid eeskirju eraisikute suhtes kohaldada ega jõustada.“. Kuigi see väide vastab tõele, siis juhendis viidataksegi kogu teavitamise protseduurile, mida Eesti on täielikult täitnud. Seoses MSMS vastuvõtmisega on Rahandusministeerium sama teavituse raames teinud mitu teavitust, millega kajastati menetlusprotsessi ajal tehtud muudatusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Vaidlusalune maksuteade on antud välja kooskõlas Eesti maksuseadustega, põhiseadusega ja see ei ole vastuolus Euroopa Liidu normidega. Sel põhjusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
22.Vastavalt mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) § 3 p 1 on mootorsõidukimaksu objekt liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk ning MSMS § 5 järgi maksab mootorsõidukimaksu mootorsõiduki omanik või liiklusseaduse (LS) § 2 punkti 93 tähenduses vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud. MSMS § 9 lg 1 näeb ette, et MTA väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruaril. Seega oli MTA õigustatud arvestama ja määrama mootorsõidukite eest kaebaja poolt tasumisele kuuluva maksusumma ja väljastama selle kohta vaidlustatud maksuteate.
23.Kaebaja ei ole väitnud, et maksuteates märgitud auto ei kuuluks talle või et maksuteates on automaks valesti välja arvutatud.
24.Kaebaja on vaidlustanud maksuteate, millega talle määrati mootorsõidiku aastamaks. Samas on kaebaja käesoleva vaidluse raames asunud nõudma hoopis mootorsõiduki registreerimistasu arvutamisel kohaldatava seadusesätte (LS § 19024 lg 1) põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Seda põhjusel, et eelnimetatud säte rikub kaebaja hinnangul Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 5(7)
110 ning on vastuolus Euroopa Kohtu otsusega asjas nr C-76/14 punktidega 34, 36. 17.02.2025 menetlusdokumendis (kaebuse täpsustus) viitab kaebaja, et Eesti seaduse kohaselt ei amortiseeru autod esimesel kasutusaastal ning aastaseks kulumiks on ca 13,5%. Selle illustreerimiseks on kaebaja lisanud kaebuse lk 1 tabel, kust teise tulba pealkirjast nähtub, et silmas on peetud Eesti auto registreerimistasu amortisatsiooni ning vastavas tulbas olevad kordajad on omakorda võetud LS § 19024 lõikest 1. Niisamuti on kaebaja enda algses 03.02.2025 kaebuses viidanud LS §-le 190 (jätmata täpsustamata, millise ülamärkega § 190 kaebaja silmas peab) ning ka kaebusele lisatud 16.10.2024 Euroopa Komisjoni teatises on juttu just sõiduki vanusest sõltuvast registreerimistasu kordajast.
25.Aastamaksu ega registreerimistasu maksukomponentideks ei ole sõiduki müügihind või väärtus. Vanusekoefitsient vähendab nii aastamaksu kui registreerimistasu puhul tasumisele kuuluvat summat, kuid vanusekoefitsient ei ole otseselt mootorsõiduki amortisatsiooni arvestamise alus ja seda põhjusel, et mootorsõiduki väärtus ei ole Eesti süsteemis seadusandja poolt määratud maksukomponent. Eelpool viidatud LS sätteid ei ole seetõttu kaebaja suhtes kohaldatud.
26.Sõidukite maksustamine ei ole EL tasandil harmoniseeritud. Seega on mootorsõiduki maksu määramine iga liikmesriigi suveräänne otsustus. Liikmesriigid peavad tagama siiski selle, et täidetud on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 110: diskrimineeriva maksustamise täieliku vältimise kohustus. Kaebaja ei ole aga väitnud, et tema suhtes oleks kohaldatud diskrimineerivat maksustamist. Direktiivi 2015/1535 kohaselt tuleb liimesriigil märkuste puhul neid arvesse võtta nii palju kui võimalik. Vaidlust ei ole selles, et Eesti võttis rahandusministri vastuse puntkis 7 toodud tabelis märgitud märkused arvesse ning teavitas sellest 19.02.2025 Euroopa Komisjoni. Lõppteksti esitamiseks ei olnud aga Eestil konkreetset tähtaega, seega ei ole alust väitel, et lõpptekst on esitatud mingeid Eesti jaoks siduvaid tähtaegu eirates.
27.Kaebaja ei ole vaidlustanud mootorsõiduki registreerimissumma määramist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, kuidas mootorsõiduki registreerimistasu arvutamise regulatsioon tema õigusi riivab. Kaebuses on ilmselt esitatud teoreetiline käsitlus ühest näidiseks võetud autost. Kuna kaebajal puudub seadusest tulenev õigus algatada menetlus abstraktseks normikontrolliks, tuleb jätta kaebus selles osas läbi vaatamata. Kaebaja väited, mis puudutavad sõiduki registreerimistasu, ei ole seega antud vaidluses asjassepuutuvad.
28.Kõik mootorsõiduki maksu kohustuslikud elemendid (maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev ning maksusoodustused) on kindlaks määratud seaduses. MSMS-s kujuneb maksusumma objektiivsete näitajate alusel, mis kehtivad kõigile maksumaksjatele ühtviisi. Maksuliikide ja maksuobjektide valiku õigus on Riigikogul. Eesti süsteemi kohaselt on mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu maksustamiskomponentideks tavajuhul (kui sõidukil on liiklusregistris CO2 heitenäit) baasosa, CO2 osa ja sõiduautode puhul ka mass. Aastamaksu ega registreerimistasu maksukomponentideks ei ole sõiduki müügihind või väärtus. Vanusekoefitsient vähendab nii aastamaksu kui registreerimistasu puhul tasumisele kuuluvat summat, kuid teeb seda mõlemal juhul erinevalt. Vanusekoefitsient ei ole otseselt käsitatav mootorsõiduki amortisatsiooni arvestamise alusena ja seda põhjusel, et mootorsõiduki väärtus ei ole Eesti süsteemis seadusandja poolt määratud maksukomponendiks.
29.Õigusormi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (põhiseaduse § 15 lg 1 teine lause). Niisamuti ka õigusnormi Euroopa Liidu õigusega vastuolus tunnistamise eelduseks on vastava normi asjassepuutuvus. Õigusnormi ei peeta 6(7)
asjassepuutuvaks juba ainuüksi juhul, kui vastav säte ei saa kuuluda konkreetses vaidluses kohaldamisele. Vaidluse all on kaebajale tehtud mootorsõidukimaksu maksuteade, mitte kaebajale tema poolt tasumisele kuuluva mootorsõiduki registreerimissumma määramine. See tähendab, et antud vaidluses ei kuulu kohaldamisele LS peatükis 12 toodud õigusnormid, vaid kohaldamisele kuulub MSMS. Seetõttu ei ole LS § 190 24 lg 1 antud vaidluses asjassepuutuv õigusnorm. Sellest tulenevalt tuleb jätta kaebaja taotlus LS § 19024 lg 1 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata, kuna säte ei ole asjassepuutuv PS § 15 lõike 1 teise lause mõttes.
30.Kuna vastav säte ei ole asjassepuutuv, siis ei ole asjakohased ka kaebaja väited LS § 190 24 lg 1 Euroopa Liidu õigusega vastuolu kohta. Kaebusele lisatud Euroopa Komisjoni 16.10.2024 teatises 2024/313/EE toodud märkused puudutavad sõiduki vanusest sõltuvat registreerimistasu kordajat (mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu § 19024 lg 1, kehtiva LS § 19024 lg 1), kuid kaebaja on vaidlustanud hoopis mootorsõidukimaksu maksuteate.
31.Kaebaja esitab viited MSMS-le ja liiklusseadusele, milliste kõrvutamisel 19.02.2024 KOM-le esitatud MSMS-i terviktekstiga võib leida tekstis täiendusi, millest enamik hakkavad kehtima 01.01.2027 ja paar jõustusid 01.01.2025. Neid võib lugeda kaebaja nimetatud erinevusteks seaduste tekstide vahel. Rahandusministeeriumi need muudatused, mis on täna kehtivas seaduses uued, võrreldes 19.02.2024 KOM-le saadetud terviktekstiga, ei sisalda tehnilist normi või sisaldavad tehnilise normi tühistamist ja nendest KOM-i teavitama ei pea. Kaebaja sellele vastu vaielnud ei ole.
32.Kaebaja väidab, et „lisaks ei ole Eesti mootorsõidukimaksuseadusesse üle võetud direktiiv 83/182/EMÜ, seda eriti nn piiritöötajate ja üliõpilaste osas“. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide on üldsõnaline ning ei ole kuidagi seostatav käesoleva vaidlusega.
33.Eeltoodud põhjustel on 03.01.2025 mootorsõidukimaksu maksuteade nr 20250332843 õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
34.Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.